3-24-3305/9 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Tristan Ploom

Otsuse tegemise aeg ja koht

04.08.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-24-3305

Haldusasi

X. Xe kaebus Rae valla põhjapiirkonna üldplaneeringu

osaliseks tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja: X. X

Vastustaja: Rae vald, volitatud esindaja Meeli Vaarik

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 03.09.2025 (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele

kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14

päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda

apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega

kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei

peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi

taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

1(9)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X. X (kaebaja) on Rae vallas, Xxxxxxxxs asuva Xxxxxxxx xx xx kinnisasja kaasomanik.

2. Rae Vallavolikogu kehtestas 15.10.2024 otsusega nr 134 „Rae valla põhjapiirkonna

üldplaneeringu kehtestamine“ Rae valla põhjapiirkonna üldplaneeringu (PPÜP).

Muu hulgas näeb PPÜP ette alad sini-rohekoridoridele, mis hõlmavad teiste seas ka Xxxxxxxx

xx xx kinnisasja.

3. Kaebaja esitas 05.12.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse PPÜP osaliseks (s.o osas, milles

see puudutab kaebajat) tühistamiseks.

KAEBAJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

4. Kaebaja nõuab PPÜP osalist tühistamist.

5. PPÜP-s ei ole arvesse võetud varasemat kokkulepet Xxxxxxxx xx xx maaomanike ja Rae

valla vahel ning on lisatud eraomandit piiravad ja väärtust vähendavad nõuded sini-rohekoridori

rajamiseks tulevikus.

6. 2020. aastal algatatud Xxxxxxxx Laasi kinnistu ja lähiala DP-s (DP1111), mille vald esitas

viimati avalikule väljapanekule 28.03.2024, puuduvad sini-rohekoridori tarbeks vallapoolsed

nõuded.

7. 2023.a sõlmis vald muu hulgas Xxxxxxxx xx xx kaasomanikega hoidumisservituudi leppe,

millele lisatud planeeringujoonis sini-rohekoridore ei kajastanud (kaebuse lisa 1, fail "notari

kokkulepe 2023a.asice"). Kaebaja soovib, et Rae vald arvestaks varasemat notariaalset

kokkulepet ega nõuaks menetluses oleva Xxxxxxxx Laasi ja lähiala detailplaneeringuga (DP)

ega muude dokumentidega sini-rohekoridori rajamist Xxxxxxxx xx xx kinnisasjale.

8. Vastavalt veebilehe https://minu.kataster.ee/ infole (01.07.2025 seisuga) on kogu Xxxxxxxx

xx xx krundi väärtus maamaksustamise hinna kohaselt 309 661 eurot. Kui sellest tuleb PPÜP

kohaselt sini-rohekoridoriks loovutada vallale loode-kagu suunal 10 m laiune riba, siis on see

hinnanguliselt 1500 m2 suurune maa-ala väärt u 27 315 eurot. Lisaks peab enamasti arendaja ka

haljastuse jms rajamise enne vallale loovutamist ise kinni maksma. Isegi kui vallale ära antav

maatükk osutub 2 või 3 korda väiksemaks, on sellele siiski reaalne rahaline väärtus.

Naabruses olev väljaarendatud infrastruktuuriga elamumaa krunt suurusega 1510 m2 või sama

maksab 158 eur/m2 (vt kaebaja 02.07.2025 seisukoha lisa 7).

9. Sini-rohe koridor piirab selgelt tulevase planeeringulahenduse valikuid hoonete ja loodavate

kruntide juurdepääsuteede paiknemise osas.

10. Vastustaja vastuses toodud väide, et Rae vallavalitsuse ametnikud (nii Laasi DP kui PPÜP

menetlejad) ei olnud teadlikud Xxxxxxxx xx xx ja ka Laasi maaüksuse omaniku vastuseisust

kehtestamisel oleva PPÜP järgse sini-rohe koridori loomisele, ei vasta tõele. Menetluses olevas

Laasi DP-s (DP1111) oli korduvalt arvamusavaldusi ja jooniste muudatuste sisseviimisi seoses

valla uue nõudega sini-rohekoridori osas. Viimati 11.09.2024 ehk rohkem kui 1 kuu enne PPÜP

kehtestamist toimus koosolek, kus osalesid nii kaebaja kui Laasi DP läbiviijad ning ka valla

poolt abivallavanem ja PPÜP menetlejad (vt kaebaja 02.07.2025 seisukoha lisa 1). Ka seal oli

teemaks sini-rohekoridor ja selle trassi nihutamine väljaspoole DP1111 ala vastavalt varem

koostatud ja valla poolt heakskiidetud joonistele.

2(9)

11. Vastustaja hinnang kinnistute väärtuse tõusuks tänu sini-rohekoridorile on paljasõnaline

ning tõendamata. Samal krundil või naaberkruntidel, kuhu seatakse looduskaitselised või ka

muud piirangud, on väärtuse kasv väga küsitav.

12. Vastustaja väide, et PPÜP ei sea täiendavaid tingimusi ning piiranguid Xxxxxxxx xx xx

krundile võrreldes varem kehtinud üldplaneeringuga (ÜP), on ekslik. Varasemalt sini-

rohekoridori üle kaebaja krundi ei olnud ja kohustust detailplaneeringus sellega arvestada

samuti mitte.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

13. Kaebus tuleb jätta rahuldama.

14. Kaebaja väited, et PPÜP-ga ette nähtud sini-rohekoridor piirab kinnistu kasutamist ja

vähendab kaebaja kinnistu väärtust, on paljasõnalised ning tõendamata. Kaebaja on jätnud

subjektiivsete õiguste rikkumise põhjendamata, millest tulenevalt ei oska vastustaja hinnata

PPÜP õigusvastasust kaebaja väidete kontekstis. Vastustajalt ei saa eeldada kaebaja väidete

sisustamist.

15. ÜP ja keskkonnamõju strateegiline hindamise (KSH) aruande eelnõu avalik väljapanek

toimus 01.09.2019 – 30.09.2019. Avalikustamisest teavitati puudutatud isikuid ja asutusi Rae

Vallavalitsuse 16.08.2019 kirjadega (vastustaja vastuse lisa nr 5). Planeerimisseaduse (PlanS) §

87 kohane üldplaneeringu avalik väljapanek toimus ajavahemikul 05.06.2021 – 05.07.2021.

Avalik väljapanek korraldati digitaalselt valla veebilehel ning paberkandjal Peetri alevikus

olevas Peetri raamatukogus ja Jüri alevikuks Rae Vallamajas.

16. PPÜP vastuvõtmisest, KSH aruande vastavaks tunnistamisest ja PPÜP avalikustamise

toimumisest teavitati ajalehes Harju Elu, ajalehes Rae Sõnumid, Rae Vallavalitsuse kodulehel,

Rae Vallavalitsuse sotsiaalmeedia platvormi Facebook lehel ja saadeti teavitus meililisti. Lisaks

saadeti kõigile PPÜP alal asuvate kinnistute omanikele masspostitusega 21.05.2021 kiri

(vastustaja vastuse lisa nr 6).

Rae Vallavalitsus korraldas täiendava avalikustamise autonoomse ühistranspordikoridori osas,

mis toimus 05.05.2022 – 05.06.2022 ja avalik arutelu koos eksperdi selgitustega toimus veebi

vahendusel 24.05.2022.

17. Kaebaja kui kaasatud isik ei ole esitanud PPÜP menetluse avalikustamise käigus PPÜP

lahendusele vastuväiteid. Kuna kaebaja ei ole mitte ühtegi vastuväidet PPÜP menetluses

esitanud, siis ei saanudki vastustaja kaebaja vastuväiteid kaaluda.

18. Xxxxxxxx xx xx kinnistul kehtib Xxxxxxxx Otsa 4 kinnistu detailplaneering (DP0124)1, mis

on kehtestatud Rae valla 1993. aasta ÜP alusel. PPÜP ei muuda kehtetuks DP0124. PPÜP ei

muuda Xxxxxxxx xx xx kinnistu ehitusõigust ning kinnistu ehitusõigus on jätkvualt määratud

Xxxxxxxx Otsa 4 kinnistu detailplaneeringuga (vastustaja vastuse lisad nr 12 ja 13).

19. PPÜP-s ei nähta ette kehtivate detailplaneeringute (DP) kehtetuks tunnistamist või DP-

lahenduste muutmist. Kuniks DP kehtib, on võimalik selles toodud ehitusõigust ka ellu viia.

Üldplaneeringu kehtestamine ei kohusta ilmtingimata selle elluviimist, vaid seda, et kui isik

soovib sellel alal midagi uut planeerida, saab ta teha seda sellisel viisil nagu üldplaneeringuga

on määratud. PPÜP on aluseks uutele koostatavatele DP-dele, projekteerimistingimustele ning

Leitav arvutivõrgus: https://map.rae.ee/gis/apps/sites/#/data/apps/b5c9d88e15124629881def51701ca71f/explore

3(9)

muule ehitustegevusele. Üldplaneeringuga kavandatud arengud ning tingimused, sh piirangud ja

kitsendused, realiseeruvadki läbi detailplaneeringute ja projektide, st ÜP kehtestamisega ei

kaasne koheselt rakenduvaid piiranguid senisele maakasutusele, vaid antakse suunised ning

võimalus edasiseks arenguks.

20. Rae Vallavalitsuse menetluses on alates 24.11.2020 Xxxxxxxx Laasi kinnistu ja lähiala

detailplaneering (edaspidi DP1111), mis hõlmas algselt ainult Laasi kinnistut (vastustaja vastuse

lisa nr 2). Xxxxxxxx xx xx üks kaasomanikest Y. Y teavitas 25.12.2020 vastustajat, et neil on

Laasi kinnistu omanikuga pooleli läbirääkimised, et muuta Xxxxxxxx xx xx ja Laasi kinnistu

piire (vastustaja vastuse lisa nr 3). Rae Vallavalitsuse 05.10.2022 korraldusega nr 1543

„Xxxxxxxx Laasi kinnistu ja lähiala detailplaneeringu planeeringuala muutmine“ muudeti

DP1111 ala ning kaasati Xxxxxxxx xx xx kinnistu eesmärgiga muuta kinnistute Laasi ja

Xxxxxxxx xx xx piire (vastustaja vastuse lisa nr 4).

21. Kaebaja poolt viidatud DP-ga kavandatud teede, tehnovõrkude ja -rajatiste väljaehitamise

kokkulepped, isiklike kasutusõiguste seadmise leping ja asjaõiguslepingud lisaks olev

planeeringujoonis (kaebuse lisa nr 1) ei tekita kaebajale õigustatud ootust, et sellisel kujul ka DP

kehtestatakse. Lepingu lisas nr 1 on ära näidatud detailplaneeringuala ja maakorraldustoimingud

ning lepingu lisas nr 2 on ära näidatud moodustavate kruntide hoidumisservituudi alad.

Lepinguga ei ole ega ei saa kokku leppida DP kehtestamist konkreetsel kujul, kuna need

kokkulepped on üksnes suunatud kohustuste üleandmisele ning kokkuleppe eesmärk ei ole ega

saagi olla siduvalt haldusmenetluse asjaolude kindlaks määramist DP lõpliku lahenduse osas.

PlanS kohaselt on DP menetlusele ette nähtud oma kindel menetluskord, mida tuleb järgida.

DP-d saab kehtestada ainult haldusaktiga, mitte lepinguga. DP peab olema läbinud

avalikustamise, mille käigus on õigus teha ettepanekuid ja tehtud ettepanekuid võib kas

arvestada või mitte arvestada (kaalutlusõiguse alusel) ehk DP lahendus võib DP avalikustamise

käigus muutuda.

22. Vastustaja selgitab, et Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ei andnud DP1111

lahendusele heakskiitu ning märkis s 21.08.2024 kirjas järgmist: 2.5. Käesoleva

detailplaneeringu koostamine on toimunud paralleelselt koostamisel oleva Rae valla

põhjapiirkonna üldplaneeringu menetlusega. Kuigi lähtuma peab vaid kehtivatest õigusaktidest,

on Riigikohus oma varasemates lahendites pigem toetanud detailplaneeringute menetlemisel

koostamisel oleva üldplaneeringu kui asjakohase dokumendiga arvestamist põhjusel, et see

aitab vältida avaliku halduse vastuolulist käitumist (vt nt Riigikohtu 20.03.2014 lahend asjas 3-

3-1-87-13). Koostatavates detailplaneeringutes menetluses oleva üldplaneeringu olemuslike

tingimustega arvestamine toetab ka kohaliku omavalitsuse ruumilise arengu eesmärkide

täitmist. Eeltoodu on kooskõlas PlanS-ist tuleneva teabe piisavuse põhimõttega, mille kohaselt

ei pea planeerimisalase tegevuse korraldaja planeerimisel arvesse võtma vaid kehtivaid

planeeringuid, vaid ka muid asjakohaseid ruumilist arengut mõjutavaid dokumente ja teavet.

Sellest tulenevalt tuleb koostatavate detailplaneeringute puhul arvestada ka koostatava

üldplaneeringu lahendusega. Ehk käesoleval juhul peaks detailplaneeringu lahendus olema

kooskõlas ka veel kehtestamata Rae valla põhjapiirkonna üldplaneeringuga. Juhime

tähelepanu, et Rae valla põhjapiirkonna üldplaneering näeb ette, et käesoleva

detailplaneeringu ala läbib sini-rohekoridor või matkarada, mida detailplaneeringu

koostamisel ei ole arvestatud. Tulenevalt eelnevast tuleb detailplaneeringus seda käsitleda.

Palume detailplaneering viia kooskõlla ka koostatava Rae valla põhjapiirkonna

üldplaneeringuga. (vastustaja vastuse lisa nr 10).

23. PPÜP seletuskirja (vastustaja vastuse lisa nr 11, lk 93 – 94) punktis 9.4. on täpsemalt

selgitatud sini-rohekoridoride funktsioone ja eesmärke.

4(9)

Vastustaja on seisukohal, et sini-rohekoridoride loomine tõstab piirkonnas asuvate kinnistute

väärtust, mitte ei alanda seda.

24. PPÜP ei ole Xxxxxxxx xx xx kinnistut puudutavas osas kaalutlusvigadega ning vastab HMS

§ 3 lõikes 2 ja §-s 54 sätestatud nõuetele. Vastustaja ei pea vajalikuks uue üldplaneeringu

menetluse algatamist üksnes selleks, et muuta PPÜP-ga Xxxxxxxx xx xx kinnistu osas kehtivat

planeeringulahendust.

25. Kaebajal on võimalik kinnistut kasutada ja käsutada täpselt samadel tingimustel, mis olid

enne PPÜP kehtestamist. PPÜP kehtestamisega ei ole kaebaja olukorda varasemaga võrreldes

halvendatud.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

26. Kaebus tuleb jätta rahuldamata.

27. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja on Xxxxxxxx xx xx kinnisasja kaasomanik ning PPÜP

kohaselt läbib kavandatav sini-rohekoridor ka Xxxxxxxx xx xx kinnisasja.

28. Peamine vaidlusküsimus seisneb selles, kas PPÜP-ga kavandatu on Xxxxxxxx xx xx

kinnisasja puudutavas osas põhjendatud ning kas PPÜP kehtestamise otsus ja PPÜP on

vaidlustatud osas õiguspärased.

29. Kuigi PlanS 94 näeb ette võimaluse vaidlustada ÜP kehtestamise otsust ka avalikes huvides

(st nn populaarkaebusena), nähtub nii kaebusest kui ka kaebaja täiendavatest seisukohtadest

soov vaidlustada PPÜP-d üksnes seoses kaebaja subjektiivsete õiguste väidetava riivega.

Seetõttu analüüsib kohus kaebaja väiteid üksnes tema subjektiivsete õiguste väidetava

rikkumise kontekstis.

30. ÜP eesmärk on kogu valla või linna territooriumi või selle osa ruumilise arengu põhimõtete

ja suundumuste määratlemine (PlanS § 74 lg 1) ning see kehtestatakse omavalitsusüksuse

volikogu otsusega (PlanS § 91 lõige 1).

31. Rae Vallavolikogu kehtestas 15.10.2024 otsusega nr 134 PPÜP, st määratles Rae valla osa

(nn põhjapiirkonna) ruumilise arengu põhimõtted ja suundumused.

32. ÜP kehtestamise otsus on haldusakt haldusmenetluse seaduse (HMS) § 51 tähenduses. ÜP

on suure üldistusastmega dokument ning otse selle alusel ei ole võimalik midagi ehitada. Siiski

võib PlanS § 74 lõike 3 kohaselt seada ÜP alusel kinnisomandile kitsendusi (vrd Riigikohtu

põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 06.12.2022 otsuse asjas nr 5-22-5, p 54)

33. Planeerimismenetluses on kohalikul omavalitsusel laiaulatuslik diskretsiooniruum

(Riigikohtu halduskolleegiumi 14.10.2003 otsus nr 3-3-1-54-03, p 34; 10.10.2002 otsus nr 3-3-

1-42-02, p 10; 18.02.2002 otsus nr 3-3-1-8-02, p 6), millesse kohus sekkuda ei saa. PlanS-ga on

kohalikule omavalitsusele antud õigus ja pandud ka kohustus kaalutlusõiguse alusel otsustada

ÜP lahendused ja nende lahenduste valikul otsustada iseseisvalt oma haldusterritooriumi

arenguvajadusi silmas pidades otstarbekuse küsimus.

Kohalikul omavalitsusel on õigus seada piiranguid ka omandi vabale ja omaniku soovile

vastavale kasutamisele ning teha seda kinnisomandi (maa) puhul eelkõige läbi maakasutuse

üldiste kasutamis- ja ehitustingimuste ja täpsemalt maakasutuse juhtotstarbe määramise.

34. Arvestades eeltoodut saab kohus asja lahendamisel hinnata seda, kas vastustaja on selle

otsuse tegemisel järginud kaalutlus- ja menetlusreegleid. Kohus ei saa hinnata kaalutlusotsuse

otstarbekust või teostada kaalutlusõigust haldusorgani eest (HKMS § 158 lg 3).

5(9)

35. Kaebaja keskseks etteheiteks on PPÜP-ga kavandatav sini-rohekoridor, mis vähendab

kaebaja hinnangul tema kinnisasja väärtust ning riivab seetõttu tema omandiõigust.

36. Haldusasja materjalist ning Maa- ja Ruumiameti kaardirakendusest nähtuvalt läbib PPÜP-

järgne sini-rohekoridor Xxxxxxxx xx xx kinnisasja loodeosa ning kulgeb peaaegu paralleelselt

Pärituule teega:

37. PPÜP seletuskirja kohaselt (vt seletuskirja lk 116) on sini-rohekoridor „kraavidest,

süvenditest, veesilmadest (sini) ning kõrg- ja madalhaljastusest (rohe) koosnev lineaarne ala,

mis on olemuselt multifunktsionaalne, pakkudes rekreatiivset väärtust koos sademevee

ärajuhtimise süsteemiga“.

38. Eeltoodust järeldab kohus, et sini-rohekoridori tuleb mõista rohekoridorina PlanS § 6 p-i 17

tähenduses ning seega on ka sini-rohekoridorid käsitatavad osana rohevõrgustikust. PlanS § 75

lg 1 p 10 kohaselt on üldplaneeringu ülesandeks muuhulgas rohevõrgustiku toimimist tagavate

tingimuste täpsustamine ja nendest tekkivate kitsenduste määramine.

39. Vastustaja on asjakohaselt viidanud PPÜP seletuskirjale, mille punktist 9.4. nähtuvad nii

sini-rohekoridoride rajamise eesmärk kui ka üldised nõuded nende planeerimisel:

„Kuna põhjapiirkond on ette nähtud valdavalt suures osas hoonestada, ala on pigem niiske

ning sademevee ärajuhtimiseks head tingimused puuduvad, on üldplaneeringuga ette nähtud

sini-rohekoridorid. See tähendab, et aktiivse maakasutusega vaheldumisi jäetakse lineaarsed

koridorid, mis toimivad ka eelvooluna ning puhveraladena aegadel, kui sademete hulk on

suurem. Lahendus pakub valingvihmadest põhjustatud sademevee üleujutuste vältimise ja

vähendamise võimalust. Elurikkuse suurendamiseks ja kliimamuutustega kohanemiseks tuleb

üleüldiselt soodustada detailplaneeringutes ja ehitusprojektides kinnistusiseste kraavide ja

tiikide rajamist või olemasolevate säilitamist. Sellised koridorid võimaldavad luua ka

meeldivaid ühendusteid, jalgsiliikluseks sobivaid lineaarsed liikumissuundi asumite sees ja

vahel. Need koridorid järgivad pigem kraavide ja maapinna kõrgusi, kui autoliikluse koridore.

6(9)

Koridorid on ühendatud suuremate kõrget rekreatiivset väärtust omavate aladega, kuhu on

võimalik rajada täiendavad suuremad perspektiivsed veealad. Veealad saavad toimida samuti

sademevee löökkoormuse puhveraladena. Sini-rohekoridoride ja suuremate veealade

võimalikud asukohad on kantud üldplaneeringu kaardile. Sini-rohekoridoride osana tuleb

planeerida jalgsiiikluseks sobiv tee (nt multši- või kruusakattega) ning kõrghaljastust. Sini-

rohekoridoridena on tähistatud ka matka- ja metsateede asukohad, mille täpne asukoht

selgitatakse välja edasise planeerimis- ja projekteerimisetapis. Põhjendatud juhtudel (nt ala

reljeef ja niiskusrežiim, koridori funktsionaalne haakumine ümbritseva maakasutusega) võib

olla vajalik asukoha nihutamine ala piires järgmisel planeerimistasemel. Vastavad otsused

saab langetada asukohapõhiselt, kuid seejuures tuleb alati jälgida sidususe säilimist

piirnevatele aladele määratud koridoride võrgustikuga.“

40. Seletuskirjast järeldub, et ennekõike on sini-rohekoridore vaja selleks, et lihtsustada niigi

niiskel alal sademevee ärajuhtimist ning vältida ja vähendada võimalikke üleujutusi. Lisaks on

sini-rohekoridoride täiendavateks eesmärkideks aidata ühest küljest kaasa elurikkuse

suurendamisele ning kliimamuutusega kohanemisele, kuid samal ajal täita ka rekreatsiooniala

funktsiooni ning pakkuda esteetiliselt meeldivamat elukeskkonda.

41. Viidatud seletuskirja kohaselt on PPÜP kaardile kantud üksnes sini-rohekoridoride

„võimalikud asukohad“ ning seletuskirjast nähtuvalt ei ole põhjendatud juhtudel välistatud ka

viidatud koridoride asukoha nihutamine, kui seda tehes tagatakse koridoride omavaheline

sidusus.

Seega ei ole kohtu hinnangul välistatud, et järgmistel planeerimistasemetel (s.o ennekõike

ilmselt detailplaneeringutes) võidakse sini-rohekoridori asukohta ka Xxxxxxxx xx xx kinnisasja

osas muuta. Seda seisukohta toetab ka PPÜP keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH)

aruandes2 märgitu („Sini-rohekoridoride asukohti üldplaneeringu kaardi täpsusastmes võib

lugeda tinglikuks - üldplaneeringu seletuskirjas on need nimetatud „võimalikeks

asukohtadeks“. See tinglikkus tähendab, et põhjendatud juhtudel (nt ala reljeef ja niiskusrežiim,

koridori funktsionaalne haakumine ümbritseva maakasutusega) võib olla vajalik asukoha

nihutamine kinnistu piires järgmisel planeerimistasemel. Vastavad otsused saab langetada

asukohapõhiselt, kuid seejuures tuleb alati jälgida sidususe säilimist piirnevatele aladele

määratud koridoride võrgustikuga.“, vt KSH aruande lk 49).

42. Arvestades, et PPÜP kohaselt läbib kavandatud sini-rohekoridor Xxxxxxxx xx xx kinnisasja

(vt eespool esitatud kaarti) ning seetõttu ei saa kaebaja õiguste riivet ning seega ka kaebeõigust

täielikult välistada, lähtub kohus kaebuse läbivaatamisel sini-rohekoridori praegu kavandatavast

asukohast.

43. Kohus nõustub kaebajaga selles, et juhul, kui tema kaasomandis olevat kinnistut hakkab

läbima sini-rohekoridor, avaldab see mõju ka tema õigustele ning võib kaasa tuua tema

omandiõiguse kitsendamise.

44. Samas ei nõustu kohus kaebaja hinnanguga justkui oleks piirang intensiivne ning võrreldav

sundvõõrandamisega. Olukorras, kus isiku kinnisasja hakkab PPÜP-s kavandatu kohaselt

läbima sini-rohekoridor, ei ole tegemist maa-ala „vallale loovutamise“ või „ära andmisega“.

Seetõttu ei ole kaebaja esitatud hinnangud sini-rohekoridorist mõjutatud maa-ala rahalise

väärtuse osas asjakohased.

45. Haldusasja materjali arvestades leiab kohus, et kaebaja omandiõiguse võimalikku piirangut

ei ole alust pidada intensiivseks.

Leitav arvutivõrgus: https://www.rae.ee/sites/default/files/documents/2025-06/Keskkonnam%C3%B5ju

%20strateegilise%20hindamise%20aruanne%20avaneb%20uues%20vahekaardis.pdf

7(9)

46. Vastustaja on põhjendatult märkinud, et Xxxxxxxx xx xx kinnistul kehtib Xxxxxxxx Otsa 4

kinnistu detailplaneering (DP0124). Selle DP põhijooniselt (vastustaja vastuse lisa 12) nähtuvalt

ei olnud Xxxxxxxx xx xx kinnistu osale, mida PPÜP kohaselt peaks läbima sini-rohekoridor,

kavandatud hooneid ega rajatisi. Viidatud põhijoonise kohaselt on tegemist „põllumaaga“.

Sini-rohekoridoriga kaasneva piirangu vähest intensiivsust iseloomustab kohtu hinnangul ka

asjaolu, et menetluses oleva Xxxxxxxx Laasi kinnistu ja lähiala detailplaneering (DP1111),

mille kohaselt ei kavandata Xxxxxxxx xx xx alale, mis jääb Pärituule teest põhja/loodesse,

elamuid ega ka muid hooneid (vt DP põhijoonist, kaebuse lisa 1). Ka menetluses oleva DP

kohaselt jääb see ala sotsiaalmaa/üldkasutatava maa sihtotstarbega alaks. DP põhijoonisel on

sellel alal kujutatud üksnes puud ja põõsad ning märgitud mänguväljaku orienteeruv asukoht.

Sellist ala läbiva sini-rohekoridoriga kaasnevaid võimalikke piiranguid ei saa pidada

intensiivseks.

47. Kaebaja väide, et sini-rohekoridor piirab tulevase planeerimislahenduse valikuid hoonete ja

loodavate kruntide juurdepääsuteede paiknemise osas, ei seondu kaebaja õigustega. Ka juhul,

kui kavandatav sini-rohekoridor peaks tõesti viidatud ehitiste asukohavalikut piirama, seondub

see Laasi kinnistu omaniku ning mitte kaebaja õigustega. Seega jätab kohus selle väite

tähelepanuta.

48. Asjaolu, et detailplaneeringu menetluse käigus hoidumisservituutide kokkuleppe sõlmimise

ajal 2023. aastal (s.o enne PPÜP kehtestamist) polnud DP põhijoonisele kantud PPÜP-ga

kavandatavat sini-rohekoridori, ei muuda PPÜP-d selles osas õigusvastaseks.

49. PPÜP seletuskirjast nähtuvad kaalukad argumendid sini-rohekoridori vajalikkuse kohta.

Tegemist on avaliku huviga, mis on suunatud sellele, et hoida ära või vähendada võimalikke

sademeveest tingitud üleujutusi. Seega ei saa sini-rohekoridori kavandamist valitud piirkonda

pidada meelevaldseks ega ilmselgelt põhjendamatuks. Avalik huvi kaalub üles kaebaja

omandiõiguse vähese riive. Seega ei ole alust pidada riivet ebaproportsionaalseks. Kohalikule

omavalitsusele kuuluva planeerimisdiskretsiooni osaks on võimalusel optimaalse tasakaalu

leidmine kõigi puudutatud isikute huvide vahel. Eeltoodud põhjustel ei ole vastustaja selle

põhimõtte vastu eksinud.

50. Ärakuulamisõigust ei ole rikutud. Vastustaja on selgitanud ja tõendanud PPÜP avaliku

väljapanekuga ja kaebaja teavitamise seonduvat ning juhtinud tähelepanu sellele, et varasemates

menetlusetappides kaebaja vastuväiteid ei esitanud. Kaebaja väide, et vastuseisu sini-

rohekoridori asukohale avaldati DP menetluses, ei ole samastatav ÜP menetluses esitatava

vastuväitega. Juhul, kui kaebajal oli vastuväiteid sini-rohekoridori asukoha osas, pidanuks ta

need vastuväited esitama PPÜP menetluse käigus. Pelgalt see, et kaebaja väitel olid Rae valla

asjaomased ametnikud tema vastuseisust DP menetluse käigus teadlikuks saanud, ei andnud

vallale alust väidetavaid vastuväiteid teise menetlusse (s.o PPÜP menetlusse) üle kanda.

Kohtule ei nähtu ka muid menetluslikke rikkumisi, mis annaksid aluse kaebuse rahuldamiseks.

51. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et Rae Vallavolikogu 15.10.2024 otsus nr 134 ning PPÜP on

vaidlustatud osas õiguspärased ning PPÜP osaline tühistamine ei ole põhjendatud.

52. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda. Vastustaja ei ole

menetluskulusid tõendavaid dokumente kohtule esitanud, mistõttu jäävad menetlusosaliste

menetluskulud nende enda kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)

8(9)

Tristan Ploom

9(9)