2-23-14305/53 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Iris Kangur-Gontšarov, Mati Maksing ja Indrek Soots

Määruse tegemise aeg ja koht

05.08.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-23-14305

Kohtuasi

M.C avaldus vanemate ühise hooldusõiguse osaliseks

lõpetamiseks ja lapse viibimiskohta, haridust ja tervist

puudutavates küsimustes hooldusõiguse M.C-le

üleandmiseks ning lapse W.Y-ga suhtluskorra

kindlaksmääramiseks

Z.F-i avaldus vanemate ühise hooldusõiguse osaliseks

lõpetamiseks ja lapse terviseküsimustes hooldusõiguse

Z.F-ile üleandmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 06.05.2025 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

M.C määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja (isa) M.C (isikukood XXX), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Robert Suir

Puudutatud isik I (laps) W.Y (isikukood XXX), riigi

õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Tiina

Mare Hiob

Puudutatud isik II (ema) Z.F (isikukood XXX),

lepinguline esindaja advokaat Helen Hääl

Tallinna linn (Lasnamäe Linnaosa Valitsuse kaudu)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta asja materjalide juurde M.C 08.06.2025, 14.06.2025, 18.06.2025 ja

21.07.2025 esitatud tõendid ning Z.F-i 13.06.2025 esitatud tõendid.

2. Jätta M.C taotlus lapse korduvaks ärakuulamiseks rahuldamata.

3. Jätta M.C taotlus kliinilisele psühholoogile DGle kohtupäringu esitamiseks

rahuldamata.

4. Tühistada Harju Maakohtu 06.05.2025 määruse resolutsiooni p-d 7.1–7.3 ning

teha selles osas uus määrus, millega määrata kindlaks vanemate ja lapse

suhtluskord vastavalt tervikresolutsiooni p-dele 7.4.1–7.4.13. Muuta Harju

2-23-14305

Maakohtu 06.05.2025 määruse resolutsiooni p 8, mille järgi on määrus

suhtluskorra osas viivitamata täidetav, ja määrata selle asemel, et määrus kuulub

suhtluskorra osas täimisele alates 01.09.2025, kuid kui määrus jõustub

suhtluskorra osas enne 01.09.2025, kuulub määrus täitmisele alates jõustumisest.

Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 20.06.2025 määrusega kohaldatud esialgse

õiguskaitse abinõud.

5. Määruskaebus rahuldada osaliselt.

6. Menetluskulud ringkonnakohtus jätta menetlusosaliste endi kanda, v.a W.Y-le

riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud, mis jätta Eesti Vabariigi

kanda.

7. Sõnastada kohtumääruse tervikresolutsioon järgmiselt:

7.1. Jätta rahuldamata M.C avaldus vanemate ühise hooldusõiguse osaliseks

lõpetamiseks ja lapse viibimiskohta, haridust ja tervist puudutavates

küsimustes hooldusõiguse M.C-le üleandmiseks.

7.2. Jätta rahuldamata Z.F-i avaldus vanemate ühise hooldusõiguse osaliseks

lõpetamiseks ja lapse terviseküsimustes hooldusõiguse Z.F-ile üleandmiseks.

7.3. Rahuldada osaliselt M.C avaldus lapse W.Y-ga suhtluskorra

kindlaksmääramiseks.

7.4. Määrata kindlaks isa M.C ja ema Z.F-i suhtluskord lapse W.Y-ga

alljärgnevalt:

7.4.1. Laps viibib ühe nädala pikkuste perioodide kaupa kummagi vanemaga,

välja arvatud aeg, millal vastavalt järgmistele p-dele on reguleeritud

teisiti. Laps viibib paarisnädala reedest paaritu nädala reedeni isaga ja

paaritu nädala reedest paarisnädala reedeni emaga. Lapse üleandmine

toimub kell 18.00 lapse viibimiskohas.

7.4.2. Suvevaheajal veedab laps kaks järjestikust nädalat isaga, kui isal on

põhipuhkus ning emaga kaks järjestikust nädalat, kui emal on

põhipuhkus. Vanemad annavad üksteisele teada oma suvisest

põhipuhkusest esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui 01.06 igal aastal.

Ülejäänud suvevaheaja kehtib üldine suhtlemise kord (resolutsiooni p

7.4.1).

7.4.3. Laps veedab sügisese (oktoobris), talvise (veebruar–märts) ja kevadise

(aprillis) vaheaja vaheldumisi kord ühe, kord teise vanemaga selliselt, et

2025. aasta sügisese vaheaja veedab laps emaga, 2026. aasta talvise

vaheaja isaga ja kevadise vaheaja emaga jne.

7.4.4. Jõuluajal viibib laps perioodil 23.12 – 25.12 paaris aastal isaga ja

paaritul aastal emaga. Juhul kui laps viibib resolutsiooni p 7.4.1 järgi teise

lapsevanemaga, siis lapse üleandmine 23.12 toimub kell 15.00 teise

lapsevanema kodus ja tagastamine 25.12 kell 19.00 teise lapsevanema

koju.

7.4.5. Aastavahetusel 30.12–01.01 viibib laps paaris aastal emaga ja paaritul

aastal isaga. Juhul kui laps viibib resolutsiooni p 7.4.1 järgi teise

lapsevanemaga, siis lapse üleandmine 30.12 toimub kell 15.00 teise

lapsevanema kodus ja tagastamine 01.01 kell 19.00 teise lapsevanema

koju.

7.4.6. Jaanipühadel 23.06–24.06 viibib laps paaris aastal isaga ja paaritul

aastal emaga. Juhul kui laps viibib resolutsiooni p 7.4.1 järgi teise

lapsevanemaga, siis lapse üleandmine 23.06 toimub kell 15.00 teise

lapsevanema kodus ja tagastamine 24.06 kell 19.00 teise lapsevanema

koju.

2-23-14305

7.4.7. Lapse sünnipäeval viibib laps selle lapsevanemaga, kellega ta viibib

resolutsiooni p 7.4.1 järgi. Teisel lapsevanemal on õigus võtta laps lapse

sünnipäeval lapse viibimiskohast ja kohustus hiljemalt 3 tunni möödudes

tagastada laps lapse viibimiskohta.

7.4.8. Lapse pereliikmete ja sugulaste sünnipäevadel viibib laps selle vanema

juures, kellega või kelle sugulasega sünnipäev seotud on. Juhul kui laps

viibib resolutsiooni p 7.4.1 järgi teise lapsevanemaga, siis lapse

üleandmine sünnipäeval toimub kell 09.00 teise lapsevanema kodus ja

tagastamine sünnipäeval kell 19.00 teise lapsevanema koju.

7.4.9. Isadepäeva veedab laps alati isaga ja emadepäeva veedab laps alati

emaga. Juhul kui laps viibib resolutsiooni p 7.4.1 järgi teise

lapsevanemaga, siis lapse üleandmine isadepäeval isale ja emadepäeval

emale toimub kell 09.00 teise lapsevanema kodus ja tagastamine

isadepäeval emale ja emadepäeval isale kell 19.00 teise lapsevanema koju.

7.4.10.

Mõlemal vanemal on õigus minna lapsega reisile väljaspoole Eestit

vanemate kokkuleppel. Reisi soovist teavitab vanem teist vanemat

kirjalikult (sh e-kirja teel) esimesel võimalusel, kuid vähemalt 30 päeva

enne reisi algust, märkides äraolemise aja ja sihtkoha. Vanem peab teisele

vanemale andma reisi kohta olulist informatsiooni (reisi algus- ja

lõpukuupäev, lapse ööbimise aadressid ning lapse riikidevaheliste lennu-,

rongi-, laeva- ja bussiliinide päevad ja kellaajad). Vanemad reisivad

lapsega oma suhtluskorrajärgsel ajal või kokkuleppe korral muul ajal.

7.4.11.

Lapsest lahus oleval vanemal on õigus suhelda lapsega telefoni või

videokõne teel igapäevaselt ajavahemikus 20.00–20.30.

7.4.12.

Lapsest lahus oleval vanemal on võimalik lapsega kohtuda ka

suhtluskorra välisel ajal, leppides kohtumine eelnevalt kokku teise

vanemaga.

7.4.13.

Vanemad võivad kokkulepitud suhtluskorda muuta kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis kokkuleppe sõlmimisega.

7.5. Kohtumäärus suhtluskorra osas kuulub täitmisele alates 01.09.2025. Kui

määrus jõustub suhtluskorra osas enne 01.09.2025, kuulub määrus täitmisele

alates jõustumisest.

7.6. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 20.06.2025 määrusega kohaldatud

esialgse õiguskaitse abinõud.

7.7. Kohtumääruse rikkumise korral suhtluskorda puudutavas osas võib

kohtumääruse täitmiseks viia läbi täitemenetluse. Kohtumääruse täitmine on

tagatud täitemenetluse seadustiku (TMS) § 179 lg-tes 2 ja 22 nimetatud

sunnivahenditega.

7.8. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta menetlusosaliste endi kanda,

v.a W.Y-le riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud, mis jätta

Eesti Vabariigi kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka määruskaebus.

2-23-14305

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. M.C (lapse isa) esitas 09.10.2023 Harju Maakohtule avalduse (täiendatud 01.04.2025),

milles palus tema ja Z.F-i (lapse ema) ühine hooldusõigus osaliselt lõpetada lapse W.Y

(laps) suhtes ning anda ainuhooldusõigus lapse isale hariduse, tervise ja viibimiskoha

küsimustes, alternatiivselt hariduse ja viibimiskoha küsimustes, alternatiivselt üksnes

viibimiskoha määramise osas. Samuti palus lapse isa määrata kindlaks suhtluskord järgnevalt:

- Iga kuu paaritu nädala nädalavahetusel on lapse emal õigus kohtuda lapsega ema elukohas,

ülejäänud aegadel on isal õigus kohtuda lapsega isa elukohas. Lapse toob isa juurest ema

juurde iga paaritu nädala reedel ema kell 18.00 või pärast lapse huviringi. Lapse toob ema

juurest isa juurde iga paaritu nädala pühapäeval kell 18.00 isa.

- Igal paaris nädala kolmapäeval pärast kooli või huviringi on emal õigus kohtuda lapsega

ema elukohas. Lapse toob isa juurest ema juurde ema kooliajal pärast kooli igal paaris

nädala kolmapäeval kell 18.00 või pärast lapse huviringi. Lapse toob ema juurest isa juurde

isa kooliajal pärast kooli igal paaris nädala neljapäeval kell 18.00 või pärast lapse huviringi.

- Riiklikel koolivaheaegadel, pühadel ja lapse sünnipäeval kehtib järgmine erikord:

o

lapse sünnipäeval viibib laps I poole päevast emaga ja II poole isaga;

o

riiklikel koolivaheaegadel, v.a suvekuudel, viibib laps I poole vaheajast isaga ja II poole

emaga;

o

suvekuudel viibib laps iga-aastaselt isaga 1.–15. kalendripäeval ja emaga 16. –

kalendrikuu lõpuni;

o

isadepäeval on isal õigus olla lapsega isa valitud kohas ja emadepäeval on emal õigus

olla lapsega ema valitud kohas;

o

lapse üleandmisel on vanemad kohustatud tegema koostööd.

- Lapsest lahus elaval vanemal on õigus suhelda lapsega telefoni või videokõne teel

igapäevaselt ajavahemikus 20.00–20.30.

- Vanematel on õigus määratud suhtlemiskorrast teisiti kokku leppida kirjalikku taasesitamist

võimaldava kokkuleppe alusel.

Alternatiivselt palub lapse isa määrata suhtluskord kindlaks järgnevalt:

- laps viibib ühe nädala pikkuste perioodide kaupa kummagi vanema juures, s.o paaris

nädalad emaga ja paaritud nädalad isaga ning lapse üleandmine toimub reedel kell 18.00

lapse viibimiskohas;

- juulis viibib laps iga-aastaselt isaga 1.–15.07 ja emaga 16.–31. juuli;

- lapse üleandmisel on vanemad kohustatud tegema koostööd;

- lapsest lahus oleval vanemal on õigus suhelda lapsega telefoni või videokõne teel

igapäevaselt ajavahemikus 20.00–20.30;

- vanematel on õigus määratud suhtlemiskorrast teisiti kokku leppida kirjalikku taasesitamist

võimaldava kokkuleppe alusel.

1.1. Avalduse ja selle täienduse kohaselt soovib laps elada lapse isaga, kuid lapse ema vaidleb

sellele vastu. Lapse ema on rikkunud ühise hooldusõiguse teostamist nii lapse hariduse kui ka

tervise küsimustes.

1.2. Vanemate omavahelised suhted on konfliktsed. 2022. aasta lõpus sõlmisid vanemad

omavahel vanemluskokkuleppe, mille kohaselt laps on kuni kooli minemiseni (01.09.2023)

üle nädala laupäevast järgmise nädala laupäevani koos ööbimisega (st 7 ööd) ja sellele

2-23-14305

nädalavahetusele järgneva nädala kolmapäevast neljapäevani koos ööbimisega (st 1 öö)

vaheldumisi kummagi vanemaga. Edasistest kokkulepetest on lapse ema keeldunud. Lapse isa

esmane eelistus on tagada lapsele suurem kontakt isaga, samas säilitada ka lapse kontakt

emaga. Alternatiivselt soovib lapse isa nädal-nädal põhimõttel toimivat suhtluskorda.

Menetlusosaliste seisukohad ja menetluse käik

2. Lapse ema leidis, et ühise hooldusõiguse lõpetamine ei ole lapse huvides. Laps on sisse

kirjutatud ema elukohta ning seda ei peaks muutma. Laps on pärast vanemate lahkuminekut

elanud vaheldumisi ema ja isaga, kuid vahelduv elukoht ei ole jätkusuutlik ja kurnab last.

Suhtluskord peaks lähtuma lapse senisest elukorraldusest, mis tähendab, et laps veedab isaga

nädalavahetused ja koolivaheajad, mis vanemate vahel võrdselt jagatakse. Suhtlemiskorra

määramisel tuleb arvestada sellega, et laps käib hetkel 1. klassis ning ka edaspidi vajab

vanema toetust õppimises ning kodutöödes, mida suudab lapsele tagada ema. Seevastu isa

eesti keele oskus on äärmiselt nõrk ning isal on keeruline last õppetöödes abistada. Lapse

huvides on, et ta on koolinädalatel selle vanemaga, kes suudab last õppetöös toetada. Samuti

on see lapsele vähem koormav, kui ta ei pea koolinädala sees liikuma ühe vanema juurest

teise juurde. Tütarlapse jaoks on tema vanust ja soolisi arengulisi eripärasid arvestades oluline

ema lähedus. Lapse ema juures elab ka lapse vanem õde ning õdede lahutamine ei ole lapse

huvides. Lapse ema tegi omapoolse ettepaneku suhtluskorra kindlaksmääramiseks, mille järgi

laps veedab isaga iga kalendrinädala reedest pühapäevani viisil, et lapse isa võtab lapse ema

elukohast reedel kell 18.00 ja viib tagasi ema elukohta pühapäeval kell 10.00.

3. Lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja hinnangul ei olnud ühise hooldusõiguse

lõpetamiseks alust. Lapsel on mõlema vanemaga tugev side. Kui vanemad ei ole vägivaldsed

või võimetud lapse eest hoolitsema, on lapse huvides veeta aega võrdselt mõlema vanemaga.

Laps on lojaalsuskonfliktis. Lapse huvidele vastab vahelduv suhtluskord, mis on lapse jaoks

väljakujunenud ja tuttav.

4. Tallinna linn (Lasnamäe Linnaosa Valitsuse kaudu; eestkosteasutus) oli seisukohal, et ühise

hooldusõiguse lõpetamiseks ei ole alust. Mõlemad vanemad tegelevad lapsega ning hoolivad

lapsest. Lapse igapäevarutiin sobib talle. Laps soovib elada vaheldumisi ema ja isaga, mistõttu

toetas linnavalitsus vahelduva suhtluskorra kindlaksmääramist.

5. 09.04.2025 võimalikku suhtluskorda arutades pakkus lapse heaolu spetsialist, et laps võiks

viibida lapse isa juures reedest pühapäevani ning ühel nädalal võiks laps olla nädala sees kaks

ööpäeva isaga. Selliselt jääks ka emale üks nädalavahetus lapsega. Lapse ema ja lapse

esindaja nõustusid ettepanekuga.

6. Maakohus kuulas 15.04.2025 ära lapse, kes rääkis, et elab nii ema kui ka isa juures. Laps

avaldas, et talle meeldiks siiski isa juures rohkem olla.

7. Lapse ema esitas 22.04.2025 avalduse vanemate ühise hooldusõiguse osaliseks

lõpetamiseks ning emale lapse tervist puudutavates küsimustes hooldusõiguse üleandmiseks.

Lapse ema leidis, et laps vajab psühholoogilist tuge, kuid isa takistab põhjendamatult lapsel

psühholoogi juures käimist. Kuigi 09.04.2025 toimunud ärakuulamisel kinnitas isa, et ei

vaidle vastu sellele, et laps psühholoogi vastuvõtul käib, teavitas isa päev hiljem Lahe Tervise

Keskust, et keelab lapsel psühholoogil käimise ning nõudis kohtumiste peatamist.

8. Lapse isa palus lapse ema avalduse jätta rahuldamata. Laps on psühholoogi külastamise

vastu, kuna laps tunneb end seal ebamugavalt, samuti ei ole praegune psühholoog erapooletu.

2-23-14305

Lapse sõnul pole perearst teda saatekirja väljastamiseks üle vaadanud, saatekiri väljastati ema

kirjeldustele tuginedes. Lapsel ei ole kiireloomulist vajadust psühholoogi järele, kuid isa on

valmis kaaluma teist neutraalset psühholoogi, kui lapsel abi on vaja.

9. Eestkosteasutuse 05.05.2025 ärakuulamisel väljendatud seisukoha järgi on vanematel

erimeelsused üksnes lapse vaimse tervise osas, kuid lapsel tuleb psühholoogi visiitidega

kindlasti jätkata.

10. Lapsele määratud esindaja pakkus 06.05.2025 ärakuulamisel võimalust anda vanematele

kahe psühholoogi nimed ning tähtaeg, milleks peab olema lapsele garanteeritud psühholoogi

teenus. Kui seda teenust ei ole tagatud, siis võib kaaluda mõlema vanema suhtes tõsisemaid

abinõusid.

Maakohtu määrus ja põhjendused

11. Harju Maakohus jättis 06.05.2025 määrusega (vaidlustatud määrus) rahuldamata nii lapse

isa kui ka lapse ema avaldused vanemate ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks.

Maakohus rahuldas osaliselt lapse isa avalduse lapsega suhtluskorra kindlaksmääramiseks ja

määras suhtluskorra järgnevalt (resolutsiooni p-d 7–7.3):

- Laps veedab lapse isaga iga kuu esimese nädala reede õhtul kella 19-st kuni pühapäeva

õhtu kella 17-ni ning iga kuu kolmanda nädala reede õhtul kella 19-st kuni pühapäeva õhtu

kella 17-ni.

- Laps veedab lapse isaga iga kuu neljanda nädala kolmapäeva õhtul kella 19-st kuni

pühapäeva õhtu kella 17-ni.

- Kuu esimeseks nädalaks loetakse nädalat, mis algab kuu esimese esmaspäevaga. Kuu

teiseks nädalaks loetakse nädalat, mis algab kuu teise esmaspäevaga. Kuu kolmandaks

nädalaks loetakse nädalat, mis algab kuu kolmanda esmaspäevaga. Kuu neljandaks nädalaks

loetakse nädalat, mis algab kuu neljanda esmaspäevaga.

Kohtumäärus suhtluskorra osas kehtib ja kuulub täitmisele viivitamata. Kohtumääruse

rikkumise korral suhtluskorda puudutavas osas võib kohtumääruse täitmiseks viia läbi

täitemenetluse. Kohtumääruse täitmine on tagatud TMS § 179 lg-tes 2 ja 22 nimetatud

sunnivahenditega. Maakohus kohaldas esialgse õiguskaitse abinõusid omal algatusel ning tegi

vanematele ettekirjutuse, millega kohustas neid tegema koostööd ja leidma ühiselt lapse

vaimse tervise probleemidega tegelemiseks kliinilise psühholoogi, registreerima lapse tema

vastuvõtule ning teatama sellest Tallinna Linnavalitsusele. Maakohus jättis menetlusosaliste

kantud menetluskulud nende endi kanda, välja arvatud lapsele riigi õigusabi korras määratud

esindaja tasu ja kulud, mis jäid riigi kanda.

11.1. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt ei ole lapse viibimiskoha osas vanemate vahel

teravaid lahkhelisid ning ühine hooldusõigus ei ole senini takistanud vanematel lapse

viibimiskohta puudutavaid olulisi otsustusi vastu võtmast. Vanemluskokkuleppe kohaselt on

vanemad jõudnud varasemalt üksmeelele, et lapse põhiline elukoht on XXX ning laps veedab

mõlema vanemaga aega vaheldumisi. Kuna hooldusõigus lapse elu- ja viibimiskoha osas

hõlmab rohkemat kui igakordset otsustusõigust lapse peamise elukoha osas, ei ole käesoleval

juhul vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamine lapse viibimiskoha osas põhjendatud.

Vanemate erimeelsused on võimalik lahendada suhtluskorra kindlaksmääramisega. Ka ei

nähtunud maakohtule, et vanematel oleks tõsiseid erimeelsusi lapse haridust puudutavates

küsimustes. Samuti ei esine asjaolusid, mis tingiksid ühele vanemale lapse tervise osas

hooldusõiguse üleandmist. Maakohus märkis täiendavalt, et vanemad elavad lähestikku ning

2-23-14305

on mitu aastat lapsega vahelduva suhtluse jagamiseks koostööd teinud. Samuti on mõlemad

vanemad lapse elus järjepidevalt osalenud.

11.2. Perekonnaseaduse (PKS) § 143 lg 1 sätestab, et lapsel on õigus isiklikult suhelda

mõlema vanemaga. Mõlemal vanemal on kohustus ja õigus suhelda lapsega isiklikult.

Vanemate vaidluse puhul määrab vanema ja lapse suhtlemise korra vanema nõudel PKS § 143

lg 2¹ kohaselt kohus. Kui kohus jaatab vanema õigust lapsega suhelda ja vanemad ei suuda

lapsega suhtlemise korras kokku leppida, ei saa kohus jätta suhtlemiskorda kindlaks

määramata (RKTKm, 11.01.2017, 3-2-1-138-16, p 17).

11.2.1. Vanemad ei vaidle selle üle, et senini on lapsel olnud mõlema vanemaga suhelnud

vaheldumisi. Kuigi lapse heaolu spetsialist ning lapsele määratud esindaja leidsid esialgselt, et

lapse senine vahelduv elukorraldus paistab lapsele sobivat, nõustusid nad 09.04.2025

ärakuulamisel, et koolis käivale lapsele on sobilikum elukorraldus, mis pakub rohkem

stabiilsust. Kuigi laps on ärakuulamisel väljendanud kohtule, et soovib rohkem elada isa

juures, ei ole kohtul kahtlust selles, et laps tunneb tugevat sidet mõlema vanemaga. Kuigi ema

on toonud menetluses välja, et isa on olnud nii tema kui ka tema vanema lapse vastu

vägivaldne, ei ole kohtule esitatud väited tõendatud ega veenvad. Ka ei ole ema põhjendanud,

kuidas need väited isa vägivaldsusest peaksid põhjendama hooldusõiguse ümberjagamist või

suhtluskorra kindlaksmääramist soovitud viisil.

11.2.2. Arvestades, et lapse isal on tööpäevad esmaspäevast reedeni ning lapse ema töötab

muutuva graafiku alusel, pidas maakohus lapse huvidega kooskõlas olevaks, kui laps veedab

lapse isaga enamus nädalavahetustest ning lisaks ühe pikema nädalavahetuse. Ka lapse ema

on olnud nõus sellega, kui laps veedab isa juures kolm nädalavahetust kuus ja ühe

nädalavahetuse lapse emaga. Kindlaks määratud suhtluskord ei võta vanematelt õigust leppida

kokku isa ja lapse täiendavates kohtumistes või muuta omavahelisel kokkuleppel

kindlaksmääratud aegu.

11.3. Maakohus selgitas, et kohtumääruse täitmiseks võib läbi viia täitemenetluse ning ühtlasi

selgitas maakohus sunnimeetmete rakendamise korda.

11.4. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5621 lg-st 3 kehtib ja kuulub

lapsega suhtlemist korraldav kohtumäärus täitmisele sõltumata jõustumisest viivitamata alates

päevast, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus on tehtud. Maakohtu

hinnangul ei esine asjaolusid, mis annaksid alust määrata, et määrus kuulub täitmisele

hilisemast ajast.

Määruskaebus

12. Lapse isa esitas määruskaebuse, milles palub tühistada vaidlustatud määruse resolutsiooni

p-d 7.1–7.3. Tühistatud osas palub lapse isa määrata kindlaks lapse suhtluskord mõlema

lapsevanemaga vastavalt lapse isa 09.10.2023 avalduses taotletule.

12.1. Määruskaebuse kohaselt kehtestas maakohus põhjendamatu suhtluskorra vastuolus lapse

huvidega, halvendades lapse senist olukorda. Vaidlust ei ole, et kohtumenetluse jooksul on

laps seni suhelnud mõlema lapsevanemaga võrdselt. Laps on menetluses korduvalt

väljendanud oma soovi elada lapse isa juures. Maakohus ei küsinud lapselt, kas ta tahaks

elada peamise aja lapse emaga ega selgitanud oma plaani kehtestada suhtluskord, mille

kohaselt laps on kuus umbes 20 päeva emaga ja vaid 8 päeva isaga. Lapse isa on veendunud,

et maakohus tegi vaidlustatud määrust tehes olulised kaalutlusvead.

2-23-14305

12.2. Maakohtu põhjendused on vastuolulised. Ühelt poolt võib kohtumääruse suhtluskorra

põhjendustest järeldada, et kohus lähtus kaalutlusest, et koolis käivale lapsele on sobilikum

elukorraldus, mis pakub rohkem stabiilsust. Teiselt poolt tuvastas maakohus ühist

hooldusõigust säilitades, et lapse ema elukoht on XXX ja lapse isa elukoht on YYY. Vaidlust

ei ole selle üle, et vanemate elukohtade vahemaa on vaid 17 minutit jalgsi, 8 minutit

ühistranspordiga või 3 minutit autoga. Laps käib CCC filiaalis PPP. Maakohus jättis

arvestamata, et lapsevanemate lähestikku elamine tähendab, et võrdse suhtluse jätkumine ei

takistaks mitte kuidagi oluliselt lapse koolis käimist. Laps saab sama bussiga kooli nii lapse

ema kui ka lapse isa juurest. Laps on avaldanud kohtunikule, et lapse isa aitab last

kodutöödega ja lapse ema mitte. On arusaamatu, miks maakohus lõpetas seni toiminud ning

lapse jaoks stabiilseks muutunud vahelduva suhtluse kummagi vanemaga ja vähendas suhtlust

lapse isaga.

12.3. Määratud suhtluskord on liigselt napisõnaline. Nii lapse isa avalduses kui ka lapse ema

välja pakutud suhtluskorras oli palutud kindlaks määrata suhtlemine vanemate ja lapse vahel

detailsemalt. Näiteks jäi reguleerimata suhtlus sünnipäevade, tähtpäevade, vaheaegade ja

sidevahendi vahendusel. Kuigi vaidlustatud määruse põhjendustest võib järeldada, et

maakohus tegi lahendi koolis käiva lapse jaoks, on koolivaheagade puhuks suhtluskorra

reguleerimata jätmine arusaamatu. Samuti on vaidlustatud määruse resolutsiooni p 7.3

iseseisvalt arusaamatu ning maakohus on valinud põhjendamatu nädalate määratluse,

eelistada oleks tulnud paaris ja paaritu nädala mõisteid.

Menetlusosaliste seisukohad

13. Lapse ema vaidleb määruskaebusele vastu ja palub selle jätta rahuldamata ning

menetluskulud lapse isa kanda.

14. Eestkosteasutus ja lapsele määratud esindaja ei toeta lapse isa määruskaebust.

Menetluse edasine käik

15. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

16. Lapse isa esitas 08.06.2025 määruskaebuse tagamise taotluse, mille ringkonnakohus

rahuldas 20.06.2025 määrusega, peatades vaidlustatud määruse resolutsiooni p-de 7.1–7.3

viivitamata täitmise kuni 31.08.2025 ning ringkonnakohus määras esialgse õiguskaitse korras

ajutise suhtluskorra lapse ja vanemate vahel kuni 31.08.2025.

17. Ringkonnakohus võimaldas 18.07.2025 kirjaga menetlusosalistel avaldada seisukohta

kummagi vanema maakohtu menetluses taotletud suhtluskorra osas, mis puudutab vaheaegu,

tähtpäevi, pühi, sidevahendi abil suhtlemist, kokkuleppeid ning ka reisimist.

18. Lapse isa täpsustas 21.07.2025 tema soovitud suhtluskorda vaheaegade, tähtpäevade jms

tingimuste osas ning lapse ema 24.07.2025. Eestkosteasutus ja lapsele määratud esindaja

seisukohta ei avaldanud.

Lapse isa palus suhtluskorras märkida järgmiselt:

- Jõuluajal 23.12–25.12 viibib laps paaris aastal isaga ja paaritul aastal emaga. Juhul kui laps

viibib üldkorra kohaselt teise lapsevanemaga, siis lapse üleandmine 23.12 toimub kell

15.00 teise lapsevanema kodus ja tagastamine 25.12 kell 19.00 teise lapsevanema koju.

2-23-14305

- Aastavahetusel 30.12–01.01 viibib laps paaris aastal emaga ja paaritul aastal isaga. Juhul

kui laps viibib üldkorra kohaselt teise lapsevanemaga, siis lapse üleandmine 30.12 toimub

kell 15.00 teise lapsevanema kodus ja tagastamine 01.01 kell 19.00 teise lapsevanema koju.

- Jaanipühadel 23.06–24.06 viibib laps paaris aastal isaga ja paaritul aastal emaga. Juhul kui

laps viibib üldkorra kohaselt teise lapsevanemaga, siis lapse üleandmine 23.06 toimub kell

15.00 teise lapsevanema kodus ja tagastamine 24.06 kell 19.00 teise lapsevanema koju.

- Isadepäeva veedab laps alati isaga ja emadepäeva veedab laps alati emaga. Juhul kui laps

viibib üldkorra kohaselt teise lapsevanemaga, siis lapse üleandmine isadepäeval isale ja

emadepäeval emale toimub kell 09.00 teise lapsevanema kodus ja tagastamine isadepäeval

emale ja emadepäeval isale kell 19.00 teise lapsevanema koju.

- Lapse enda sünnipäeval viibib laps selle lapsevanemaga, kellega viibib laps üldkorra

kohaselt. Teisel lapsevanemal on õigus võtta laps lapse sünnipäeval lapse viibimiskohalt ja

kohustus hiljemalt 3 tunni möödudes tagastada laps lapse viibimiskohta.

- Lapse vanemate ja vanavanemate ning nende alanejate sugulaste sünnipäevadel viibib laps

selle vanema juures, kelle sugulasega sünnipäev seotud on. Juhul kui laps viibib üldkorra

kohaselt teise lapsevanemaga, siis lapse üleandmine sugulase sünnipäeval toimub kell

09.00 teise lapsevanema kodus ja tagastamine sugulase sünnipäeval kell 19.00 teise

lapsevanema koju.

- Lapse I–V koolivaheaegadel viibib laps selle lapsevanemaga, kellega viibib laps üldkorra

kohaselt.

- Vanematel on kahel korral kalendriaastas õigus reisida lapsega teise vanema nõusolekuta

Euroopa Liidu riikidesse reisi kestusega kuni kaks nädalat. Lapse väljapoole Euroopa Liitu

reisimiseks on reisiks vajalik teise vanema kirjalik nõusolek. Vanem teavitab teist vanemat

reisist ette vähemalt 2 kuud e-kirja teel. Teavitus peab sisaldama reisi algus- ja

lõpukuupäeva, lapse ööbimise aadresse ning lapse riikidevaheliste lennu-, rongi-, laeva- ja

bussiliinide päevi ja kellaaegu.

Lapse ema palus suhtluskorras märkida järgmiselt:

- Suvevaheajal veedab laps isaga, kui isal on põhipuhkus ning emaga, kui emal on

põhipuhkus. Vanemad annavad üksteisele teada oma suvisest põhipuhkusest esimesel

võimalusel, kuid mitte hiljem kui 1. juuniks igal aastal.

- Laps veedab sügisese (oktoobris), talvise (veebruar–märts) ja kevadise (aprillis) vaheaja

vaheldumisi kord ühe, kord teise vanemaga selliselt, et 2024. aasta sügisese vaheaja veedab

laps emaga, 2025. aasta talvise vaheaja isaga ja kevadise vaheaja emaga. Jõuluvaheajal

viibib laps kummagi vanemaga tavapärase suhtluskorra alusel, v.a jõulupühad.

- Jõuluajal viibib laps perioodil 23.12–25.12 paaris aastal emaga ja paaritul aastal isaga. Kui

laps veedab jõulud isaga võtab isa lapse ema kodust 23.12 kell 15.00 ja toob tagasi ema

koju 25.12 hiljemalt kell 19.00.

- Aastavahetuse (30.12–01.01) veedab laps vaheldumisi paaris aastal isaga ja paaritul aastal

emaga. Kui laps veedab aastavahetuse isaga, siis võtab lapse isa lapse ema kodust 30.12

kell 15.00 ja toob tagasi ema koju 01.01 hiljemalt kell 19.00.

- Jaanipühad (23.06–24.06) veedab laps emaga paarisaastatel ning isaga paaritutel aastatel.

- Perekondlikud tähtpäevad (nt pereliikmete, vanavanemate ja sugulaste sünnipäevad) veedab

laps selle vanema juures, kellega tähtpäev seotud on.

- Isadepäeva veedab laps alati isaga ja emadepäeva veedab laps alati emaga.

- Kõik lapse tervist puudutavad olulisemad otsused kohustuvad vanemad vastu võtma ühiselt.

Kui laps haigestub isa juures olles, teavitab isa koheselt ema lapse haigestumisest.

2-23-14305

- Vanemad kohustuvad lapse kasvatamise huvides tegema omavahel koostööd. Muuhulgas

näitama üles austust teise vanema vastu. Vanemad hoiduvad lapse ees vääritust ja

ebaviisakast käitumisest ja teineteise halvustamisest.

- Mõlemal vanemal on õigus minna lapsega reisile väljaspoole Eestit vanemate kokkuleppel.

Reisi soovist teavitab vanem teist vanemat kirjalikult esimesel võimalusel, kuid vähemalt

30 päeva enne reisi algust, märkides äraolemise aja ja sihtkoha. Vanem peab teisele

vanemale andma reisi kohta olulist informatsiooni. Vanemad reisivad lapsega oma

suhtluskorrajärgsel ajal või kokkuleppe korral muul ajal.

- Lahuselaval vanemal on võimalik lapsega kohtuda ka suhtluskorra välisel ajal, leppides

kohtumine eelnevalt kokku teise vanemaga.

- Vanemad võivad kokkulepitud suhtluskorda muuta kirjalikku taasesitamist võimaldavas

vormis kokkuleppe sõlmimisega.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

19. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel

(koosmõjus §-ga 659) suhtluskorra kindlaksmääramise osas tühistada ja teha selles osas uus

määrus, millega määrata suhtluskord kindlaks teisiti, resolutsioonis märgitud viisil. Lisaks

muudab ringkonnakohus määruse täitmisele kuulumise aega. Määruskaebus rahuldatakse

osaliselt.

Kuivõrd ringkonnakohus muudab maakohtu määruse resolutsiooni, siis vastavalt TsMS § 654

lg-le 22 (koosmõjus §-ga 659) esitab ringkonnakohus kehtiva resolutsiooni tervikliku

sõnastuse.

20. Esmalt võtab ringkonnakohus seisukoha seni lahendamata taotluste osas.

20.1. Lapse isa esitas 08.06.2025, 14.06.2025, 18.06.2025 ja 21.07.2025 uued tõendid ning

lapse ema 13.06.2025. TsMS § 662 lg 3 järgi võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada

uusi asjaolusid ja tõendeid. Uusi asjaolusid ja tõendeid võivad esitada ka teised

menetlusosalised. Ringkonnakohus võtab kõik vanemate määruskaebemenetluses esitatud

tõendid asja materjalide juurde.

20.2. Lapse isa palub 08.06.2025 taotluses, et ringkonnakohus kuulaks lapse määruskaebuse

lahendamisel ära. Ringkonnakohus ei pea taotlust põhjendatuks. Maakohus kuulas lapse ära

15.04.2025 (dtl 165–169). Laps avaldas oma arvamust mh vanematega suhtlemise korra osas.

Kuna laps on juba maakohtu menetluses kuulatud ära kohtumenetluse esemeks olevate

asjaolude suhtes, sh selles osas, kas laps sooviks elada rohkem lapse emaga või lapse isaga,

ärakuulamise tulemust on kohtul võimalik hinnata lapsega isiklikult suhtlemata (maakohus on

ärakuulamise protokollinud) ning lapse mitmekordne ärakuulamine ei oleks lapse huvides, ei

kuula ringkonnakohus last uuesti ära (TsMS § 5521 lg-d 1–3) (vt ka RKTKm 18.06.2025, 2-

22-2138, p 16.2). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole 9-aastase lapse huvides koormata teda uue

kohtuniku poolt ärakuulamisega asjaolude osas, mille suhtes ta on alles hiljuti juba oma

arvamust avaldanud. Lisaks on lapse ära kuulanud korduvalt nii lapsele määratud esindaja kui

ka eestkosteasutus, mida on kirjeldatud nende esitatud menetlusdokumentides ning

ärakuulamise tulemustega saab ringkonnakohus määruse tegemisel arvestada.

20.3. Lapse isa taotles 21.07.2025, et kohus kaaluks kliinilisele psühholoogile DGle

kohtupäringu esitamist selle kohta, kuidas on spetsialisti hinnangul mõjunud ringkonnakohtu

20.06.2025 juuniks–augustiks määratud võrdne suhtluskord konkreetse lapse psüühilisele

2-23-14305

heaolule ning kas spetsialist toetab võrdse suhtluskorra jätkuvust lapsele ka koolinädalatel.

Ringkonnakohtu hinnangul puudub tõendi kogumiseks praegusel juhul vajadus. Arvestades, et

laps on asja materjalidest nähtuvalt viibinud kummagi vanemaga juba aastaid võrdse

suhtluskorra alusel ning asjas on juba esitatud psühholoogi arvamused, ei aitaks uue tõendi

kogumine asja lahendamisele kaasa. Selliseid asjaolusid, mille hindamiseks tulnuks

maakohtul või ringkonnakohtul määrata ekspertiis, s.o eelkõige eriteadmisi nõudvaid

asjaolusid, ei ole esile toodud, ja neid ei tuvastanud ringkonnakohus ka ise asja materjali

põhjal. PKS § 143 lg 21 teisest lausest tulenevalt on vanemate vaidluse korral laste ja

vanemate vahelise suhtluskorra kindlaksmääramine kohtu kohustus. Ringkonnakohus jätab

seetõttu taotluse rahuldamata.

21. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 ja §-le 659 kontrollib ringkonnakohus esimese astme kohtu

määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Lapse isa

vaidlustab maakohtu määrust osas, millega maakohus määras kindlaks lapse isa ja lapse

suhtlemise korra (resolutsiooni p-d 7–7.3). Ülejäänud osas, sh kummagi vanema esitatud

ühise hooldusõiguse osalise lõpetamise avalduse rahuldamata jätmise osas ei ole maakohtu

määruse peale kaevatud. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu määrust vaidlustatud ulatuses.

22. Määruskaebemenetluses on vaidluse all, et kas praeguses asjas on lapse huvides maakohtu

määratud suhtluskord, mille järgi ta on peamise aja lapse emaga ning lapse isaga kohtub

kolmel nädalavahetusel kuus, millest üks on pikem viibimine (algab kolmapäeva õhtust).

Lapse isa leiab määruskaebuses, et laps peaks elama peamise aja temaga või siis tuleks

kehtestada suhtluskord, mille järgi laps on kummagi vanemaga nädal aega järjest. Teised

menetlusosalised lapse isa soovitud suhtluskorra kumbagi alternatiivi määruskaebemenetluses

ei toeta.

23. PKS § 143 lg 1 sätestab, et lapsel on õigus isiklikult suhelda mõlema vanemaga ning

mõlemal vanemal on kohustus ja õigus suhelda lapsega isiklikult. PKS § 143 lg 21 järgi

lepivad vanemate lahuselu korral vanemad kokku lahuselava vanema ja lapse suhtlemises.

Vanemate vaidluse puhul määrab vanema ja lapse suhtlemise korra vanema nõudel kohus.

Vanema ja lapse suhtlemise korda määrates peab kohus PKS § 123 lg 1 järgi lähtuma

esmajoones lapse huvidest, kuid arvestama seejuures ka nii vanema(te) hooldusõigust,

vanema(te) õigust ja huvi lapsega suhelda kui ka lapse õigust ja huvi vanema(te)ga suhelda,

samuti iga üksikjuhtumi asjaolusid, ja tegema kõike seda arvesse võttes lapse huvidest

juhinduva lahendi (RKTKm 09.11.2011, 3-2-1-83-11, p 21; 06.04.2018, 2-15-16111, p 18).

Igas vanema ja lapse suhtluskorra kindlaksmääramise asjas tuleb lapse parimate huvidega

kooskõlas olev suhtlemise kestus ja suhtlemise viis välja selgitada üksikjuhtumi põhiselt,

arvestades lapse väljakujunenud elurütmi, arengut ja vanust, ning vältida tuleb seda, et

suhtluskorra täitmine oleks lapsele liiga koormav (RKTKm 07.12.2018, 2-17-3347, p-d 22 ja

23). PKS § 143 lg-st 1 tulenevalt on eelduslikult lapse huvides see, et laps saab lahus elava

vanemaga suhelda, samuti ei tohi vanem kahjustada lapse suhet teise vanemaga.

24. Eelnevast tulenevalt määrab kohus lahus elava vanema ja lapse suhtlemise korra lapse

huvidest lähtudes, kaaludes kõiki asjas esitatud asjaolusid, ning kõrgema astme kohus sekkub

alama astme kohtu kaalutlusotsusesse üksnes juhul, kui alama astme kohus on eksinud

asjaolude kaalumisel, kohaldanud vääralt materiaalõiguse norme või rikkunud oluliselt

menetlusõiguse normi.

25. Ringkonnakohtu

hinnangul jättis maakohus nõuetekohaselt kõik asjaolud ja

menetlusosaliste seisukohad kaalumata, kui määras lapse isa ja lapse suhtlemiskorra

vaidlustatud määruse resolutsiooni p-des 7.1–7.3 märgitud viisil. Ühtlasi on maakohus

2-23-14305

rikkunud TsMS § 465 lg 1 p-st 8 tulenevat määruse põhjendamise kohustust, mis on viinud

ebaõige lahendini. Samuti jättis maakohus kindlaks määramata suhtlemise korra vaheaegade,

pühade, tähtpäevade jms osas, kuigi mõlemad vanemad olid vastavat maakohtult palunud.

26. Vaidlustatud määruse kohaselt ei ole vanematel vaidlust selle üle, et seni suhtles laps

mõlema vanemaga vaheldumisi, asja materjalidest nähtuvalt juba alates 2022. aasta

detsembrist. Määruse põhjendustest nähtub ühtlasi, et senise võrdse suhtlemise korra

lõpetamise tingis maakohtu hinnangul vajadus tagada koolis käivale lapsele suurem stabiilsus

ning kuna lapse isal on tööpäevad esmaspäevast reedeni, siis on lapse huvides veeta lapse

isaga aega peamiselt nädalavahetuseti.

26.1. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole vaidlustatud määruse põhjendused piisavad selleks, et

õigustada seni aastaid toiminud võrdse suhtlemise korra lõpetamist. Vanematel on lapse

suhtes ühine hooldusõigus, kuivõrd ühise hooldusõiguse lõpetamise osas maakohus kummagi

vanema avaldust ei rahuldanud ja selles osas maakohtu määrust ei vaidlustatud. Maakohtu

määrusest jääb arusaamatuks, miks ei võiks lapse isa suhelda lapsega ka tööpäeviti, tulenevalt

sellest, et lapse isa käib tööl. On tavapärane, et lapsevanemad käivad tööl ning asja

materjalidest nähtub, et ka lapse ema käib tööl. Seda, millistel päevadel ja kellaaegadel lapse

ema tööl on, toimiku materjalidest nähtuvalt maakohus välja ei selgitanud. Seega ei selgitanud

maakohus ka välja, kui palju on lapse emal võimalik lapsega peale koolitunde ja huviringe

aega veeta töönädala sees. Ühtlasi jääb mõistmatuks, miks maakohus pidas lapse isa tööl

käimist lapsega suhtlemist takistavaks asjaoluks, arvestades, et laps ise on argipäeviti peamise

aja hõivatud koolis ja huviringides käimisega. 09.04.2025 istungi protokollist nähtuvalt algab

lapse koolipäev kell 9 ja koju jõuab ta enamasti peale kella 17 (dtl 154). Seega isegi juhul, kui

lapse isa tööpäeviti tööl ei käiks, ei oleks lapsel ja lapse isal võimalik kell 9–17 aega veeta.

Samamoodi ei saa sel ajal lapsega viibida lapse ema. Kuigi maakohus on lähtunud soovist, et

laps ja lapse isa saaksid veeta rohkem kvaliteetaega, mis on paremini võimalik

nädalavahetuseti, on maakohus jätnud tähelepanuta, et lapse isa on sellele tegelikkuses vastu

vaielnud. Lapse isa soov on olnud veeta aega lapsega ka nädala sees. Arvestades, et lapse

kumbki vanem käib tööl ning laps koolis, on mõistetav, et argipäeviti saavad laps ja kumbki

vanem, kelle juures laps viibib, vähem aega veeta. See aga ei tähenda, et argipäeviti ei võiks

laps olla samuti kummagi vanemaga ning teha koos tegevusi peale tööd ja kooli. Lapse isa on

istungil selgitanud, et jõuab tööpäeviti koju kell 16–17 (dtl 154). Seega ei ole lapse isal

takistatud töönädala sees õhtuti lapsega suhtlemine ja aja veetmine, kuivõrd nii laps kui ka

lapse isa jõuavad koju sisuliselt samal kellaajal. Selle osas, et lapse emal on võimalik lapsega

peale lapse koolitundide ning huviringide lõppemist koos olla, menetlusosalistel vaidlust ei

olnud. Seega on kummalgi vanemal ajaliselt võrdsed võimalused lapsega aja veetmiseks,

argitoimetuste tegemiseks ja vajadusel lapse koolitöödes aitamiseks, ka tööpäeviti.

26.2. Menetluses on rõhutatud asjaolu, et lapse ema oskab eesti keelt paremal tasemel kui

lapse isa, mistõttu on eestikeelsele õppele üleminekul lapse emal võimalik last paremini kooli-

ja kodutöödes aidata kui lapse isal ning seetõttu peaks laps olema koolipäeva õhtuti lapse

emaga. Ringkonnakohtu hinnangul ei peaks suhtluskorda määrama pelgalt lähtuvalt kummagi

vanema keeleoskusest. Tänapäevaste digitaalsete vahenditega on võimalik toetada last ka

võõrkeeles õppides. Lapse isa on 09.04.2025 istungil avaldanud, et tema eesti keele oskus on

vähene (dtl 156). Kui laps vajab koolitöödes abi, on lapse isal võimalus täiendada oma eesti

keele oskust või kasutada sobivaid tugivahendeid ja -teenuseid, et olla suuteline last õppetöös

sisuliselt ja järjepidevalt toetama. Materjalidest nähtub, et lapse isa on näidanud üles

initsiatiivi ja soovi last õppetöös aidata, samuti avaldas laps 15.04.2025 ärakuulamisel

kohtunikule, et koolitöödes toetab teda just lapse isa (dtl 167). Kuigi lapse ema arvates on

lapse isa mõjutanud lapse ütlusi, ei ole kolleegiumil põhjust arvata, et lapse isa ei oleks last

2-23-14305

kooltöödega abistanud, seda ei ole väitnud ka lapse ema (dtl 221–212). Lapse ema on toonud

esile, et laps vajab koolitööde tegemisel tuge ja abistamist. Koolikohustuse täitmist on

kolleegiumi hinnangul siiski võimalik toetada mõlemas kodus. Kuigi vanemate panus võib

koolitöödega abistamisel olla erinev, ei anna see iseenesest alust määrata kindlaks

suhtluskord, mille järgi laps on tööpäeviti lapse emaga, kui tegelikkuses on lapse huvides

suhelda mõlema vanemaga võrdselt.

26.3. Lisaks eeltoodule lähtus maakohus suhtluskorra kindlaksmääramisel soovist tagada

lapsele suurem stabiilsus, kui tal on koolis käimise ajal üks kindel elukoht. Kuigi nõustuda

võib, et teatud juhtudel on lapse huvides, kui tal on üks peamine elukoht ning ta ei pea

liikuma nädala või kahe tagant kummagi vanema juurde, tuleb nn võrdse suhtluskorra

sobivust hinnata konkreetsest lapsest ja asjaoludest lähtuvalt. Laps on esimese astme

menetluses avaldanud kohtunikule, et talle meeldib rohkem olla isa juures ning kuigi praegu

on laps võrdse aja kummagi vanemaga, tahaks ta elada isaga (dtl 167–168). Kuigi vestluse

käigus laps avaldas, et tegelikult ta tahaks käia ka ema juures ning tahaks olla ema juures

nädal aega (5–7 päeva) ning isa juures 7 päeva (dtl 168), ei saa lapse avaldatust järeldada, et

tema tahe oleks elada peamise aja lapse isast eemal. Maakohus ei ole põhjendanud, miks ta ei

arvestanud lapse enda arvamusega, et ta sooviks rohkem elada isaga ning määras lapse

sooviga võrreldes vastupidise suhtluskorra. Kuigi maakohus ei määra suhtluskorda kindlaks

üksnes lapse tahtest lähtuvalt, tuleb põhjendada, miks lapse arvamus ei vasta tema parimatele

huvidele.

26.4. Arvestades eeltoodut, ei võimalda ringkonnakohtu hinnangul maakohtu põhjendused

määrata sellist suhtluskorda nagu seda on vaidlustatud määruse resolutsiooni p-des 7.1–7.3.

Järgnevalt analüüsib ringkonnakohus, milline suhtluskord tuleb kindlaks määrata.

27. Lapse isa määruskaebuse esimese alternatiivi kohaselt palub ta määrata kindlaks

suhtluskord, mille järgi suhtleb laps lapse emaga iga kuu paaritul nädalavahetusel ning

ülejäänud ajal on laps lapse isaga (v.a lapse sünnipäev ja vaheajad, tähtpäevad jne),

alternatiivselt palub lapse isa, et laps suhtleks kummagi vanemaga vaheldumisi üle nädala (v.a

pühad, vaheajad, tähtpäevad jne). Lapse ema soov on, et kehtima jääks maakohtu määratud

suhtluskord.

27.1. Kuigi lapse isa esimese alternatiivi järgi peaks laps suhtlema peamise aja lapse isaga

ning emaga vaid kahel nädalavahetusel kuus, leiab kolleegium, et põhjendatud on määrata

vanemate ja lapse suhtluskord lähtuvalt lapse isa teise alternatiivina pakutud suhtluskorrast.

Nagu maakohus tuvastas ja ringkonnakohus eespool märkis, toimis alates 2022. aasta lõpust

vanemate ja lapse vahel nn võrdne suhtluskord. Ka peale lapse isa poolt 2023. aasta oktoobris

avalduse esitamist, s.o kohtumenetluse ajal, suhtles laps mõlema vanemaga sisuliselt võrdse

aja. Laps ise on ärakuulamisel avaldanud, et ta elab hetkel võrdse aja ema ja isa juures ning ta

tahaks elada rohkem isa juures (dtl 168). Maakohtu menetluses märkis eestkosteasutus, et laps

avaldas lapse heaolu spetsialistile, et talle meeldib olla nii ema kui ka isaga, samuti on talle

tähtis vanem õde ja kass, st laps väljendas end selgelt, et tunneb end nii ema kui isa juures

turvaliselt ning sooviks endiselt jätkata 50/50 elamist (dtl 65). Lapsele määratud esindaja

seisukoha kohaselt ütles laps talle, et ta väga ei tea, kellega elada tahab, võib-olla nii emaga

kui ka isaga, laps armastab ema ja isa ühepalju, kuid siiski arvas, et vist tahab rohkem elada

isaga. (dtl 87). Seega on laps menetluses läbivalt soovinud elada mõlema vanemaga ning

mõnel korral avaldanud soovi elada rohkem isaga. Menetluse jooksul ei ole esile toodud

asjaolusid, millest järeldada, et lapse väljendatud tahe ei vastaks tema huvidele. Nii lapsele

määratud esindaja kui ka eestkosteasutus toetasid nn võrdset suhtluskorda kuni 09.04.2025

istungini, kus maakohus selgitas enda nägemust tööpäevade ja nädalavahetuste jagamisest.

2-23-14305

Äratuntavaid põhjuseid või muutunud asjaolusid, miks nad 09.04.2025 istungil teistsugusele

seisukohale asusid, toimikust ei nähtu. Väited selle kohta, et kummagi vanemaga võrdselt

suhtlemine ja nädalaste intervallidega vanemate juures käimine on lapsele kurnav, on jäänud

üldsõnalisteks. Laps seda ärakuulamistel ise öelnud ei ole. Samuti ei ole esitatud asjaolusid

ega tõendeid, et lapse õppeedukus oleks seetõttu halvem või lapsel oleksid tingituna vanemate

vahel liikumisest tekkinud terviseprobleeme, sh vaimse tervise probleeme. Eeltoodut ei nähtu

ka asjas 09.04.2025 esitatud psühholoogi arvamusest, kus on samas aga märgitud, et lapsel

pole väljakujunenud kodu kujutlust, kus ta tunneks end turvaliselt. Pidev elukoha vahetamine

(nädal isa juures, nädal ema juures) ei anna lapsele kindlustunnet (dtl 148). 08.06.2025

esitatud psühholoogi arvamusest nähtub, et laps on emotsionaalselt haavatavas seisundis, mis

võib olla seotud keerulise peresituatsiooni ja elukorralduse muutustega. Laps on

emotsionaalselt seotud mõlema vanemaga, kuid kogeb raskusi oma tunnete ja vajaduste

väljendamisel, mis võib olla seotud vanemate lahutuse ja ebakindlusega oma positsiooni osas.

Tuvastati ärevus, emotsionaalne pidurdatus ja madal enesehinnang. Samas tunnetab laps

perekondlikku hoolivust, kuigi on nähtav ka teatav ülehoolitsus, mis võib suurendada sisemist

pinget (dtl 357). Psühholoog soovitas säilitada stabiilne ja ennustatav suhtlemiskord mõlema

vanemaga, arvestades lapse emotsionaalset seisundit. Soovitatav arvestada lapse arvamusega

suhtlemiskorra määramisel, tagades tema psühholoogilise heaolu (dtl 357). Psühholoogide

arvamustes on viidatud lapse pingtele ja emotsionaalsele pidurdatusele, kuid nimetatud

arvamustest ei ole võimalik järeldada, kas see on tingitud sellest, et lapsel on sisuliselt kaks

elukohta või sellest, et vanemate vahel on vaidlus ja konfliktid, mille keskele laps

paratamatult sattunud on. Kolleegiumi hinnangul ei ole tõendatud ega ole alust arvata, et

lapsele mõjub kummagi vanemaga võrdsel määral suhtlemine halvasti.

27.2. Ringkonnakohus ei pea põhjendatuks määrata suhtluskorda kindlaks lähtuvalt lapse isa

avalduses ja määruskaebuses esitatud esimesest alternatiivist, kuivõrd kolleegiumi arvates on

lapse huvides jätkata võrdset suhtlust kummagi vanemaga. Laps on avaldanud, et talle on

oluline mh tema vanem õde, kes elab lapse ema juures. Ka psühholoogi juures joonistas laps

enda perena ema, isa, õe ja enda (dtl 357). Arvestades, et laps on seni saanud ca poole ajast

veeta koos oma vanema õega, ei peaks õdesid teineteisest pikemaks ajaks eraldama. Lapse isa

on teinud küll lapse õe suunal etteheiteid, kuid ringkonnakohtul ei ole alust arvata, et lapsel

oleks oma õega suhtlemine või koos elamine ohtlik. Kuigi laps käib koolis ning menetluses on

oldud seisukohal, et seetõttu peaks tal olema üks elukoht ning ta ei peaks vanemate vahel

liikuma, elavad vanemad väga lähestikku Lasnamäel ning lapsel on võimalik jätkata samas

koolis käimist. Materjalidest nähtuvalt on vanemate ja lapse vahel toiminud võrdsel

ajajaotusel põhinev suhtluskord ka käesoleva menetluse ajal, st alates 2023. aastast, kui laps

läks esimesse klassi. Seega on laps juba kaks aastat käinud koolis selliselt, et tal on elukoht nii

ema kui ka isa juures. Toimiku materjalidest ei nähtu, et last oleks selline elukorraldus

halvasti mõjutanud. Lapsel on lähedane suhe kummagi vanemaga. Mõlemad vanemad on

saanud lapse hooldamise ja kasvatamisega hakkama, samuti on nad mõlemad väga huvitatud

lapse heaolust. Kolleegiumil ei ole menetluses esitatud asjaolusid arvestades põhjust arvata, et

laps ei tahaks ja tema huvides ei oleks elada ka oma emaga, mille tõttu peaks laps peamise aja

viibima isaga. Lapsel on õigus suhelda kummagi vanemaga, kellega tal on lähedane side ning

kolleegium ei kahtle, et mõlemal lapsevanemal on valmisolek ja võimekus tagada lapse

heaolu ning turvalisus ajal, mil laps on temaga.

27.3. Seetõttu tuleb maakohtu määrus vaidlustatud osas tühistada ja määrata kindlaks

suhtluskord, mille järgi laps viibib ühe nädala pikkuste perioodide kaupa kummagi vanema

juures. Selliselt on suhtluskord toiminud edukalt juba aastaid. Lapse isa palub

määruskaebuses, et laps oleks paarisnädalad emaga ja paaritud nädalad isaga. Arvestades, et

praeguse menetluse ajal on vastavalt Tallinna Ringkonnakohtu 20.06.2025 esialgse

2-23-14305

õiguskaitse määrusele laps vaheldumisi kummagi vanemaga, kusjuures lapse emaga oli lapse

esimene nädal 20.– 27.06.2025 (paaritu nädala reedest paarisnädala reedeni) ja isaga 27.06.–

04.07.2025 (paarisnädala reedest paaritu nädala reedeni), siis selguse huvides märgib

ringkonnakohus, et laps viibib paarisnädala reedest paaritu nädala reedeni lapse isaga ja

paaritu nädala reedest paarisnädala reedeni lapse emaga. Lapse üleandmine toimub kell 18.00

lapse viibimiskohas.

28. Põhjendatud on lapse isa etteheide, et maakohus on jätnud reguleerimata suhtlemise

sünnipäevadel, tähtpäevadel ja vaheaegadel ning telefoni ja videokõnede jms suhtluse.

Ringkonnakohus palus menetlusosalistel esitada arvamus kummagi vanema pakutud

suhtluskorra osas seoses vaheaegade, tähtaegade ja muude küsimustega. Mõlemad vanemad

asusid seisukohale, et määruses võiks olla kirjas detailsem suhtluskord, st et maakohtu

määrust tuleks täiendada. Mida täpsemalt on suhtluskord reguleeritud ja mida vähem on

vanematel vajalik selle täitmiseks lisakokkuleppeid sõlmida, seda väiksem on oht nende vahel

konfliktide tekkimiseks. Kumbki vanem täpsustas enda soovitud suhtluskorda

määruskaebemenetluses: lapse isa 21.07.2025 (dtl 595–596) ja lapse ema 24.07.2025 (dtl

604–605). Ringkonnakohus käsitleb suhtluskorra punkte järgnevalt.

28.1. Vaheaegade osas esitasid vanemad erinevad nägemused, kuidas suhtluskord võiks

toimida. Lapse isa hinnangul võiks laps viibida I–V koolivaheagadel selle lapsevanemaga,

kellega viibib laps nn üldkorra kohaselt. Lapse ema leidis, et laps võiks veeta suvevaheajal

aega isaga, kui isal on põhipuhkus ning emaga, kui emal on põhipuhkus; vanemad annavad

üksteisele teada oma suvisest põhipuhkusest esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui 01.06

igal aastal. Teiste vaheaegade osas leidis lapse ema, et laps võiks veeta sügisese (oktoobris),

talvise (veebruar–märts) ja kevadise (aprillis) vaheaja vaheldumisi kord ühe, kord teise

vanemaga selliselt, et 2024. aasta sügisese vaheaja veedab laps emaga, 2025. aasta talvise

vaheaja isaga ja kevadise vaheaja emaga. Jõuluvaheajal viibib laps kummagi vanemaga

tavapärase suhtluskorra alusel, v.a jõulupühad. Arvestades, et ringkonnakohus muudab

maakohtu määratud suhtluskorda ning kehtestab üle nädala vahelduva suhtluskorra, on

kolleegiumi hinnangul mõistlik lapse ema taotletu, et laps saaks veeta sügisese, talvise ja

kevadise vaheldumisi kummagi vanemaga (s.o 2025. aasta sügisese vaheaja emaga, 2026.

aasta talvise vaheaja isaga ja kevadise vaheaja emaga jne), kuivõrd vastasel juhul võib

olenevalt aastast sattuda vaheaeg järjest sama vanema suhtluskorra ajale, mis võtaks lapselt

võimaluse teise vanemaga vaheajal aega veeta. Kuna jõuluvaheaeg kestab kaks nädalat, kehtib

sellel ajal tavapärane suhtluskord, mille tulemusel on laps kummagi vanemaga nädal aega, v.a

jõulud ja aastavahetus (vt allpool). Suvevaheaja osas tegi ringkonnakohus menetlusosalistele

ettepaneku sõnastada suhtluskord järgmiselt: „Suvevaheajal veedab laps kaks järjestikust

nädalat lapse isaga, kui lapse isal on põhipuhkus ning lapse emaga kaks järjestikust nädalat,

kui lapse emal on põhipuhkus. Vanemad annavad üksteisele teada oma suvisest

põhipuhkusest esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui 01.06 igal aastal. Ülejäänud

suvevaheaja kehtib üldine suhtlemise kord.“ Lapse isa ringkonnakohtu ettepanekut ei

toetanud, kuna 01.06 on liiga hiline aeg puhkusest teavitamiseks ja reisimist võiks reguleerida

eraldi punktiga. Lapse ema oli ettepanekuga nõus. Ringkonnakohtu arvates on lapse huvides,

kui laps saab suhelda kummagi vanemaga suvel tavapärasest pikema aja, st kaks nädalat

järjest, mis ühtlasi võimaldab planeerida pikemaid väljasõite ja reise. Mõistlik on sel juhul

lähtuda vanemate puhkusest ning ringkonnakohtu hinnangul ei ole ebamõistlik, kui vanemad

teatavad oma puhkusest hiljemalt 01.06. Vanemal, kellel on soov lapsega suvel aja veetmiseks

plaane teha, saab teisele vanemale oma puhkusest teatada ka varem kui 01.06, vältimaks

puhkuste kattumist.

2-23-14305

28.2. Mõlemad vanemad on leidnud, et jõuluajal 23.–25.12 ja aastavahetusel 30.12–01.01

võiks laps viibida kummagi vanemaga üle aasta. Erimeelsus on selles osas, kumma vanemaga

laps on paaritul ja paaris aastal. Lapse isa soovib, et laps oleks jõuluajal paaris aastal isaga ja

paaritul aastal emaga ning aastavahetusel paaris aastal emaga ja paaritul aastal isaga. Lapse

ema soovib vastupidi. Lapse isa tõi esile, et laps veetis jõule 2024. aastal isaga ja 2024/2025

aastavahetuse emaga. Lähtudes eelnevast on põhjendatud, kui sel aastal veedab laps jõulud

emaga ja aastavahetuse isaga ning edasi toimiks suhtlemine nendel aegadel üle aasta

vaheldumisi, st paaris aastal on laps jõuludel lapse isaga ja aastavahetuse lapse emaga ning

paaritul aastal jõulud lapse emaga ning aastavahetuse lapse isaga. Üleandmise aegade osas

vanematel vaidlust ei ole – lapse üleandmine 23.12 ja 30.12 toimub kell 15.00 ja tagastamine

25.12 ning 01.01 kell 19.00.

28.3. Jaanipühade (23.06–24.06) osas on samuti vanemad erimeelel, kumma vanemaga laps

on paaris ja paaritul aastal. Lapse isa soovib, et laps oleks temaga paaris aastal ja paaritul

aastal emaga. Lapse ema soovib vastupidi. Kuivõrd sel aastal oli laps jaanipühadel lapse

emaga, siis on põhjendatud, kui järgmisel aastal on laps jaanipühadel lapse isaga ning edasi

üle aasta vaheldumisi, st paaritul aastal lapse emaga ja paaris aastal lapse isaga. Lapse isa on

palunud märkida ka üleandmise kord, mille järgi kui laps viibib nn üldkorra järgi teise

lapsevanemaga, siis lapse üleandmine 23.06. toimub kell 15.00 teise lapsevanema kodus ja

tagastamine 24.06. kell 19.00 teise lapsevanema koju. Lapse ema ei ole üleandmise korra osas

oma soove märkinud ja ei ole ka lapse isa taotletule vastu vaielnud. Lapse isa taotletud

üleandmise ajad ja koht ühtib jõulude ning aastavahetuse aegadega, mistõttu on samasuguse

üleandmise korra kehtestamine põhjendatud.

28.4. Lapse isa on palunud märkida, et lapse enda sünnipäeval viibib laps selle

lapsevanemaga, kellega viibib laps üldkorra kohaselt. Teisel lapsevanemal on õigus võtta laps

lapse sünnipäeval lapse viibimiskohast ja kohustus hiljemalt 3 tunni möödudes tagastada laps

lapse viibimiskohta. Lapse ema selles osas oma seisukohta ei esitanud, kuid ei taotlenud

samas enda pakutud suhtluskorras sünnipäeva osas eriregulatsiooni märkimist.

Ringkonnakohtu arvates on lapse isa ettepanek põhjendatud, kuna võimaldab lapsel oma

sünnipäeval aega veeta mõlema vanemaga.

28.5. Mõlemad vanemad on palunud märkida, et perekondlikud tähtpäevad veedab laps selle

vanema juures, kellega tähtpäev seotud on, st pereliikmete, vanavanemate ja sugulaste

sünnipäevad. Lapse isa on palunud piirata sündmusi sugulaste sünnipäevadega, kuna muud

erilised tähtpäevad ei pruugi olla teise vanema jaoks sellisel määral ettenähtavad.

Ringkonnakohtu hinnangul on lapse isa taotlus põhjendatud. Mõistlik on kindlaks määrata ka

lapse üleandmise kord vastavalt lapse isa taotlusele, st kui laps viibib nn üldkorra kohaselt

teise lapsevanemaga, siis lapse üleandmine sünnipäeval toimub kell 09.00 teise lapsevanema

kodus ja tagastamine sünnipäeval kell 19.00 teise lapsevanema koju.

28.6. Isadepäeva ja emadepäeva osas vanematel vaidlust ei ole. Lapse isa on palunud märkida

ka üleandmise korra ja lapse ema ei ole sellele vastu vaielnud. Lapse isa pakutud üleandmise

kord vastaval päeval kl 9.00 ja tagastamine kl 19.00 on mõistlik.

28.7. Lapse ema on palunud märkida lapse tervise osas otsuste vastuvõtmise ja vanemate

omavahel koostöö tegemise korra. Ringkonnakohus ei pea põhjendatuks vastavaid punkte

suhtluskorda märkida, kuivõrd vanematel on ühine hooldusõigus, mistõttu peavadki vanemad

mh lapse tervisega seotud olulisi küsimusi otsustama ühiselt. Samuti ei ole vajalik märkida

suhtluskorda vanemate kohustusi, mis tulenevad seadusest, st üksteise teavitamine olulistest

asjaoludest ja koostöö tegemine (PKS § 124 lg 1, § 143 lg 2 ja § 144).

2-23-14305

28.8. Vanemad on palunud märkida suhtlemiskorda ka reisimise korra. Lapse isa on taotlenud

kehtestada, et vanematel on õigus reisida lapsega teise vanema nõusolekuta Euroopa Liidu

riikidesse kestusega kuni kaks nädalat. Kolleegium märgib, et kui vanematel on ühine lapse

viibimiskoha määramise õigus, tähendab see seda, et vanemad peavad lapsega välisriiki

reisimise otsustama ühiselt. Ühtlasi selgitab ringkonnakohus, et suhtlemiskord ei asenda

vanema nõusolekut, mistõttu ei anna suhtluskorras deklareeritud kummagi vanema õigus

lapsega reisida nt graafiku järgi temaga veedetaval ajal vanemale tegelikult õigust lapsega

reisida ilma teise vanema nõusolekuta. Alaealisega reisimisel tuleb esitada teise vanema

nõusolek sõltuvalt külastatava riigi nõudmistest. Kui vanem soovib üksinda lapsega reisida,

peab ta kooskõlastama reisiplaanid teise vanemaga, paluma esitada vastav kirjalik nõusolek

(sõltuvalt riigist võib olla notariaalne vorminõue) või taotlema kohtult igakordsel reisimisel

lapse viibimiskoha otsustusõigust (PKS § 119) või taotlema endale lapse viibimiskoha

määramise ainuhooldusõigust osas, mis puudutab lapse viibimiskohta reisimise ajal, mil laps

viibib suhtluskorra järgi teise vanema juures (PKS § 137 lg 1) (RKTKm 19.02.2020,

2-18-15686, p 19). Üksnes viimasel juhul ei pea lapsega koos reisida sooviv lapsevanem

igakordselt eelnevalt teise vanemaga kooskõlastama lapsega välisriiki reisimist ajal, mil laps

viibib suhtluskorra alusel teise vanemaga. Praegusel juhul reisimise küsimuses ühise

hooldusõiguse lõpetamist ja ainuhooldusõiguse andmist ühele vanemale maakohtus taotletud

ei olnud ja ühise hooldusõiguse osas maakohtu määrust vaidlustatud ei ole. Eeltoodu ei

tähenda, et vanemad ei või kokku leppida reiside planeerimise reegleid, et lapsega reisimise

korraldamist sujuvamaks muuta. Seetõttu on ringkonnakohtu hinnangul mõistlik lähtuda lapse

ema taotletust, kuid arvestada ka lapse isa soovitud täpsemaid tingimusi olulise

informatsiooni ja teate vormi osas. Kuigi lapse isa soovis, et reisist teataks ette vähemalt 2

kuud, nõustub kolleegium lapse emaga, et see võib mõnes olukorras olla liiga pikk aeg, eriti

arvestades, et reis toimub niikuinii vanema suhtluskorrajärgsel ajal, kui vanemad ei lepi

kokku teisiti. Seetõttu tuleb suhtluskorda märkida reisimise osas järgnevalt: „Mõlemal

vanemal on õigus minna lapsega reisile väljaspoole Eestit vanemate kokkuleppel. Reisi

soovist teavitab vanem teist vanemat kirjalikult (sh e-kirja teel) esimesel võimalusel, kuid

vähemalt 30 päeva enne reisi algust, märkides äraolemise aja ja sihtkoha. Vanem peab teisele

vanemale andma reisi kohta olulist informatsiooni (reisi algus- ja lõpukuupäev, lapse

ööbimise aadressid ning lapse riikidevaheliste lennu-, rongi-, laeva- ja bussiliinide päevad ja

kellaajad). Vanemad reisivad lapsega oma suhtluskorrajärgsel ajal või kokkuleppe korral

muul ajal.“

28.9. Põhjendatud on lapse ema taotlus märkida, et lahuselaval vanemal on võimalik lapsega

kohtuda ka suhtluskorravälisel ajal, leppides selles kokku eelnevalt teise vanemaga ning et

vanemad võivad suhtluskorda muuta kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kokkuleppe

sõlmimisega. Samuti on põhjendatud lapse isa määruskaebuses taotletu, mille järgi on lapsest

lahus oleval vanemal on õigus suhelda lapsega telefoni või videokõne teel igapäevaselt

ajavahemikus 20.00–20.30.

29. Ringkonnakohus reguleeris vanemate ja lapse suhtlemist ajutiselt suveperioodiks

20.06.2025 määrusega esialgse õiguskaitse osas. 20.06.2025 määruse järgi kehtib ajutine

suhtluskord kuni 31.08.2025. Käesoleva määrusega määratud suhtluskorra jõustumisel tuleb

tühistada ringkonnakohtu 20.06.2025 määrusega kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõud

suhtluskorra ajutiseks reguleerimiseks (TsMS § 442 lg 5).

30. Vaidlustatud määruse järgi kuulus see suhtluskorra osas täitmisele viivitamata. TsMS §

562¹ lg 3 sätestab, et lapsega suhtlemist korraldav kohtumäärus kehtib ja kuulub täitmisele

sõltumata jõustumisest viivitamata alates päevast, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle

kohta määrus on tehtud. Kohus võib määrata, et määrus kuulub osaliselt või täielikult

2-23-14305

täitmisele alates hilisemast ajast, kuid mitte hiljem kui alates jõustumisest. Kuivõrd

ringkonnakohus määras 20.06.2025 esialgse õiguskaitse määrusega kindlaks ajutise

suhtlemise korra lapse ja vanemate vahel, mis kehtib kuni 31.08.2025 ning milles on lähtuvalt

lapse ema ja lapse reisist tehtud nädal ja nädal suhtluskorda erisus, on põhjendatud käesolevas

määruses märkida, et määrus kuulub suhtluskorra osas täitmisele alates 01.09.2025.

Tulenevalt TsMS § 5621 lg-st 3 kuulub määrus täitmisele hiljemalt alates jõustumisest,

mistõttu tuleb ringkonnakohtul märkida, et kui määrus jõustub enne 01.09.2025, kuulub

määrus suhtluskorra osas täitmisele alates jõustumisest.

Menetluskulude jaotus

31. Kuigi ringkonnakohus tühistab vaidlustatud määruse suhtluskorra osas, ei pea kohus

vajalikuks muuta maakohtu menetluskulude jaotust, mille järgi jäid menetluskulusid kandnud

menetlusosaliste kulud nende endi kanda, v.a riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja

kulud, mis jäid riigi kanda. Tegemist on hagita perekonnaasjaga, milles lahend tehakse lapse

huvides. Lisaks jättis maakohus rahuldamata vanemate avaldused ühise hooldusõiguse

osaliseks lõpetamiseks.

32. Arvestades vaidluse sisu ja määruskaebuse osalist rahuldamist, on põhjendatud jätta

ringkonnakohtu menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, v.a riigi õigusabi korras

määratud esindaja tasu ja kulud, mis jäävad riigi kanda (TsMS § 172 lg-d 1 ja 3).

33. TsMS § 696 lg 3 esimene lause võimaldab esitada määruse peale määruskaebuse

Riigikohtule. TsMS § 178 lg 1 sätestab, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes

selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

(allkirjastatud digitaalselt)