1-25-3862/5 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1-25-3862

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

6. augustil 2025 Tallinnas

Kriminaalasja number

1-25-3862

Kohtunik

Liina Pohlak

Kohtuistungi sekretär

Tõlk

Thea Tikenberg

Ines Üprus

Kriminaalasi

Deniss Tšuhno süüdistatuna KarS § 424 lg 1 järgi

kokkuleppemenetluses

Prokurör

Natalia Duškina

Süüdistatav

Deniss Tšuhno – isikukood 38805265716, määratlemata

kodakondsusega, elukoht xxx,

emakeel vene keel,

xxxharidusega, töökoht XXX (xxx), e-post: xxx, telefon

xxxx, varem kriminaalkorras karistatud.

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada Deniss Tšuhno KarS § 424 lg 1 järgi ning mõista karistuseks rahaline

karistus 100 päevamäära (miinimumpäevamäär 10 eurot), s.o 1000 eurot.

KarS § 65 lg 2 alusel moodustada liitkaristus Tartu Maakohtu 28.11.2023 otsusega

kriminaalasjas nr 1-23-5913 mõistetud karistuse ärakandmata osaga, s.o vangistusega 9

kuud, mis jäeti KarS § 73 lg-te 1, 3 alusel tingimisi täitmisele pööramata katseajaga 1

aasta 6 kuud. KarS § 64 lg 2 ja § 73 lg 5 alusel jätta Tartu Maakohtu 28.11.2023

otsusega mõistetud vangistus täitmisele pööramata ja viia käesoleva otsusega mõistetud

rahaline karistus täide iseseisvalt.

KarS § 66 lg-te 1, 3 alusel määrata rahaline karistus 1000 eurot tasumisele ositi 12 kuu

jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest, kohustusega tasuda igakuiselt vähemalt 83,33

eurot kuus.

Rahaline karistus tuleb tasuda igakuiste maksetena Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele

EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE522200221013264447 Swedbank AS-is,

EE957700771001523585 LHV Pank AS-is või EE401700017002872300 Luminor Bank

AS-is. Maksekorraldusel on kohustuslik märkida viitenumber 99925400001384.

Selgitusena võib märkida: „Deniss Tšuhno, kriminaalasi 1-25-3862, rahaline karistus.“

Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded

täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras

ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.

Välja mõista Deniss Tšuhnolt KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha 1329 eurot ning

KrMS § 180 lg 1 ja § 175 lg 1 p-de 3, 4 alusel joobeseisundi tuvastamise kulu 72 eurot ja

määratud kaitsjale makstud tasu 355,44 eurot riigituludesse.

Kohustada Deniss Tšuhnod tasuma väljamõistetud sundraha, joobeseisundi tuvastamise

kulu ja kaitsjatasu 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 146,37

eurot.

Menetluskulud, kogusummas 1756,44 eurot, tasuda osamaksetena Maksu- ja Tolliameti

arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE522200221013264447

Swedbank AS-is, EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is või

EE957700771001523585 AS-is LHV Pank. Maksekorraldusel on kohustuslik märkida

viitenumber 99925700021271. Selgitusse võib märkida: „Deniss Tšuhno, kriminaalasi 1-

25-3862, menetluskulud“. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud,

suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse

seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse

täitmisega seonduvad kulud.

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta ära Deniss Tšuhnolt mootorsõiduki juhtimise õigus

kolmeks kuuks.

Liiklusseaduse § 127 alusel on Deniss Tšuhno kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse

jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Transpordiametile.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 alusel kohtumenetluse pool esitada 15

päeva jooksul apellatsiooni järgmistel juhtudel: kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete

või § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on

karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest

mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tallinna

Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kuriteo asjaolud

Deniss Tšuhno süüdistatakse selles, et tema juhtis tahtlikult 19.01.2025 kella 10:05 paiku

Tallinnas, Linnamäe tee ja Ussimäe tee ristmikul mootorsõidukit VW Passat, reg-nr XXX,

olles alkoholi joobeseisundis (EKEI ekspertiisiakt nr 25T-TXT00294 järgi etanooli 2,02

mg/g +/- 0,06; k=2, alkoholi sisaldus veres mitte vähem kui 1,96 mg/g). Sellise tegevusega

rikkus Deniss Tšuhno liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1 ja lg 2 p 1 ning korrakaitseseaduse

(KorS) § 36 lg 1 nõudeid.

LS § 69 lg 1 - Juht ei tohi olla käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 31 nimetatud alkoholi

piirmäära ületavas seisundis ega joobeseisundis. Joobeseisund ja alkoholi piirmäära

ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras.

KorS § 36 lg 1 – Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu

joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas

häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides.

KorS § 36 lg 4 p 1 ja 2 – Joobeseisundi liigid on: 1) alkoholijoove; 2) narkootilise,

psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove.

LS § 69 lg 2 p 1 – alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja

maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või

tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem.

Seega pani Deniss Tšuhno toime KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o

mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise.

Menetluskäik ja kohtuotsuse põhjendused

Süüdistatava Deniss Tšuhno, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel 18.07.2025 sõlmitud

kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör Deniss Tšuhno süüdi tunnistamist KarS § 424 lg 1 järgi

ja tema karistamist rahalise karistusega 100 päevamäära ulatuses (päevamäär 10 euro) ehk

1000 eurot. KarS § 65 lg 2 alusel moodustada liitkaristus Tartu Maakohtu 28.11.2023

otsusega 1-23-5913 mõistetud karistusega, so vangistusega 9 kuud, milline karistus jäeti KarS

73 lg 1 alusel tingimisi 1 aasta ja 6 kuulise katseajaga kohaldamata ning lõplikuks karistuseks

kohtuotsuste kogumis KarS § 64 lg 2 alusel mõista vangistus 9 kuud ja rahaline karistus 1000

eurot, millistest viimane karistus viiakse täide iseseisvalt. KarS § 66 lg 1 ja 3 alusel määrata

mõistetud rahalise karistuse 1000 euro tasumine ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse

jõustumisest.

Lisakaristusena võtta KarS § 50 lg 1 р 1 alusel Deniss Tšuhnolt ära mootorsõiduki juhtimise

õigus 3 kuuks.

Menetluskulud

KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud

süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt välja järgmiselt: KrMS § 179 lg 1

p 2 kohaselt sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära, s.o

1329 eurot ning KrMS § 180 lg 1 ja § 175 lg 1 p-de 3, 4 alusel joobeseisundi tuvastamise kulu

72 eurot ja määratud kaitsjale makstud tasu 355,44 eurot riigituludesse.

Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendi nr 3-1-1-7-16 p-s 5.2 asunud seisukohale, et: „29.

märtsil 2015 jõustunud KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka

süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör,

süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses

tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti

võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg

3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt

hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana,

see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks

tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Kuna

eesseisvas kohtumenetluses tekkida võivate kulude täpne suurus pole kokkuleppe sõlmimise

ajal teada, võib selle kulu hüvitamise kokkulepet kajastada konkreetset summat välja

toomata, piirdudes näiteks üldpõhimõtte sedastamisega, et ka kohtumenetluses tekkivad

kriminaalmenetluse kulud jäävad süüdistatava kanda või mõistetakse süüdistatavalt välja, või

vastupidi, et need jäävad riigi kanda. Võimaldamaks kohtul kontrollida kokkulepitud summa

väljamõistmise seaduslikkust, peab KrMS § 180 lg 3 kohaldamise korral nähtuma

kokkuleppest ka riigi kanda jäetavate menetluskulude suurus.“

Prokurör, kaitsja ja süüdistatav on sõlmitud kokkuleppes leppinud kokku süüdistatavalt

väljamõistetavate menetluskulude suuruses. Kohus nõustub sellega ja ei pea vajalikuks

kokkulepet menetluskuludega mittenõustumise tõttu tagastada.

Seoses kohtukulude ajatamisega süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate

menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud

seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale

kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates

kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja

jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul

tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks

riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku

olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-110-13 p-st 7 määrab kohus kindlaks ka

igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad.

Liina Pohlak

Kohtunik