1-25-3077/11 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Otsuse kuulutamise aeg ja koht

6. august 2025. a, Tartu kohtumaja

Kriminaalasja nr

1-25-3077

Kohtunik

Marju Persidskaja

Kohtuistungi sekretär

Merili Riga

Kriminaalasi

M. P. süüdistuses karistusseadustiku (KarS) § 121 lg 2 p

1 järgi kokkuleppemenetluses

Prokurör

Mariken Arro

Süüdistatav

M. P., isikukood: XXX; XXX; emakeel: XXX; elukoht:

XXX; tel. XXX e-post: XXX; haridus: XXX; XXX.

Kriminaal- ja väärteokorras karistamata. Tõkendit

kohaldatud ei ole.

Seaduslik esindaja Tartu Linnavalitsuse laste heaolu spetsialist Elise Aher

Kaitsja

Ann Saar

RESOLUTSIOON

Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p-st 5 ja §-st 249, kohus

otsustas:

1. Süüdi tunnistada M. P. KarS § 121 lg 2 p 1 järgi.

KarS § 87 lg 1 p-de 6, 10 ja KarS § 87 lg 4 alusel vabastada M. P. karistusest ja

kohaldada tema suhtes järgmisi mõjutusvahendeid:

1)

allutada ta 8 kuuks käitumiskontrollile vastavalt karistusseadustiku §-s 75

sätestatule. KarS § 75 lg 1 alusel on M. P. kohustatud käitumiskontrolli ajal järgima

järgmisi kontrollnõudeid:

-

elama kohtu määratud alalises elukohas – XXX;

-

ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

-

alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

-

saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti

territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

-

saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha

vahetamiseks;

-

saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

2)

osalema ProVida Kliinikus perenõustamisteenusel Helmer Alliku juures ning

järgima perenõustaja edasisi soovitusi. Nõustamiskordade täpse arvu määrab nõustaja

Helmer Allik, kuid see peab jääma vahemikku 5-10 nõustamiskorda. Nõustamisteenuse

rahastuse tagab Tartu Linnavalitsus. ProVida Kliinik asub Tartu linnas aadressil Riia tn 128/1,

telefon 5912 7991. Helmer Allik annab pärast viit nõustamiskorda Tartu Linnavalitsusele

teada, kas M. P. vajab edasisi nõustamiskordi. Tartu Linnavalitsust esindab lastekaitse

spetsialist Kai Tsirk, e-postiaadress kai.tsirk@tartu.ee.

2. TsMS § 440 lg 1 ja VÕS §-de 127, 128, 134, 136, 1043, 1045 lg 1 p 2 ning 1053

alusel välja mõista M. P. ja Tartu Linnavalitsuselt kannatanu M. R. kasuks varalise

kahju hüvitis 2062,98 eurot ja mittevaralise kahju hüvitis 10000 eurot. Tsiviilhagi kanda

K. R. arvelduskontole nr XXX LHV Pank AS.

3. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta M. P. menetluskulud kokku summas 322,80 eurot

riigi kanda.

4. KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kohtuotsuse jõustumisel DVD plaadid

kriminaalasja juurde.

5. Kannatanu M. R. (ik. XXX; e-post: XXX) on KrMS § 38 lg 5 alusel esitanud taotluse

enda teavitamiseks M. P. ennetähtaegsest vabastamisest või kinnipidamisasutusest

põgenemisest. Tema seaduslik esindaja K. R. (ik. XXX; e-post: XXX) soovib teavitamist M.

P. vahistamisest ja vahi alt vabastamisest ning ennetähtaegsest vabastamisest või

kinnipidamisasutusest põgenemisest.

Edasikaebe kord ja tähtaeg

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult

kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas

on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada

kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes

kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või

kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse

avalikult teatavakstegemisest.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

Süüdistus

M. P. süüdistatakse selles, et tema 23.03.2025. a ajavahemikus kell 20:50-21:02 Tartu linnas

Emajõe ja Kartuli tänavate ristil külakiige juures lõi 12-aastasele kannatanule M. R. ühel

korral rusikaga paremale poole lõuapiirkonda, mille tagajärjel kannatanu pikali maha kukkus.

Sellise tegevusega põhjustas M. P. M. R. füüsilist valu, verejooksu suust ning kahepoolse

alalõualuu murru limaskesta vigastustega ning pehmete kudede tursega näol.

Kohtuarst-ekspert hinnangul sai M. R. kuriteo tagajärjel pikaajalise tervisekahjustuse

kestusega enam kui 4 nädalat kuid vähem kui 4 kuud.

M. P. oli kuriteo toimepanemise ajal 15-aastane.

Sellega pani M. P. toime KarS § 121 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise

inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise, millega on

põhjustatud tervisekahjustus, mis kestab vähemalt neli nädalat.

Kokkuleppe sisu

Mõista M. P. süüdi KarS § 121 lg 2 p-i 1 järgi toime pandud kuriteos.

KarS § 87 lg 1 p-de 6 ja 10 alusel kohaldada M. P. järgmisi alaealisele kohaldatavaid

mõjutusvahendeid: Allutada M. P. käitumiskontrollile vastavalt Karistusseadustiku §-s 75

sätestatule. KarS § 87 lg 4 alusel allutada M. P. käitumiskontrollile 8 (kaheksaks) kuuks. M.

P. peab järgima talle kooskõlas KarS § 75 lg-ga 1 pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1)

elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud

ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja

kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja

elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast

lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama

kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama

kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti

territooriumi viibimiseks.

Kohustada M. P. käitumiskontrolli ajal osalema ProVida Kliinikus perenõustamisteenusel

Helmer Alliku juures ning järgima perenõustaja edasisi soovitusi. Nõustamiskordade täpse

arvu määrab nõustaja Helmer Allik, kuid see peab jääma vahemikku 5-10 nõustamiskorda.

Nõustamisteenuse rahastuse tagab Tartu Linnavalitsus. ProVida Kliinik asub Tartu linnas

aadressil Riia tn 128/1, telefon 5912 7991. Helmer Allik annab pärast viit nõustamiskorda

Tartu Linnavalitsusele teada, kas M. P. vajab edasisi nõustamiskordi. Tartu Linnavalitsust

esindab lastekaitse spetsialist Kai Tsirk, e-postiaadress kai.tsirk@tartu.ee.

Kriminaalmenetluse kuluks on KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsja tasu kohtueelses

menetluses summas 278,16 eurot, millele lisandub kaitsjatasu kohtumenetluses. KrMS § 179

lg 3 alusel ei määrata Karistusseadustiku § 87 lg 1 alusel alaealisele mõjutusvahendi

kohaldamisel sundraha. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta menetluskulud nii kohtueelses kui

kohtumenetluses tervikuna riigi kanda, kuna süüdistatav M. P. on alaealine.

Alaealise kannatanu M. R. seaduslik esindaja K. R. on kriminaalasja juurde esitanud

tsiviilhagi, millega nõuab kuriteo toimepannud isikult M. P. ja tema eestkostjalt Tartu

Linnavalitsuselt varalise kahju hüvitamist summas 2062,98 eurot ja mittevaralise kahju

hüvitamist summas 10000 eurot. M. P. vastu on tsiviilhagi esitatud kogusummas 12062,98

eurot. M. P. ja tema eestkostja võtsid hagi õigeks ja nõustusid selle hüvitamisega.

Kohtu seisukoht kokkuleppe osas

Kriminaalasja kohtulikul arutamisel tegi kohus kindlaks, et kokkulepet sõlmides sai

süüdistatav M. P. aru kokkuleppe sisust ja nõustus sellega. Kohtuistungil kinnitas süüdistatav,

et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Süüdistatav nõustus nii toimepandud teo, selle

kvalifikatsiooni kui ka prokuröri poolt taotletud mõjutusvahenditega.

Prokurör, kaitsja ja süüdistatav jäid sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid selle otsuse

tegemisel aluseks võtta.

Kohtuliku arutamise ja süüdistatava selgituste põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava

poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja

menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid.

Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte

seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe

järgides KrMS §-de 239245 sätteid. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse M. P.

süüdi tunnistada KarS § 121 lg 2 p 1 järgi ning kohaldada tema suhtes mõjutusvahendit

vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

Süüdistatav ja Tartu Linnavalitsuse esindaja võtsid kokkuleppe sõlmimise käigus ja

kohtuistungil esitatud tsiviilhagi õigeks. Kohus rahuldab seega TsMS § 440 lg 1, VÕS 127 lg

1, VÕS § 1043, VÕS § 1045 lg 1 p 2, VÕS § 1053 alusel tsiviilhagi täielikult.

Kohtu seisukoht menetluskulu osas

M. P. menetluskuluks on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt kaitsjatasu kohtueelses menetluses

kokku 278,16 eurot ja kohtumenetluses 44,64 eurot. Vastavalt KrMS § 179 lg-s 3 sätestatule

ei määrata sundraha KarS § 87 lg 1 alusel alaealisele mõjutusvahendi kohaldamisel. Seega on

M. P. menetluskulude summa kokku 322,80 eurot.

KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud

süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 alusel on võimalik osa menetluskuludest jätta riigi kanda, kui

nende hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu. Samuti on võimalik sel alusel määrata

menetluskulude hüvitamine ositi. Alaealise puhul võib menetluskulud KrMS § 180 lg 3 alusel

jätta tervikuna riigi kanda.

M. P. pani etteheidetava teo toime alaealisena ja ta on ka käesoleval ajal alaealine. Lisaks

sellele, et ta on eestkostel ega oma täiendavat iseseisvat sissetulekut, tuleb tal käesoleva

kohtuotsuse alusel hüvitada kannatanule tekitatud kahju. Seega, arvestades eelnevat kogumis

ning M. P. resotsialiseerumisväljavaateid, nõustub kohus prokuröriga, et KrMS § 180 lg 3

alusel on põhjendatud jätta kriminaalmenetluse kulud tervikuna, s.o summas 322,80 eurot

riigi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marju Persidskaja

kohtunik