2-25-5308/18 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Eveli Vavrenjuk

Määruse tegemise aeg ja koht

5. august 2025, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-25-5308

Tsiviilasi

Ketser Invest OÜ avaldus pankroti väljakuulutamiseks

Menetlustoiming

pankrotiavalduse menetluse raugemine pankrotti välja

kuulutamata ja menetluse lõpetamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

avaldaja/võlgnik Ketser Invest OÜ (rk 16388006;

asukoht D.J-i, Hälvati küla, Lääneranna vald, 90211

Pärnumaa; e-post XXX), seaduslikud esindajad D.J , I.M;

ajutine pankrotihaldur B.M

Kohtuistungi toimumise aeg

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada Ketser Invest OÜ pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata

raugemise tõttu.

2. Kohustada ajutist haldurit likvideerima Ketser Invest OÜ kahe kuu jooksul määruse

jõustumisest arvates.

3. Vabastada B.M Ketser Invest OÜ ajutise pankrotihalduri kohustustest pärast Ketser

Invest OÜ kustutamist äriregistrist.

4. Määrata Ketser Invest OÜ dokumentide hoidjaks D.J (XXX).

5. Jätta menetluskulud võlgniku kanda.

6. Määrata ajutise pankrotihalduri B.M tasuks 1433,85 eurot (sh käibemaks), mis

maksta välja FIE-le Tartu kohtutäitur Oksana B.M

(registrikood 12016414,

arvelduskontole nr EE191010011596520222, saaja Tartu kohtutäitur Oksana Kutshmei), so

büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Tasust:

6.1. 450,12 eurot (sh käibemaks) hüvitada riigi vahenditest;

6.2. 983,73 eurot (sh käibemaks) mõista välja Ketser Invest OÜ-lt.

7. Avaldada teade pankrotiavalduse menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu

väljaandes Ametlikud Teadaanded.

8. Saata määrus ajutisele pankrotihaldurile, võlgnikule ja määruse jõustumisel Tartu

Maakohtu registriosakonnile ning resolutsiooni p 6.1. osas täitmiseks Riigi

Tugiteenuste Keskusele.

Edasikaebamise kord

Menetluse lõpetamise määruse peale võivad võlgnik ja võlausaldaja esitada määruskaebuse

Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates Tartu Maakohtu Tartu

kohtumaja kaudu (pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg 6). Kui määruse peale esitab

määruskaebuse võlausaldaja, kes ei ole esitanud pankrotiavaldust, hakkab määruskaebuse

esitamise tähtaeg kulgema käesoleva määruse resolutsiooni punktis 5 nimetatud teate

avaldamisest arvates (PankrS § 29 lg 7).

ASJAOLUD

1. Ketser Invest OÜ (avaldaja) esitas kohtule 06.04.2025 võlgniku pankrotiavalduse ja 30.04.2025

avalduse täienduse.

Avalduse kohaselt võlgniku vara ei kata võlgniku kohustusi. Võlgniku selgituse kohaselt sõlmis

Ketser Invest OÜ 2022. aastal Goldstern OÜ-ga seitse auto rendilepingut hilisema väljaostu

kohustusega. Arvestades selle hetke turusituatsiooni oldi seisukohal, et sõidukite rentimine hilisema

väljaostu kohustusega on Ketser Invest OÜ jaoks äri edasiviiv võimalus. Olukord turul muutus,

tellimusi jäi vähemaks ja Ketser Invest OÜ-l tekkisid raskused Goldstern OÜ-ga sõlmitud lepingu

täitmisel. Anti parim, et jätkata sõlmitud lepingu täitmist, kuid mida aeg, seda keerulisem oli täita

Goldstern OÜ-ga sõlmitud lepingut. Suheldi korduvalt Goldstern OÜ esindajaga, et leida tekkinud

olukorrale mõlemaid pooli rahuldav lahendus, kuid toimunud arutelud ei viinud pooli rahuldava

tulemuseni. Ketser Invest OÜ esindajad tegid ettepaneku autod tagastada, paluti vabastamist autode

väljaostu kohustusest. Goldstern OÜ seda võimalust ei näinud ning jäi jäigale seisukohale, et

Ketser Invest OÜ peab sõlmitud lepingut täitma. Ketser Invest OÜ alustas seejärel autode

realiseerimisega, et täita lepingut. Kuna lepingus oli kokku lepitud autode hinnad, millega peab

autod välja ostma, siis see olukord põhjustas Ketser Invest OÜ-le suure kahjumi, millega ei oldud

arvestatud. Ketser Invest OÜ müüs autod 30-40% odavamalt kui oli lepingus märgitud autode

väljaostu hinnad. Sel hetkel, kui Ketser Invest OÜ müüs autod, oli automüügi turg langenud olulisel

määral. Suudeti täita Goldstern OÜ-ga sõlmitud leping, kuid selle tagajärjel oli Ketser Invest OÜ

rahaline kaotus 100 000 eurot. Antud lepingu kohane täitmine viis Ketser Invest OÜ väga raskesse

olukorda 2023. aasta lõpuks. Endiselt jäi tellimusi aina vähemaks ja rahaliste kohustuste katteks ei

olnud enam piisavaid vahendeid. Kütuse arved olid väga suured ning puudusid rahalised vahendid

arvete tasumiseks. Sellise olukorra tulemusena tekkis AS-i Olerex ees 85 000 euro suurune

võlgnevus. Ketser Invest OÜ suutis tasuda kogu võlgnevuse AS-ile Olerex. Kogu selle raske

perioodi läbimisel tekkisid eriarvamused teise Ketser Invest OÜ juhatuse liikme I.M-iga . Juhatuse

liikmetel olid kujunenud olukorrale väga erinevad vaated, kuidas edasi minna. Ehk algasid suured

probleemid juhatuse liikmete vahelisel suhtlusel, mis on jõudnud olukorrani, kus juhatuse liige I.M

ei vasta teise juhatuse liikme D.J e-kirjadele ega kõnedele. Juhatuse liige D.J on kindlal

seisukohal, et eelpool välja toodud asjaolude tõttu on Ketser Invest OÜ alaliselt maksejõuetu ja

peab alustama pankrotimenetlust. Pankrotiavalduse esitamise seisuga on võlgnikul võlausaldajate

ees nõudeid kogusummas 183 818,93 eurot. Võlgniku varaks on kassas olev raha summas 993,29

eurot. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu.

2. Kohus nimetas 06.05.2025 määrusega võlgniku ajutiseks halduriks B.M (ajutine haldur),

peatas võlgniku vara suhtes toimuva sundtäitmise ning kohaldas käsutuskeeldu.

3. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnik maksejõuetu ning pankrotiavalduse menetlus tuleb

lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.

Aruande kohaselt registreerimisele kuuluvat vara ei ole tuvastatud. Võlgniku pankrotiavalduse

kohaselt on ainsaks varaks kassas olev raha summas 993,29 eurot (D.J Raua kinnituse kohaselt

asub kassa tema valduses). D.J Raua täiendavate selgituste kohaselt võis ettevõttesse jääda vähesel

määral väikevahendeid, eelkõige autodega koos soetatud tööriistakomplekte, kuid nende olemasolu

ja asukoht ei ole hetkel teada. Võlgnikul on tuvastatud kohustusi kokku summas 196 124,88 eurot.

Ketser Invest OÜ majandustegevus lõppes 2023. aasta septembris, pärast mida langes osaühingu

käive praktiliselt nullini. Samuti lõpetati 2023. aasta septembris ka viimased töötajate töölepingud.

Viimased majandustegevusele viitavad laekumised, s.o arvete alusel tehtud maksed võlgniku

arvelduskontodele, toimusid 2023. aasta oktoobris.

Ketser Invest OÜ on püsivalt maksejõuetu – äriühing ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid

ning see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

Ettevõte tervendamine ei ole ajutise halduri hinnangul võimalik.

Ketser Invest OÜ maksejõuetuse peamine põhjus on ajutise halduri hinnangul valesti kavandatud

ärimudel ja ebapiisav stardikapital. Äritegevuse alustamisel puudus äriühingul piisav omavahendite

baas, mis oleks võimaldanud riskide maandamist ja tegevuse jätkusuutlikku finantseerimist. Olulise

strateegilise veana sõlmis äriühing tegevuse alustamiseks 2022. aasta alguses korraga seitsme

sõiduki rendilepingut koos väljaostukohustusega. Sellise kohustuse võtmine ilma piisava

omakapitalita ning toimiva ja stabiilse kliendibaasita kujutas endast märkimisväärset äririski. Juba

esimese tegevusaasta tulemusena oli ilmne, et äriühing ei suuda genereerida piisavat käivet, et katta

võetud kohustusi – 2022. aasta lõppu seisuga oli võlgniku lühiajaliste kohustuste kattekordaja

kõigest 0,148 ning omakapital sügavalt negatiivne. Kohustuste täitmise nimel asus äriühing

sõidukeid realiseerima, kuid languses olev automüügiturg sundis neid müüma sõidukeid 30–40%

võrra odavamalt võrreldes lepingus fikseeritud väljaostuhindadega. Selline „kiirmüük“ tõi kaasa

ligikaudu 100 000 euro suuruse kahjumi, mille katmiseks ei olnud ettevõttel ressursse. 2023. aasta

septembriks oli äritegevus sisuliselt lõppenud. Käive langes nullilähedaseks, töölepingud viimaste

töötajatega lõpetati.

Ajutise halduri hinnangul on antud juhul ilmne, et võlgniku juhatus viivitas pankrotiavalduse

esitamisega. Juhatusele pidi juba hiljemalt 2022. aasta lõpus olema selge, et võlgnik on muutunud

maksejõuetuks. Võlgniku omakapital oli selleks ajaks 235 943 euroga negatiivne ning lühiajaliste

kohustuste kattekordaja vaid 0,148, mis viitab mitte ainult tehnilisele maksejõuetusele (negatiivne

netovara), vaid ka tõsisele likviidsusprobleemile – äriühingul puudus suutlikkus täita oma jooksvaid

(lühiajalisi) kohustusi. Selle asemel, et võtta viivitamatult meetmeid omakapitali taastamiseks ja

likviidsuse parandamiseks, jätkas juhatus tegevust ning leidis koguni 2022. aasta tegevusaruandes,

et Ketser Invest OÜ on jätkusuutlik ja tegutsev majandusüksus. Selline seisukoht ei olnud

kooskõlas ettevõtte tegeliku finantsseisundiga. Selgelt maksejõuetu ettevõtte tegevuse jätkamine

ning jätkusuutlikkuse deklareerimine võis kujutada endast juhatuse poolt usalduse kuritarvitamist,

mille kaudu võidi tekitada kahju nii võlausaldajatele kui ka koostööpartneritele, kes eeldasid

ettevõtte maksevõimelisust ja äritegevuse jätkumist.

ÄS § 180 lg 51 kolmanda lause järgi pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või juhatuse liikmed teha

osaühingu eest makseid, välja arvatud maksed, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on

kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. ÄS § 180 lg 51 neljanda lause kohaselt juhatuse liikmed

on solidaarselt kohustatud hüvitama osaühingule pärast maksejõuetuse ilmnemist osaühingu tehtud

maksed, mille tegemine vaadeldavas olukorras ei olnud kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega.

Ajutise halduri hinnangul on Ketser Invest OÜ maksejõuetuse peamiseks põhjuseks raske

juhtimisviga, mis seisnes esmalt äritegevuse alustamisel ebamõistlikult suure äririski võtmises ning

seejärel maksejõuetuse seisundis majandustegevuse jätkamises.

Ajutisel halduril ei õnnestunud tuvastada võlgniku vara tagasivõitmise võimalusi. Võlgnikul võib

olla ÄS § 180 lg 51 neljandast lausest nõue juhatuse liikme vastu. Nõude ulatus ja selle esitamise

otstarbekus vajavad veel täiendavat analüüsi.

Võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse läbiviimiseks.

Ajutine haldur palub määrata enda tasuks 793,33 eurot, millele lisandub käibemaks.

4. Maakohus määras 06.06.2025 määrusega menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse

kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 3000 eurot ning avaldas 09.06.2025

määruse kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded. Võlausaldajad ega kolmandad isikud

pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu poolt määratud

summat tähtaegselt ei maksnud.

Maksejõuetuse teenistus ei esita 27.07.2025 vastuse kohaselt ettepanekut algatada võlgniku

pankrotimenetlust avaliku uurimisena.

KOHTU SEISUKOHT

5. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et võlgniku pankrotiavalduse menetlus tuleb

lõpetada raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata.

6. Kohus on tuvastanud, et tekkinud on raugemise olukord: võlgnikul puudub vara

pankrotimenetluse kulude katteks, samuti pole kohus tuvastanud tagasivõitmise või -nõudmise

võimalusi, mille rahuldamine oleks tõenäoline. Kohus lõpetab PankrS § 29 lg 1 järgi määrusega

menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui

võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või

tagasi nõuda. PankrS § 29 lg 2 sätestab, et kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja

kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara

koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete

rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust PankrS § 29 lg 3 järgi raugemise tõttu

PankrS § 29 lg-tes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab

pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa.

Praegusel juhul ei ole võlausaldajad ega kolmandad isikud pankrotimenetluse kulude katteks

deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu poolt määratud summat tähtaegselt ei maksnud.

7. PankrS § 30 lg 5 kohaselt kui sama sätte lõikes 1 nimetatud deposiiti ei maksta, teeb kohus

juriidilisest isikust võlgniku puhul maksejõuetuse teenistusele ettepaneku esitada avaldus

pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena ja annab avalduse esitamiseks mõistliku

tähtaja. Kohus tegi 01.07.2025 maksejõuetuse teenistusele ettepaneku esitada avaldus

pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena, kuid maksejõuetuse teenistus ei esita

27.07.2025 vastuse kohaselt ettepanekut algatada võlgniku pankrotimenetlust avaliku uurimisena.

Seega tuleb pankrotiavalduse menetlus lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu

olenemata võlgniku maksejõuetusest.

8. Ajutisel halduril tuleb likvideerida juriidiline isik likvideerimismenetluseta kahe kuu jooksul

menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul

mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused

(PankrS § 29 lg 8 ls-d 1 ja 2). Kohus määrab võlgniku dokumentide hoidjaks määruse

resolutsioonis nimetatud isiku.

Kui menetlus lõpetatakse PankrS § 29 lg-tes 1 või 2 sätestatud alusel, on ajutine haldur kohustatud

esitama töötukassale vajaduse korral töötuskindlustuse seaduses sätestatud avalduse võlgniku

töötajatele hüvitise maksmiseks saamata jäänud palga ja puhkusetasu ning töölepingu lõppemisel

saamata jäänud hüvitise eest (PankrS § 29 lg 5).

9. Kohus avaldab teate pankrotiavalduse menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes

Ametlikud Teadaanded (PankrS § 29 lg 4 ning saadab määruse Tartu Maakohtu registriosakonnale

(PankrS § 39 lg 1).

Menetluskulud

10. PankrS § 150 lg 4 kohaselt otsustab pankrotimenetluse raugemise korral kohus

pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. PankrS § 150 lg 1 kohaselt on

pankrotimenetluse kulu muu hulgas ajutise halduri tasu (p 2). Kohus jätab menetluskulud, sh ajutise

halduri tasu, võlgniku kanda.

11. Ajutine haldur esitas 06.06.2025 taotluse tasu määramiseks. Ajutisel halduril on õigus saada

oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete

täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kohus arvestab tasu suuruse

määramisel ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib

ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste

suuruse (PankrS § 23 lg 1). Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg.

Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo

pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud (PankrS § 23 lg 2). Hüvitatava tunnitasu ülemmäär

aastal 2025 on 177,20 eurot (PankrS § 23 lg 3).

12. Ajutine haldur palub määrata tasu määraga 140 eurot tunnis 5 tunni ja 40 minuti eest summas

793,33 eurot, millele lisandub käibemaks seaduses sätestatud määras. Lisaks palub ajutine haldur

määrata tasu ka ülejäänud 5 tunni ja 20 minuti eest määraga 33 eurot poole tunni eest, kokku

summas 363 eurot, millele lisandub samuti käibemaks seaduses sätestatud määras. Tasu kokku

1156,33 eurot, millele lisandub käibemaks.

13. Ajutine haldur esitas kohtule tasu ja tööaja arvestuse (PankrS § 23 lg 2), mille kohaselt on ta

kulutanud oma ülesannete täitmiseks 11 tundi. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete

mahtu ja keerukust, ajutise halduri kutseoskusi, on nimetatud ajakulu põhjendatud. Tööaja arvestus

sisaldab põhjendatud ning vajalikke toiminguid. Ajutise pankrotihalduri tunnitasu 140 eurot mahub

kehtestatud piirmääradesse ning ei ole ebamõistlikult suur. Kohus määrab ajutise halduri tasuks

1156,33 eurot, koos käibemaksuga 1433,85 eurot (PankrS § 23 lg 3 teine lause, PankrS § 65 lg 11).

Vastavalt ajutise halduri taotlusele määrab kohus tasu maksmise büroole, mille kaudu ajutine haldur

tegutseb (PankrS § 23 lg 6).

14. PankrS § 23 lg 4 kohaselt mõistab kohus ajutise halduri tasu ja vajalikud kulutused välja

võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest, kui menetlus lõpetatakse

raugemisega pankrotti välja kuulutamata ning võlgniku varast ei jätku ajutise halduri tasu ja

kulutuste hüvitamiseks. Ajutise halduri aruandest nähtub, et võlgnikul ei ole piisavalt vahendeid

ajutise halduri tasu hüvitamiseks. Kohus peab seetõttu põhjendatuks määrata ajutise halduri tasu

hüvitamine osaliselt riigi vahenditest.

15. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 886 eurot

(aastal 2025), sh seaduses ettenähtud maksud, v.a käibemaks (PankrS § 23 lg 4 viimane lause).

Riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasu ja kulutuste määramisel peab kohus lähtuma ka

Justiitsministri kehtestatud määrusest „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi

vahenditest hüvitamise kord“ (PankrS § 23 lg 51). Määruse kohaselt saab ajutisele haldurile riigi

vahenditest hüvitada tasu 33 eurot poole tunni kohta (määruse § 1 lg 1, § 2 lg 1).

16. Ajutise halduri tasu summas 450,12 eurot (sh käibemaks) hüvitada riigi vahenditest, tasu

summas 983,73 eurot (sh käibemaks) välja mõista võlgnikult.

/allkirjastatud digitaalselt/

Eveli Vavrenjuk

kohtunik