2-22-8448/66 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

(Eesistuja) kohtunik Krista Kirspuu, (liikmed) kohtunik

Indrek Soots ja kohtunik Mati Maksing

Määruse tegemise aeg ja koht

06.08.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-8448

Kohtuasi

NOEA-Investments OÜ avaldus S.A kohustamiseks

likvideerima kaasomandi osa külge ebaseaduslikult

paigaldatud seade ja taastama vastavas osas

kaasomandi osa endine seisukord

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 22.08.2024 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

NOEA-Investments OÜ määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja (määruskaebuse esitaja): NOEA-Investments

OÜ (registrikood 14736748), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Jako Laanemägi

Puudutatud isik (vastustaja): S.A (isikukood XXX),

lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Laureana Telk

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Pärnu Maakohtu 22.08.2024 määrus tühistada osas, milles menetluskulud jäeti

tervikuna avaldaja kanda ning mõisteti temalt puudutatud isiku S.A kasuks välja

menetluskuludena õigusabikulud 2186,80 eurot ning seadusjärgsed viivised

menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi

jõustumisest kuni lahendi täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses ja teha selle asemel uus määrus, millega jätta menetluskulud

menetlusosaliste endi kanda.

2. Muus osas jätta Pärnu Maakohtu 22.08.2024 määrus muutmata.

3. Sõnastada kohtumääruse tervikresolutsioon järgmiselt:

3.1. Jätta NOEA-Investments OÜ avaldus S.A kohustamiseks likvideerima

kaasomandi osa külge ebaseaduslikult paigaldatud seade ja taastama vastavas

osas kaasomandi osa endine seisukord läbi vaatamata.

3.2. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

4. NOEA-Investments OÜ määruskaebus rahuldada.

2-22-8448

5. Jätta määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud menetlusosaliste endi

kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. NOEA-Investments OÜ (avaldaja) esitas 06.06.2022 Pärnu Maakohtule avalduse, mida

täpsustas 27.06.2022 ja milles palus kohustada S.A-d (puudutatud isik) likvideerima

kinnistul (registriosa nr 16299350; katastritunnus 62511:058:0001, sihtotstarve elamumaa

95%, ärimaa 5%, asukoht XXX) asuva hoone (ehitise nimetus: korterelamu; ehitisregistri

kood: 103016700) kaasomandi osa külge ebaseaduslikult paigaldatud seade (tootja Midea),

mis asub hoone idapoolse külje välisseinal all ääres, ja taastama vastavas osas kaasomandi osa

endine seisukord, jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda.

2. Avalduse kohaselt on XXX, Pärnu asuv kinnistu jaotatud korteriomanditeks ja kuulub

eriomandite ja kaasomandina vastavate korteriomandite omanikele. NOEA-Investments OÜ-

le kuulub alates 12.07.2022 korteriomand nr 15 ja S.A-le korteriomand nr 1. Avaldajale sai

2022 mai keskpaigas teatavaks, et korterelamu seinale, milline on korteriomanike

kaasomandis, on puudutatud isiku poolt omavoliliselt teiste korteriomanike (kaasomanike)

nõusolekuta paigaldatud ajavahemikul 04.05.2022 kuni 13.05.2022 seade. Avaldaja pöördus

22.05.2022 nõudekirjaga puudutatud isiku poole ning palus, et puudutatud isik eemaldaks

viivitamatult, kuid hiljemalt 27.05.2022 õigusvastaselt paigaldatud seadme ja taastaks

vastavas osas kaasomandi osa endise seisukorra. Puudutatud isik edastas 24.05.2022 vastuse,

milles esialgu küll viitas justkui avaldaja ei oleks tõendanud, et puudutatud isik on seadme

paigaldanud, kuid seejärel viitas selgelt, et tema on selle paigaldanud ja märkis, et hoopis

avaldaja ei jälgi tema suhtes hea usu põhimõtet ja ei arvesta tema õigustatud huve.

3. Puudutatud isikul puudus seadme kaasomandi osale paigaldamiseks vajalik nõusolek,

mistõttu on seade paigaldatud kaasomandi osale õigusvastaselt. Avaldaja hinnangul kinnitab

seda ka puudutatud isiku enda vastuskiri avaldaja nõudele. Käesoleval juhul ei ole puudutatud

isik kasutanud kaasomandi eset seaduse ning korteriomanike kokkulepete ja korteriühistu

põhikirja kohaselt. Tegemist ei ole ka tegevusega, mis jääb kaasomandi sellise tavakasutuse

piiresse, milleks korteriomanikul ei ole vaja teiste korteriomanike nõusolekut. Avaldajale ei

ole teada, et korteriomanikud oleks sellesisulise otsuse kunagi vastu võtnud. Avaldajale ei ole

edastatud ühtegi otsust või teavitust või mistahes muud dokumenti, mis käsitleks selle seadme

paigaldamist. Seda, et korteriomanike nõusolekut ei ole küsitud, kinnitab S.A vastus avaldaja

nõudekirjale. On ka selge, et kui S.A-l oleks korteriomanike nõusolek olemas, siis ta oleks

sellest teavitanud avaldaja nõudekirjale esitatud vastuses. Lisaks on avaldaja suhelnud

suuliselt ka korteriühistu esimehe L.V-ga, kellele tuli seadme paigaldamine ka üllatusena ja

2-22-8448

kes kinnitas, et ka korteriühistu juhatuselt ei ole seadme paigaldamiseks küsitud mistahes

nõusolekut. Kuna puudutatud isik ei ole kohtuväliselt nõustunud ebaseaduslikku seadet

likvideerima, oli avaldaja sunnitud esitama avalduse kohtule.

Menetluse käik ja puudutatud isikute seisukohad

4. Pärnu Maakohus võttis avalduse 03.10.2022 määrusega menetlusse ning kaasas menetlusse

kõik XXX kaasomanikud.

5. Kaasomanik V.Y teatas 10.11.2022 kohtule, et on seadme paigaldamise vastu ja soovib

endise olukorra taastamist (dtl 106). 13.11.2022 esitasid ConTra Holding OÜ, E.Z ja Kodux

Invest OÜ kohtule seisukoha, milles palusid avalduse rahuldada ja jätta kõik menetluskulud

S.A kanda. Korteriomanikud ei ole vastu võtnud otsust seadme paigaldamise kohta

korterelamu kaasomandi osale. Puudutatud isikutelt ei ole S.A ka muul viisil nõusolekut

küsinud. Puudutatud isikud ei anna nõusolekut seadme paigaldamiseks ja säilitamiseks (dtl

140-141).

6. Kaasomanik M.C andis kohtule 10.10.2022 teada, et tal ei ole õhksoojuspumba

paigaldamise osas puudutatud isikule pretensioone ning ta on andnud selle paigaldamiseks

varasemalt nõusoleku (dtl 101). G.G ja N.X andsid 18.10.2022 teada, et neilt kui korteri nr 11

kaasomanikelt küsiti 24.05.2022 nõusolekut kõnesoleva õhksoojuspumba paigaldamiseks

ning nad andsid selleks nõusoleku (dtl 87). Kaasomanik Tõnismannid OÜ teatas kohtule

10.11.2022, et on paigaldatud seadme säilitamisega nõus (dtl 110). Kaasomanik O.T teatas

17.02.2023, et on õhksoojuspumbaga nõus (dtl 170). Kaasomanik Mesitaru OÜ teatas

12.03.2023, et ei avalda soovi seadme eemaldamiseks (dtl 172).

7. Puudutatud isik S.A vaidles avaldusele vastu. Õhksoojuspump on paigaldatud ehitus- ja

ohutusnõuete kohaselt ning sellest ei tulene kahjulikke norme ületavaid mõjutusi.

Õhksoojuspump on paigaldatud maapinnale, elamu välisseinal asuvad üksnes

õhksoojuspumba torud, ca 1 meetri jagu, mis on kaetud plastikuga. Õhksoojuspumba

paigaldamisega ei rikuta oluliselt avaldaja valdamis- ja kasutamisõigust. 15.05.2022 on KÜ

XXX juhatuse otsusega rahuldatud S.A avaldus seoses õhksoojuspumba paigaldamisega,

peale mida paigaldas korteriomanik nimetatud seadme. 10.11.2022 on kohalikule

omavalitsusele esitatud korteriomandi nr 1 õhksoojuspumba paigaldamise projekt, seletuskiri

ja joonised. Puudutatud isikul on olemas vajalikud nõusolekud teistelt korteriomanikelt.

12.05.2022 on andnud nõusoleku järgmised korteriomandid: nr 2-M.C, nr 3-O.T, nr 4, S.T, nr

13 (Mesitaru OÜ, esindaja) A.B, nr 16-C.W. 26.05.2022 on nõusoleku andnud korteriomandi

nr 10 omaniku esindaja W, 26.05.2022 on nõusoleku andnud korteriomandi nr 11 omanik G.G

. 13.09.2022 on nõusoleku andnud korteriomandi nr 12 omanik Q. 11.10.2022 on e-toimikus

nähtav, et korteriomandi nr 17 omanik, Tõnismannid OÜ esindajal puuduvad pretensioonid

paigaldatud seadme säilimise osas, seega on omanik heaks kiitnud seadme paigaldamise ja

andnud nõusoleku selle püsima jäämiseks. Kuna kohtumenetluses on esitatud erinevaid

arvamusi, pidas puudutatud isik vajalikuks võtta küsimus arutlusele 19.02.2023 toimunud

üldkoosolekul, kus osales 18 korteriomanikust 12. Korteriomanikud, kes leidsid, et nende

õigusi korteriomand nr 1 poolt paigaldatud seade ei riku ja nad ei nõua esialgse olukorra

taastamist olid korteriomanikud: 2, 3, 4. 5, 7, 11, 12, 13, 16. Korteriomanikud nr 6, 15

avaldasid, et seda rikub nende õigusi ja nad soovivad selle eemaldamist.

8. Pärnu Maakohtu 20.03.2023 istungil ilmnes, et avaldaja NOEA-Investments OÜ on

võõrandanud temale kuuluva korteriomandi XXX, korter nr 15 ning uueks omanikuks

kinnistusraamatu järgi on G, kes on omanikuna sisse kantud 16.03.2023 ning 01.06.2023

2-22-8448

avaldanud, et tal puudub huvi menetluses osalemiseks (dtl 228). Kohus määras

menetlusosalistele nende soovil tähtaja kompromissi saavutamiseks.

9. Avaldaja andis kohtule teada, et kompromissi ei jõutud ning jäi oma lõplikes seisukohtades

avalduse juurde, leides, et kuna oli sunnitud puudutatud isiku tõttu kohtusse pöörduma, tuleb

menetluskulud jätta tema kanda. Vajalikke nõusolekuid on kogutud kohtumenetluse käigus.

10. Puudutatud isik palus jätta avalduse läbi vaatamata, kuna avaldaja on nõudeõiguse

kaotanud, alternatiivselt rahuldamata ning menetluskulud jätta avaldaja kanda. Tõele ei vasta,

et seade on paigaldatud õigusvastaselt ning vajalike nõusolekuteta.

Maakohtu määrus ja põhjendused

11. Pärnu Maakohus jättis 22.08.2024 (määruse päises ekslikult märgitud 22.08.2022)

määrusega NOEA-Investments OÜ avalduse S.A kohustamiseks likvideerima kaasomandi osa

külge ebaseaduslikult paigaldatud seade ja taastama vastavas osas kaasomandi osa endine

seisukord läbi vaatamata (resolutsiooni punkt 1); jättis menetluskulud tervikuna avaldaja

kanda (resolutsiooni punkt 2); mõistis avaldajalt, NOEA-Investments OÜ, välja puudutatud

isiku S.A kasuks välja menetluskuludena õigusabikulu 2186,80 eurot (resolutsiooni punkt 3);

määras, et avaldaja tasub hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt S.A-le alates

menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni lahendi täitmiseni viivist

VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (resolutsiooni punkt 4).

12. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt puudub menetlusosaliste vahel sisuline vaidlus

menetluse lõpetamise üle, kuid menetlusosaliste vahelise vaidluse esemeks on

menetluskulude kandmine kas avaldaja või puudutatud isiku S.A poolt.

13. Kohus oli seisukohal, et käesoleval juhul kuna avaldus jäetakse läbi vaatamata, on

mõistlik, õiglane ja põhjendatud jätta menetluskulud avaldaja kanda. Sealjuures võttis kohus

arvesse, et Riigikohus on lahendi 2-17-11887/61 punktis 14 nõustunud kohtute järeldustega,

et õhksoojuspumba paigaldamine kaasomandis olevale elamuseinale ja maapinnale ei ole

käsitatav asja või selle majandusliku otstarbe olulise muutmisena AÕS § 74 lg 1 tähenduses

ning on kaasomandis oleva elamuseina ja maa tavakasutus, mida korteriomanikud võivad

otsustada häälteenamusega KOS § 12 lg 2 järgi. Tulenevalt kehtivast KrtS § 35 lg 1 on

tavakasutusest tulenevate vaidluste esmaseks lahendamise viisiks korteriühistu üldkoosolek

või tulenevalt KrtS § 21 lg 2 ette nähtud korras otsuse vastu võtmine üldkoosolekut kokku

kutsumata kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kohtu ette toodud asjaoludest

nähtuvalt ei ole avaldaja tavakasutuse küsimuse lahendamiseks pöördunud korteriühistu

poole, vaid on pöördunud otse nõudega kohtusse. Kohtumenetlus on algatatud avaldaja

avalduse alusel, seega ei ole avaldaja ise pöördunud enne avalduse kohtusse esitamist

korteriühistu ega ka kaasomanike poole olukorra lahendamiseks, milleks tal on olnud nii

võimalus kui seadusest tulenev õigus. Sealjuures on kohtumenetluses, peale kohtu poolt kõigi

isikute kaasamist korteriomanike enamus st. korterite 2, 3, 4. 5, 7, 11, 12, 13, 16 ning

puudutatud isiku, korter 1 omaniku leidnud, et nende õigusi korteriomand nr 1 poolt

paigaldatud seade ei riku ja nad ei nõua esialgse olukorra taastamist. Avaldaja on menetlust

jätkanud nii kaasomanike seisukohtadest teada saades kui ka peale enese poolt korteriomandi

võõrandamist, põhjustades sellega täiendavate menetluskulude tekkimist puudutatud isikule.

Kohus jättis menetluskulud TsMS § 168 lg 2 alusel avaldaja kanda.

14. Puudutatud isiku S.A 06.06.2024 esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on

menetluskuludeks on kokku 13 tundi, tunnitasuga 140 eurot + km. Sealjuures on avaldajale

2-22-8448

osutatud õigusabi mahus 7 tundi osutatud peale avaldaja poolt korteriomandi võõrandamist.

Kohus leidis, et antud asjaolusid arvesse võttes on õiglane ja põhjendatud jätta menetluskulud

avaldaja kanda. Kohus leidis, et avaldaja poolt 14.06.2024 esitatud vastuväited

menetluskuludele ei anna alust menetluskulude vähendamiseks, sealjuures on avaldaja enda

menetluskulud (nimekirjas 20.03.2023 ja 27.05.2024) õigusabi eest kogumahuga 16 tundi ja

18 minutit, oluliselt suuremad puudutatud isiku menetluskuludest. Kohus mõistis avaldajalt

puudutatud isiku kasuks välja 2186,80 eurot ning määras puudutatud isiku taotlusest

tulenevalt, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt peab avaldaja tasuma S.A-le alates

menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni lahendi täitmiseni viivist

VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Määruskaebus

15. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu 22.08.2024 määrus osas,

milles kohus jättis menetluskulud NOEA-Investments OÜ kanda ja mõistis NOEA-

Investments OÜ-lt välja S.A menetluskulud summas 2186,80 eurot ning teha uus määrus,

millega jätta kõik menetluskulud S.A kanda või alternatiivselt poolte endi kanda.

16. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on maakohus oluliselt rikkunud TsMS § 168 lg-t 2.

Maakohtu määrus on vastavas osas oluliste põhjendamispuudustega ning äärmiselt

ebaõiglane, kuna toob kaasa olukorra, kus NOEA-Investments OÜ, kes kohtumenetlust ei

põhjustanud, peab hüvitama menetluse põhjustanud menetlusosalise menetluskulud.

Kohtumenetluse algatamine oli tingitud üksnes sellest, et S.A ei nõustunud olukorra

kohtuvälise lahendamisega, s.t ta ei eemaldanud kaasomandi osale õigusvastaselt paigaldatud

seadet ega kogunud kokku vajalikke hääli (korteriomanike nõusolekuid). Puudutatud isik

paigaldas korterelamu seinale, milline on korteriomanike kaasomandis, omavoliliselt teiste

korteriomanike (kaasomanike) nõusolekuta seadme. Seadme paigaldamise õigusvastasus

seisnes selles, et puudutatud isikul puudusid seadme paigaldamiseks korteriomanike

nõusolekud. S.A möönis ka ise menetluses (vt nt 12.09.2023 seisukohas p 7), et paigaldamise

protsess võib olla olnud puudulik, kuid leidis, et see ei tohiks kaasa seadme eemaldamist ja

seeläbi ebaproportsionaalselt raskeid tagajärgi korteris elavale inimesele.

17. Maakohus on ebaõigesti asunud seisukohale, et NOEA-Investments OÜ ei ole küsimuse

lahendamiseks pöördunud korteriühistu poole, vaid on pöördunud otse nõudega kohtusse.

NOEA-Investments OÜ esitab tõendina e-kirja, mille oli 29.05.2022 korteriühistule saatnud

korterite 18 ja 8 omanik L.V (lisa 1 29.05.2022 e-kiri), kellega avaldaja sellel teemal ka

suhtles kuivõrd mõlemal olid tekkinud samad küsimused. E-kirjast nähtub, et korteriomanik

küsis korteriühistu juhatuselt põhjendusi S.A paigaldatud seadme kohta ning viitas seadme

paigaldamise õigusvastasusele. E-kirjale selgitust või lahendust ei järgnenud. Avaldaja on

seisukohal, et uuesti samasisulise kirja edastamist ei saanud avaldajalt nõuda ning see ei olnud

enam ka mõttekas.

18. Maakohus on jätnud ka arvestamata, et enne kohtusse pöördumist edastas avaldaja

NOEA-Investments OÜ puudutatud isikule S.A-le 22.05.2022 nõudekirja (vt avalduse lisa 4)

ning palus, et puudutatud isik eemaldaks kaasomandi osale õigusvastaselt paigaldatud ja

taastaks vastavas osas kaasomandi osa endise seisukorra. Puudutatud isik keeldus

kohtuväliselt ebaseaduslikku seadme likvideerimisest ning oma tegevuse õiguspärasuse

selgitamisest ja tõendamisest (vt avalduse lisa 5), mistõttu ei jäänud NOEA-Investments OÜ-l

muud üle kui pöörduda avaldusega kohtu poole.

2-22-8448

19. Kohtumenetluses leidis kinnitust, et seadme paigaldamise ajal S.A-l teiste korteriomanike

nõusolekut ei olnud. Samuti tuleneb menetluses esitatud asjaoludest ja tõenditest, et

korteriomanike nõusolekuid ei olnud ka ajal, mil NOEA-Investments OÜ esitas avalduse

kohtule. Menetluse algatamine ja selle kestus ei ole tingitud NOEA-Investments OÜ-st ning

NOEA-Investments OÜ rõhutab, et juhul, kui seade oleks paigaldatud koheselt

nõuetekohaselt või isegi, kui S.A oleks nõustunud kohtuväliselt olukorra lahendama, mitte

alles kohtumenetluse ajal hakanud korteriomanike hääli koguma, ei oleks kohtuvaidlust ja

kaasnevaid kulusid üldse tekkinud.

20. Menetluse raames ja ajal asus S.A koguma kokku korteriomanike nõusolekuid, sh

19.02.2023 toimunud üldkoosolekul on tema eestvedamisel seadme paigaldamise üle arutatud

ja ka hääletatud (vt S.A 12.03.2023 seisukoha lisa 7). See üldkoosolek toimus pärast

avaldusega kohtusse pöördumist, kuid enne kui avaldaja võõrandas korteriomandi uuele

omanikule.

21. NOEA-Investments OÜ vaidlustab ka maakohtu poolt määratud menetluskulude suuruse.

NOEA-Investments OÜ esitas 14.06.2024 vastuväited, kuid neid ei ole maakohus oma

menetluses sisuliselt käsitlenudki. Seeläbi on maakohus oluliselt rikkunud TsMS § 174 lg-t 1

ja § 175 lg-t 1.

Menetlusosaliste seisukohad

22. Puudutatud isik palus jätta määruskaebuse rahuldamata.

Menetluse edasine käik

23. Pärnu Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

24. Ringkonnakohus kontrollib esimese astme kohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust

TsMS § 651 lg 1 järgi koosmõjus TsMS §-ga 659 üksnes määruskaebusega vaidlustatud osas,

so osas milles kohus jaotas menetluskulud ning mõistis avaldajalt puudutatud isiku kasuks

välja menetluskulud (resolutsiooni punktid 2-4). Ülejäänud osas on vaidlustatud määrus

TsMS § 463 lg 2 kaudu kohalduva § 456 lg 4 teise lause alusel edasi kaebamata jõustunud.

25. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab tuginedes TsMS § 657 lg 1 p-le

2, §-le 659 ja § 667 lg-le 2, et määruskaebus on põhjendatud ja määrus tuleb vaidlustatud osas

tühistada ning teha selles osas uus määrus, millega jätta menetluskulud menetlusosaliste endi

kanda. Määruskaebus rahuldatakse selle alternatiivnõude osas. Vastuseks kaebusele märgib

ringkonnakohus järgnevat.

26. Kohtupraktika kohaselt on menetluskulude jaotuse määramine kohtu kaalutlusotsustus (vt

RKTKo, 04.12.2013, 3-2-1-136-13, p 18), millesse kõrgema astme kohus võib sekkuda vaid

siis, kui madalama astme kohus on ületanud diskretsioonipiire ja eelkõige juhul, kui kohus

jättis tähtsust omavad asjaolud kaalumata või tegi seda ebapiisavalt. Ringkonnakohtu

hinnangul esineb praegusel juhul alus maakohtu diskretsiooni sekkumiseks.

27. Siinses asjas oli tegemist hagita menetluse asjaga TsMS § 475 lg 1 p 13 mõttes. Hagita

menetluses reguleerib menetluskulude jaotamist TsMS § 172, mis sätestab, et hagita

2-22-8448

menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses

osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni

menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see

menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.

28. Vaidlustatud määrusest nähtuvalt jaotas maakohus vastuolus eeltooduga menetluskulud

TsMS § 168 lg 2 analoogia alusel, võttes eelkõige arvesse asjaolu, et asja menetlus lõpetati

avalduse läbi vaatamata jätmise tõttu. Kuigi viidatud säte on varasema kohtupraktika kohaselt

kohaldatav olnud ka hagita menetluse asjades (vt nt RKTKm 04.06.2012, 3-2-1-85-12, p 14),

on uuemas kohtupraktikas sedastatud, et juhul kui hagita menetluse avaldus jääb läbi

vaatamata, saab kohus sellisel juhul jaotada menetluskulud muu hulgas TsMS § 172 lg 1 teise

lause kohaselt, arvestades seda, milline oleks menetluskulude õiglane jaotus üksikjuhtumi

asjaolusid arvestades (vt RKTKm, 13.05.2020, 2-16-5794, p 13). TsMS § 172 lg 1 teine lause

annab kohtule menetluskulude jaotamisel laia kaalutlusruumi, kuid kaalutlusõigust teostades

tuleb mh arvestada kõiki olulisi asjaolusid ja põhjendatud huve (vt RKTKm, 20.12.2023, 2-

19-6901, p 17).

29. Ringkonnakohus on erinevalt maakohtust seisukohal, et praeguses asjas on kõiki

asjaolusid ja vaidlevate poolte põhjendatud huve arvestades õiglane ja põhjendatud jätta

maakohtu menetlusega seotud menetluskulud TsMS § 172 lg 1 p 2 alusel menetlusosaliste

endi kanda, mida põhjendab järgnevalt.

30. Maakohtule esitatud avaldusest nähtuvalt tingis avaldaja 06.06.2022 kohtusse pöördumise

asjaolu, et puudutatud isik ei nõustunud kohtuväliselt XXX, XXX asuvale kinnistule

(registriosa number 16299350) ebaseaduslikult paigaldatud seadet (õhksoojuspumpa)

likvideerima. Sealjuures on avaldaja tõendanud, et enne kohtusse pöördumist andis ta

puudutatud isikule võimaluse endise olukorra taastamiseks ja seadme likvideerimiseks

hiljemalt 27.05.2022. Oma nõudekirjas tugines avaldaja väitele, et seadme paigaldamiseks

puudus korteriomanike nõusolek ning andis puudutatud isikule ühtlasi teada, et seadme

eemaldamata jätmise korral on ta sunnitud kasutama muid õiguskaitsevahendeid ja pöörduma

kohtu poole (dtl 21).

31. Kuigi kohtumenetluse käigus esitas puudutatud isik KÜ XXX juhatuse 15.05.2022 otsuse

rahuldada S.A avaldus seoses konditsioneeri paigaldamisega XXX-1, Pärnu aadressil (dtl

119) ja 12.05.2022 nõusolekud seadme paigaldamiseks korterite nr 2, 3, 4, 13, 16 omanikelt

(dtl 133), ei ole ta 24.05.2022 vastuses avaldaja 22.05.2022 nõudekirjale neile tuginenud.

Puudutatud isik on hoopiski seadme likvideerimisest keeldunud ning vastanud, et avaldaja ei

ole oma väidet seadme ebaseaduslikust paigaldamisest tõendanud (dtl 23-24). Samas vaidlust

selle üle, et seadme paigaldamine vajas teiste korteriomanike nõusolekut, asjast nähtuvalt ei

ole. Puudutatud isik on ise oma 10.11.2022 vastuses esile toonud, et Riigikohtu praktika

(RKTKm, 30.01.2019, 2-17-11887, p 14) kohaselt saavad korteriomanikud õhksoojuspumba

kasutamise otsustada häälteenamusega (dtl 116). Kirjeldatud olukorras ei jäänud avaldajal

ringkonnakohtu hinnangul tõepoolest muud võimalust, kui oma õiguste kaitseks kohtusse

pöörduda.

32. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt teatasid korterite 10 ja 11 omanikud nõustumisest

õhksoojuspumbaga 26.05.2022 (dtl 134 ja 135) ning korteri 12 omanik alles 13.09.2022 (dtl

136). XXX, XXX korteriomandite omanikud arutasid puudutatud isiku poolt paigaldatud

õhksoojuspumba küsimust esmakordselt alles 19.02.2023 läbi viidud üldkoosolekul, mille

tulemusena selgus, et puudutatud isikul on lõpuks olemas vajalik häälteenamus, arvestades,

üldkoosoleku protokollist nähtuvalt ei nõudnud esialgse olukorra taastamist ja seadme

2-22-8448

eemaldamist korteriomanikud 2, 3, 4, 5, 7, 11, 12, 13, 16 ja seadme eemaldamist soovisid

korteriomanikud 6 ja 15 (dtl 176, 180-181). Need asjaolud said teatavaks kohtumenetluse

jooksul. Seega saab nõustuda selle määruskaebuse väitega, et ei seadme paigaldamise ega ka

kohtumenetluse algatamise ajal puudutatud isikul selleks vajalikke nõusolekuid

korteriomanikelt ei olnud.

33. Samas selgus asja materjalidest nähtuvalt 20.03.2023 kohtuistungil see, et avaldaja on

oma korteriomandi võõrandanud, mis tõstatas küsimuse menetluse edasisest

perspektiivikusest (dtl 202-203). Kuigi maakohus määras vaidlevatele menetlusosalistele

tähtaja kompromissile jõudmiseks, selleni ei jõutud ning kohtule esitati lõplikud seisukohad

koos menetluskulude nimekirjadega. Kõiki eespool kirjeldatud ja tuvastatud asjaolusid ning

vaidlevate menetlusosaliste käitumist arvestades on ringkonnakohtu hinnangul õiglane ja

põhjendatud jätta maakohtu menetlusega seotud menetluskulud TsMS § 172 lg 1 teise lause

alusel menetlusosaluste endi kanda.

34. Menetlusökonoomilistel kaalutlustel ei vasta ringkonnakohus muudele määruskaebuse

väidetele.

35. Juhindudes TsMS § 654 lg-st 2² esitab ringkonnakohus otsuse resolutsiooni juures

kohtumääruse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.

Menetluskulude jaotus ja edasikaebeõigus

36. TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel jäävad määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud

menetlusosaliste endi kanda. Kuigi määruskaebus rahuldatakse selle alternatiivnõude osas, on

menetluskulude eelkirjeldatud jaotus ringkonnakohtu hinnangul õiglane ja põhjendatud,

arvestades vaidluse asjaolusid ja seda, et menetlusosalistel oli võimalus vaidlus lõpetada

kompromissiga, milleni ei jõutud.

37. Määrusele võib tulenevalt TsMS § 178 lg 1 esimesest lausest ja § 696 lg 3 esimesest

lausest esitada määruskaebuse.

(allkirjastatud digitaalselt)

/kohtunik, kohtunik, kohtunik/