3-25-2062/8 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Halduskohus

Kohtunik

Sirje Kaljumäe

Määruse tegemise aeg ja koht

1. august 2025, Tartu

Kohtuasja number

3-25-2062

Kohtuasi

Xi kaebus Tartu Vangla kohustamiseks võimaldada

iseseisev sisselogimine vangiportaali

Menetlusosalised

Menetlustoimingud

Kaebaja – X

Vastustaja – Tartu Vangla

Kaebuse tagastamine

Menetlusabi taotluste lahendamine

RESOLUTSIOON

1. Tagastada Xi kaebus.

2. Jätta Xi taotlus kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks läbi

vaatamata.

3. Jätta Xi riigi õigusabi taotus rahuldamata.

4. Asendada kohtulahendi avaldamisel kaebaja ja Y nimed tähemärkidega X ja Y.

Edasikaebamise kord

Määruse resolutsiooni punktide 1 - 3 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule

15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku

(HKMS) § 119 lg 1, § 121 lg 4, § 204 lg 1).

ASJAOLUD

1. Tartu Vanglas kinni peetav isik X (kaebaja) esitas 21. juunil 2025 Tartu Halduskohtule

kaebuse, milles väljendab rahulolematust sellega, et ta ei saa Tartu Vanglas iseseisvalt (ilma

ametnikult luba saamata) sisse logida vangiportaali.

Kaebaja märgib järgmist. Ta ei saa juba pikemat aega (vähemalt 7. veebruarist 2025) iseseisvalt

sisse logida vangiportaali. Ta saab vangiportaali kasutada ainult kindlas ruumis ning on üks

vähestest, kes peab portaali sisse logimiseks saama ametnikelt loa. Talle pole tänaseni selgitatud,

miks see nii on. Kaebaja usaldas vangiportaali haldajale enda isikuandmed ja andis loa nende

töötlemiseks. Ta ei ole andnud vastutajale luba töödelda tema isikuandmeid iga kord, kui ta logib

3-25-2062

sisse enda vangiportaali kasutajakontosse. Vastustaja otsus, mis keelab talle iseseisva

sisselogimise, on õigusvastane ning seab ohtu kaebaja isikuandmed. Ta ei saa enda

kasutajakontot kasutada turvaliselt, vastustaja sekkub tema eraellu ning kõik tegevused on

vastustaja tugeva järelevalve all. Selline tsensuur tuleb lõpetada. Vastustajal ei ole õigust

kohaldada kaebaja suhtes meelevaldseid meetmeid, mis piiravad tal vangiportaali kasutamist.

Kaebaja leiab, et otsused, mis piiravad tema iseseisvat sisselogimist vangiportaali, tuleb

tühistada ning vastustajat tuleb kohustada taastama talle teistega võrdne sisselogimisvõimalus

vangiportaali ilma ametniku sekkumiseta. Kaebaja palub vabastada ta riigilõivu tasumise

kohustusest ning palub anda talle riigi õigusabi.

2. Vastuseks kohtunõudele edastas Tartu Vangla 3. juulil 2025 kohtule vaidluse esemega

seonduva dokumentatsiooni (sh kaebuses viidatud dokumendid). Vangla selgitas, et vastavalt

Justiits- ja Digiministeeriumi 19. veebruari 2025. a juhisele võeti kinni peetavatelt isikutelt, kes

on vangiportaali loginud teise isiku pildi ja parooliga, ära automaatse logimise võimalus ning

nende kinni peetavate isikute puhul toimub vangiportaali autentimine ainult ametniku

vahendusel, et vähendada riski, et kasutatakse teise isiku fotot ja parooli. X puhul tuvastati, et

kinnipeetav kasutas tahvelarvutit olles sisse logitud kaaskinnipeetavate kasutajakontodesse.

3. Tartu Vangla selgitas vastuseks 7. juuli 2025. a kohtunõudele 14. juuli 2025. a vastuses

täiendavalt järgmist.

23. jaanuari 2025. a ettekandega nr 2-25-282 fikseeriti, et X logis korduvalt vangiportaali

kasutades selleks kaaskinnipeetava vangiportaali kontot. Praktikas tähendab näotuvastusega

autentimisvõimaluse ära võtmine seda, et süsteemist eemaldatakse kinnipeetava pildid, mis

varasemalt võimaldasid seadmel endal kaamerapildi vahendusel tuvastada kas vangiportaali

tahab logida sama isik, kelle parooli ja kontoga sisse logida üritatakse. Kinnipeetavad

kuritarvitasid esinenud turvaprobleemi, kus süsteem ei teinud selgelt vahet kas kaamera taga on

päris inimene või selle ette oli asetatud lihtsalt inimese pilt. Ametniku poolne autentimine

tähendab üksnes seda, et Xi sisse logimisel vangiportaali peab ametnik käsitsi esmalt kinnitama,

kas seadme kaamerast nähtuv näopilt vastab sisse logida soovivale isikule. Ametnikule ilmub

süsteemi sisse logida sooviva isiku nimi, tema paiknemise andmed ning seadme kaamerapilt.

Vastav teave ning isiku viibimine arvutiruumis on vanglale teada ka ilma selleta ning läbi selle

toimingu vangla mingeid andmeid ei kogu.

Sama menetlusdokumendiga koos esitas vangla ka e-kirjad, millest selguvad põhjused, miks

mõnede kinnipeetavate sh kaebaja puhul on vanglate valdkonna asekantsleri korraldusel

muudetud vangiportaali sisselogimise korraldust. Kohus piiras 14. juuli 2025. a määrusega

kaebaja juurdepääsu sellele tõendile HKMS § 88 lg 1 ja § 79 lg 1 p-de 1 ja 3 alusel.

Kohtumäärus jõustus edasi kaebamata.

KOHTU SEISUKOHT

4. HKMS § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine

alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus on seisukohal, et kaebus tuleb

tagastada, ning seda alljärgnevatel põhjustel.

5. HKMS § 121 lg 2 p 21 sätestab, et kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui

kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse

rahuldamine ebatõenäoline.

6. Kohus leiab, et kaebusega kaitsta soovitava õiguse riivet ei saa praegusel juhul pidada

intensiivseks.

3-25-2062

6.1. Kaebaja soovib esitatud kaebusega saavutada, et ta saaks vangiportaali sisse logida

automaatselt näotuvastusega. Varasemalt tal selline võimalus oli, kuid alates 2025. a veebruarist

saab ta portaali sisse logida üksnes vanglaametniku vahendusel. Kaebaja hinnangul riivatakse

sellega tema eraelu, tema isikuandmed ei ole kaitstud ning tema tegevused on vangla järelevalve

all. Kaebaja soovib teistega võrdset sisselogimisvõimalust.

6.2. Tartu Vangla selgituste kohaselt on Justiits- ja Digiministeeriumi 19. veebruari 2025. a

juhise alusel võetud kinni peetavatelt isikutelt, kes on vangiportaali loginud teise isiku pildi ja

parooliga, ära automaatse logimise võimalus ning nende isikute puhul toimub vangiportaali

autentimine ainult ametniku vahendusel, eesmärgil vähendada riski, et kasutatakse teise isiku

fotot ja parooli.

Kaebaja puhul on vastavalt 23. jaanuari 2025. a ettekandele nr 2-25-282 (dtl 8 ja 10)

vangiportaali väljavõtete kontrollimisel tuvastatud järgmised asjaolud. Kinnipeetav Y

vangiportaali kontosse on 1,. 2. 3. ja 5. oktoobril 2024 sisse logitud tahvelarvutist nr X16619,

mis samal ajal oli kinnipeetav Xi valduses teises eluosakonnas (kinnipeetav X viibis neil

kuupäevadel eraldatud lukustatud kambrites nr 1191 või 1165). Kinnipeetav Xi valdusest leiti

13. jaanuaril 2025 Y nimesildi pilt. Seega on ilmnenud, et kaebaja on kasutanud vangiportaali

sisenemise võimalusi eesmärgile mittevastavalt ning seejuures mitte tema enda õiguste või

vajaduste huvides.

6.3. Tartu Vangla selgitustest nähtuvalt kontrollib vangla kaebaja kui varem vangiportaali

sisselogimisvõimalust kuritarvitanud isiku puhul. Kohtu hinnangul ei ole tegemist liigse

sekkumisega kaebaja eraellu ega tema isikuandmetesse ning ametniku tegevus ei loo võimalust

sekkuda vangiportaalis tehtavate toimingute sisusse.

Kohus leiab, et olukorras, kus kaebaja ei saa vangiportaali automaatselt sisse logida ning sellele

peab eelnema vanglaametniku kinnitav toiming ülal kirjeldatud viisil, ei ole tegemist kaebaja

õiguste intensiivse riivega. Kaebaja ei ole väitnud, et pärast vangiportaali sisse logimist oleks

selle funktsionaalsus ja seal tehtavad tegevused või võimalused tema jaoks erinevad võrreldes

teiste kinnipeetavatega. Kaebaja saab seega portaali kasutada sarnaselt teiste kinnipeetavatega

ning küsimus seisneb üksnes portaali sisse logimise toimingus. Sellest, millisel viisil on portaali

sisse logitud, ei sõltu portaali kasutamise võimalused. Automaatne sisselogimine võib küll

toimuda kiiremini, kuid mõningane viivitus sisselogimisel (s.o aeg, mis kulub vanglaametnikul

kinnituse andmiseks) ei saa kuidagi kaebaja õigusi intensiivselt riivata. Kaebaja väiteid eraellu

sekkumise ja isikuandmete ohtu seadmise kohta jäävad ebamääraseks ning jääb selgusetuks,

milles seisneb kaebaja isikuandmete töötlemine, kui vanglaametnik üksnes kinnitab kaebaja

portaali sisselogimise soovi. Kaebaja ei ole selgitanud, millel tugineb tema arvamus, et

vangiportaali kasutamine ei ole ametniku vahendusel sisse logides turvaline.

7. Kohtu hinnangul ei ole ka tõenäoline, et kohus esitatud kaebuse rahuldaks.

7.1. Kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda, et ta saaks vangiportaali sisse logida just

automaatse näotuvastusega. Kui sisselogimiseks on ka muud võimalused, siis ei riku vangla

kaebaja õigusi sellega, et ei võimalda talle automaatset sisselogimist. Riigivastutuse seaduse § 6

lg 1 kohaselt võib isik nõuda haldusakti andmist või toimingu sooritamist, kui avaliku võimu

kandja on kohustatud haldusakti andma või toimingu sooritama ja see puudutab isiku õigusi.

Kehtiv õigus ei kohusta võimaldama vangiportaali sisselogimist üksnes automaatselt

näotuvastusega, ilma vanglaametniku vahenduseta.

7.2. Asja materjalidest nähtuvalt oli kaebajalt automaatse sisselogimisvõimaluse ära võtmine

tingitud tema enda käitumisest vangiportaal väärkasutuse tõttu (vt käesoleva määruse

3-25-2062

põhjenduste p 6.2). Vanglaametniku kinnitusega portaali sisse logimine ei mõjuta kuigivõrd

portaali kasutamist võrreldes automaatse sisselogimisega. Kohtute infosüsteemist ilmneb, et

kaebaja on portaali ka alates veebruarist 2025 aktiivselt kasutanud, esitades vangiportaali

vahendusel kümneid kaebusi ja pöördumisi halduskohtule. Tartu Vangla 12. mai 2025. a kirjast

nr 1-8/2-25/76-2 nähtub, et ajavahemikul 21. veebruar 2025 kuni 12. aprill 2025 on kaebaja

vangiportaali vahendusel esitanud ka vanglale üle 50 pöördumise. Seega ei ole automaatse

sisselogimise võimaluse mõningane piirang olnud takistuseks kaebajal aktiivselt enda õiguste ja

huvide kaitseks pöördumisi ja kaebusi esitada.

8. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et mõlemad HKMS § 121 lg 2 p 21 kohaldamise eeldused

on täidetud ning kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel.

HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud

korras uuesti halduskohtusse pöörduda. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu

menetluses olnud.

9. Kaebaja on taotlenud endale ka riigi õigusabi korras esindaja määramist.

Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma

majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest

või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei

võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Samas ei ole taotleja

majanduslik seisund ainuke riigi õigusabi saamise tingimus. RÕS § 7 lg 1 p 5 kohaselt ei anta

riigi õigusabi, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt

vähene. Võttes arvesse, et kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel, on kaebuse

tagastamise aluse esinemisest tulenevalt ka kaebaja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt

vähene. Sellest tulenevalt jätab kohus kaebaja taotluse riigi õigusabi saamiseks RÕS § 7 lg 1 p 5

alusel rahuldamata.

10. Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja ning määruse põhjenduste p-s 6.2.

nimetatud kaaskinnipeetava nimed tähemärkidega X ja Y (HKMS § 175 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)

Sirje Kaljumäe

kohtunik