3-25-2541/10 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Maarja Oras

Määruse tegemise aeg ja koht

2. augustil 2025 Tallinnas

Haldusasja number

3-25-2541

Haldusasi

Politsei- ja Piirivalveameti taotlus saada luba pidada X.

X kinni ja paigutada ta kinnipidamiskeskusesse

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Taotluse esitaja Politsei- ja Piirivalveamet, esindajad

Alice Kliemesch ja Rika Laarits

Puudutatud isik X. X

Asja läbivaatamise viis

Lihtmenetluses, 1. augusti 2025. a kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Politsei-ja Piirivalveameti taotlus. Anda luba pidada X. X kinni ja

paigutada ta kinnipidamiskeskusesse kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid

mitte kauemaks kui kaheks kuuks (2. oktoobrini 2025 k.a).

2. Tõlkida määrus X. Xle prantsuse keelde. Kohustada Politsei- ja Piirivalveametit

tutvustama talle määrust viivitamatult ja selgitama, et määruse tõlge prantsuse

keelde edastatakse talle pärast selle valmimist.

3. Asendada määruse avaldamisel X. X nimi ja väidetav sünniaeg tähemärgiga.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 265 lg 5, § 204).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 29. mail 2025 tuli Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) hoonesse inimene, kes nimetas

ennast X. X’ks (edaspidi puudutatud isik) ning esitas Eestis rahvusvahelise kaitse taotluse. Tal

polnud esitada ühtegi isikut tõendavat dokumenti. Oma sünniajaks ütles ta xx. xxxxxxxx

xxxx. Noormehelt võeti vastu rahvusvahelise kaitse taotlust ning teda võeti kui saatjata ala-

ealist, talle määrati eestkostja ja suunati elama Tallinna lastekodusse. Puudutatud isik seletas,

et lahkus Guineast novembris-detsembris 2024, kust liikus Etioopiasse, sealt edasi Istanbuli ja

siis Valgevenesse. Tal oli kogutud töötamisega 4000 eurot, millest 3500 maksis ta

reisibüroole Guineas, et ta toimetataks Valgevenesse, 500 eurot jäi taskurahaks. Valgevenes

viibis ta umbes kuus kuud, alguses oli Minskis, siis aprillis viidi metsa, kus oli umbes kuu

aega ning seejärel ületas Valgevene-Poola piiri. Poolas põgenes ta piirivalvurite eest.

Varssavis aitas keegi tal osta pileti Riiga, kuigi tal oli soov minna Soome. Riias võttis ta

kontakti oma sõpradega, kes on Euroopas, ja leidis kellegi, kes ostis talle pileti Tallinna.

Tallinnas olles pöördus ta politseisse.

2. PPA pidas puudutatud isiku ütlusi oma sünniaja ja koolimineku aja osas kahtlust

äratavaks. 25. juunil 2025 koostas PPA määruse, millega palus teostada ekspertiisi isiku

tegeliku vanuse tuvastamiseks. 31. juulil 2025 koostas Eesti Kohtuekspertiisi Instituut (EKEI)

ekspertiisiakti nr 25E-AOI00202-01 (digitoimiku lehekülg (dtl) 46), mille kohaselt on isiku

vanus vähemalt 18 aastat.

3. 1. augustil 2025 kell 10:45 pidas PPA puudutatud isiku kinni välismaalasele rahvus-

vahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 361 lg 2 p-de 1, 2 ja 4 alusel ja toimetas ta

kinnipidamiskeskusesse.

4. PPA esitas 1. augustil 2025 Tallinna Halduskohtule taotluse saada luba pidada X. X

kinni VRKS § 361 lg 2 p-de 1, 2 ja 4 alusel koosmõjus väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu

seaduse (VSS) § 68 p-dega 2 ja 6 kuni tema rahvusvahelise kaitse menetluse lõpuleviimiseni,

kuid mitte kauem kui kaks kuud. PPA esitas taotluses kirjalikult ja istungil suuliselt kokku-

võtlikult järgmised põhjendused.

4.1. Puudutatud isik on esitanud valeandmeid oma vanuse kohta. Ta ütles 29. mail 2025 oma

sünniajaks xx. xxxxxxxx xxxx, ent EKEI ekspertiisi tulemusena on ta vähemalt xx aastane.

Isiku ütlused on vastuolulised ka näiteks koolimineku osas – esialgu väitis ta, et läks kooli

xxxx. aastal, ent siis olnuks ta xxxx. aastal sündimist arvestades kõigest kolmeaastane. 1.

augustil aga väitis isik, et läks kooli xxxx.

4.2. Puudutatud isiku hoiakutest ja käitumisest võib järeldada, et ta ei soovi lahkumis-

kohustust täita. Isikul oli teadlik ja ettekavatsetud plaan oma reisiks Soome, kus teda ootas

varasem tuttav. Isik teadis, et ta viibib Schengeni alal ebaseaduslikult ja et tal pole

dokumente. Isik pole esitanud ühtegi dokumenti ega muud tõendit. Isiku üldine

usaldusväärsus on madal. Asjaolusid arvestades on isik rahvusvahelise kaitse süsteemi

kuritarvitaja. Isik vabanes oma passist Valgevenes ja asus sealt Euroopa Liidu poole

ebaseaduslikult teele. Võib järeldada, et ta vabanes dokumendist, mis aidanuks kindlaks teha

tema isiku, vanuse või kodakondsuse. Samuti ei taotlenud isik rahvusvahelist kaitset

esimestes turvalistes riikides, Poolas või Lätis. PPA-l on vaja koguda päritoluriigi infot ja

võrrelda isiku ütluste vastavust sellele ning selgitada välja kõik menetluses tähtsust omavad

asjaolud.

4.3. Põgenemisohtu suurendab see, et isikut võeti algselt alaealisena, kuid pärast ekspertiisi

tulemusi võib ta lahkuda talle sobivamasse riiki, sest ei soovi, et teda koheldaks kui täisealist.

Kuigi lastekodus oli isikul vaba liikumisvõimalus ja ta ei proovinud põgeneda, võib teda

põgenema ajendada just teadmine, et muutub temasse suhtumine seoses täisealiseks pidami-

sega. Isik on korduvalt rääkinud erinevatest sõpradest Schengeni riikides ning on suur tõe-

näosus, et ta pöördub nende poole abi saamiseks, et liikuda edasi talle sobivasse riiki. Isikul

on oskused ja teadmised, kuidas saada pileteid ja raha kasvõi võõrastelt inimestelt.

4.4. VRKS §-s 29 sätestatud järelevalvemeetmeid (kindlaksmääratud kohas elamine,

registreerimisele ilmumine, elukohast eemal viibimisest teatamine, dokumentide hoiule

andmine) pole võimalik isiku suhtes tõhusalt kohaldada, sest on tema põgenemise oht.

Leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine eeldab isiku suhtes usaldust, mida PPA-l ei ole,

arvestades tema varasemat käitumist. Isikul pole Eestis sotsiaalseid sidemeid ega elukohta.

Kinnipidamiskeskusest vabastamise korral asuks isik tõenäoliselt end ametivõimude eest

varjama, et takistada rahvusvahelise kaitse menetluse läbiviimist ja selle lõpetamist. Isik võib

lahkuda ebaseaduslikult mõnda teise Schengeni riiki. Võimalikku ebaseaduslikku piiriületust

saab takistada vaid isiku liikumisvabaduse piiramisega.

4.5. Isikule on kinnipidamiskeskuses tagatud meditsiiniline abi. Kättesaadav on ka

nõustamine, kursused ja keeleõpe. Tema terviseseisund ei takista teadaolevalt tema

kinnipidamist. Abinõu ei saa asjaolusid arvestades pidada ülemääraseks.

5. Istungil jäi X. X selle juurde, et ta on xxaastane ja pole oma vanuse kohta valetanud.

Ekspertiisi tegemisega oli isik nõus, aga nüüd ei tea, mida ette võtta. Vangipanek põhjustab

talle suurt stressi. Passi oli isik sunnitud hävitama Valgevenes, sest kui Valgevene piirivalve

oleks ta koos passiga kätte saanud, oleks ta koju tagasi saadetud. Kodumaalt tuli isik

Euroopasse selleks, et asuda siin õppima. Eelnevalt töötas ta telefoniparandajana juba üle

kolme aasta, selleks et raha koguda. Kui isik lastaks Eestis vabadusse, siis sooviks ta siin

kooli minna. Ta on Eestis viibides otsinud riigi kohta infot ja jõudnud järeldusele, et siin on

IT-valdkonnas, mis isikut huvitab, head haridusvõimalused. Isikul ei ole terviseprobleeme.

KOHTU PÕHJENDUSED

6. VRKS § 361 lg 1 alusel võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada lg-s 2 sätesta-

tud alusel, kui VRKS-s sätestatud järelevalvemeetmeid pole võimalik tõhusalt kohaldada.

Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel

peab arvestama igal üksikjuhtumil rahvusvahelise kaitse taotlejaga seotud olulisi asjaolusid.

Rahvusvahelise kaitse taotlejat võib VRKS § 361 lg 2 kohaselt vältimatu vajaduse korral kinni

pidada muu hulgas järgmistel alustel: isiku tuvastamine või isikusamasuse kontrollimine (p

1), isiku kodakondsuse kontrollimine või väljaselgitamine (p 2) ning rahvusvahelise kaitse

taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamine, eelkõige juhul, kui on

olemas põgenemise oht (p 4). Põgenemisoht on määratletud VSS §-s 68, mille kohaselt

välismaalase põgenemise oht esineb muu hulgas, kui välismaalane on esitanud valeandmeid

või võltsitud dokumendi Eestis viibimise seadusliku aluse või selle pikendamise, Eesti

kodakondsuse, rahvusvahelise kaitse või isikut tõendava dokumendi taotlemisel (p 2) või kui

PPA järeldab välismaalase hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita (p

6).

7. Praegusel juhul on puudutatud isik teatanud Eestisse jõudes oma sünnipäevana xx.

xxxxxxxx xxxx, mis tähendaks, et ta on praegu mitte 16aastane, nagu on ilmselt ekslikult

öelnud PPA ja nagu väitis istungil (00:19:28) ka puudutatud isik, vaid kõigest xxaastane

(xxaastaseks saaks ta selle aasta xxx). Juba asjaolu, et isik nimetab ennast xxaastaseks, mis ei

lähe kokku tema nimetatud sünniajaga, äratab kahtlust tema väidete tõelevastavuses. Samuti

on PPA õigesti viidanud vastuoludele isiku ütlustes koolimineku aja kohta (kuigi päritoluriigi

info põhjal vajab see kontrollimist, ei ole usutav, et Guineas mindaks kooli juba kaheaastaselt

(2012. a septembris)) – kohus möönab siiski, et stressirohkes situatsioonis võis isik

aastanumbriga esialgu lihtsalt eksida.

Kohtu hinnangul tõendab EKEI ekspertiisiakt (olemasoleva teabega koosmõjus) veenvalt

puudutatud isiku vanust. Selles on tuginetud isikuga samast rassist meestelt kogutud võrdlus-

andmetele teatud luude ja hammaste arengustaadiumi kohta ning hinnatud, et isik on vähemalt

xx-aastane (keskmiselt 19-23aastane). Sellise meditsiinilise ekspertiisi tegemise aluseks on

VRKS § 17 lg 5. Kohus selgitab vastuseks X. X nõutusele istungil selles osas, et kuigi

meditsiiniline ekspertiisiakt on usaldusväärne tõend, ei ole see PPA-le ega kohtule siduv ning

isikul on põhimõtteliselt võimalik esitada PPA-le muid tõendeid enda vanuse kohta. Kuigi ta

passi on enda sõnul hävitanud, siis võib tal olla võimalik nt kodumaale jäänud pereliikmete

poole pöördudes paluda neil endale või otse PPA-le edastada näiteks enda sünnitunnistus,

koolitunnistusi, tööleping vms dokumente.

8. Kohus nendib, et täidetud on nii VRKS § 361 lg 2 p-des 1, 2 kui ka 4 sätestatud kinni-

pidamise eeldused. Arvestades, et isikul pole ühtegi dokumenti, vajab kontrollimist nii tema

isikusamasus kui ka kodakondsus, samuti on veel välja selgitamata tema rahvusvahelise kaitse

taotluse menetlemisel tähtsust omavad asjaolud. PPA kohtule ka usutavalt põhjendanud, miks

puudutatud isik võiks hoolimata turvakodus kahe kuu jooksul kohal viibimisest pärast EKEI

ekspertiisiaktist teadasaamist asuda rahvusvahelise kaitse menetlusest, mis võib taotluse

rahuldamata jätmise korral lõppeda tema kodumaale tagasisaatmisega, kõrvale hoidma või

Eestist muusse Schengeni riiki lahkuda. Ekspertiisiakt on selgelt oluliselt vähendanud PPA

usaldust isiku suhtes ja võib edaspidi panna kahtlema ka muudes tema ütlustes rahvusvahelise

kaitse taotluse aluseks olevate asjaolude kohta. Isik on 6. juuni 2025. a ülekuulamisel (proto-

kollis dtl 31–32) põhjalikult kirjeldanud oma teekonda päritoluriigist Eestisse. Sellest nähtub,

et ta on suutnud planeerida ja ellu viia mitu ebaseaduslikku piiriületust, sh Valgevenest

Schengenisse, ning ka pärast reisi plaanitud osa lõppu nii võõraste kui ka juhututtavate abiga

leidnud võimalusi jätkata liikumist Euroopas sees. Seega on usutav, et soovi korral leiaks isik

võimaluse edasi liikuda, näiteks Soome, kus teda on ka sõber ootamas.

9. Kohus nõustub PPA-ga, et VRKS §-s 29 sätestatud leebemad järelevalvemeetmed poleks

tõhusad, kuna esineb põgenemisoht. Kaheks kuuks kinnipidamine asjaolude põhjalikumaks

väljaselgitamiseks ei ole vastuolus ka proportsionaalsuse põhimõttega. Isikul on

kinnipidamiskeskusel võimalik saada vajaduse korral arstiabi ja nõustamist. Tal ei esine

terviseprobleeme, mis takistaks kinnipidamiskeskuses hoidmist.

10. Eeltoodu põhjal rahuldab kohus PPA taotluse. Kohus annab loa pidada X. X kinni ja

paigutada ta kinnipidamiskeskusesse kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte

kauemaks kui kaheks kuuks (2. oktoobrini 2025 k.a). Kohus rõhutab, et sh tuleb kinni-

pidamise lubatavus üle vaadata juhul, kui isik suudab usaldusväärselt tõendada, et ta siiski on

alaealine ja sündinud enda väidetud ajal. Praegune määrus on tehtud piiratud teabe

tingimustes ning selles tehtud prognoosid isiku käitumise osas ei pruugi jääda samaks, kui

selgub, et isik ei ole enda vanuse kohta valeandmeid esitanud.

11. Praegune määrus tuleb puudutatud isiku jaoks tõlkida prantsuse keelde. Määruse

avaldamise korral tuleb X. X nimi ja väidetav sünniaeg asendada tähemärkidega (VRKS § 13

ja HKMS § 175 lg 3).

Maarja Oras

/allkirjastatud digitaalselt/