3-25-2550/2 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-25-2550

Määruse kuupäev

4. august 2025

Kohtunik

Juhan Siider

Kohtuasi

X kaebus kohtutäiturite toimingute peale seoses

maksejõuetusega

RESOLUTSIOON

1. Tagastada X-i kaebus.

2. Asendada avaldatavas kohtulahendis kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni p 1 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15

päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §

121 lg 4 ja § 204 lg 1). Muus osas määruse peale määruskaebust ei saa esitada.

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

1. X (kaebaja) esitas 3. augustil 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles selgitab, et viibib

kinnipidamisasutuses ning tal ei ole võimalik hetkel võlgnevusi, mida kohtutäitur sisse nõuab,

tasuda. Olukorra lahendamiseks oleks sobilik täitmismenetluse ajutine peatamine või

füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine.

2. HKMS § 121 lg 1 p 1 sätestab, et kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui

vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. HKMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu

pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette

teistsugust menetluskorda.

3. Kuigi kohtutäitur peab kohtutäituri seaduse § 2 lg 1 kohaselt avalik-õiguslikku ametit, on

seadusandja kohtutäituri tegevuse vaidlustamiseks ette näinud teise menetluskorra kui

halduskohtumenetluse. Kehtiva õiguse kohaselt tuleb kohtutäituri tegevust või tegevusetust

vaidlustada esmalt kohtutäituri juures. Kui kohtutäitur on talle laekunud kaebuse kohta teinud

otsuse, on isikul õigus kohtutäituri otsust vaidlustada maakohtus (vt täitemenetluse seadustiku

§-d 217-218). Seega tuleb kaebajal esmalt esitada kaebus kohtutäituri tegevuse peale otse

kohtutäiturile ning seejärel vajadusel maakohtule. Kohtutäituri tegevuse õiguspärasuse

kontroll ei ole seega halduskohtu pädevuses. Samuti ei kuulu halduskohtu pädevusse

3-25-2550

maksejõuetusasja menetlemine. Vastavalt füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 5

lg-le 1 kuulub füüsilise isiku maksejõuetusasja menetlemine maakohtu pädevusse. FIMS § 5

lg 2 kohaselt esitatakse maksejõuetusavaldus võlgniku elukoha või füüsilisest isikust ettevõtja

ettevõtte asukoha järgsele maakohtule. FIMS § 4 lg 1 järgi kohaldatakse

maksejõuetusavalduse esitamisele ja läbivaatamisele, võlgade ümberkujundamise menetlusele

ning kohustustest vabastamise menetlusele tsiviilkohtumenetluse seadustikus hagita

menetluse kohta sätestatut, kui samast seadusest ei tulene teisiti. Füüsilisest isikust võlgniku

pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses

sätestatud korras, kui samas seaduses ei ole sätestatud teisiti (FIMS § 43). Seega ei kuulu

kaebuse lahendamine tervikuna halduskohtu pädevusse.

4. Eeltoodust tulenevalt tagastab halduskohus pädevuse puudumise tõttu X-i kaebuse HKMS

§ 121 lg 1 p 1 alusel. Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse

tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei

ole kohtu menetluses olnud. Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime

tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)

Juhan Siider