3-25-1547/14 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kristjan Siigur, Janar Jäätma ja Kaire Pikamäe

Otsuse tegemise aeg ja koht

01. august 2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-1547

Haldusasi

Y.U kaebus Vabariigi Valitsuse 15.05.2025 korralduse nr

93 tühistamiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kaebaja – Y.U ,

esindaja v.adv Yaroslav Radziwill

Vastustaja – Vabariigi Valitsus,

esindajad Laura Vaik ja Aare Pere

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 25.06.2025 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Y.U apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Võtta asja materjalide juurde kaebaja esitatud tõendavad tõendid digitaalse

kohtutoimiku lehekülgedel 1684–1719 ja 1735–1738 ning vastustaja esitatud täiendav

tõend digitaalse kohtutoimiku lehekülgedel 1721–1727.

2. Jätta rahuldamata kaebaja taotlus kohtuarstliku ekspertiisi läbiviimiseks.

3. Jätta rahuldamata kaebaja taotlus apellatsioonkaebuse läbi vaatamiseks kohtuistungil.

4. Jätta Y.U apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 25.06.2025 otsus

haldusasjas nr 3-25-1547 muutmata.

5. Jätta apellatsioonimenetlusega seotud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

SELGITUSED

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt

11.08.2025

(kriminaalmenetluse seadustiku § 4521 lg 6).

3-25-1547

ASJAOLUD, MENETLUSE KÄIK JA HALDUSKOHTU OTSUS

1. Ameerika Ühendriikide (USA) Justiitsministeerium esitas 24.05.2023 Eesti Vabariigile

taotluse kaebaja väljaandmiseks, kuna USA-s süüdistatakse kaebajat ekspordieeskirjade

rikkumise, salakaubaveo, kelmuse ja rahapesuga seotud kuritegude toimepanemises. Süüdistuse

kohaselt olevat kaebaja koos teiste isikutega tegelenud mikroelektroonika ja muude

kõrgtehnoloogiliste kaupade hankimisega Venemaa militaar- jt valitsusasutustele või teistele

sarnastele lõppkasutajatele, eksportides aastatel 2012-2022 ebaseaduslikult vähemalt 800 000

USA dollari väärtuses tooteid.

2. Harju Maakohus tunnistas XX.XX.XXXX määrusega asjas nr X-XX-XXXX kaebaja

väljaandmise õiguslikult lubatavaks. Tallinna Ringkonnakohus jättis XX.XX.XXXX määrusega

maakohtu määruse muutmata.

3. Vastustaja otsustas 01.08.2024 korraldusega nr 163 anda kaebaja USA-le välja. Haldusasjas

nr 3-24-2302 tehtud 11.09.2025 kohtuotsusega tühistas Tallinna Halduskohus eelnimetatud

otsuse.

4. Vastustaja otsustas 15.05.2025 korraldusega nr 93 (edaspidi „vaidlustatud korraldus“)

anda kaebaja USA-le välja väljaandmistaotlusele lisatud süüdistustes kirjeldatud kuritegude osas

tema suhtes kriminaalmenetluse läbiviimiseks ja süüdimõistva kohtuotsuse korral karistuse

täideviimiseks. Vaidlustatud korralduse põhjendused on kokkuvõttes järgmised.

4.1.

Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-s 438 ja § 439 lõikes 1 sätestatud väljaandmise

eeldused on täidetud, KrMS §-s 440 sätestatud väljaandmist välistavaid või piiravaid asjaolusid

ega KrMS §-s 436 sätestatud rahvusvahelise kriminaalmenetlusalase koosttöö lubamatuse

aluseks olevaid asjaolusid ei esine. Põhiseadus (PS) ei keela Eesti kodaniku väljaandmist riiki,

kus on ette nähtud raskemad karistused kui Eestis. Puudub alus eeldada, et kaebajale USA-s

võimalik mõistetav karistus ei oleks vastavuses süüteo raskusega ja Eesti karistuspoliitika

üldpõhimõtetega või et talle võiks USA-s osaks saada piinamine või ebainimlik ja alandav

kohtlemine.

4.2.

Väljaandmise eesmärk on võidelda rahvusvahelisel tasandil kuritegevusega ja tagada

kriminaalmenetluse läbiviimine ja õigusemõistmine. Eesti kodaniku väljaandmise kohustus

tuleneb Eesti Vabariigile USA-ga sõlmitud kahepoolsest väljaandmislepingust ning Euroopa

Liidu ja USA vahel sõlmitud väljaandmislepingust. Kaebaja väljaandmise legitiimne eesmärk

on välistada rahvusvahelisel tasandil isikute karistamatuse oht, et tagada demokraatlike

ühiskondade ja ühiste väärtuste kaitse. Väljaandmise legitiimseks eesmärgiks on ka Eesti

Vabariigi rahvusvaheliste kohustuste täitmine. Väljaandmine on nende legitiimsete eesmärkide

saavutamiseks sobiv, st eesmärgi saavutamiseks vajalik meede.

4.3.

Eestis ei ole prokuratuur kaebaja suhtes kriminaalmenetlust alustanud. Kaebaja välja

andmata jätmine kriminaalmenetluse Eestis toimetamise kaalutlustel ei ole põhjendatud ega

võimalik.

4.4.

Kaebaja põhiõigustesse sekkumine ei ole sedavõrd intensiivne, et see saaks üles kaaluda

avalikust huvist tuleneva väljaandmise legitiimse eesmärgi. Kriminaalmenetlusega kaasnevat

põhiõiguste riivet aitab tasakaalustada õigus õiglasele kohtumenetlusele, mis on

väljaandmislepingu kohaselt kaebajale USA-s tagatud määral, nagu see oleks ka Eestis.

4.5.

PS §-ga 20 tagatud vabadusõiguse piirang on proportsionaalne. Kaebaja võimalik

paigutamine USA kinnipidamisasutusse ei ole vastuolus piinava, julma või inimväärikust

alandava kohtlemise keelu ega diskrimineerimise keeluga ega piira ülemääraselt kaebaja õigust

tervise kaitsele, õiglasele kohtumenetlusele ja kaitsja abile ega perekonnaelu puutumatusele.

2(16)

3-25-1547

Eestits toimetatava kriminaalmenetlusega võrreldes on perekonnaelu riive intensiivsem, kuna

pereliikmetega kohtumine on keerukam. Vanema õigus ja kohustus kasvatada oma lapsi ei

välista vanema väljaandmist. Teiste isikute või avalike huvide kaitseks võib teha otsuse, mis on

vastuolus lapse huvidega. Kaebaja väljaandmine ei too tingimata kaasa tema ja tema lapse

vahelise suhte lakkamist. Kaebaja laps ei jää elatusvahenditeta, saades vajadusel abi Eesti

sotsiaalkindlustuse süsteemist.

4.6.

Kaebaja paigutatakse väljaandmise korral New Jersey osariigi Essexi maakonna

kinnipidamisasutusse (ECCF), kus viibides on tal võimalik suhelda lähedastega telefoni, e-kirja

ja posti teel, samuti on võimalikud lähedaste külastused vanglasse. Ei esine erandlikke

asjaolusid, mille tõttu kaaluks perekonna- ja eraelu puutumatuse riive intensiivsus üles

väljaandmisega taotletava legitiimse eesmärgi.

4.7.

USA Justiitsministeeriumi vanglaameti 16.02.2024, 28.06.2024 ja 13.12.2024 vastustest

ning Eesti saatkonna justiitsatašee 05.05.2025 memost ilmneb, et kaebaja väljaandmine ei too

kaasa selliseid kaalukaid põhiõiguste riiveid, mis võiks õigustada väljaandmisest keeldumist.

Usaldusväärsetest allikatest saadud teave ei luba järeldada, et USA kinnipidamistingimused

üldiselt ei vastaks Eesti kodanikule tagatud põhiõiguste kaitse nõuetele. USA asutuste selgituste

kohaselt on kõikides kinnipidamisasutustes olemas vaba aja osakond, mis vastutab huvitegevuse

ja spordi võimaluste eest. ECCF-is on kavandatud, et kinnipeetavad saaksid regulaarselt viibida

värskes õhus ja päikese käes. Ühiselamu üksustes viibivatel kinnipeetavatel võimaldatakse

tavaliselt 6 tundi päevas juurdepääs puhkealale, mille juurde kuulub ka spordisaali-tüüpi

puhkeala. ECCF-is on olemas raamatukogu ja ühisalal on kättesaadavad raamatud, ajakirjad ja

lauamängud, samuti on kinnipeetavatel võimalik kasutada tahvelarvuteid, millega on võimalik

kuulata muusikat, vaadata filme ja sarju ning suhelda e-posti või videokõne teel lähedastega.

Lähedased võivad kinnipeetavale saata emakeelseid tekstimaterjale.

4.8.

USA ametiasutustelt ja Eesti saatkonna justiitsatašeelt, kes külastas ECCF-i isiklikult, on

saadud teave, et kinnipeetavatele tagatud vähemalt 3 m2 isiklikku ruumi inimese kohta. Kambris

on metallist tualett, mis ei ole muust kambrist eraldatud. Päevasel ajal saavad kinnipeetavad

viibida suure osa ajast kambrist väljaspool (ühisalal, raamatukogus, õppeklassis, õues, tööl),

mistõttu on võimalik tualeti privaatses kasutamises kokku leppida. Lisaks ECCF-is ka

ühiselamu tüüpi majutusüksused, kuhu paigutatakse üldjuhul need kinnipeetavad, kes on

kinnipidamisasutuses esimest korda, kes ei ole kahtlustatavad vägivallakuriteos ja kelle suhtes

pole alust arvata, et nad võiksid kinnipidamisasutuses toime panna täiendavaid kuritegusid.

Ühiselamu tüüpi üksustes ei ole eraldatud kambreid, vaid on ilma vaheseinteta ühisala, mille

ühes osas on kahekohalised nari-voodid, sellistes üksustes on ka eraldi tualettruumid, vannitoad

ja spordisaal.

4.9.

USA kinnipidamisasutused on ohutud ja kõigis on tervishoiuteenuste üksus, mis osutab

meditsiinilist abi, hambaravi ja vaimse tervise alast abi, vajadusel saadetakse kinnipeetavad

haiglasse väljaspool vanglat. ECCF-is on meditsiinikompleks, mis on varustatud enamiku

erakorraliste ja tavapäraste meditsiiniliste vajaduste rahuldamiseks. Kui kinnipeetav vajab

keerulisemat arstiabi, on ECCF-il otsene juurdepääs diagnostika- ja ravivõimalustele Newarkis

asuva New Jersey Meditsiini ja Hambaravi Ülikooli haigla kaudu. Krooniliste või ägedate

tervisehäiretega kinnipeetavate puhul on ECCF-il juurdepääs eriarstiabi teenusele.

Kinnipidamisasutustes pakutakse arsti määratud või usulistest nõuetest tulenevaid eridieete.

4.10. USA ametiasutuste kinnitusel ei ole vanglasüsteemist teada juhtumeid, kus

diskrimineerimise ohvriks oleks langenud vene rahvusest või vene keelt kõnelevad

kinnipeetavad või kinnipeetavad, kes on toime pannud selliseid kuritegusid, nagu need, milles

kaebajat süüdistatakse. ECCF rakendab alates 2022. aastast kava, mille tulemusel vähenes

vanglas toime pandud vägivallakuritegude arv. Vägivallaintsidente ei ole võimalik välistada, ent

3(16)

3-25-1547

USA selgitused ega ka kaebaja poolt menetluse käigus viidatud ajakirjandusartiklid ei viita

põhimõtteliste ja süsteemsete probleemide esinemisele.

4.11. USA ametiasutuste selgituste kohaselt on ECCF-is lubatud kinnipeetavatel 5 päeva

nädalas kl 7−19 isiklikult kohtuda oma kaitsjaga ja loa korral võimaldatakse täiendavaid

isiklikke kohtumisi muul ajal, lisaks saavad kinnipeetavad pidada kaitsjaga video-konverentse

suletud uksega privaatses ruumis. Kinnipeetav saab kaitsjalt saadud digitaalsete dokumentidega

tutvuda oma üksuse õigusraamatukogu arvutites, kus saab materjale vajadusel ka välja trükkida.

4.12. Kaebajal on võimalik suhelda kõikide pereliikmetega. Vanglas on ette nähtud

kinnipeetavale 300 minutit telefoniga rääkimise aega kuus, igas majutusüksuses on mitu

telefoni, samuti on võimalik kasutada turvalist elektroonilist sõnumiedastussüsteemi, mis

võimaldab e-kirjade saatmist. Võimalik on ka posti saata. Samuti kasutavad USA vanglad üha

rohkem videokülastustehnoloogiat. Lähedastele võimaldatakse külastusi vanglasse, sh harilikust

pikemaid kohtumisi, kui lähedased on sõitnud kinnipeetava külastamiseks kohale välismaalt.

4.13. Kinnipeetavatel on igal ajal võimalik pöörduda vanglaadministratsiooni poole kaebustega,

samuti on võimalik õiguste rikkumise korral pöörduda föderaalkohtusse.

5. Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, paludes vastustaja 15.05.2025 korralduse

tühistada. Kaebaja põhjendused olid kokkuvõtte järgmised.

5.1.

Justiitsatašee memos esitatud ülevaade kinnipidamistingimustest ECCF-is ei ole

sõltumatu ega usaldusväärne, kuna atašee Riigiprokuratuuri ametnik. Lisaks on osutatud memos

antud ülevaade ebamäärane. Memos esitatud teave ja järeldused on vastuolus avaliku infoga.

Viimastel aastatel on ajakirjanduses korduvalt kajastatud ECCF-is aset leidnud tõsiseid

rikkumisi kinnipeetavate kohtlemisel (põhjendamatu arstiabist keeldumine, korruptsioon,

suutmatus peatada vägivalda kinnipeetavate ja vangla töötajate vastu, juhtkonna ja töötajate

vaheline usalduskriis).

5.2.

ECCF-is ei ole tagatud Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) praktika kohaselt nõutav

minimaalne vähemalt 3 m2 suurune isiklik ruum. Tagatud ei ole elementaarne privaatsus tualeti

kasutamisel, mistõttu on kinnipidamistingimused inimväärikust alandavad. Kaebaja kroonilised

haigused, sh öised vaevused, muudavad privaatse tualetikasutuse tema jaoks vältimatult

vajalikuks ööpäevaringselt. USA asutused ei ole andnud konkreetseid ja õiguslikult siduvaid

tagatisi kinnipidamistingimuste inimväärsuse kohta, samas kui SP ja IT juhtumist on teada, et

USA eksitas Eesti ametivõime kinnipidamistingimuste osas.

5.3.

ECCF-is puudub kaebajal ligipääs emakeelsele teabele, mis suurendab tema sotsiaalset

isolatsiooni ja rikub tema õigusi.

5.4.

Vastustaja on oma järeldusi tehes tuginenud vananenud teabele, viidates USA

ametiasutuste selgitusele 2022. aastal koostatud Ambrose Group LLC raporti kohta, samas kui

sama organisatsiooni 2024. a raportis tuuakse välja kriitiline olukord turvalisuse, juhtimise ja

personali käitumise osas. ECCF-i süsteemseid probleeme kinnitab ka see, et 2024. aastal

kohaldati 55 töötaja suhtes distsiplinaarmeetmeid. ECCF-is sügavalt juurdunud struktuurilised

probleemid, mis hõlmavad nii kinnipeetavate kohtlemist kui ka töötajate organisatsioonilist

distsipliini.

5.5.

Vastustaja ei ole arvesse võtnud, et kaebajat ähvardab USA-s eluaegne vangistus, mis on

vastuolus proportsionaalsuse põhimõtte ja EIÕK artikliga 3. USA asutuste esialgsed lubadused

karistuse määra osas ei ole usaldusväärsed, mida kinnitab hiljutine IT ja SP kaasus, kus

vaatamata varem antud kinnitusele taotles USA prokuratuur Eesti kodanikele eluaegset

vangistust. Lisaks lahendatakse USA-s suurem osa kriminaalasju kokkuleppega, mille

sõlmimiseks avaldatakse süüdistatavale survet. USA-s ei ole karistuse vähendamise võimalus

4(16)

3-25-1547

võrreldav Eestis ennetähtaegse vabastamise võimalusega. Vastustaja ei ole saanud USA-lt

garantiisid, mis välistaksid eluaegse või ülemäärase karistuse.

5.6.

Vastustaja keeldus põhjendamatult kaebaja suhtes arstliku ekspertiisi läbi viimisest –

kaebaja põeb mitmeid kroonilisi haigusi ja vajab pidevat meditsiinilist järelevalvet, regulaarseid

protseduure, toitumisalast nõustamist ja ravimeid. Kaebaja vajab ujumis- ja jalgrattasõidu

treeninguid ravi osana, terapeutilist massaaži, magamiskoha erilist korraldust. Seda, kas kaebaja

on võimeline lendu üle elama, saab otsustada vaid meditsiinikomisjon, samuti on vaid komisjon

pädev hindama, kas kaebaja on võimeline taluma isolatsiooni ja stressi, mis seondub USA

vanglasüsteemi üleviimisega. Vastustaja ei ole arvesse võtnud, et kaebaja ei räägi inglise keelt

piisavalt hästi, et USA vanglasüsteemis meditsiinipersonaliga täielikult suhelda.

5.7.

Kaebaja väljaandmine toob kaasa korvamatu ja ebaproportsionaalse sekkumise kaebaja

era- ja perekonnaellu. Kaebaja teostab eestkostet abikaasa üle, kellel on tuvastatud osaline

töövõime, kellel puudub sissetulek ja kes vajab pidevat abistamist. Eestis vahi all viibides oleks

kaebajal võimalik vanglas töötada, aidates perekonda ülal pidada. Kaebaja peres on ka alaealine

laps. Kaebaja täidab võtmefunktsioone pere igapäevases hoolduses ja stabiilsuse tagamisel.

Kaebaja väljaandmisel ei oleks võimalik peresidemeid säilitada, sest nii abikaasa tervise tõttu

kui rahaliste vahendite puudumisest tingituna ei saaks kaebaja perekond USA-sse reisida.

6. Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata, esitades kokkuvõttes järgmised seisukohad.

6.1.

Vaidlustatud korralduse andmisel võis tugineda USA asutuste antud ja justiitsatašeelt

saadud teabele. Vastustaja sai USA asutustelt kinnituse, et kaebajat ei paigutata

kinnipidamisasutusse, mille tingimused on ebainimväärsed, justiitsatašee sai vahetult ECCF-i

vangistustingimustega tutvuda. Justiitsatašee ülevaate usaldusväärsuses ei ole alust kahelda.

Kaebaja viidetest alles menetluses olevate üksikjuhtumite kohta ei ole võimalik teha järeldusi

ECCF-i tegelike tingimuste kohta. Kaebaja viidatud Ambrose Group LLC 2024. aasta raportist

ei nähtu vastupidist, küll aga selgub sealt, et varasemad soovitused on ellu viidud. Selles

raportis viidatud probleemid ei muuda järeldust inimväärsete tingimuste kohta ECCF-is.

6.2.

Kaebaja väide ebapiisava kambripinna kohta on väär – kambripind ühe kinnipeetava

kohta on ligi 3,5 m2 sanitaarsõlme pindala arvestamata, kusjuures valdaval osal päevasest ajast

on kinnipeetavatel võimalik viibida kambrist väljaspool. Saadud teabe kohaselt on

kinnipeetavatel võimalik ECCF-is tualetti kasutada nii oma kambris kui päevasel ajal ka

ühisalal asuvates eraldatud tualettruumides.

6.3.

Saadud teabest nähtub, et ECCF-is on kinnipeetavatel võimalik kasutada tahvelarvuteid,

millega on võimalik saata ja vastu võtta e-kirju ja teha videokõnesid. Kinnipeetaval on vajaduse

korral juurdepääs venekeelsetele materjalidele ja tõlgile.

6.4.

Senisele praktikale tuginedes ei ole ettenähtav kaebaja poolt osutatud eluaegne vangistus.

USA karistuspoliitika rangust on hinnanud korduvalt ka Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK),

olemata ühelgi juhul järeldanud, et karistused oleksid ebaproportsionaalsed. USA asutused on

05.06.2025 e-kirjas täiendavalt kinnitanud, et kaebajale ei ole võimalik määrata eluaegset

vangistust.

6.5.

USA asutuste 28.06.2024 ja 13.12.2024 kirjades esitatud teave koos justiitsatašee memos

avaldatuga lubab järeldada, et meditsiiniabi on piisavalt kõrgel tasemel, et kaebaja

diagnoosidega kinnipeetav saaks vajalikku ravi. Kaebaja haigusseisundid on ühiskonnas levinud

ja USA vanglasüsteemis kättesaadavate meditsiiniteenustega ravitavad või kontrolli all

hoitavad. Arvestades automaattõlke programmide laia levikut, ei osutu keelebarjäär ravi

saamisel USA vanglasüsteemis tõenäoliselt takistuseks.

5(16)

3-25-1547

6.6.

Väljaandmisega kaasnev avalik huvi õigusrahu taastamiseks ja uute kuritegude

tõkestamiseks on olulisem kui perekonnaelule kaasnevad riived.

7. Tallinna Halduskohus tegi 25.06.2025 otsuse, millega jättis kaebuse rahuldamata,

nõustudes vaidlustatud korralduses esitatud põhjendustega ning märkides kaebaja väidete kohta

kokkuvõttes järgmist.

7.1.

Tähelepanuta tuleb jätta kõik kaebaja väited, mis puudutavad väljaandmise õiguslikku

lubatavust, kuna need väited tuli esitada maakohtus.

7.2.

Kaebaja abikaasa tervisesiund ei takista kaebaja väljaandmist. Eesti Töötukassa on

tuvastanud kaebaja abikaasa osalise töövõime seoses mõõduka tegutsemispiiranguga liikumise

valdkonnas. Ei ole alust järeldada, et kaebaja abikaasa ei saaks iseseisvalt oma igapäevaeluga

hakkama ja vajaks pidevalt teise inimese abi. Kaebaja abikaasat saavad abistada lapsed, samuti

elavad Eestis kaebaja ning kaebaja abikaasa vanemad. Majandusliku kitsikuse korral saab

kaebaja abikaasa taotleda sotsiaalabi riigilt ja kohalikult omavalitsuselt.

7.3.

Kaebaja terviseseisundit kajastavad dokumendid (dtl 65–119, 1270–1281, 1446–1453,

1482–1484) kinnitavad, et kaebajal on diagnoositud mitmeid terviseprobleeme –

hüpertooniatõbi, polutsüstilised neerud, tsüstid maksas ja peaajus, peaaju kavernoom, gastriit,

podagra, düslipideemia, krooniline prostatiit, laktoositalumatus, pingepeavalud, seedehäired,

krooniline mandlipõletik. Kaebajale on määratud ravi ja mõningatel juhtudel operatsioone,

mitmete terviseprobleemidega seoses on kaebaja jälgimise all. Kaebaja ei ole voodihaige, tal ei

ole tuvastatud vähenenud töövõimet ega puuet. Määratud ravi on võimaldanud tal oma

terviseprobleemidega igapäevaselt vähemalt talutaval tasemel hakkama saada.

Kriminaalmenetlusele allumine, sh kriminaalkohtumenetluses osalemine ja vajadusel

kinnipidamisasutuses viibimine, samuti USA-sse kohale sõitmine ei ole talle vastunäidustatud.

Kaebaja terviseprobleemid ei ole haruldased ja neid on võimalik ka USA-s ravida või jälgimise

all hoida. USA asutused on korduvalt kinnitatud, et sealsetes kinnipidamisasutustes tagatakse

kinni peetavatele isikutele vajalik ravi, protseduurid, uuringud, vastuvõtud ja jälgimine. Kaebaja

suhtes kohtuarstliku ekspertiisi läbiviimine ei ole vajalik. Kui kaebaja terviseprobleemid

muutuvad vahetult enne väljasaatmist drastiliselt halvemaks, on tal võimalik taotleda

väljaandmise edasilükkamist või ärajätmist. Samuti on kaebajal võimalik taotleda USA kohtult

terviseprobleemidega arvestamist, vajadusel menetluse alt vabastamist ja/või

kinnipidamisasutusse mitte paigutamist.

7.4.

Kaebaja perekonna- ja eraelu piiramine on legitiimsel eesmärgil proportsionaalne.

Perekonnaelu Eestis ei saa olla väljaandmist takistavaks asjaoluks. Perekonnaga seotud

kaalutlusi võiks arvestada juhul, kui isikul oleks pereliige, kes vajaks hoolt, mida keegi teine ei

saaks anda. Praegusel juhul kaebajal selliseid pereliikmed ei ole. Avalik huvi

kriminaalmenetluse läbiviimiseks kaalub üles kaebaja perekonna-põhiõiguse riive. Väljaandmist

ei mõjuta ka asjaolu, et perekonnale kaasneb kaebaja külastamisega USA-s märkimisväärne

rahaline ja ajakulu. Tegemist on väljaandmisega paratamatult kaasneva tagajärjega, mida

leevendab pereliikmete võimalus suhelda kaebajaga teisi suhtlemisviise kasutades.

7.5.

USA ametiasutuste selgitused kinnipidamistingimuste kohta (16.02.2024 kiri dtl 1302–

1307, tõlge dtl 1308–1314; 13.12.2024 kiri dtl 1063–1068, tõlge dtl 1057–1062) ning

justiitsatašee 05.02.2025 memo (dtl 1076–1082) kinnitavad, et kaebajale tagatakse

kinnipidamisasutuses viibimise ajal perega kohtumise ja suhtlemise võimalused – suhelda on

võimalik nii telefoni, posti kui e-posti teel, kasutusel on videokülastustehnoloogia, tagatud on

kohtumised külla sõitnud pereliikmetega.

7.6.

Esmakordse väljaandmisotsuse tühistamisel (haldusasjas nr 3-24-2302) oli määravaks see,

et kaebaja oleks paigutatud Metropolitan Detention Center’isse (MDC), mille tingimused olid

6(16)

3-25-1547

ka USA kohtute arvates ebainimväärsed. ECCF-i kohta selliseid etteheiteid tehtud ei ole ja

puudub põhjendatud alus ECCF-i kinnipidamistingimuste inimväärsuses kahelda. Põhjendamatu

on kaebaja kahtlus USA ametiasutuste kinnituste osas, et kaebaja väljaandmisel paigutatakse ta

ECCF-i. Pelgalt asjaolu, et eelmises haldusasjas esines vastuolulist teavet MDC

kinnipidamistingimuste osas, ei anna alust asuda seisukohale, et USA ametiasutuste esitatud

selgitusi ei saa enam usaldada. Ka justiitsatašee kohapealse ülevaatuse tulemuse koostatud

memos toodu on kooskõlas USA ametiasutuste esitatud teabega. Asjakohatud on kaebaja

kahtlused justiitsatašee erapooletuse osas.

7.7.

Eespool punktis 7.5. osutatud tõendid lubavad veenduda, et ECCF-i

kinnipidamistingimused ei ole inimväärikust alandavad. USA asutuste 13.12.2024 kirjast ja

05.02.2025 memost järeldub, et kinni peetavad isikud paigutatakse vastavalt nende taustale ja

süüdistuse iseloomule. Kriminaalse minevikuta ja mittevägivaldsetes süütegudes süüdistatavad,

nagu kaebaja, paigutatakse ühiselamu tüüpi majutus-üksusesse, kus ei ole eraldi kambreid, vaid

ilma vaheseinteta ühisala, mille ühes osas on kahekohalised narivoodid. Tegemist on suurema

ruumiga, mille puhul ei alust arvata, et kambripind ühe kinnipeetava kohta võiks jääda alla 3 m2.

Sellist tüüpi üksuses on kinnipeetaval võimalik soovi korral viibida värskes õhus 6 tundi päevas.

Samuti on võimalik viibida päevasel ajal raamatukogus, tegeleda spordi ja huvitegevusega, käia

tööl jms. See leevendab täiendavalt võimalikku ruumipuudust. Eeltoodut arvestades ei ole alust

kambri pinna suuruse osas inimväärikuse riivet tuvastada. Samadest dokumentidest nähtub, et

ühiselamus on eraldi tualettruumid, USA asutuste 05.06.2025 kirjast nähtub, et ühiselamus

asuvas tualetis on olemas vaheseinad. Seega puudub alus tuvastada inimväärikust rikkuvaid

tingimusi ka tualeti osas. Kuna mittevägivaldsed kinnipeetavad paigutatakse teistest

kinnipeetavatest eraldi, siis ei satu kaebaja kokku kinnipeetavatega, kes võiksid tema turvalisust

ohustada. Seega ei ole viited vägivaldsete kinnipeetavate vahelistele kokkupõrgetele (dtl 719–

721, tõlge dtl 722–724) ja vanglapersonali poolsele jõu kasutamisele (dtl 751–756, tõlge dtl

757–762) asjakohased.

7.8.

Toimikus olevad dokumendid kinnitavad, et ECCF-is tagatakse kinni peetavatele isikutele

vajalik arstiabi, mida osutatakse kohapeal. Vajadusel osutatakse ravi osariigi haiglas, kroonilisi

haigeid jälgitakse vastavalt vajadusele perioodiliselt, tagatud on ka psühholoogiline ja

psühhiaatriline abi. Puudub põhjus arvata, et kaebaja terviseprobleemid võiksid jääda ECCF-is

tähelepanuta või vajaliku ravita. Kaebajal ei ole haruldasi haigusi, mida kinnipidamisasutuse

meditsiinipersonal või osariigi haigla ei oskaks ravida. Ei saa eeldada et kaebajale on

kinnipidamisasutuses kättesaadavad kõik treeningvõimalused või raviprotseduurid, mis on talle

kättesaadavad vabaduses. Kaebaja viidatud kohtuasi Carlos R. Martinez vs. ECCF (dtl 737–742,

tõlge dtl 743–748) ei tõenda, et kaebaja võiks jääda ECCF-is ravita. Eelviidatud kohtuasjas ei

ole tehtud kohtuostust ning seal käsitletavad väited ei luba järeldada ECCF-s süsteemiseid

puudujääke ravi tagamisel. Lisaks näitab viidatud kaasus seda, et vajadusel korral on

kinnipeetaval võimalik kaitsta oma õigusi kohtus, vaidlustades ebapiisava ravi tagamist.

Kaebaja viidatud artikkel (dtl 713-714, tõlge 715–716) kinnipeetavatele C-hepatiidi ravi

tagamata jätmise kohta puudutab aga hoopis teist vanglat, mitte ECCF-i, kuhu kaebaja

kavandatakse paigutada. USA asutuste 13.12.2024 kirjast ja 05.02.2025 memost saab järeldada,

et kui kaebaja vajab kinnipidamisasutuses oma tervisliku seisundi tõttu erimenüüd, on tal

võimalik seda meditsiinipersonali kaudu taotleda.

7.9.

Kinnipidamisasutuses kaebaja õiguste rikkumise korral on tal võimalik esitada vanglale

või kohtule kaebus. Ei ole eluliselt usutav, et USA-s kui õigusriigis jääksid kaebaja kaebused

õiguste rikkumise peale tähelepanuta. Kaebaja viidatud ECCF-i töötajate umbusaldus oma

juhtide suhtes personali-küsimustes ei puuduta kaebaja õigusi ega saa tema inimväärikust

kuidagi riivata (dtl 727–730, tõlge dtl 731–734). Ka Ambrose Group LLC raport (dtl 200–297)

ei anna põhjust pidada kaebaja kinnipidamist ECCF-is tema inimõigusi oluliselt rikkuvaks.

7(16)

3-25-1547

7.10. Kaebaja väide, et talle võidakse määrata USA-s süüdimõistmise korral eluaegne

vanglakaristus, on põhjendamatu. USA asutused selgitasid 27.03.2024 kirjas (dtl 1282–1283,

tõlge dtl 1284–1285) ja 05.06.2025 e-kirjas (dtl 1523–1525, tõlge dtl 1520–1522), et kaebajale

määratav maksimaalne seadusjärgne karistus mis tahes kuriteo eest, milles teda süüdistatakse,

on maksimaalselt 20 aastat ja talle ei ole võimalik kohaldada eluaegset vangistust. Kuigi

süüdistus esitati 18 kuriteos, ei ole eluliselt usutav, et kõigi nende eest määratakse eraldi

karistused, mis seejärel kokku liidetakse. Isegi kui prokuratuur eluaegset vangistust taotleb, jääb

karistuse määramise õigus kohtunikule, kellel on kohustus karistuse määramisel arvestada

konkreetset tegu ja süüdistatava isikut. Seni ei ole teadaolevalt ühtegi Eestist välja antud

süüdistatavat eluaegse vanglakaristusega karistatud. Võimalus vähendada karistust ligi 15%

võrra ja erakorralisel juhul (nt tõsised terviseprobleemid) korral taotleda kohtult karistuse

vähendamist on piisavad karistust leevendavad võimalused. Kaebajal ei ole õigust nõuda, et tal

peab olema võimalus tingimisi karistusest vabaneda.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

8. Kaebaja esitas 06.07.2025 esindaja kaudu Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse,

mida täpsustas isiklikult 07.07.2025 esitatud dokumendis. Kaebaja taotleb halduskohtu otsuse ja

vaidlustatud korralduse tühistamist. Samuti taotleb kaebaja kohtuarstliku ekspertiisi määramist

tema tervise hindamiseks. 07.07.2025 dokumendis avaldas kaebaja, et soovib

apellatsioonkaebuse läbi vaatamist kohtuistungil. Apellatsioonkaebuse põhjendused on

kokkuvõttes järgmised.

8.1.

Halduskohus ei ole kaebaja argumente sisuliselt analüüsinud. Halduskohtul ei olnud

usaldusväärseid andmeid ECCF-i kinnipidamistingimuste kohta ning USA asutused ei ole

andnud selles osas mingisuguseid garantiisid.

8.2.

Halduskohtu järeldus, et kaebajal ei ole alust karta eluaegset vangistust, ei arvesta

tõendeid, mis kinnitavad IT ja SP asjas toimunut, kus hoolimata varasemast vastupidisest

kinnitusest rääkis USA prokurör sellest, et taotleb süüdistatavatele eluaegset vangistust. Sama

võib juhtuda ka kaebajaga, eriti kui ta ei ole nõus asja lahendamisega kokkuleppemenetluses.

Halduskohus on põhjendamatult jätnud andma hinnangu sellele, et USA kohtumenetluses

kasutatakse sageli n-ö plea bargaining süsteemi, survestades süüdistatavaid loobuma õigusest

õiglasele kohtupidamisele ning võtma vastu ebaproportsionaalne karistus üksnes selleks, et

vältida veel raskemat karistust. Halduskohus on mööda vaadanud selles, et süsteem, kus de

facto eluaegse vangistuse korral puudub põhimõtteliselt võimalus enne surma vabaneda, ei ole

kooskõlas EÕIK-ga. USA asutuste kirju, millest osad on isegi allkirjastamata, ei saa käsitada

siduva garantiina, et kaebajat ei karistata eluaegse vangistusega.

8.3.

Halduskohus on vääralt hinnanud ECCF-i kinnipidamistingimusi käsitlevaid tõendeid, mis

kinnitavad, et ECCF-is on tuvastatud tõsiseid rikkumisi nagu arstiabi eiramine,

vägivallajuhtumid, juhtkonna umbusaldus ja kroonilised sanitaartingimuste puudused.

Halduskohus on põhjendamatult tuginenud ainult USA Justiitsministeeriumi üldsõnalistele

väidetele ja allkirjastamata e-kirjadele. See, et Ameerika Ühendriikide võimud on varasemalt

korduvalt esitanud eksitavat informatsiooni (nii siinses asjas seoses MDC-ga kui ka IT ja S.P

asjas võimaliku eluaegse vangistusega) toob kaasa kohtu kohustuse asjaolusid uurida

maksimaalse hoolsusega. Kuna ECCF-iga seotud memo koostamisel ei olnud tagatud

sõltumatust ega objektiivset analüüsi ja tihti lähtuti Ameerika Ühendriikide esindajate väidetest,

ei saa lugeda sellele toetumist uurimiskohustuse täitmiseks. Lisaks ei ole kohus arvestanud, et

ECCF-i asemel võidakse kaebaja paigutada mõnda teise kinnipidamisasutusse. ECCF-i osas on

halduskohus järeldanud, et kaebaja paigutatakse ühiselamu üksusesse, samas ei ole kohapeal

8(16)

3-25-1547

käinud justiitsatašee seda üksust isiklikult kontrollinud, vaid kajastanud oma memos vaid talle

öeldut. Vastustaja ega halduskohus pole kontrollinud, kas väidetavad tingimused kaebajale ka

tegelikult tagatakse. Puudutad konkreetsed andmed, mis lubaks järeldada, et isiklikku ruumi on

vähemalt 3m2 inimese kohta, tualettruumide eraldatust puudutavad andmed on ebamäärased ja

arusaamatu on, mil määral on tualeti kasutamine privaatselt võimalik.

8.4.

Vastustaja ja halduskohus ei ole välja selgitanud kaebajale vajaliku arstiabiga seonduvat,

näiteks seda, kas pakutakse spetsiaalset ortopeedilist voodit, kas on massaaži, basseini ja

treeningratta kasutamise võimalus, millel põhinevad alternatiivsed protseduurid ja kes neid läbi

viib, kes ravi määrab ja kas kaebaja saab keelduda sobimatust meditsiinipersonalist.

Halduskohus ei ole kuidagi kontrollinud, kas kaebajale pakutakse USA vanglas tervisele

vastavat dieeti, kuna kaebajal on toitumise valdkonnas väga ulatuslikud piirangud ning ta peab

sööma väikeste koguste kaupa 5-6 korda päevas. Halduskohus on põhjendamatult pidanud

kaebuste esitamist tõhusaks õiguskaitsevahendiks, seda eriti järjest halveneva tervise ja halva

keeleoskusega kinnipeetava jaoks. Halduskohus ei ole ka kontrollinud, kas võimalus oma

õiguste kaitseks kohtusse pöörduda on reaalne. Kaebaja esitatud statistiliste andmete kohaselt

rahuldatakse vaid 3% kinnipeetavate kaebustest, mis viitab sellele, et kaebusega õiguste kaitse

võimalus on illusoorne.

8.5.

Halduskohus jättis kontrollimata, kas kaebajale on tagatud tõlkimine, kuna tõlke

puudumine ei võimalda tõhusalt saada arstiabi, ega teostada oma kaitseõigusi

kriminaalmenetluses.

8.6.

Halduskohus on vääralt hinnanud kaebaja perekonna haavatavusega seotud asjaolusid,

muu hulgas eiranud Töötukassa otsuses sõnaselgelt sedastatut, et kaebaja abikaasa vajab pidevat

abi ning tõsiasja, et abikaasa ainsaks abistajaks on kaebaja, kuna nii kaebaja kui kaebaja

abikaasa vanemad on üle 70 aasta vanad ja vajavad ise abi. Halduskohus ei ole võtnud arvesse,

et teod, milles kaebajat süüdistatakse, ei ole rasked ning seetõttu oleks tema väljaandmine ja

perekonnast eraldamine selgelt ebaproportsionaalne.

8.7.

Halduskohus ei ole arvestanud kaebaja vaimse tervise seisundiga, eelkõige kaebajale

pandud depressiooni diagnoosiga.

8.8.

Halduskohus on põhjendamatult pidanud piisavaks suhtlemisvõimalusi perekonnaga,

olemata uurinud, kas või millistel tingimustel saab sidevahendite abil perekonnaga suhelda USA

asutuste kirjas osutatud 300 minutilise kõneaja ületamisel. Samuti on halduskohus jätnud

tähelepanuta, et USA asutused on maininud võimalust videokohtumiseks kaitsja, mitte

pereliikmetega.

8.9.

Halduskohus on leidnud, et kaebaja esitatud andmed ECCF-i inimväärikust alandavate

kinnipidamistingimuste kohata ei ole piisavad, pannes kaebajale ulatuslikku

tõendamiskoormise, samas aktsepteerinud vastustaja esitatud ebamääraseid kinnitusi. Olukorras,

kus kaalul on isiku vabadus ja inimväärikus, on lubamatu halduskohtu käsitlus, mille kohaselt

ECCF-is esinevad probleemid pole süsteemsed, ja et põhimõttelisel tasemel ei olegi võimalik

välistada probleeme üheski kinnipidamisasutuses.

8.10. Halduskohus jättis põhjendamatult määramata kohtuarstliku ekspertiisi.

8.11. Halduskohtu otsuse kuupäevaks on märgitud 25.06.2025, ent digitaalallkirjastatud on see

juba 22.06.2025, mis on oluline menetlusnormi rikkumine.

9. Vastustaja esitas kirjaliku seisukoha, milles palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

Vastustaja leiab, et halduskohtu otsus on õige ja põhjendatud, esitades kokkuvõttes järgmised

seisukohad.

9(16)

3-25-1547

9.1.

Halduskohus leidis õigesti, et USA asutuste esitatud teabe usaldusväärsuses ei ole põhjust

kahelda. Lisaks varasemale on USA justiitsministeerium 15.07.2025 kirjas uuesti kinnitanud, et

kaebaja paigutatakse väljaandmise korral ECCF-i ning korranud ja täpsustanud varasemaid

selgitusi kinnipidamistingimuste kohta ja andnud selgitusi kaebaja osutatud

ajakirjandusartiklites kajastatud sündmuste kohta.

9.2.

Nagu halduskohus vaidlustatud kohtuotsuse punktis 25 selgitas, ei ole alust arvata, et

kaebajat karistatakse de facto eluaegse vangistusega.

9.3.

Halduskohus on vaidlustatud kohtuotsuse punktides 16−18 põhjalikult analüüsinud kõiki

olulisi ECCF-is kinnipidamisega seotud asjaolusid ja õigesti leidnud, et pole alust arvata, et

kinni peetavaid isikuid koheldaks ebainimlikult või alandavalt. Kaebaja viidatud Ambrose

Group LLC raportid viitavad hoopis vastupidisele, eelkõige 2024. aasta raporti kokkuvõttes

tuuakse esile, et enamus ECCF-ile eelmises hindamisvoorus tehtud soovitustest on täidetud.

Töökorralduslikud probleemid vangla administratsioonis, töötajatele määratud

distsiplinaarkaristuste arv või üksikud vägivallajuhtumid kinnipidamisasutuses, kus viibib

kokku üle 2000 kinnipeetava, ei anna alust väiteks, et kinnipeetavatele saaks seal osaks

ebainimväärne kohtlemine.

9.4.

Põhjendamatu on apellatsioonkaebuse etteheide, et halduskohus ei ole piisava

põhjalikkusega käsitlenud kaebajale vajaliku arstiabi kättesaadavusega seotud asjaolusid.

Halduskohus on neid küsimus nõuetekohaselt käsitlenud vaidlustatud kohtuotsuse punktis 21

ning USA asutuste esitatud andmetest nähtub, et ECCF-is on tagatud meditsiiniabi kõigile

erinevatele haigusseisunditele ning vajadusel tagatakse ravi kinnipidamisasutusest väljaspool

osariigi haiglas. EIK otsuses Paposhvili vs Belgia leiti, et meditsiiniprobleemidega isiku

väljaandmise korral võib tõusetuda EIÕK artikli 3 rikkumise küsimus üksnes siis, kui on

tõendid selle kohta, et isiku väljaandmine võib kaasa tuua tõsise, kiire ja pöördumatu

tervisekahju, ent sellist olukorda kaebaja puhul väljaandmismenetluses kogutud tõenditest ei

nähtu, kuivõrd kõik terviseprobleemid, millele kaebuses ja apellatsioonis on viidatud, on

levinud haigusseisundid ning nende ravi on Ameerika Ühendriikide esitatud kinnituse kohaselt

Ameerika Ühendriikide kinnipidamisasutuses tagatud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. Menetlusosalised on esitanud apellatsioonimenetluses uusi tõendeid, mis tuleb võtta

toimikusse. Kaebaja taotlused kohtuarstliku ekspertiisi määramiseks ning asja arutamiseks

kohtuistungil tuleb jätta rahuldamata. Apellatsioonkaebus on põhjendamatu ja jääb rahuldamata

ning halduskohtu ostus muutmata.

Apellatsioonimenetluses esitatud uued tõendid

11. Kaebaja on esitanud dokumendi „Office of Detention Oversight Compliance Inspection“ (dtl

1684 jj ning 1702 jj). Tegemist on 2019. aasta maikuus koostatud dokumendiga, mis kajastab

ECCF-is riiklikele kinnipidamisstandarditele vastavuse kontrolli tulemusi. Teiseks on kaebaja

esitanud väljavõtte terviseportaalist (dtl 1701), mis kajastab eriarsti ravikokkuvõtet, kus arst on

muu hulgas märkinud, et kaebaja vajab psühhiaatri konsultatsiooni ning väljavõtte

terviseportaalist (dtl 1719), kust nähtub psühhiaatri vastuvõtule registreerumine. Kolmandaks

esitas kaebaja ambulatoorse epikriisi, mille kohaselt on talle pandud kliiniline diagnoos

„mõõdukas depressioon“ (dtl 1735). Vastustaja seevastu on esitanud USA Justiitsministeeriumi

15.07.2025 kirja (dtl 1721 jj), mis sisaldab täiendavaid vastuseid ja selgitusi ECCF-is valitsevate

tingimuste ja kaebaja võimaliku karistuse määra kohta. Kuivõrd siinne vaidlus taandub

peaasjalikult küsimusele, kas kaebaja väljaandmine on muu hulgas tema terviseseisundit

arvestades kooskõlas EIÕK artikliga 3 ning võttes arvesse, et väljaandmise kooskõla eelviidatud

sättega tuleb kontrollida kohtuotsuse tegemise aja seisuga (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu

10(16)

3-25-1547

22.04.2024 otsus haldusasjas nr 3-24-317, p 22), võtab ringkonnakohus poolte esitatud

täiendavad tõendid toimikusse.

Kaebaja taotlus asja arutamiseks kohtuistungil

12. Kaebaja avaldas 07.07.2025 menetlusdokumendis, et soovib asja arutamist kohtuistungil.

Algses apellatsioonkaebuses, mille kaebaja esindaja esitas 06.07.2025, sellist soovi ei avaldatud,

mistõttu võis eeldada, et kaebaja on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182

lg 1 p 9). Sellest eeldusest lähtus ringkonnakohus ka apellatsioonkaebust menetlusse võttes.

Menetluslik olukord ei ole oluliselt muutunud (vt HKMS § 131 lg 2 ls 2) ning võttes ka arvesse,

et apellatsioonkaebus tuleb KrMS § 4521 lõike 5 kohaselt läbi vaadata 30 päeva jooksul, ei pea

ringkonnakohus vajalikuks asja arutamist kohtuistungil ning lahendab apellatsioonkaebuse

kirjalikus menetluses. Menetlusosalistele on tagatud võimalus esitada enda seisukohad ja

taotlused ka kirjalikus menetluses.

Kaebaja taotlus ekspertiisi määramiseks

13. Kaebaja taotlus kohtuarstliku ekspertiisi läbiviimiseks tuleb rahuldamata jätta. Kaebaja

väiteid tal diagnoositud haigusseisundite kohta ei ole halduskohus kahtluse alla seadnud.

Halduskohus ei ole kahtluse alla seadnud ka kaebaja väidet, et eelnimetatud haigusseisundite

tõttu vajab ta pidevat ravi ja arsti järelevalvet. Apellatsioonimenetluses on kaebaja esitanud

täiendavalt arstitõendi (dtl 1735), mis kinnitab, et kaebajal on diagnoositud mõõdukas

depressioon. Ringkonnakohus on varasemas praktikas korduvalt väljendanud seisukohta, et

väljaandmise otsustamisel ei ole isiku tervislik seisund väljaandmist takistav või välistav

asjaolu. Väljaandmise võimatust isiku põhiõiguste ülemäärase riivega seonduvalt tuleks

möönda olukorras, kus isik on nt parandamatult haige või tema terviseseisundist tulenevalt ei

saaks tema suhtes üldse kriminaalmenetlust läbi viia vms (vt Tallinna Ringkonnakohtu otsus

haldusasjas 3-20-1707, p 11 ja seal viidatud kohtupraktika). Praegusel juhul puudub ilmne

indikatsioon selle kohta, et kaebaja oleks parandamatult haige ja sellest tulenevalt oleks

kriminaalmenetluse läbiviimine kaebaja suhtes välistatud. Seega ei ole kaebaja terviseseisundi

täiendav hindamine vaidlustatud korralduse õiguspärasuse kontrollimiseks vajalik.

Kaebaja taotlus ekspertiisi määramiseks

14. Ringkonnakohus leiab, et halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud. Halduskohus on

piisava põhjalikkusega käsitlenud kõiki kaebaja põhilisi väiteid ning veenvalt ja jälgitavalt

põhjendanud oma järeldust, et vastustaja on kaalutlusõigust nõuetekohaselt teostades õigesti

leidnud, et ülekaalukat avalikku huvi arvestades ei riiva kaebaja väljaandmine tema põhiõigusi

ebaproportsionaalselt. Halduskohus on põhjendatult lugenud piisavalt usaldusväärseks USA

asutustelt saadud teabe kaebaja kinnipidamistingimuste kohta ning osutanud õigesti sellele, et

kaebaja ei ole esitanud veenvaid andmeid, mille pinnalt võiks tekkida põhjendatud kahtlus, et

väljaandmise korral saab kaebajale USA kinnipidamisaustuses osaks EIÕK-ga vastuolus olev

ebainimlik või alandav kohtlemine. Halduskohus leidis õigesti, et kaebaja väljaandmine ei riiva

ebaproportsionaalselt kaebaja õigust era- ja perekonnaelu puutumatusele. Samuti on halduskohus

piisava põhjalikkusega käsitlenud USA vanglates tervishoiuga seotud küsimusi ning kaebaja

esitatud terviseandmeid ja leidnud õigesti, et puudub alus eeldada, et väljaandmise korral ei ole

kaebajale tagatud vajalik ravi. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ega korda

neid (HKMS § 201 lg 4). Apellatsioonkaebuses esitatud argumendid ei lükka halduskohtu

järeldusi ümber. Nende argumentide kohta märgib ringkonnakohus järgmist.

15. Põhjendamatu on kaebaja kriitika halduskohtu seisukoha suhtes, et ebausutav on kaebaja

karistamine eluaegse vangistusega. Esiteks tuleb märkida, et väljaandmistaotluses nimetatud

süütegude eest süüdimõistmisel välisriigis kohaldatavate karistuste määrad ja karistuspraktika on

väljaandmise kriminaalõigusliku lubatavusega seotud küsimused, mida puudutavad väited tuli

11(16)

3-25-1547

esitada väljaandmise õigusliku lubatavuse hindamise menetluses maakohtus (vt Tallinna

Ringkonnakohtu 29.11.2023 otsus haldusasjas nr 3-23-2037, punkt 17). Sellekohased väited tuleb

väljaandmisotsuse õiguspärasuse kontrollimisel tähelepanuta jätta vastavalt KrMS § 4521 lõikele

3. Teiseks ei välista väljaandmist võimalus, et isikut karistatakse süüdimõistmisel oluliselt

rangema karistusega, kui see, mis võiks kaasneda väljaandmistaotluses kirjeldatud süütegude eest

süüdimõistmise korral Eestis. Sel põhjusel ei pidanud vastustaja ka enne kaebaja väljaandmise

otsustamist kontrollima, kas või kui suure tõenäosusega on võimalik kaebajale karistamine

karistusega, mis vähemalt faktiliselt tähendaks kaebaja elu lõpuni kestvat vangistust ilma

vabanemise võimaluseta. Kolmandaks ei lükka kaebaja argumendid ümber ka halduskohtu otsuse

punktis 25.1. osundatud teabe pinnalt tehtud järeldust, et kaebaja karistamine de facto eluaegse

vangistusega on ebatõenäoline. Asjaolu, et kaebaja viidatud IT ja SP kohtuasjas on prokurör

taotlenud de facto eluaegses vangistuses seisneva karistuse kohaldamist, samuti asjaolu, et USA

õigus põhimõtteliselt võimaldab erinevate kuritegude eest mõistetavate karistuste aritmeetilist

liitmist, ei lükka ümber halduskohtu otsuse eelviidatud punktis kajastatud allikate pinnalt tehtud

järeldust, et kaebajale ette heidetavate süütegude eest de facto eluaegse vangistusega karistamine

ei ole eluliselt usutav. Halduskohus ei pidanud asuma põhjalikumalt analüüsima USA

karistusõigust ega -praktikat ega hindama üht- või teistsuguse karistuse määramise tõenäosust

süüdimõistmise korral. Mis puudutab kaebaja etteheidet, et halduskohus ei ole käsitlenud kaebaja

argumenti, et USA kriminaalmenetlustes kasutatakse sageli n-ö plea bargaining süsteemi,

survestades süüdistatavaid end süüdi tunnistama, siis selles osas saab üksnes tõdeda, et kaebajale

on USA-s tagatud kaitseõigused, sh professionaalse kaitsja osalemine kriminaalmenetluses, mis

kindlustab vajaliku kaitse põhjendamatu süüdistuse poolse survestamise vastu. Kaebaja leiab ka

vääralt, et vastustaja oleks pidanud nõudma USA ametiasutustelt garantiid, et süüdimõistmise

korral on kaebajal igal juhul võimalik enne elu lõppu vangistusest vabaneda. Eesti õiguses tuntud

ennetähtaegse vabanemise võimalusega sarnaneva võimaluse puutumine välisriigis, mis Eesti

kodaniku väljaandmist taotleb, ei takista väljaandmist ega muuda seda isiku õigusi

ebaproportsionaalselt piiravaks.

16. Seoses USA vanglate ja konkreetselt ECCF-i kinnipidamistingimustega on kaebaja

ringkonnakohtu hinnangul põhimõtteliselt vääral seisukohal vastustaja ja halduskohtu uurimis- ja

põhjendamiskohustuse ulatuse osas. Sisuliselt leiab kaebaja, et vastustaja ei oleks tohtinud

kaebaja võimalike kinnipidamistingimustega seotud asjaoludega seoses usaldada USA

ametiasutustelt saadud teavet, vaid oleks pidanud koguma täiendavaid andmeid

kinnipidamistingimuste kohta ja veenduma, et inimväärikust alandava kohtlemise või vajaliku

arstiabi andmata jätmise võimalus on igal juhul välistatud. Ringkonnakohus leiab, et kui

puuduvad autoriteetsetest allikatest – näiteks kohtuotsustest, pädevate järelevalveasutuste

hinnangutest,

rahvusvaheliste

organisatsioonide

või

laialdaselt

tunnustatud

inimõigusorganisatsioonide raportitest vms samaväärse kaaluga dokumentidest – pärinevad

andmed selle kohta, et teatava riigi õigusnormid või neid norme eirav tavaline praktika ei taga

süsteemselt selle riigi kinnipidamisasutustes üldiselt või teatavas konkreetses

kinnipidamisasutuses inimväärikust austavaid kinnipidamistingimusi, võib Vabariigi Valitsus

Eesti kodaniku väljaandmise otsustamisel usaldada väljaandmist taotlenud riigilt saadud teavet

ega pea läbi viima üksikasjalikke vaatlus-, mõõtmis- vms toiminguid kinnipidamiskoha

olemtingimuste kontrollimiseks. Detailsema teabe ja vajadusel seda kinnitavate dokumentide

nõudmine on vajalik, kui esineb põhjendatud kahtlus varem esitatud teabe usaldusväärsuses.

Teise riigi asutustelt saadud teavet ei saa ebausaldusväärseks pidada pelgalt põhjusel, et see on

edastatud kirjades või e-kirjades või et asjaomased asutused ei ole andnud kaebaja hinnangul

piisavaid õiguslikult siduvaid garantiisid.

17. Halduskohus tõdes õigesti, et USA ametiasutuste varem antud ja haldusasjas nr 3-24-2302

tehtud kohtuotsusest nähtuvalt ebausaldusväärseks osutunud teave kinnipidamistingimuste kohta

12(16)

3-25-1547

MDC-s ei ole piisav seadmaks kahtluse alla USA ametiasutuste esitatud andmeid ECCF-i kohta.

Halduskohus tõi õigesti esile, et erinevalt MDC-st, mille kinnipidamistingimused olid ka USA

kohtute arvates ebainimväärsed, puuduvad mistahes autoriteetsed allikad, mille pinnalt saaks

samasuguse järelduse teha ECCF-i kohta. Kaebaja viidatud artiklid ja kohtuasja Carlos R.

Martinez vs. ECCF dokumendid puudutavad üksikuid juhtumeid, kus vanglateenistuse tegevus

või tegevusetus võib olla olnud õigusvastane. Nagu halduskohus aga õigesti märkis, ei luba need

andmed asuda seisukohale, et kinni peetavate isikute süsteemne hoidmine inimväärikust

alandavates tingimustes või vanglateenistuse õigusvastane tegevus või tegevusetus kinni

peetavate isikute turvalisuse, heaolu ja tervise kaitse tagamisel oleks omane USA vanglatele

üldiselt või konkreetselt ECCF-ile. Seevastu asjaolu, et näiteks kinni peetava isiku vajaliku

arstiabita jäämisega seotud juhtum on jõudnud kohtusse, kinnitab eelkõige seda, et kinni

peetavatele isikutele on tagatud nende õigusi rikkuva haldustegevuse vastu tõhusad

õiguskaitsevahendid. Eelkõige kohtuasjaga Carlos R. Martinez vs. ECCF seoses on halduskohus

seejuures põhjendatult osutanud sellele, et selles asjas ei ole teadaolevalt tehtud kohtuotsust, mis

kinni peetava isiku väiteid kinnitaks või veelgi enam, mille pinnalt saaks järeldada, et vajaliku

arstiabita jätmine on ECCF-is tavaline või et USA kehtivast õigusest tulenevat kohusust kinni

peetavatele isikutele vajalikud raviteenused tagada, tegelikkuses süsteemselt ei järgita.

18. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu järeldusega, et siinsel juhul oli USA asutuste kirjades

antud teave koosmõjus Eesti saatkonna atašee memos kajastatud andmetega piisav veendumaks,

et kaebaja ei satu väljaandmise korral inimväärikust alandavatesse tingimustesse. See, et Eesti

saatkonna atašee ei ole kõiki oma memos kirjeldatud ruume isiklikult näinud, vaid on kajastanud

memos ECCF-i külastades sealsetelt ametiisikutelt saadud infot, ei anna alust väita, et vastustajal

puudus kinnipidamistingimuste kohta vajalik ja piisav teave. Kaebaja osundatud allikad, sh

Ambrose Group LLC raport 2024. aastal koostatud raport, millele halduskohus on viidatud

vaidlustatud kohtuotsuse punktis 24, ega ka apellatsioonimenetluses esitatud dokument (dtl

1684), ei sea põhjendatult kahtluse alla vaidlustatud korralduses tehtud järeldusi, et ECCF-i

füüsilised olmetingimused (nt ruumide suurus, tualettide privaatsus, võimalus viibida vabas õhus

jms) tagavad inimväärikuse. Eelkõige eelviidatud Ambrose Group LLC raportist saab aga – nagu

vastustaja õigesti osutab – järeldada, et ECCF-is varem tuvastatud puudused on suuresti

kõrvaldatud. See raport võimaldab niisiis järeldada, et kinnipidamistingimused USA vanglates ja

konkreetselt ECCF-is on pidevalt järelevalve all, puudustele juhitakse kohaselt tähelepanu ning

vanglaadministratsioon kõrvaldab tuvastatud puudused. Väljaandmisotsuse õiguspärasust ei saa

väärata see, välisriigi kinnipidamisasutuses ei ole selle välisriigi õiguse seisukohast õigusvastase

tegevuse võimalused viidud nullini. Nagu halduskohus õigesti märkis, ei ole sellist garantiid

võimalik anda. Oluline on aga, et isikul oleks õiguste rikkumise korral adekvaatne võimalus oma

õiguste kaitseks. Siinsel juhul ei ole mõistlikku põhjust kahtluse alla seada USA asutuste esitatud

teavet, et õiguste rikkumise korral on kinni peetaval isikul võimalik esitada kaebusi

vanglateenistusele ja vajadusel pöörduda kohtusse. Viimast võimalust kinnitab ka kaebaja

viidatud kohtuasi Carlos R. Martinez vs. ECCF. Kaebaja osutatu, et statistiliselt rahuldatakse

vaid 3% kinnipeetavate kaebustest, ei luba teha järeldust, et kaebevõimalus on illusoorne või

ebatõhus.

19. Mis puudutab kaebaja väidet, et USA asutused ei ole andnud piisavat garantiid, et kaebaja

paigutatakse just ECCF-i, siis on halduskohus vaidlustatud kohtuotsuse punktis 16.1. viidatud

tõenditele tuginedes põhjendatult leidnud, et vastustaja võis selles küsimuses usaldada USA

asutuste kinnitust, et just sellesse kinnipidamisasutusse kaebaja väljaandmise korral paigutatakse.

Mingisuguseid täiendavaid garantiisid ei pidanud vastustaja selle kohta nõudma.

20. ECCF-i kambripinnaga seonduvalt on halduskohus põhjendatult tuginenud Eesti saatkonna

atašee memole, mille kohaselt on ECCF-i kambritega eluosakondades kahekohalised kambrid,

mille mõõdud on umbes 2,5x4 meetrit ning peale selle on kõnealuses vanglas ühiselamu-tüüpi

13(16)

3-25-1547

eluosakonnad, kus kinni peetavad isikud ei ole paigutatud kambrisse, vaid on ühel suurel alal,

mille ühes osas on narivoodid. Memos esitatud andmed ei tekita kahtlust, et nii kambritega

eluosakonnas kui ka ühiselamu-tüüpi eluosakonnas on kinnipeetavate arvu ja põrandapinna

vahekord selline, et inimväärikuse tagamiseks EIK praktika kohaselt nõutav minimaalne 3 m2

suurune isiklik ruum iga kinnipeetava kohta on kindlustatud. Kaebaja esitatud ja viidatud

andmete, sh apellatsioonkaebusele lisatud dokumendis esitatud andmete pinnalt ei saa teha

teistsugust järeldust.

21. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu järeldusega, et vastustaja võis ECCF-is inimväärikal

viisil tualeti kasutamise võimaluses piisavalt veenduda USA asutustelt saadud teabe ja saatkonna

atašee memo põhjal. Halduskohtu otsuse punktis 17 nimetatud dokumentidest nähtub veenvalt, et

ECCF-i kambritega eluosakondades kinni peetavatel isikutel on päevasel ajal võimalik viibida

väljaspool kambrit, mis tähendab, et kambris asuva tualeti privaatne kasutamine on võimalik

selliselt, et teine kambris kinni peetav isik lahkub kambrist. Samuti nähtub memost, et eraldi

tualetid on ühisalal. Asjaolu, et neis tualettides kasutatavate vaheseinte kõrgus on vaid umbes 0,5

meetrit, ei järeldada, et tegemist on inimväärikust alandavate kinnipidamistingimustega, nagu ka

sellest et öisel ajal on kambris kinni peetaval isikul võimalus kasutada üksnes kambris olevat

eraldamata tualetti. USA asutuste väide, et tualettide kasutamise võimalustega seoses ei ole

ECCF-is kaebusi esitatud – ja asjaolu, et seda väidet ümber lükkavat või vähemalt mõistlikult

kahtluse alla seadvat teavet ei ole – lubab samuti järeldada, et tegelikkuses on võimalik tualeti

kasutamine nii, et see inimväärikust ei alanda. Ei ole usutav, et USA ühiskonnas oleksid

privaatsusega seoses üldiselt aktsepteeritavad standardid oluliselt madalamad kui Euroopas.

Seega, olukorras, kus puuduvad andmed, mis seaks tõsiseltvõetavalt kahtluse alla selle, et

sellistes USA vanglates, nagu ECCF kinni peetavatel isikutel on võimalik inimväärikust tagaval

viisil tualetti kasutada ning kus USA asutused on sellekohastele küsimustele vastanud, et see on

võimalik, võis vastustaja pidada seda võimalikuks ning asuda seisukohale, et selles osas ei saa

kinnipidamistingimusi pidada inimväärikuse austamise nõudega vastuolus olevaks ega keelduda

kaebaja väljaandmisest sel põhjusel.

22. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu järeldusega, et vaidlustatud korralduse andmisel oli

vastustajal piisavalt andmeid veendumaks, et vajalik arstiabi on kaebajale USA-s kättesaadav.

Kaebaja terviseandmeid kajastavatest tõenditest, mida halduskohus on käsitlenud vaidlustatud

kohtuotsuse punktis 13.1, nähtub veenvalt, et kaebaja tervis on vilets ja tal on diagnoositud

hulgaliselt haigusseisundeid. Apellatsioonimenetluses esitatud psühhiaatri tõend kinnitab

depressiooni. Puudub aga mistahes põhjus arvata, et kaebaja väljaandmise korral ei oleks talle

USA-s kättesaadav neile haigusseisunditele vastav ravi. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu

järeldusega, et USA asutustelt saadud teave kinnitab, et kinni peetavatele isikutele on vajalik ravi

tagatud ning USA vanglateenistusel on selle osutamiseks vajalikud võimalused ja vahendid.

Autoriteetsetest allikatest pärinevat teavet, mis selle kahtluse alla seaks, ei ole. Nagu eespool

märgitud, siis üksikud juhtumid, mil on leidnud tuvastamist kinni peetava isiku vajaliku ravita

jätmine ei luba teha järeldust, et vajaliku ravita jätmine on tavapärane praktika või vähemalt

tõenäoline kaebaja puhul. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu järeldusega, et kaebajal

diagnoositud haigused ei ole sedavõrd haruldased, et võiks kahelda selles, et USA

vanglasüsteemis kinni peetavatele tagatava ravistandardi kohane ravi ei ole piisav. Põhjendatud ei

ole kaebaja etteheide, et vastustaja ei ole üksikasjalikult kontrollinud, milliseid konkreetseid

raviteenuseid kaebajale tema tervislikku seisundit arvesse võttes USA vanglas pakutakse.

Vastustaja võis piirduda USA ametiasutustelt saadud teabega, et USA õiguse ja praktika kohaselt

on kinni peetavatele vajalik ravi tagatud ning sellekohaseid selgitusi tõeks pidada, kui selgelt

nende vastu rääkivad andmed puudusid. Nõustuda ei saa ka kaebaja seisukohaga, et vastustaja ja

halduskohus oleksid pidanud üksikasjalikult kontrollima, kas USA vanglas on kaebajal võimalik

järgida talle arsti ettekirjutusel määratud dieeti, kas on olemas võimalused ujumiseks ja

14(16)

3-25-1547

massaažiks, võimalused voodi kohandamiseks jne. Asjaolu, et kaebaja senised raviarstid on talle

määranud mingi kindla ravi, sh dieedi, ravivõimlemise jms, ei tähenda, et needsamad ravivõtted

tuleb tingimata tagada ka vangistuses. USA ametiasutuste kinnitus, et kinni peetavate isikute

tervis on professionaalse meditsiinipersonali kontrolli all, lubab järeldada, et igale kinni peetavale

isikule tagatakse vähemalt minimaalne meditsiiniliselt nõutav ravi. Kasutatavad ravivõtted ei

pruugi olla samavõrd tõhusad kui need, mis oleksid võimalikud vabaduses. See aga ei anna alust

käsitada kinnipidamist ebainimlikuna.

23. Mis puudutab kaebaja väidet, et väljaandmine piirab ebaproportsionaalselt kaebaja õigust

perekonnaelule ega võtta nõuetekohaselt arvesse kaebaja perekonnaliikmete huve, siis selles osas

on halduskohtu põhjendused ammendavad. Ringkonnakohus nõustub nende põhjendustega neid

kordamata. Vastustaja ja halduskohus on õigesti osutanud sellele, et perekonnaelu saab

väljaandmise takistuseks olla vaid erandlikel asjaoludel, milliseid siinsel juhul ei esine. Asjaolu,

et kaebaja abikaasal on tuvastatud osaline töövõime ja asjaolu, et kaebajal on alaealine laps, ei ole

sellisteks erandlikeks asjaoludeks. Sõltumata sellest, kas kaebaja abikaasa teised lähedased

saaksid teda vajadusel abistada, nagu leidis halduskohus, saab kaebaja abikaasale igal juhul

vajalikku tuge pakkuda Eesti sotsiaalsüsteem. Tuleb silmas pidada, et vahetut abi ei saaks kaebaja

oma pereliikmetele osutada ka juhul kui ta viibiks vahi alla või kannaks karistust Eestis, samuti

oleksid sellisel juhul äärmiselt piiratud tema võimalused perekonda majanduslikult toetada.

24. Ka kaebaja argumente, mis puudutavad perekonnasidemete katkemise ohtu seoses piiratud

suhtlemisvõimalusega, on halduskohus vaidlustatud kohtuotsuses piisava põhjalikkusega

käsitlenud. Apellatsioonimenetluses esitatud kaebaja täiendavad argumendid ei lükka

halduskohtu seisukohti ümber. Kuigi võib tõdeda, et konkreetselt ECCF-i kohta esitatud

andmetest ei saa üheselt järeldada, kas, kui sageli ja millistel tingimustel on seal kinni peetaval

isikul võimalik läbi viia videokohtumisi lähedastega, tuleb asuda seisukohale, et USA asutuste

antud teave telefonikõnede, elektronkirjade ning posti teel suhtlemise kohta, samuti võimaluse

kohta kinni peetavat vanglas külastada, oli piisav, et õigustada vastustaja järeldust, et

suhtlemispiirangutega kaasnev perekonnaelu riive ei kaalu üles avalikku huvi väljaandmise

legitiimise eesmärgi saavutamise vastu.

25. Nõustuda ei saa kaebaja väitega, et halduskohus ei ole tähelepanu pööranud kaebaja

ebapiisava inglise keele oskusega seotud asjaoludele. Halduskohus on USA asutustelt saadud

andmetele tuginedes õigesti leidnud, et eelkõige kriminaalmenetluses kaitseõiguste tõhusaks

teostamiseks tagatakse kaebajale tõlge. Puuduvad mistahes andmed, mis viitaks sellele, et USA

kriminaalmenetluses ei ole inglise keelt mitte oskavatele või seda ebapiisavalt oskavatele

isikutele tagatud vajalik tõlge.

26. Mis puudutab kaebaja etteheidet, et halduskohus on mööda vaadanud kaebaja esitatud

tõenditest, mis kajastavad tõsiseid ja süsteemseid probleeme ECCF-is, siis nõustub

ringkonnakohus vastustaja seisukohaga, et neis dokumentides sedastatud töökorralduslikud

probleemid, töötajatele määratud distsiplinaarkaristuste hulk või tuvastamist leidnud üksikud

vägivallajuhtumid kinnipidamisasutuses, kus viibib kokku üle 2000 kinnipeetava, ei anna alust

väiteks, et kinnipeetavatele saaks seal osaks ebainimväärne kohtlemine. Nagu eespool märgitud,

siis on eelkõige Ambrose Group LLC 2024. aasta raportis tõdetud, et ECCF on olnud edukas

varem tuvastatud probleemide lahendamisel. Apellatsioonkaebuses esitatud järelevalvedokument,

mis on liiati koostatud 2019. aastal ehk praeguseks 6 aastat vana, ei kinnita samuti kaebaja väidet.

27. Kokkuvõttes tõdeb ringkonnakohus, et vastustaja kogus menetluse käigus piisavalt teavet ja

on seda nõuetekohaselt arvesse võttes ja kaalutlusvigu tegemata andnud lubatava hinnangu, et

esineb ülekaalukas avalik huvi rahvusvahelise kuritegevuse vastase võitlusega seotud eesmärkide

saavutamise ning Eesti rahvusvaheliste kohustuste täitmise vastu, mistõttu on kaebaja

väljaandmine vajalik ja sobiv meede ega piira kaebaja põhiõigusi ebaproportsionaalselt.

15(16)

3-25-1547

28. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ning vastustaja ei ole esitanud

apellatsioonimenetlusega seotud menetluskulusid puudutavaid dokumente, jäävad

apellatsioonimenetlusega seotud menetluskulud poolte endi kanda.

(digitaalselt allkirjastatud)

16(16)