2-25-10893/3 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Külli Puusep

Määruse tegemise aeg ja koht

4. august 2025, Tartu kohtumaja

Kohtuasja number

2-25-10893

Kohtuasi

Bondora AS hagi Ixxx Kxxxxxxxx vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Menetlustoiming

hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumine

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja Bondora AS (registrikood 11483929)

Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Keijo

Lindeberg (Advokaadibüroo LINDEBERG)

Kostja xxxx Kxxxxxxxx (isikukood XXX), elukoht Ukraina

RESOLUTSIOON

1. Jätta menetlusse võtmata Bondora AS hagi Ixxx Kxxxxxxxx vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks.

2. Jätta menetluskulud hageja kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

3. Toimetada kohtumäärus hagejale esindajale kätte.

Edasikaebamise kord

Määruskaebuse võib esitada Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva

jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamisest.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

1. Bondora AS (hageja) esitas 8. juulil 2025 Tartu Maakohtule hagiavalduse

IxxxxKxxxxxxxx (kostja) vastu tarbijakrediidilepingust nr BL3137643 tuleneva

võlgnevuse väljamõistmiseks. Hageja märkis hagiavalduses kostja elukohaks

xxxxxxxxxxxxxxxx.

2. Kohus edastas 23. juulil 2025 kostjale e-kirja aadressile XXX, milles palus

kinnitada kostjal oma elukoha aadress või täpsustada tegeliku elukoha andmeid ning

soovis kinnitust, kas kostja on nõus asja lahendamisega Tartu Maakohtus. Kostja

kohtule ei vastanud.

3. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagiavalduse menetlusse võtmisest tuleb

keelduda. TsMS § 75 lg 1 kohaselt kontrollib avalduse saanud kohus, kas rahvusvahelise

kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. TsMS § 70 lg 1 kohaselt

2-25-10893

määratakse rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi, millal võib asja menetleda Eesti kohus.

TsMS § 70 lg 2 kohaselt allub asi Eesti kohtule, kui Eesti kohus võib selle lahendada

pädevuse ja kohtualluvuse sätete kohaselt või kohtualluvuse kokkuleppest tulenevalt, kui

seadusest või välislepingust ei tulene teisiti. Eesti Vabariigi ja Ukraina leping õigusabi ja

õigussuhete kohta tsiviil- ning kriminaalasjades artikkel 21 p 1 kohaselt on kummagi

lepingupoole kohtud pädevad menetlema tsiviilasju, kui kostjal on tema territooriumil

elukoht. Artikkel 21 p 2 sätestab, et lepingupoolte kohtud menetlevad asju ka muudel

juhtudel, kui selleks on olemas poolte kirjalik kokkulepe. Sellise kokkuleppe olemasolul

lõpetab kohus kostja avalduse alusel menetluse, kui see avaldus on tehtud enne vastuväidete

esitamist hagi olemuse kohta. Kohtute ainupädevust ei saa muuta poolte kokkuleppel.

4. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 14 lg 1 kohaselt on isiku elukoht koht, kus isiku

alaliselt või peamiselt elab. TsÜS § 14 lg 3 sätestab, et elukoht loetakse muutunuks, kui isik

asub mujale elama viisil, millest võib järeldada isiku tahet oma elukohta muuta.

Kohtualluvuse tuvastamiseks kogutud andmed näitavad, et kostja ei ole Eestis.

Hagiavalduse kohaselt on kostja aadressiksxxxxxxxxxxxxxxxxx (dtl 2), laenulepingus on

kostja aadressina märgitud xxxxxxxxx (dtl 10), puudub täpne viide, millises asulas/linnas

antud tänav asub. Rahvastikuregistri andmetel on kostja elukohaks Ukraina ning lisa-

aadressiks Ukraina, xxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxx.;xxxxxxxxxxxx oblast,xxxxxx. Varasemas

menetluses on kostja selgitanud 22. septembril 2023, et ei viibi juba aasta aega Eestis

(tsiviilasjas nr 2-23-137701, Bondora AS maksekäsu kiirmenetluse avaldus xxxx Kxxxxxxxx

vastu lepingust nr 3137643 tuleneva võlgnevuse väljamõistmiseks). Kohus märgib, et hageja

on esitanud nõude lepingust nr BL3137643 tuleneva võlgnevuse väljamõistmiseks. Seega on

hagejal olnud eelnevalt teada, et kostja elu- ja asukoht ei asu Eesti Vabariigis. Kohtu

hinnangul on seega tuvastatud, et kostja elukoht ei asu Eestis.

5. Kohtu hinnangul ei saa kohtualluvust määratleda selle järgi, kas ja millised kostja

elukoha aadressid on hagejale teada. Kohtul tuleb oma võimaluste piires tuvastada, kus

kostja elab ning kohtualluvuse puudumisel jätta hagi menetlusse võtmata. Käesolevalt

ei viita kohtu kogutud andmed, et kostja elukoht asuks Eestis.

6. Hagiavaldusest nähtub, et hageja nõue tuleneb hageja ja kostja vahelisest

tarbijakrediidilepingust. Laenulepingu p 16.3 kohaselt on pooled kokku leppinud, et juhul, kui

laenuvõtja asub pärast laenulepingu sõlmimist elama välisriiki või kui tema elukoht ei ole

teada, lepivad pooled kokku, et vaidlused lahendatakse Eesti kohtus.

TsMS § 106 lg 1 p 4 kohaselt on kohtualluvuse kokkulepe tühine kui hagi esitamiseks on

seaduses ette nähtud erandlik kohtualluvus. TsMS § 106 lg 2 sätestab, et käesoleva paragrahvi

lõike 1 punktis 4 nimetatud juhul ei või kohus asja kohtualluvuse järgi lahendada ka

käesoleva seadustiku §-s 105 nimetatud menetlemise korral. TsMS § 105 maakohus võib asja

kohtualluvuse järgi lahendada nii rahvusvaheliselt kui Eesti kohtute seas, kui kostja vastab

hagile ega vaidlusta vastuses kohtualluvust, samuti juhul, kui kostja ei vasta hagile, kuid

osaleb kohtuistungil kohtualluvust vaidlustamata.

Kohus saatis 23. juulil 2025 kostja e-posti aadressile XXX kirja, milles andis kostjale tähtaja,

28. juuli 2025, vastamaks, kas kostja on nõus tsiviilasja menetlemisega Tartu Maakohtus.

Kostja ei ole kohtu päringule vastanud. Eesti kohtutel ei ole seega käesolevas asjas

kohtualluvust.

7. TsMS § 371 lg 1 p 2 kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui hagi ei

allu sellele kohtule. TsMS § 75 lg 2 kohaselt kui asi sellele kohtule ei allu, saadab

kohus avalduse kohtule, kellele avaldus allub, välja arvatud juhul, kui kohus leiab, et

asi ei allu rahvusvahelise kohtualluvuse järgi Eesti kohtule. TsMS § 372 lg 6 kohaselt,

2-25-10893

kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega,

loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses.

Menetluskulude jaotus

8. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel muu

hulgas määruses, millega avaldus jäetakse menetlusse võtmata. Menetluskulude jaotus

tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle (TsMS § 173

lg 1 ja 2).

9. TsMS § 168 lg 1 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui kohus keeldub

avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Menetluskulud jäävad hageja kanda.

Kostja pole menetluses osalenud, seega kostjal kindlaksmääratavad menetluskulud

puuduvad.

(allkirjastatud digitaalselt)

Külli Puusep

kohtunik