1-09-5876/59 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1-09-5876

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 5. jaanuar 2012, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-09-5876 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Paavo Randma Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu 29. novembri 2011 määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu R.F-i määruskaebus

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 384 lg 2 ja § 390 jätta Viru Maakohtu 29. novembri 2011 määrus muutmata ning süüdimõistetu R.F-i määruskaebus rahuldamata.

Määruse peale võib advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada

määruskaebuse Riigikohtule kümne päeva jooksul alates vaidlustatavast kohtumäärusest teada saamisest.

Asjaolud

Viru Maakohtu 29.11.2011 määrusega jäeti R.F talle Harju Maakohtu 03.05.2011 otsusega karistuseks mõistetud vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.

R.F on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 03.05.2011 otsusega KarS § 199 lg 2 p 4 järgi ning karistatud KarS § 74 lg 5, § 65 lg 2 kohaldamisega vangistusega 1 aasta 6 kuud.

Karistuse kandmise aja algus on 27.01.2011 ja lõpp 27.07.2012. Kinnipeetavat võib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada alates 27.10.2011.

Esimese astme kohtu määruse sisu

Maakohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu ja tema kaitsja

arvamused ning arvestades prokuröri kirjalikku arvamust, leidis, et R.F tuleb jätta

tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Maakohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine ebaotstarbekas.

2

Maakohus märkis, et süüdimõistetu on kaheksa korda kriminaalkorras karistatud.

Vanglakaristust kannab ta neljandat korda. Enamus süüdimõistetu poolt toime pandud kuritegudest on varavastased (muuhulgas röövimine). Isikut on varem neljal korral karistatud

ka tingimusliku karistusega, kuid ta ei suutnud katseaega läbida uusi kuritegusid toime panemata. Käesoleval ajal kannab R.F karistust katseajal toime pandud varguse eest. Samuti on teda korduvalt karistatud väärteokorras.

Eeltoodust järeldas maakohus, et mõistetud karistused ja määratud kriminaalhooldus ei ole R.F-i puhul täitnud oma eesmärki ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkaks ta elama õiguskuulekalt. Vangla koostatud iseloomustusest on näha, et kinnipeetavat on ühel korral distsiplinaarkorras karistatud ning karistus on kehtiv. Vangistuse jooksul ei ole

kinnipeetav läbinud ühtegi sotsiaalprogrammi. Vabanedes on kinnipeetaval kindel elukoht, kuid puudub kindel töökoht ja sissetulekuallikas. Samuti puudub tal haridus ja töökogemus, mis raskendab töö leidmist ja suurendab uute kuritegude toimepanemise riski. Maakohus leidis, et R.F ei ole enda jaoks vastavaid järeldusi teinud ega paranemise

teele asunud. Arvestades R.F-i poolt toime pandud kuritegude asjaolusid, tema

käitumist kriminaalhooldaja järelevalve all olles ja vangistuses viibides, ei ole maakohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Süüdimõistetu on olnud varem määratud neljal korral kriminaalhooldusele, kuid ta ei ole suutnud kinni pidada

temale määratud kriminaalhoolduse tingimustest ja katseajal pani ta toime uued kuriteod. Seega ei osuta kriminaalhooldus R.F-ile piisavalt mõju. Eksisteerib suur tõenäosus, et

kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.

Määruskaebuses esitatud taotluste sisu

Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu R.F, kes palub maakohtu

määruse tühistada ja teha uus määrus, millega vabastada ta vangistusest tingimisi enne tähtaega. R.F märgib, et on Viru Vanglas viibinud kümme kuud ja selle aja jooksul on tal üks

rikkumine. Vangla esitas R.F-i kohta hea iseloomustuse ja taotles tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Prokurör ei olnud samuti tema ennetähtaegsele vabastamisele vastu. Kriminaalhooldaja märkis, et eelmise tingimisi karistuse kandmise ajal olid mõningad

rikkumised, kuid vaatamata sellele oli ta samuti nõus, et R.F-i võib vabaks lasta tingimisi enne tähtaega. R.F palub eeltoodut arvesse võtta ja vabastada teda tingimisi

enne tähtaega. Ta lisab, et tal on võimalus tööle saada. Tal on XXXX, kes vajavad tema materiaalset ja moraalset tuge. Katseaja jooksul kohustub R.F vaieldamatult täitma kõiki ennetähtaegse vabanemise tingimusi. R.F lisab, et vangla ei saa talle tööd anda, aga vabanedes ennetähtaegselt on tal võimalik saada ametlikult tööle.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et käesoleval ajal ei ole

R.F-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine põhjendatud. Maakohus on

süüdimõistetu puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses avaldatud seisukohtadega, mida ei pea vajalikuks korrata, ning märgib täiendavalt järgnevat.

KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning

3 käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Ringkonnakohus jagab maakohtu seisukohta, mille kohaselt R.F-i isik, varasem elukäik ning käitumine karistuse kandmise ajal ei võimalda teda vangistusest tingimisi enne

tähtaega vabastada. R.F-i on kaheksa korda kriminaalkorras karistatud, sealhulgas

tingimisi karistusega. Samuti on teda vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega

vabastatud, kuid ta ei järginud kontrollnõudeid ning pani katseajal toime uue kuriteo. Eelnevast nähtub, et R.F-ile on antud korduvalt võimalusi vabaduses näidata, et ta on suuteline elama õiguskuulekalt, kuid R.F ei ole kohtu usaldust õigustanud, jätkates kuritegude sooritamist. Vähetähtis ei ole ka asjaolu, et R.F on õigusrikkumiste

toimepanemist jätkanud ka vanglas, omades kehtivat distsiplinaarkaristust. Eeltoodu alusel

puudub ringkonnakohtul veendumus, et R.F ei pane vabanedes toime uusi kuritegusid. Ringkonnakohtu kahtlust süvendab asjaolu, et R.F puudub vabanedes garanteeritud töökoht ja seega kindel sissetulek. R.F-i määruskaebuses esitatud väide

tööle saamise võimaluse kohta on paljasõnaline, mistõttu kohus ei saa sellele tugineda. Kuivõrd varasemalt on R.F pannud toime eelkõige varavastaseid kuritegusid, on oht

uute kuritegude toimepanemiseks tulenevalt kinnipeetava olematust materiaalsest kindlustatusest jätkuvalt kõrge.

Ringkonnakohus peab veel vajalikuks rõhutada, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid

ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks vabastamata jätta üksnes erandlikel juhtudel. Vastupidi, karistuse tervikuna ärakandmine on

reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Ringkonnakohus leiab, et R.F-i puhul ei esine selliseid erandlikke asjaolusid, mis võimaldaksid teda

vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Ringkonnakohtu arvamust ei muuda ka asjaolu, et vangla ja prokurör toetavad R.F-i ennetähtaegset vabastamist – kohus ei ole esitatud arvamustega seotud.

Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

Aarne Sarjas

Maarika Kuusk

Paavo Randma