1-25-2450/27 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

6. august 2025, Tallinn

Kriminaalasja number

1-25-2450 (25231750837)

Kohtukoosseis

Markus Kärner, Pavel Gontšarov, Sten Lind

Kriminaalasi ja menetluse liik

Juri Beljajevi süüdistuses KarS § 121 lg 2 p 3 järgi

lühimenetluses

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 3. juuni 2025. a otsus

Kaebuse esitajad ja kaebuse liik

Süüdistatav Juri Beljajev ja tema kaitsja Liis Suik,

apellatsioonid

Asja läbivaatamise viis

Kirjalik menetlus

Süüdistatav

Juri Beljajev (isikukood 38406215217)

Kaitsja

Vandeadvokaat Liis Suik

Prokurör

Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Dagne

Mihkels

RESOLUTSIOON

1. Jätta Juri Beljajevi ja tema kaitsja Liis Suigi apellatsioonid Harju Maakohtu 3.

juuni 2025. a otsuse peale läbi vaatamata.

2. Määrata Liis Suik Advokaadibüroole vandeadvokaadi Liis Suigi poolt

süüdistatavale Juri Beljajevile apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi

eest makstava tasu suuruseks 178 eurot 56 senti (sh käibemaks). Mõista see

menetluskulu Juri Beljajevilt Eesti Vabariigi kasuks välja.

3. Määrata, et Juri Beljajev peab menetluskulu hüvitise summas 178 eurot 56 senti

tasuma ositi 12 kuu jooksul ringkonnakohtu määruse jõustumisest arvates

igakuiste maksetena, mille suurus on 14 eurot 88 senti. Ühe osamakse tähtaegse

tasumata jätmise korral loetakse kõigi osamaksete tähtaeg saabunuks, misjärel

on Maksu- ja Tolliametil õigus pöörata otsus tasumata nõuete osas täitmisele

kohtutäituri kaudu.

1-25-2450

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale saab esitada määruskaebuse. Määruskaebus esitatakse Tallinna

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast

kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistatav saab määruskaebuse esitada vaid

advokaadi vahendusel. Kui ringkonnakohus loeb määruskaebuse põhjendatuks, tühistab ta

vaidlustatud kohtumääruse oma määrusega; kui ringkonnakohus ei näe alust oma määruse

tühistamiseks, edastab ta määruskaebuse Riigikohtule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Maakohtu otsus

1. Harju Maakohus tunnistas 3. juunil 2025 Juri Beljajevi süüdi karistusseadustiku (KarS) §

121 lg 2 p 3 järgi ja karistas teda kolmeaastase vangistusega, mida vähendati

kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 238 lg 2 alusel kolmandiku võrra, st lõplikuks

karistuseks jäi kaheaastane vangistus.

Kaitsja apellatsioon

2. J. Beljajevi kaitsja Liis Suik palub apellatsioonis maakohtu otsuse J. Beljajevile mõistetud

karistuse osas tühistada ning teha ses osas uus otsus, millega vabastada J. Beljajevile

temale mõistetud karistusest tingimisi.

J. Beljajevi apellatsioon

3. J. Beljajev palub apellatsioonis samuti maakohtu otsuse temale mõistetud karistuse osas

tühistada ning soovib, et ta saadetaks ravile. Apellant leiab, et maakohtu mõistetud

karistus on liiga karm ning ei arvesta seda, et kannatanu ei soovinud J. Beljajevi

karistamist ning tunnistas ka enda süüd tekkinud konfliktis. Samuti jättis maakohus

arvestamata tõendi, mille kohaselt on raviasutus valmis J. Beljajevi alkoholisõltuvust

ravima. Vanglakaristus alkoholisõltuvust ei ravi.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

4. Asja lahendav kolmeliikmeline koosseis leiab üksmeelselt, et nii kaitsja kui ka

süüdistatava apellatsioonid on ilmselgelt põhjendamatud. Seega jäävad need KrMS § 326

lg 3 alusel läbi vaatamata.

5. Maakohtul on süüdistatava süüle vastava karistuse mõistmisel ulatuslik kaalutlusruum.

Kõrgema astme kohus sekkub kohtu kaalutlusõigusesse selge vea korral, mis on toonud

kaasa kuriteo raskusele või süüdimõistetud isikule ilmselgelt mittevastava karistuse

mõistmise (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 21. juuni 2021. a otsus nr 1-20-1108, p

16). Maakohus ühtki sellist viga teinud ei ole. Kohus arvestas karistuse mõistmisel nii

kuriteo asjaolusid kui ka seda, et J. Beljajevit on varem korduvalt vägivallakuritegude eest

karistatud. Samuti põhjendas maakohus ammendavalt seda, miks ei saa J. Beljajevit

vangistusest tingimisi vabastada vaatamata J. Beljajevi soovile ravida oma

alkoholisõltuvust. Seega ei oma tähtsust ka see, kas J. Beljajevil on diagnoositud

sõltuvushäire ning kas raviasutus on valmis J. Beljajevit ravima või mitte. Kannatanu

sooviga, et süüdistatavat ei karistataks, kohus seotud ei ole. Kokkuvõtvalt on

apellatsioonid ilmselgelt põhjendamatud ja jäävad läbi vaatamata.

2(3)

1-25-2450

6. Kaitsja esitas taotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks. Taotluse järgi

osutati apellatsioonimenetluses õigusabi kokku kaks tundi, mille eest taotletakse tasuks

144 eurot, millele lisandub käibemaks 34,56 eurot, s.o kokku 178,56 eurot.

Ringkonnakohus peab taotlust põhjendatuks ning määrab Liis Suik Advokaadibüroole

vandeadvokaadi Liis Suigi poolt süüdistatavale J. Beljajevile apellatsioonimenetluses

osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 178,56 eurot (sh käibemaks). Kuna

ringkonnakohus jätab apellatsioonid läbi vaatamata, mõistetakse see kulu KrMS § 185 lg

2 alusel J. Beljajevilt välja. Nii nagu maakohus, määrab ka ringkonnakohus, et J. Beljajev

peab selle menetluskulu hüvitama KrMS § 180 lg 3 järgi ringkonnakohtu määruse

jõustumisest arvates ositi 12 kuu jooksul igakuiste maksetena, mis tähendab, et igas kuus

tuleb maksta 14,88 eurot. Mõistagi võib J. Beljajev menetluskulu hüvitada ka varem.

Ringkonnakohus selgitab, et ühe osamakse tähtaegse tasumata jätmise korral loetakse

kõigi osamaksete tähtaeg saabunuks, misjärel on Maksu- ja Tolliametil õigus pöörata

otsus tasumata nõuete osas täitmisele kohtutäituri kaudu.

(allkirjastatud digitaalselt)

3(3)