2-25-6939/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Helina Mark

Konsultant

Claudia Järve

Määruse tegemise aeg ja koht

4. august 2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-6939

Tsiviilasi

T. B. maksejõuetusavaldus

Menetlustoiming

Pankroti väljakuulutamine ja kohustustest vabastamise

menetluse algatamine, kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Võlgnik T. B. (isikukood XXX), seaduslik esindaja

Tallinna Linnavalitsus, e-post XXX

Pankrotihaldur Hillar Villers, e-post XXX

RESOLUTSIOON

1. Kuulutada välja T. B. (isikukood XXX) pankrot 4. augustil 2025 kell 13.30.

2. Nimetada T. B. pankrotihalduriks Hillar Villers (JeweLex Advokaadibüroo OÜ;

XXX; e-post XXX; telefon 5082311).

3. Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 28.08.2025 kell 10.00. Koosolek

toimub Harju Maakohtus (Lubja 4, kohtusaal 1008 ja virtuaalruum). Kohus

edastab virtuaalkoosoleku lingi pankrotihaldurile. Huvitatud isikud saavad lingi

pankrotihaldurilt.

4. Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes

Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma

enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nende

tekkimise alusest ja nõude tähtpäevast. Tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud

nõuded rahuldatakse viimases järgus.

5. Kõik isikud, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi

kohustusi võlgniku suhtes, on kohustatud selle kohta andma teavet

pankrotihaldurile.

6. Võlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes

pankrotihaldur.

7. Algatada T. B. kohustustest vabastamise menetlus. Pankrotimenetluse lõpuni

täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur.

8. Pankrotimäärus kuulub viivitamatult täitmisele.

9. Teha käesolev kohtumäärus teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded.

10. Jätta menetluskulud võlgniku kanda.

11. Määrata usaldusisiku Hillar Villersi tasuks 572,88 (käibemaksuga), mis tuleb

hüvitada riigi vahenditest ja kanda hüvitatav summa JeweLex Advokaadibüroo

OÜ arvelduskontole nr XXX.

Edasikaebamise kord

Võlgnik võib esitada pankrotimääruse peale määruskaebuse. Määruskaebus tuleb esitada

Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest.

Menetluskulude kohta tehtud määruse peale, sh usaldusisikule tasu määramise ja vajalike

kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale, võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul

kohtumääruse kättesaamisest. Määruskaebus tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule Harju

Maakohtu kaudu.

ASJAOLUD

1. T. B. seaduslik esindaja eestkostja Tallinna Linnavalitsus Tallinna Sotsiaal- ja

Tervishoiuameti kaudu esitas 06.05.2025 kohtule maksejõuetusavalduse T. B. pankroti

väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Võlgnik soovis

avalduse läbivaatamist kirjalikus menetluses.

2. Kohus võttis 14.05.2025 määrusega avalduse menetlusse ja nimetas usaldusisikuks Hillar

Villersi.

3. Hillar Villers esitas 12.06.2025 kohtule aruande ning võlgniku vara- ja võlanimekirja.

Aruande ning vara- ja võlanimekirja kohaselt võlgnikul realiseeritav vara puudub. Võlgniku

pensionikonto saldo on 0 eurot. Võlgniku arvelduskontodel Xxxx AS-is ja Xxxx AS-is on kokku

580,81 eurot. Võlgniku igakuiseks sissetulekuks on töövõime vähenemise toetus ja

sotsiaaltoetus kokku 632,60 eurot, mille arvel suures osas tasutakse hooldekodu kohamaksu.

Võlgnikul puuduvad sõidukid, väikelaevad, jetid, kinnistud/korteriomandid ning seosed

äriühingutega. Igakuised jooksvad kulutused on võlgnikul kokku 656,37 eurot. Võlgniku

teadaolevad kohustused moodustavad kokku 14 255,57 eurot. Võlgnikul on kaks pooleliolevat

kohtuvaidlust.

Usaldusisiku hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Maksejõuetuse põhjuseks on muu

asjaolu, s.o tervisliku seisundi muutus, millega kaasnes eestkoste seadmine. Usaldusisik on

seisukohal, et välja tuleks kuulutada võlgniku pankrot. Alternatiivina võiks välja kuulutada

võlgniku pankroti ja algatada kohustustest vabastamise menetluse, kuid aruandes kajastatu

põhjal hindab usaldusisik kohustustest vabastamise menetluse eesmärgipõhist toimimist

minimaalseks kui mitte olematuks. Usaldusisiku hinnangul võlgnik suure tõenäosusega oma

kohustusi ei täida.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Maksejõuetusavalduse lahendamine

Pankroti väljakuulutamine

4. Kohus leiab, et võlgniku maksejõuetusavaldus pankroti väljakuulutamiseks kuulub

rahuldamisele.

5. Füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine

toimub pankrotiseaduses (PankrS) sätestatud korras, kui füüsilise isiku maksejõuetuse seaduses

(FIMS) ei ole sätestatud teisiti (FIMS § 43).

2

6. Kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu (PankrS § 31 lg 1). Võlgnik on

maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see

suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine (PankrS § 1 lg 2).

7. Esitatud maksejõuetusavalduse ja usaldusisiku aruande alusel loeb kohus tõendatuks, et

võlgnik on PankrS § 31 lg 1 mõistes püsivalt maksejõuetu. Nii ei suuda võlgnik rahuldada

võlausaldajate sissenõutavaks muutunud nõudeid ja see suutmatus on püsiva iseloomuga –

võlgniku vara ega sissetuleku arvelt pole võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid, mida on

usaldusisiku aruande kohaselt eelduslikult vähemalt 14 255,57 euro ulatuses. Võlgniku

sissetulekuks on töövõime vähenemise toetus ja sotsiaaltoetus, mis kulub ära hooldekodu

kohamaksule. Muu vara võlgnikul puudub.

8. Asjas kogutud tõenditest nähtub ühtlasi, et võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude

katteks, samuti puuduvad võimalused vara tagasi võita või nõuda, mistõttu esineb alus lõpetada

menetlus määrusega pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku

maksejõuetusest. Menetluse lõpetamist raugemisega pankrotti välja kuulutamata takistab

asjaolu, et võlgnik on esitanud avalduse enda kohustustest vabastamiseks. Seega tuleb FIMS §

18 lg 2 p 2 ja § 45 lg 2 ning PankrS § 31 lg 1 alusel välja kuulutada võlgniku pankrot.

9. Usaldusisik Hillar Villers andis nõusoleku enda nimetamiseks võlgniku pankrotihalduriks.

Kohus nimetab pankrotihalduriks Hillar Villersi (PankrS § 31 lg 6).

10. Kohus määrab kohtumääruse resolutsioonis võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise

aja ja koha (PankrS § 31 lg 6 esimene lause).

Kohustustest vabastamise menetluse algatamine

11. Kohus leiab, et võlgniku maksejõuetusavaldus kohustustest vabastamise menetluse

algatamiseks kuulub rahuldamisele.

12. FIMS § 44 lg 1 kohaselt võib kohus füüsilisest isikust võlgniku vabastada

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise

menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata. FIMS § 45 lg 1 kohaselt otsustab kohus

võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise võlgniku pankroti väljakuulutamisel.

Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti

väljakuulutamisega.

13. Võlgnik on taotlenud enda suhtes kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Ka

usaldusisik on pidanud seda põhjendatuks. Alused, mille esinemisel võib kohus jätta

kohustustest vabastamise menetluse algatamata, on sätestatud FIMS § 45 lõikes 3. Kohtule

teadaolevalt neid aluseid käesoleval juhul ei esine. Kohus algatab seetõttu ka võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse.

14. Kohtu nimetatud pankrotihaldur täidab kuni pankrotimenetluse lõpuni ka usaldusisiku

ülesandeid, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku

kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises (FIMS § 46 lg 1).

15. Usaldusisik peab esitama kohtule igal aastal võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

kohta aruande (FIMS § 46 lg 3). Kohus määrab esimese aruande esitamise tähtpäeva

pankrotimenetluse lõppemisel.

16. Kohus otsustab võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest (FIMS

§ 49 lg 1).

17. Kohus teeb käesoleva määruse teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded (FIMS § 18 lg 4,

PankrS § 33 lg 1).

Menetluskulud

3

18. Kuna kohus rahuldab pankrotiavalduse, tuleb pankrotimenetluse kulud, sh usaldusisiku tasu

tasuda pankrotivarast (FIMS § 8 lg 1, PankrS § 150 lg 1 p 2, lg 2). Pankroti väljakuulutamisega

moodustub võlgniku varast pankrotivara (PankrS § 35 lg 1 p 1).

19. Usaldusisik on esitanud taotluse tasu määramiseks (FIMS § 54 lg 4 esimene lause).

Usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus,

samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata

(FIMS § 54 lg 1). Kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule

tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise

sätete kohaselt (FIMS § 54 lg 2 esimene lause).

20. Kohus arvestab tasu suuruse määramisel ülesannete mahtu ja keerukust ning usaldusisiku

kutseoskusi (FIMS § 54 lg 4). Kohus kontrollib ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste

põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse (PankrS § 23 lg 1). Tasu

suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg ning tasu katab ka usaldusisiku

tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed

reisikulud (PankrS § 23 lg 2). Hüvitatava tunnitasu ülemmäär on 177,20 eurot (PankrS § 23 lg

3).

21. Usaldusisik palub määrata oma töötasuks 462 eurot (lisandub käibemaks), mille hüvitamist

taotleb usaldusisik riigi vahenditest. Usaldusisik on esitanud kohtule tasu ja tööaja arvestuse

(FIMS § 54 lg 4, PankrS § 23 lg 2), mille kohaselt on ta kulutanud oma ülesannete täitmiseks 7

tundi. Kohus leiab, et arvestades usaldusisiku ülesannete mahtu ja keerukust, usaldusisiku

kutseoskusi, on nimetatud ajakulu põhjendatud. Tööaja arvestus sisaldab põhjendatud ning

vajalikke toiminguid. FIMS § 54 lg 2 teise lause ja PankrS § 23 lg 4 kohaselt võib kohus mõista

usaldusisiku tasu ja vajalikud kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise

riigi vahenditest, kui esineb alus menetluse raugemiseks (PankrS § 29 lg 1, lg 2) ning võlgniku

varast ei jätku usaldusisiku tasu ja kulutuste hüvitamiseks. Usaldusisiku aruandest nähtub, et

võlgniku pankrotivaras ei ole piisavalt vahendeid usaldusisiku tasu hüvitamiseks. Kohus peab

seetõttu põhjendatuks määrata usaldusisiku tasu hüvitamine riigi vahenditest.

22. Riigi vahenditest ei hüvitata usaldusisiku tasu ja kulutusi suuremas summas kui 886 eurot, sh

seaduses ettenähtud maksud, v.a käibemaks (PankrS § 23 lg 4 viimane lause). Riigi vahenditest

hüvitatava usaldusisiku tasu ja kulutuste määramisel peab kohus lähtuma ka Justiitsministri

kehtestatud määrusest „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest

hüvitamise kord“ (PankrS § 23 lg 51). Määruse kohaselt saab usaldusisikule riigi vahenditest

hüvitada tasu 33 eurot poole tunni kohta (määruse § 1 lg 1, § 2 lg 1). Eelnevat arvesse võttes

tuleb riigi vahenditest hüvitada usaldusisikule tasu 7 tunni eest summas 462 eurot (alustatud

pooltunde 14 × 33), s.o koos käibemaksuga 572,88 eurot. Vastavalt usaldusisiku taotlusele

määrab kohus tasu maksmise büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb (FIMS § 54 lg 9).

Kohtu selgitused võlgnikule

23. Kohus on kuulutanud välja võlgniku pankroti. Pankroti väljakuulutamise tagajärjed on

sätestatud PankrS §-s 35. Pankroti väljakuulutamisel muutub võlgniku vara muu hulgas

pankrotivaraks ning selle valitsemise õigus (sh tehingute tegemise õigus) läheb üle

pankrotihaldurile, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (PankrS § 36 lg 1). Kas ja millist

konkreetset võlgnikule kuuluvat vara võib võlgnik ise valitseda, tuleb arutada pankrotihalduriga.

24. Kohus on algatanud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Menetluse algatamine ei

tähenda automaatselt, et kohus menetluse lõpus ka võlgniku kohustustest vabastab. Kohustustest

vabastamise menetlus eeldab võlgniku aktiivset osavõttu menetlusest ning võlgniku pingutust

rahuldada võlausaldajate nõudeid nii suures ulatuses, kui see on võlgniku jaoks mõistlikult

võimalik. Võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel kohustatud (FIMS § 47 lg 1–2):



tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda

4

otsima;



viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest;



mitte varjama saadud tulusid ning vara;



andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma

sissetulekute ja vara kohta.

25. Pärast pankrotimenetluse lõppemist ja kohustustest vabastamise menetluse jätkumist

loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või

ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude

maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele

seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Usaldusisik peab võlgnikule üle andma

sissetuleku osa, millele ei saa sissenõuet pöörata, ja täiendava 25 protsenti, mis arvutatakse

sissetuleku osalt, millele saab sissenõuet pöörata. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik

kohustatud poole usaldusisikule üle andma (FIMS § 47 lg 3–7).

(allkirjastatud digitaalselt)

Helina Mark

kohtunik

5