2-25-106963/8 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
Legislator summary
AI generated1.2 Välja mõista Madis K.T. K.T. kasuks elatis kuni K.T. täisealiseks saamiseni Punktis 1 väljamõistetud elatis tuleb tasuda K.T. pangakontole. Makseselgitusse
Legislator headnote
AI generated2-25-106963/8 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja: 1.2 Välja mõista Madis K.T. K.T. kasuks elatis kuni K.T. täisealiseks saamiseni Punktis 1 väljamõistetud elatis tuleb tasuda K.T. pangakontole. Makseselgitusse
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
2-25-106963
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Tagaseljaotsus
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Maimu Laumets
Otsuse tegemise aeg ja koht
01.08.2025, Jõgeva
Tsiviilasja number
2-25-106963
Tsiviilasi
K.T. ja L.T. hagi M.T. vastu elatise nõudes
Hagihind
5023,98 eurot
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hagejad: K.T. (isikukood: XXX; elukoht: xxxxxxxxxx,
xxxxxxxx alevik, xxxxxxe vald, xxxxxxxxxxxxxmaakond) ja
L.T. (isikukood: XXX; elukoht: xxxxxxxxxx, xxxxxxxx
alevik, xxxxxxxxvald, xxxxxxxxxxxx maakond), seaduslik
esindaja K.T. (isikukood: XXX; elukoht: xxxxxxxxxx,
xxxxxxxxxalevik, xxxxxxx vald, xxxxxxxxxxxx maakond; e-
post: XXX);
Kostja: M.T.
(isikukood: XXX; elukoht: xxxxxxx,
xxxxxxxxx küla, xxxxxxxxxxvald, xxxxxxxxxxxxxx
maakond; e-post: XXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Kohus teeb asjas tagaseljaotsuse, kuna kostja ei vastanud
hagile kirjalikult
RESOLUTSIOON
1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega järgmiselt.
1.1
Välja mõista M.T.-lt L.T. kasuks elatis kuni L.T. täisealiseks saamiseni
(1xxxxxxxxx) seadusjärgses miinimummääras:
1.1.1
Tagasiulatuvalt perioodil 01.01.2025-21.04.2024 ühekordse summana
1064,56 eurot.
1.1.2
Otsuse tegemise ajal on elatise suuruseks 301,74 eurot kuus [282,31 eurot
(baassumma) + 59,43 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest
brutokuupalgast) – 40 eurot (50% lapsetoetusest)]. Nimetatud summas
tuleb elatis tasuda perioodil 22.04.2025 kuni 31.03.2026.
1.1.3
Väljamõistetud elatis muutub iga aasta 01. aprillil vastavalt
perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva
perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 lause 1) suuruse muutumisel alates
lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.
1.2 Välja mõista Madis K.T. K.T. kasuks elatis kuni K.T. täisealiseks saamiseni
(xxxxxxxxxxx seadusjärgses miinimummääras:
2-25-106963
1.2.1 Tagasiulatuvalt perioodil 01.01.2025-21.04.2025 ühekordse summana 904,87
eurot.
1.2.2 Otsuse tegemise ajal on elatise suuruseks 256,48 eurot kuus [282,31 eurot
(baassumma) + 59,43 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest
brutokuupalgast) – 40 eurot (50% lapsetoetusest) – 45,26 eurot (15%
vähendus, kuna vanusevahe L.T.-ga on vähem kui kolm aastat)].
Nimetatud summas tuleb elatis tasuda perioodil 22.04.2025 kuni
31.03.2026.
1.2.3 Väljamõistetud elatis muutub iga aasta 01. aprillil vastavalt
perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3, 4 ja 7 ning lapsetoetuse (kehtiva
perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 lause 1) suuruse muutumisel alates
lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.
2. Punktis 1 väljamõistetud elatis tuleb tasuda K.T. pangakontole. Makseselgitusse
tuleb märkida „Elatis“.
3. Kohtuotsus on p 1 osas viivitamata täidetav.
Menetluskulude jaotus
Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
Edasikaebamise kord
Kostja võib esitada tagaseljaotsusele kirjaliku kaja tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates
30 päeva jooksul Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale, kui tema tegevusetus, mis oli
tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja peab vastama
tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 lõigetes 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb
tasuda riigilõiv vastavalt riigilõivuseaduse § 59 lg-le 19 Rahandusministeeriumi kontole SEB
Pank – a/a EE571010220229377229, Swedbank – a/a EE062200221059223099, LHV Pank –
a/a EE567700771003819792 või Luminor Bank AS – a/a EE221700017003510302. Maksete
tegemisel märkida selgituse lahtrisse tsiviilasja number ja märksõna „riigilõiv kaja
esitamisel“.
Asjaolud ja menetluse käik
Hagejad esitasid 05.03.2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult
M.T. 700 euro elatise saamiseks. Kohus tegi 06.03.2025 võlgnikule makseettepaneku, millele
võlgnik esitas vastuväite. 10.04.2025.a määrusega lõpetas Pärnu Maakohus maksekäsu
kiirmenetluse ning andis nõude üle Tartu Maakohtule hagimenetluses menetlemiseks.
Hagejad esitas 22.04.2025 kohtule hagi kostja vastu elatise nõudes. Hagi kohaselt elavad
hagejad koos emaga alates 01.01.2025. Sellest ajast ei ole kostja hagejate ülalpidamises
osalenud ega neid muul viisil toetanud. Hagejad nõuavad elatist alates 01.01.2025
seadusjärgses miinimummääras muutuvas suuruses.
Tartu Maakohtu 22.04.2025.a määrusega võeti hagi menetlusse. Kohus saatis hagimaterjalid
kostjale ja kohustas teda hagile vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest.
Kostjat hoiatati TsMS § 407 võimalikest õiguslikest tagajärgedest hagile mittevastamise
korral. Hagimaterjalid toimetati kostjale kätte 26.06.2025. Kostja ei vastanud hagile talle
määratud tähtaja jooksul.
Kohtu seisukoht
Kohus leiab, et asi on võimalik lahendada tagaseljaotsusega. Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1
võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja
2-25-106963
asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise
tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see
toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt
omaksvõetuks.
Kohus ei tuvastanud TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse
tegemise.
Kohus, tutvunud hagiavalduse ja selle lisadega, leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud.
Kohus tegi sünnitunnistuste alusel kindlaks alljärgnevad vaidlustamata asjaolud: L.T. (sünd.
1xxxxxxxxx) ja K.T. (sünd. xxxxxxxxxx) on K.T. Kadariku (nüüd. K.T.) ja M.T. lapsed.
Vastavalt perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 97 p-le 1 on alaealine laps õigustatud saama
ülalpidamist. PKS § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise
astme ülenejad ja alanejad sugulased. Ülalpidamiskohustust ei mõjuta muudatused
hooldusõiguses. PKS § 100 lg 2 järgi täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise
kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale
lapse kasvatamises. Elatist peab kasutama lapse huvides. PKS § 99 kohaselt määratakse
ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest
elulaadist lähtudes ja seejuures arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas
tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi,
alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.
PKS § 101 lg 1-2 sätestavad, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva
paragrahvi alusel arvutatud summa. Kohus võib elatise välja mõista kindla summana või
muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. PKS §
101 lg-d 3-7 näevad ette seadusjärgse elatise arvutamise alused:
Arvutamise aluseks on baassumma, mis ühe lapse kohta on 200 eurot ning mida
indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva
aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal
baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. (lg 3)
Baasummale lisatakse kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti
kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa
arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. (lg 4)
Elatise summast lahutatakse maha terve lapsetoetus ja pool lasterikka pere toetusest
(mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel), sest selle arvelt saavad
lapse vajadused juba rahuldatud (lg 5). Lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse
suurused on määratud perehüvitiste seaduse § 17 lg-s 3 ja § 21 lg-s 2 ja 3.
Elatist vähendatakse proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga,
kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist
ööpäeva kuus. (lg 6)
Kui kohustatud isik peab elatist maksma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse
järgnevate laste puhul elatise summat 15% esimese lapse elatise summaga võrreldes.
Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on
suurem kui 3 aastat. (lg 7)
Hagejad nõuavad kostjalt elatist seadusega sätestatud miinimummääras ehk muutuvas
suuruses. Kohtu hinnangul ei pea laste kulusid ja elatise suurust selles ulatuses eraldi
põhjendama ega tõendama.
Kostja ei ole elatise nõudele seisukohta ega vastuväiteid esitanud. Kohtule ei ole teada
asjaolusid, mis võiks olla aluseks kostjalt hagejate kasuks elatise väljamõistmisel allapoole
seadusega ettenähtud alammäära.
2-25-106963
Kuna hagimaterjalidest nähtub, et hagejad ei viibi kostja juures aasta jooksul keskmiselt seitse
kuni viisteist ööpäeva kuus, siis ei kuulu PKS § 101 lg 6 kohaldamisele. Kostja on kohustatud
maksma sama pere mitmele lapsele, mistõttu kohaldub PKS § 101 lg 7. Seega määrab kohus
elatise kindlaks vastavalt PKS § 101 lg-tele 3-5 ja 7.
Kohus selgitab, et hagi esitamise (22.04.2025) ja otsuse tegemise ajal oli ühe kuu elatise
suurus L.T.-le 301,74 eurot (baassumma 282,31 eurot + 3% Eesti Vabariigi brutopalgast ehk
59,43 eurot, millest tuleb maha lahutada pool lapsetoetusest ehk 40 eurot) ja K.T.-le 256,48
eurot (baassumma 282,31 eurot + 3% Eesti Vabariigi brutopalgast ehk 59,43 eurot, millest
tuleb maha lahutada pool lapsetoetusest ehk 40 eurot ja 15% vanima lapse elatise
elatisemäärast ehk 45,26 eurot).
Kohus mõistab hagi esitamisest elatise kostjalt hagejate kasuks seadusjärgses
miinimummääras kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Kohus mõistab elatise välja muutuvas
suuruses, mis tähendab, et elatis muutub iga aasta 01. aprillil vastavalt perekonnaseaduse §
101 lg-tele 3, 4 ja 7 ning lapsetoetuse ja lasterikka peretoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse
§ 17 lg 3 lause 2, § 21 lg 2) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse
suuruse muutumisele järgnevast kuust.
Hagejad nõuavad elatist ka tagasiulatuvalt 01.01.2025-21.04.2025. PKS § 108 kohaselt võib
õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu
tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule
esitamist. Hagejate tagasiulatuv elatise nõue on põhjendatud. Kostja ei ole hagejate
ülalpidamiskohustust enne hagi esitamist täitnud. Tagasiulatuva elatise mõistab kohus
hagejatele välja ühekordse summana järgmiselt:
- L.T.-le 1064,56 eurot [(287,72€ x 3k) + (287,72€/30p x 21p)].
- K.T.-le 904,87 eurot [(244,56€ x 3k) + (244,56€/30p x 21p)].
TsMS § 445 lg 1 alusel määrab kohus hagejate esindaja taotlusel kindlaks otsuse täitmise
korra ja määrab, et kostjal tuleb hagejate kasuks välja mõistetud elatis maksta hagejate ema
pangakontole.
TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta
viivitamata täidetavaks.
Menetluskulude jaotus
TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude
jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas,
alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise.
Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda.
/Allkirjastatud digitaalselt/
Maimu Laumets
kohtunik