3-25-302/9 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Veiko Vaske

Määruse tegemise aeg ja koht

04.08.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-302

Haldusasi

Assertum Audit OÜ kaebus audiitortegevuse järelevalve

nõukogu 31.10.2024 otsuse tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 12.02.2025 määrus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kaebaja Assertum Audit OÜ, esindaja vandeadvokaat

Taivo Ruus

Vastustaja Audiitorkogu, esindajad vandeadvokaat

Toomas Pikamäe ja vandeadvokaadi abi Kaspar

Kaljurand

Menetluse alus ringkonnakohtus

Assertum Audit OÜ määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse Assertum Audit OÜ määruskaebus Tallinna Halduskohtu

12.02.2025 määruse resolutsiooni punkti 5 peale.

2. Jätta Assertum Audit OÜ määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu

12.02.2025 määruse resolutsiooni punkt 5 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale ei saa edasi kaevata (HKMS § 252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Audiitortegevuse järelevalve nõukogu 09.08.2023 otsusega nr 964 kinnitati korralise

kvaliteedikontrolli valimisse kuuluvate isikute nimekiri kontrolliperioodi 01.07.2017-

30.06.2023 kohta, kvaliteedikontrolli läbiviimise perioodiga 01.09.2023-31.08.2024.

Nimetatud otsuse kohaselt oli Assertum Audit OÜ korralise kvaliteedikontrolli kuuluvate

isikute valimis.

2. Audiitortegevuse järelevalve nõukogu edastas Assertum Audit OÜ-le 17.08.2023

kvaliteedikontrolli alustamise teate ning 14.09.2023 kirja töörühma liikmete määramise kohta.

3. Kohapealne kvaliteedikontroll viidi läbi 11.12.2023-14.06.2024.

3-25-302

4. Audiitortegevuse järelevalve nõukogu (vastustaja) 31.10.2024 otsusega loeti Assertum

Audit OÜ kvaliteedikontroll läbituks ja lõpetati tulemusega ORANŽ – audiitorteenuse

kvaliteedis esines oluline rikkumine, täiustamine nõutav (resolutsiooni p 1); suurendati

Assertum Audit OÜ kvaliteedikontrolli nimisagedust sageduseni üks kord ühe aasta jooksul

ning viia uus kvaliteedikontroll läbi järgmisel kvaliteedikontrolli läbiviimise perioodil

(resolutsiooni p 2) ning kohustati Assertum Audit OÜ-d edastama vastustajale hiljemalt 30

päeva jooksul kvaliteedikontrollis tuvastatud rikkumiste juurpõhjuste analüüs koos meetmete

ja nende rakendamise ajalise plaaniga (resolutsiooni p 3).

Otsuse tegemisel lähtus vastustaja audiitortegevuse seaduse (AudS) § 124 lõike 1 punktist 6, §

136 lõigetest 1–3, §-st 137, § 138 lõikest 1, § 141 lõigetest 1–3, § 142 lõikest 2 ning

kvaliteedikontrolli korra § 20 lõigetest 1 ja 2, § 23 lõikest 1, lõike 2 punktist 3 ning lõigetest

3–7 ja § 24 lõikest 1. Kvaliteedikontrolli korra § 27 lõike 1 kohaselt esitab järelevalvesubjekt,

kelle osutatud audiitorteenuse kvaliteet on vastustaja poolt hinnatud tulemusega „oranž“, st

kelle audiitorteenuse kvaliteedis esinesid olulised puudused, täiustamine nõutav, vastustajale

hiljemalt 30 päeva jooksul, arvates kvaliteedikontrolli lõpetamise otsuse kättetoimetamisest,

kvaliteedikontrollis tuvastatud rikkumiste juurpõhjuste analüüsi koos meetmete ja nende

rakendamise ajalise plaaniga (edaspidi nimetatud koos meetmed). Meetmed peavad vastama

kvaliteedikontrolli korra § 27 lõikes 2 sätestatud nõuetele. Vastustaja hindab meetmete

asjakohasust ja eesmärgipärasust ning annab vajadusel tähtaja meetmete täiendamiseks.

Vastustaja otsustab meetmete kehtestamise ning tal on õigus mõistliku aja jooksul pärast

meetmete kehtestamist kontrollida nende täitmist.

Kvaliteedikontrolli korra § 24 lõikes 1 on sätestatud, et vastustajal on õigus suurendada AudS

§-s 137 sätestatud kvaliteedikontrolli nimisagedust sageduseni vähemalt üks kord ühe aasta

jooksul. Nimisageduse suurendamist tuleb pidada igal juhul õigustatuks, kui audiitorteenuse

kvaliteet oli nõrk (korra § 23 lg 3 punkt 3) või ei vasta nõuetele (korra § 23 lg 3 punkt 4), või

kui käesoleva korra § 5 lõikes 1 nimetatud kontrolliperioodi viimase 12 kuu kestel on

kvaliteedikontrolli subjektile määratud distsiplinaarkaristus. Kvaliteedikontrolli käigus on

tuvastatud, et kaebaja audiitorteenuse kvaliteedis esinesid olulised puudused, täiustamine

nõutav („oranž“), mistõttu on põhjendatud kaebaja kvaliteedikontrolli nimisageduse

suurendamine sageduseni üks kord ühe aasta jooksul ning viia uus kvaliteedikontroll läbi

järgmisel kvaliteedikontrolli läbiviimise perioodil.

Käesoleval juhul ei saa isiku osutatud audiitorteenuse kvaliteeti lugeda täies ulatuses nõuetele

mittevastavaks („punane“), kuivõrd nõuetele mittevastav oli üks töövõtt kuuest ning

kontrollitud töövõttude hulgas esines kaks töövõttu, mille kvaliteet vastas nõuetele ja üks,

milles esinesid vähemolulised rikkumised.

5. Assertum Audit OÜ esitas 06.02.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse vastustaja

31.10.2024. a otsuse p 1 tühistamiseks osas, millega lõpetati kaebaja kvaliteedikontroll

tulemusega ORANŽ ning otsuse punkti 2, millega otsustati suurendada kaebaja

kvaliteedikontrolli nimisagedust sageduseni üks kord ühe aasta jooksul ning viia uus

kvaliteedikontroll läbi järgmisel kvaliteedikontrolli läbiviimise perioodil, tühistamiseks

tervikuna. Koos kaebusega esitas kaebaja esialgse õiguskaitse (EÕK) taotluse vastustaja

31.10.2024 otsuse resolutsiooni p 2 kehtivuse peatamiseks kuni haldusasjas menetlust

lõpetava lahendi jõustumiseni.

Kaebaja töötajad peavad keskenduma kutsetööle ja käesoleva haldusvaidluse ning ka sama

vastustajaga peetava sisuliselt samasuguse vaidluse lahendamisele haldusasjas nr 3-23-618.

Olukord, kus kaebaja töötajad peaksid kutsetöö ja kohtuvaidluse kõrvalt tegelema täiendava

2(7)

3-25-302

ajamahuka kvaliteedikontrolli menetlemisega, pärsiks kaebaja võimekust kutsetööga

tegelemiseks ja õiguste kaitsmiseks kohtus. Samuti toob suurendatud kvaliteedikontroll

audiitortegevuse seaduse (AudS) § 108 lg-test 1 ja 6 tulenevalt kaebajale kaasa põhjendamatu

rahalise koormise ja rikub seega kaebaja omandiõigust.

Vaidlustatud otsuse peatamine taotletud ulatuses ei tekitaks pöördumatut tagajärge mitte

kellelegi, mistõttu on EÕK kohaldamine mõistlik ja proportsionaalne. Taotletava õiguskaitse

andmine säästaks lisaks kaebaja töötajatele ka kvaliteedikontrolli töörühma liikmeid, kes ei

pea vaidlusaluses olukorras kulutama aega põhjendamatult kaebaja tegevuse hindamisele.

Niisugune hindamine oleks mahukas, kuid täiesti tarbetu ressursside kulutamine juhul, kui

kaebus rahuldatakse. Kaebuse rahuldamata jätmisel seevastu on vastustajal võimalik kaebaja

tegevust uuesti hinnata.

EÕK kohaldamise otsustamisel palub kaebaja arvestada kaebuse p-s 3 esitatud põhjendustega

kaebaja õiguste rikkumise kohta. Pidades silmas, et kvaliteedikontrolli läbimine tulemusega

„oranž“ on pigem reegel, võimaldaks EÕK kohaldamine käesolevas vaidluses vältida tulevasi

sarnaseid vaidlusi, kui kohtupraktikas leiab täiendavalt kinnitust Riigikohtu 07.06.2022. a

kohtuotsuse nr 3-19-897 p 17 sedastus sellest, et standardid ongi tõlgendatavad ning audiitoril

nende tõlgendamisel avar kaalumisruum.

6. Audiitorkogu palus vastuses jätta kaebaja EÕK taotluse rahuldamata.

Kaebaja seisukohad seoses väidetava kutsetöö pärssimisega on paljasõnalised ja

põhjendamata. Kaebaja ei saa EÕK kohaldamist põhjendada väitega, et see pärsib tema

kutsetegevuse toimimist. Esiteks on kaebaja selline väide põhjendamata ning pole usutav, et

kvaliteedikontrollile allumine ka tegelikult kaebaja kutsetööd pärsiks. Teiseks ei ole

kvaliteedikontrollile allumine kaebaja jaoks koormav. Kolmandaks ei saa kaebaja EÕK

taotlemisel kvaliteedikontrolli koormavusele tugineda põhjusel, et kutseühingusse

kuulumisega on kaebaja end vabatahtlikult järelevalvelem allutanud. Viimaks ei saa pidada

kvaliteedikontrolli kaebaja suhtes ebaproportsionaalselt koormavaks, eriti arvestades asjaolu,

et kvaliteedikontrolli nimisageduse suurenemise on põhjustanud kaebaja ise, osutades

audiitorteenust nõuetele mittevastavalt.

Kaebaja seisukohad seoses omandiõiguse rikkumisega on asjakohatud. Kaebaja seisukohad,

nagu oleks järelevalvetasu temale liigselt koormav ning see õigustaks EÕK kohaldamist, on

põhjendamatud. Tegelikult moodustab järelevalvetasu üliväikese osa kaebaja müügitulust

ning kui kaebus osutub põhjendatuks, saab kaebaja liigselt makstud järelevalvetasu tagasi

nõuda. Otsusest tulenev järelevalvetasu tasumise kohustus ei saa õigustada EÕK kohaldamist.

7. Tallinna Halduskohus jättis 12.02.2025 määruse resolutsiooni p-ga 5 kaebaja esialgse

õiguskaitse taotluse rahuldamata.

Kaebajal puudub esialgse õiguskaitse vajadus. Kaebaja ei ole EÕK taotluses põhjendanud,

milles seisneb kvaliteedikontrollile allumise koormavus, näiteks kui suure osa kaebaja

töötajate tööajast see võtaks või kuidas muul viisil kutsetöö tegemist takistaks. Käesolevas

kohtumenetluses ning kaebuses viidatud kohtumenetluses (3-23-618) on kaebajal

vandeadvokaatidest esindajad. Jääb selgusetuks, millised on takistused kaebaja töökorralduse

paika panemisel ja ülesannete jaotamisel selliselt, et kutsetöö tegemise kõrvalt alluda ka

kvaliteedikontrollile.

3(7)

3-25-302

Küsimus, kas järelevalvetasu nõudmine on põhjendatud on sisulise vaidluse küsimus, mida

edasises menetluses hinnata. Praegusel hetkel ei võta kohus seisukohta kaebuse põhjendatuse

kohta, järelevalvetasu nõude põhjendatus on aga sõltuvuses sellest, kas vaidlusaluse otsusega

kaebaja kvaliteedikontrolli nimisageduse suurendamine oli põhjendatud. Kaebaja ei ole samas

väitnud, et järelevalvetasu maksmine tema majandustegevust kahjustaks. Vastustaja poolt

esile toodud kaebaja majandusnäitajaid ja järelevalvetasu orienteeruvat suurust arvestades ei

ole selline tagajärg usutav. Seega ei nähtu, et järelevalvetasu maksmine oleks kaebaja jaoks

ebamõistlikult koormav. Juhul kui kaebaja tasub vaidlustatud otsuse alusel teostatud

kvaliteedikontrolli eest järelevalvetasu, on tal kaebuse rahuldamise korral võimalik makstud

järelevalvetasu tagasi nõuda. EÕK kohaldamata jätmisel ei kaasne kaebajale pöördumatuid

tagajärgi ka järelevalvetasu maksmise kohustuse tekkimise korral. Kvaliteedikontrolli

töörühma liikmete koormus ei puuduta kaebaja subjektiivseid õigusi. See on vastustaja enda

töökorralduse ja ressursside kasutamise küsimus.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

8. Kaebaja palub määruskaebuses tühistada halduskohtu määruse p 5 ning uue määrusega

peatada audiitortegevuse järelevalvenõukogu 31.10.2024 otsuse p 2 kehtivus kuni käesolevas

haldusasjas menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni.

Vastustaja on kohaldanud korralisest kvaliteedikontrollist kuus korda sagedasemat kontrolli

lubamatu automaatotsustusena, rikkudes kaalutlusõiguse põhimõtet. Menetluse ajal lisanduv

kontroll on enne põhiotsustuse osas tehtava lahendi jõustumist realiseeruv lisasanktsioon.

Kvaliteedikontrolli menetlus on äärmiselt ajakulukas. Täiendav kontroll igal aastal tähendab

kaebaja töötajatele olulist lisakoormust, mis vähendab nende esmase töö efektiivsust ning

mõjutab seekaudu vältimatult otseselt teenuse kvaliteeti. Näiteks kestsid kaebaja eelmise

perioodi 01.07.2022–30.06.2023 kvaliteedikontrolliga seotud toimingud 09.08.2023–

31.10.2024, s.o ca 14 kuud. Käesolevas asjas viidi kvaliteedikontroll kaebaja suhtes läbi

11.12.2023–14.06.2024 ning kvaliteedikontrolli protokoll esitati kaebajale 19.09.2024, seega

kestis kontroll kaebaja suhtes 9 kuud, mis ei ole mõistlik. Kvaliteedikontroll peaks heas usus

kestma 1 kuni maksimaalselt 2 kuud. Vaidlustatud vastustaja otsus edastati kaebajale

31.10.2024, s.o peaaegu 11 kuud pärast kontrolli algust. Niisugune ajakulu ei ole samuti

põhjendatud. Kaebaja vandeaudiitorite konkreetne mõõdetud ajakulu seoses vaidlustatud

kontrolli läbiviimisega oli 1766 tundi.

Lisanduva kvaliteedikontrolliga kaasneb kaebajale ülemäärane majanduslik koormus. Kaebaja

klientidelt saamata jäänud tulu on rahaliselt hinnatav 264 900 eurole. Tegemist on summaga,

mille eest oleks saanud maksta näiteks kolmele abiaudiitorile aastase töötasu. Juhul kui

kvaliteedikontrolli välp (nimisagedus) oleks üks kord kuue aasta jooksul (korraline kontroll),

oleks aastane kulu eeltoodud praktilise kontrollikogemuse põhjal 264 900 eurot / 6 = 44 150

eurot, mis on põhjendamatult kõrge, sest kvaliteedikontrolli korra kohaselt tuleb kohapealne

kontroll teostada ca nädala jooksul, mitte aga 9 kuu jooksul. Sagedasem kvaliteedikontroll

toob kaasa täiendava rahalise lisakoormuse ka seetõttu, et AudS § 108 lg 6 kohaselt kasvatab

kvaliteedikontrolli järelevalvetasu 1,5 korda. Töötasu suurenemine on otseses korrelatsioonis

oranžide ja punaste tulemuste arvuga.

Lisaks on erinevalt varasematest kvaliteedikontrolli tulemusest viimase kontrolli järel

hakanud selle sisulise tulemuse vastu huvi tundma kindlustusandjad. Kaebajale tehtud

kindlustuspakkumuse maksumus on viis korda kõrgem varasemast, mis samuti kaebaja

majanduslikku koormust suurendab ja mida ei saa hinnata ebaoluliseks.

4(7)

3-25-302

Lisanduva kvaliteedikontrolliga kaasneb ülemäärane vaimne koormus ja psühholoogiline

surve kaebaja töötajatele. Kontrollide ebaselge läbiviimine põhjustab nii vandeaudiitorites kui

ka audiitorühingu töötajates ebastabiilsust, stressi ja terviseprobleeme, mis on mõjutanud

töötajate tervislikku seisundit, töövõimet ja motiveeritust, mis omakorda mõjutab ka teenuste

kvaliteeti.

Kui kohus ei peata vaidlustatud otsuse täitmist ja seejärel tunnistatakse otsus kohtumenetluse

käigus kehtetuks, ei ole võimalik tekitatud kahjusid, eelkõige moraalse koormuse,

psühholoogilise surve ja tööjõu defitsiidi tingimustes tööjõu kaotust täielikult heastada.

Halduskohus ei ole esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel arvestanud olulist asjaolu, et

vaidlustatud vastustaja otsus on vastuolus proportsionaalsuse põhimõttega. AudS § 142 lg 2

on kaalumist kohustav norm. Kvaliteedikontrolli suurendamine saab tuleneda üksnes

konkreetse menetluse tulemustest ja selline kontrolli suurendamise otsustus peab olema

kaalutud. Käesoleval juhul mingisugust kaalumist vaidlustatud otsusest ei nähtu.

9. Vastustaja palus vastuses jätta määruskaebus rahuldamata.

Määruskaebuse esitamise tegelik ajend on soov takistada kaebaja suhtes järelevalve

teostamist. Kui kohus peaks kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldama, siis Riigikohtu

praktikast ning AudS § 87 lg 4 p-st 1 tuleneva kahe aasta pikkuse aegumistähtaja tõttu ei ole

kaebaja suhtes mitte kunagi võimalik tõhusat järelevalvet teostada, kuna tuvastatud rikkumiste

vahele jääks liiga pikk aeg. Määruskaebuse seisukohast järeldub, et kaebaja ei ole oma

tegevust ka pärast rikkumiste tuvastamist korrektselt ning nõuetele vastavalt korraldanud.

Tegelik põhjus kvaliteedikontrolli nimisageduse suurenemiseks tuleneb kaebaja enda

tegevusest, mitte otsusest. Otsuses on vaid hinnatud kaebaja tegevust. Kui kaebaja tegevuses

ei esineks rikkumisi, poleks ka põhjust kvaliteedikontrolli nimisagedust muuta.

Kvaliteedikontrollile allumine on osa kaebaja kutsetegevusest ning aitab kaebajal oma

kutsetegevust edaspidi paremini läbi viia. AudS § 121 lg 4 kohaselt on kaebaja allutatud mh

riiklikule järelevalvele. Vastustaja poolt kvaliteedikontrolli teostamine toimub riikliku

järelevalve raames (vt AudS § 121 lg 41). AudS § 124 lg 1 p 6 kohaselt on vastustaja

pädevuses ka kvaliteedikontrolli korraldamine. Kaebaja ei saa tugineda väitele, et

kvaliteedikontroll on midagi, mida ta ei pea taluma või mille tema suhtes läbiviimine on

ebaproportsionaalselt koormav. Üksnes kaebaja enda kohustus on tagada, et tema suhtes on

võimalik järelevalvet teostada. See, kas järelevalve teostamise võimaldamine eeldab

töökorralduse muutmist, töötajate juurdevõtmist või mis tahes muud meedet, on kaebaja poolt

lahendatav ülesanne.

Kaebaja poolt määruskaebuse põhjendamiseks esitatud uued väited on tõendamata ning

ebausutavad. Kaebaja esitatud arvud töötajate ajakulu kohta on väljamõeldis. Kaebaja pole

viidanud isegi sellele, millised olid need ajamahukad tegevused, mida tal oli ligi 1800 tunni

ulatuses kvaliteedikontrolli raames vaja teha. Kaebaja väide seoses kindlustusandja soovidega

on otseselt ebaõige. Kaebaja lisatud kindlustusandja tõendist ei tulene mitte midagi sellist,

millele kaebaja tugineb. Kindlustusandja ei ole väljendanud huvi kaebaja suhtes läbi viidava

kvaliteedikontrolli kohta ning pole võimalik seostada, et kvaliteedikontroll omaks

kindlustusmaksele mõju. Vastustaja on vaidlustatud otsuse p-s 3.11 kvaliteedikontrolli

nimisageduse tõstmist põhjendanud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5(7)

3-25-302

10. Ringkonnakohus võtab HKMS § 207 lg 1 alusel määruskaebuse menetlusse.

Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 252 lg 7), määruskaebus on

tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning see vastab nõuetele. Määruskaebuse esitamine on

riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).

11. Kohus võib mh kaebaja põhjendatud taotluse alusel teha igas menetlusstaadiumis

määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse

kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks (HKMS § 249 lg 1 esimene

lause). Esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestab kohus avalikku huvi ja puudutatud

isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid

tagajärgi (HKMS § 249 lg 3 esimene lause). Esialgse õiguskaitse taotlust tuleb põhistada

(HKMS § 250 lg 2).

12. Ringkonnakohtu hinnangul pole kaebaja õiguskaitse vajadust veenvalt põhistanud.

Vaidlusaluse vastustaja otsusega loeti kaebaja suhtes kvaliteedikontroll läbituks ja lõpetati

tulemusega ORANŽ – audiitorteenuse kvaliteedis esines oluline rikkumine, täiustamine

nõutav; suurendati kaebaja kvaliteedikontrolli nimisagedust sageduseni üks kord ühe aasta

jooksul ning otsustati viia uus kvaliteedikontroll läbi järgmisel kvaliteedikontrolli läbiviimise

perioodil.

AudS § 121 lg 4 järgi on Audiitorkogu liikmed allutatud järelevalvele, mis hõlmab muuhulgas

ka kutseühendusesisest kvaliteedikontrolli, mida § 124 lg 1 p 6 kohaselt teostab

järelevalvenõukogu. Kaebaja on küll põhjendanud, miks ta vastustaja vaidlusalust otsust

õigusvastaseks peab, kuid puudub veenev põhistus selle kohta, millised pöördumatult

koormavad tagajärjed haldusakti kehtivuse peatamata jätmine kaebajale kaasa võib tuua.

Õiguskaitse kohaldamiseks ei anna alust üksnes viide vastustaja otsuse õigusvastasusele.

Praeguses menetlusetapis esitatud teabe kohaselt ei ole eluliselt usutav kaebaja prognoos, et

lisanduva kvaliteedikontrolliga kaasneks paratamatult ebamõistlikult suur ajakulu kaebaja

töötajatele. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kaebaja väide kontrollile kuluvast ressursist ja

ajakulust praegusel juhul piisavaks aluseks õiguskaitsevajaduse jaatamiseks olukorras, kus

audiitorettevõtja kvaliteedikontrolli läbiviimise talumise kohustus tuleneb AudS-st (vt ka

Tallinna Ringkonnakohtu 17.12.2012 määrus asjas nr 3-12-2338). Ka ei ole kaebaja näidanud

veenvalt ja see ei tulene ka asja materjalidest, et järelevalvetasu maksmine oleks kaebaja

jaoks ebamõistlikult koormav. Kvaliteedikontrolli suurendatud sagedust võib

järelevalvenõukogu vähendada pärast sellist kvaliteedikontrolli, mille käigus ei tuvastata

olulisi rikkumisi (vt AudS § 142 lg 3). Esialgse õiguskaitse kohaldamise iseseisev eesmärk ei

saa olla kaebaja kaitsmine tema enda õigusvastase tegevuse tagajärgede eest.

13. Ringkonnakohtu hinnangul kaalub avalik huvi praegusel juhul üles kaebaja esialgse

õiguskaitse vajaduse ning selle kohaldamata jätmisest tulenevad tagajärjed. Erinevate

lahenduste tagajärgede hindamisel tuleb arvestada, et vandeaudiitori hinnangud võivad olla

aluseks hilisemate finantsotsustuste vastuvõtmisele ning vajadus kaitsta audiitorteenuse

kvaliteeti on oluline avalik huvi (Tallinna Ringkonnakohtu 06.08.2019 määrus asjas nr 3-19-

897, p-d 20 ja 21). Vastustaja poolt teostatava kvaliteedikontrolli üheks eesmärgiks on mh

tagada audiitorteenuse osutamise usaldusväärsus ja kvaliteet konkreetses valdkonnas. Esialgse

õiguskaitse kohaldamisel oleks takistatud tõhusa järelevalvemenetluse, mille suhtes esineb

avalik huvi, läbiviimine, sh korduvate rikkumiste tuvastamine või nendega arvestamine.

14. Eeltoodu tõttu jääb määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu määruse resolutsiooni p 5

muutmata.

6(7)

3-25-302

(allkirjastatud digitaalselt)

7(7)