1-11-10449/7 · 1-11-10449/7 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 5. jaanuar 2012. a Tartus, Kalevi 1 Kriminaalasja number 1-11-10449 Kohtukoosseis kohtunik Rutt Teeveer Kohtuistungi sekretär Helju Rebane Kriminaalasi

F F .A ( .A) süüdistus KarS § 424 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Jane Pajus Süüdistatav F.A

Elu- või asukoht ja aadress: XXXX Isikukood või sünniaeg: XXX

Karistatus: väärteokaristusi 11, kriminaalkorras karistatud kolm korda: Tartu Maakohtu 17.11.2004 otsusega KarS § 263 p 3, § 266 lg 1 alusel 1 aasta vangistust § 74 alusel 2 aastat katseaega; Tartu

Maakohtu 22.05.2007 otsusega KarS § 424 alusel 3 kuud

vangistust § 74 alusel 2 aastat katseaega, juhtimisõiguse äravõtmine 4 kuuks; Tartu Maakohtu 09.01.2008 otsusega KarS §

424 alusel varasema karistusega liites 7 kuud vangistus, mis on asendatud 420 tunni ÜKT tähtajaga 1 aasta 6 kuud, juhtimisõiguse äravõtmine 1 aasta 6 kuud, Tõkend: 15.06.2011 elukohast lahkumise keeld Kaitsja riigi poolt määratud korras advokaat Aivar Hint RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada .A KarS § 424 järgi ja karistuseks mõista 1 aasta 6 F (üks) (kuus ) kuud vangistust.

KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel määrata, et vangistus jäetakse tingimisi kohaldamata ning ei

pöörata täielikult täitmisele, kui .A ei pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul F (kahe) toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid. Süüdimõistetu on katseajal kohustatud:

1. elama kohtu määratud alalises elukohas-

2

2. ilmuma kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel

kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3. alluma kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid

oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui

viieteistkümneks päevaks;

5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha

vahetamiseks.

Määrata .A

katseajaks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna F kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määrata, et .A on kohustus katseaja jooksul mitte F tarvitada alkoholi ja narkootikume.

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel mõista lisakaristus ja võtta .A-lt ära mootorsõiduki F

juhtimise õigus 1 aastaks 6 ) kuuks. (üheks) (kuueks Lisakaristus jõustub kohtuotsuse jõustumisel.

Juhul kui keegi menetlusosalistest ei esita apellatsioonkaebust, siis jõustub käesolev kohtuotsus 21. jaanuaril 2012. a. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

KrMS § 175 lg 1 p 9; § 179 lg 1 p 2 ja 180 lg-te 1 ja 3 alusel mõista välja .A-lt F

menetluskuluna sundraha 250 eurot. Ülejäänud osas jätta (kakssada viiskümmend)

menetluskulud riigi kanda. KrMS § 423 ja § 424 alusel määrata, et .A on õigus tasumisele kuuluv menetluskulu F

tasuda 1 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. (ühe) Süüdimõistetul tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele AS-is SEB

Pank nr 10220034796011 või AS-is Swedbank nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049874 ning selgitus: „süüdimõistetu nimi, kriminaalasja nr, menetluskulud”. Kui

rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon läbi Tartu Maakohtu Tartu

Ringkonnakohtule juhul kui on tegemist kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide

rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 1 tähenduses.

Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates

päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Apellatsiooni võib otsuse teinud kohtule esitada ka faksi teel. Prokuratuur või menetlusosaline, kellel on kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsuse alusel

tekkinud kohustus kriminaalmenetluse kulud hüvitada, võib otsuse vaidlustada kas apellatsioonis või määruskaebuse esitamise korras vastavalt KrMS 15.peatüki sätetele.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Kokkuleppe sisu Süüdistus: .A süüdistatakse selles, et tema 27.05.2011 kella 11.02 ajal juhtis Tartumaal F

Alatskivi vallas Alatskivi Varnja tee 1. km-l Rita Raitarile kuuluvat mootorsõidukit Hyndai

registreerimisnumbriga XXX, olles alkoholijoobes. Tõendusliku alkomeetriga tuvastati tal

3

väljahingatavas õhus alkoholisisaldus 0,99 mg/l, mis vastab Liiklusseaduse § 20 lg 3¹ p 1 (alates 01.07.2011 § 69 lg 4 p 1) nimetatud tingimustele.

10.06.2011 kella 14.45-14.50 juhtis Tartumaal Vara vallas Meoma külast Koosale Rita Raitarile kuuluvat mootorsõidukit Hyndai registreerimisnumbriga 592APP, olles alkoholijoobes. Tõendusliku

alkomeetriga tuvastati tal väljahingatavas õhus alkoholisisaldus 0,91 mg/l, mis vastab Liiklusseaduse § 20 lg 3¹ p 1 (alates 01.07.2011 § 69 lg 4 p 1) nimetatud tingimustele.

Seega tema, mootorsõiduki juhtimisega joobeseisundis, pani toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: ei ole

Menetluskulud: KrMS § 175 lg 1 p 1 alusel määratud kaitsja advokaat Aivar Hint tasu summas

38,35 eurot.

6. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav nõustus esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooniga ning pooled jõudsid kokkuleppele, et prokurör nõuab kohtus: Süüdi tunnistada .A KarS § 424 järgi ja karistuseks mõista 1 aasta 6 kuud vangistust. F

KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel mõistetud vangistust tingimisi mitte kohaldada ja täielikult täitmisele mitte pöörata, kui .A ei pane 2 aastase katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab KarS § F 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid. KarS § 75 lg 1 sätestatu kohaselt on .A kohustatud käitumiskontrolli ajal: F elama kohtu määratud alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

KarS § 75 lg 2 p 2 alusel on .A kohustus katseaja jooksul mitte tarvitada alkoholi ja F narkootikume. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel lisakaristusena võtta mootorsõiduki juhtimise õigus 1 aastaks 6 kuuks.

II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas

Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokuröri abi jäid sõlmitud kokkuleppe juurde.

Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et .A, tema kaitsja ja prokuröri abi vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de F 239-245 sätteid. Kohus on veendumusel, et .A on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte F

kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse .A süüdi tunnistada KarS § 424 F järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

III Kohtu seisukoht menetluskulu osas KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu.

Käesolevas kriminaalasjas peaks kohus süüdimõistetult välja mõistma menetluskuluna sundraha, milline summa II astme kuriteo toimepanemise eest süüdimõistmise korral on 1,5 palga alammäära, s.o. 435.- eurot. Samuti peaks kohus KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel süüdimõistetutelt välja mõistma kaitsjale väljamaksmisele kuuluva tasu ja KrMS § 175 lg 1 p 10 alusel postikulu.

KrMS § 180 lg 3 sätestab, et menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist

seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib

4 süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus on seisukohal, et arvestades .A F

varalist seisundit ( invaliidsuspensionär) ja resotsialiseerumist puudutavaid asjaolusid, on põhjendatud tema puhul jätta menetluskulu osaliselt riigi kanda ja anda KrMS § 423 ja § 424 alusel võimalus menetluskulu tasuda 1 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

Rutt Teeveer Kohtunik