4-25-2006/10 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

4-25-2006

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Viru Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

03. juuli 2025, Narva kohtumaja

Väärteoasja number

4-25-2006 (940024000384)

Kohtunik

Jaanika Kõrgmaa

Kaebuse esitaja

Enefit Industry AS

Registrikood 10579981; asukoha aadress Keskterritooriumi/,

1, Auvere küla, Vaivara vald, 40107, Ida-Virumaa; e-post

info@enefitpower.ee

Kaebaja lepinguline esindaja

Alan Paas

Kohtuväline menetleja

Keskkonnaamet

asukoht Roheline tn 64, Pärnu linn, Pärnumaa

Väärteoasi

Enefit Industry AS kaebus Keskkonnaameti 02.05.2025

otsuse nr 940024000384 peale, millega Enefit Industry AS

tunnistati süüdi tööstusheite seaduse § 162 lg 2 järgi –

kompleksloa nõuete rikkumine juriidilise isiku poolt

Menetluse liik

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

juhindudes VTMS §-dest 120, 155-156, 199 ja § 132 p-st 2

1. Rahuldada Enefit Industry AS kaebus osaliselt.

2. Lõpetada väärteoasjas väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 5 alusel teo aegumise tõttu 8.

ploki SO2

ööpäevakeskmise heite piirväärtuste (edaspidi HPV) ületamises, s.o

kuupäevadel 25.01.2023, 26.01.2023, 27.01.2023, 16.02.2023, 28.02.2023, 04.03.2023,

05.06.2023, 06.06.2023.

3. Lõpetada väärteoasjas väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 5 alusel teo aegumise tõttu

tahkete osakeste (PM-sum) HPV ületamine 8. plokis jaanuris 24 päeval, veebruaris 9

päeval, märtsis 15 päeval, mais 9 päeval.

4. Lõpetada väärteoasjas väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 5 alusel teo aegumise tõttu

tahkete osakeste HPV ööpäevakeskmiste ületamine 5. plokis I ja II kvartalis ning III

kvartalis kuupäeval 04.07.2023.

5. Tühistada Keskkonnameti 02.05.2025 otsus nr 940024000384 menetlusalusele isikule

määratud karistuse osas.

6. Teha tühistatud osas uus otsus, millega karistada Enefit Industry AS tööstusheite

seaduse § 162 lg 2 järgi ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga summas 90

000 (üheksakümmend tuhat) eurot.

7. Muus osas jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata.

8. Rahatrahv summas 90 000 eurot tuleb 45 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult

teatavakstegemise

päevast

tasuda

vaidlustatud

otsuses

märgitud

Rahandusministeeriumi arveldusarvele, märkides ära kohustusliku viitenumbri XXX.

9. VTMS § 204 lg 3 kohaselt kui süüdlane ei järgi rahatrahvi tasumise tähtaega,

saadetakse vastavalt VTMS §-le 202 lahendi koopia kümne päeva jooksul kohtutäiturile,

millele on tehtud märge jõustumise kohta.

10. Rahuldada osaliselt VTMS § 23 alusel menetlusaluse isiku Enefit Industry AS

lepingulise esindaja taotlus menetluskulude hüvitamiseks.

11. Hüvitada menetlusalusele isikule Enefit Industry AS õigusabikulud summas 1050 (üks

tuhat viiskümmend) eurot riigi eelarve vahenditest. Menetlusaluse isiku esindajal tuleb

esitada kohtule arvelduskonto number, kuhu välja mõistetud õigusabikulud kohtuotsuse

jõustumisel tasumisele kuuluvad.

12. Edastada jõustunud kohtuotsuse ärakiri Rahandusministeeriumile menetluskulude

hüvitamise osas täitmiseks.

13. Asitõend: Neli digitaalset andmekandjat(CD-plaadid), mis asuvad väärteotoimikus,

jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel toimiku juurde.

Edasikaebamise kord

Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama

Viru Maakohtule 7 päeva jooksul kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui selleks ajaks ükski

menetluspool soovist kasutada kassatsiooniõigust ei teata, vormistatakse kohtuotsus selle

lõpposana. Kassatsiooniteate esitamisel on motiveeritud kohtuotsus pooltele kättesaadav Viru

Maakohtu Narva kohtumaja kantseleis 1. augustil 2025. Kohtuotsuse peale võib menetlusaluse

isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada

kassatsiooni Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse tervikteksti avalikult

teatavakstegemisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSES TOIMUNU

1. Keskkonnaameti 02.05.2025 otsusega väärteoasjas nr 940024000384 karistati Enefit

Industry AS (endise ärinimega Enefit Power AS) tööstusheite seaduse § 162 lg 2 alusel

rahatrahviga 190 000 eurot. Nähtuvalt väärteoasja nr 940024000384 otsusest tuleb määratud

rahatrahv 190 000 eurot tasuda 45 päeva jooksul.

2.

19.05.2025 registreeris Viru Maakohus menetlusaluse isiku esindaja kaebuse kohtuvälise

menetleja 02.05.2025 otsusele, milles palutakse kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist ning

väärteomenetluse lõpetamist. Alternatiivselt, palutakse tühistada Keskkonnaameti 02.05.2025

otsus ulatuses, millega Enefit Industry AS-le määrati rahatrahviks 190 000 eurot ning teha uus

otsus rahatrahvi summa osas. Lisaks palutakse mõista Keskkonnaametilt välja Enefit Industry

AS-i menetluskulud vastavalt esitatavale menetluskulude nimekirjale. Muuhulgas märkis

menetlusalune isiku esindaja, et soovib, et kaebus lahendataks kirjalikus menetluses. Väärteoasi

jagati Viru Maakohtu Narva kohtumaja kohtunik Jaanika Kõrgmaa menetlusse.

3.

29.05.2025 edastas kohtuväline menetleja kohtule väärteotoimiku.

4.

30.05.2025 edastas kohtuväline menetleja maakohtule seisukoha Enefit Industry AS

kaebuse suhtes. Seisukohas palus kohtuväline menetleja jätta väärteoasjas nr 940024000384

koostatud üldmenetluse otsuse peale esitatud kaebus rahuldamata osas, milles aegumise tähtaeg ei

ole möödunud. Samuti palus kohtuväline menetleja jätta menetluskulud Enefit Industry AS

kanda. Keskkonnaamet märkis, et on nõus asja kirjaliku menetlusega.

5. Kohus võttis Enefit Industry AS kaebuse menetlusse ja määras vaadata väärteoasi läbi

kirjalikus menetluses. Kohus edastas Keskkonnaameti 30.05.2025 esitatud kirjaliku seisukoha

Enefit Industry AS-le. Kohus andis kohtumenetluse pooltele õiguse esitada maakohtule kirjalikke

seisukohti, samuti taandusi ja muid taotlusi kuni 20.06.2025.

6.

20.06.2025 esitas menetlusaluse isiku lepinguline esindaja kaebaja täiendava seisukoha ja

menetluskulude nimekirja.

KOHTU PÕHJENDUSED

7. Kohus, tutvunud esitatud kaebuse ja selle täiendustega, edastatud seisukohaga ning

uurinud kirjalikke tõendeid, leiab, et kaebus tuleb rahuldada osaliselt.

8. VTMS § 123 lg 2 kohaselt vaatab maakohus väärteoasja läbi täies ulatuses, sõltumata

esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud

faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

9. Kuna VTMS § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata

esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud

faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, peab kohus sellele järgnevalt lahendama VTMS § 133 loetletud

küsimused. Muuhulgas peab kohus välja selgitama, kas leidis aset tegu, milles menetlusalust

isikut süüdistatakse, kas teo on toime pannud menetlusalune isik, kas tegu on väärtegu ja kas see

on õigesti kvalifitseeritud.

Kohtu seisukoht väärteoepisoodide aegumise osas

10. Esmalt peab kohus vajalikuks välja tuua, et VTMS § 29 lg 1 p 5 kohaselt väärteomenetlust

ei alustata ja alustatud menetlus tuleb lõpetada, kui väärteo aegumistähtaeg on möödunud.

Seejuures on aegumine väärteomenetluses absoluutne menetlustakistus, mis ei võimalda asja

edasist menetlemist (RKKKo 3-1-1-17-17 p 6).

11. KarS § 81 lg 3 kohaselt on väärtegu aegunud, kui selle lõpule viimisest kuni selle kohta

tehtud otsuse jõustumiseni on möödunud kaks aastat, kui seadus ei näe selle eest ette

kolmeaastast aegumistähtaega. Tööstusheite seaduse (edaspidi THS) § 162 puhul ei näe seadus

kahest aastast pikemat aegumistähtaega. Siinkohal märgib kohus, et kuivõrd menetlusalune isik

on esitanud kaebuse, siis ei ole selle kohta tehtud kohtuvälise menetleja otsus jõustunud.

12. Esitatud kaebuses on menetlusealuse isiku lepinguline esindaja välja toonud, et kaebuse

esitamise ajaks on enam kui kaks aastat möödunud järgnevatest otsuses kirjeldatud tegudest: 1) 8.

ploki SO2 ööpäevakeskmise heite piirväärtuste (edaspidi HPV) ületamised 2023. aasta

järgmistel kuupäevadel 25.01, 26.01, 27.01, 16.02, 28.02 ja 04.03; 2) tahkete osakeste (PM-sum)

HPV ületamine 8. plokis perioodil jaanuar – märts; 3) tahkete osakeste HPV ületamine 5. plokis I

kvartalis. Lisaks ei ole aegumise tõttu võimalik kaebaja hinnangul määrata trahvi HCl ja PM-

sum aasta keskmise HPV ületamise eest. Aasta keskmist mõjutanud HCl ja PM-sum heitmete

väljutamisest perioodil 01.01.2023 – 01.05.2023 oli möödunud otsuse tegemise ajaks kaks aastat.

Kahtlus teo toimepanemise täpses ajas tuleb Riigikohtu praktika järgi in dubio pro reo

põhimõttest tulenevalt tõlgendada menetlusaluse isiku kasuks (RKKKo 3-1-1-37-16, p 9.) Kuna

väärteoprotokollist ei ilmne, millise 2023. aasta perioodi heitmed põhjustasid aasta keskmise HCl

ja PM-sum keskmise HPV ületamised, ei ole EI-i rikkumist ajaliselt täpselt võimalik määrata.

Viidatud Riigikohtu praktikast tulenevalt tuleb kaebaja hinnangul eeldada, et aasta keskmise

nõude ületamise põhjustasid heitmed perioodil 01.01.2023 – 01.05.2023, mille tõttu on karistuse

määramine HCl ja PM-sum aasta keskmise HPV ületamise eest välistatud.

13. Kohtuväline menetleja on oma kirjalikus seisukohas möönnud, et osa väärteootsuses

kirjeldatud rikkumisi on karistusseadustiku § 81 lg 3 alusel aegunud, kuivõrd nende

toimepanemise hetkest kuni väärteootsuse tegemise kuupäevani (02.05.2025) on möödunud

rohkem kui kaks aastat. Tulenevalt sellest Keskkonnaamet ei taotle sanktsiooni määramist nende

episoodide eest, mille osas on väärteo aegumise tähtaeg möödunud. Samas juhtis Keskkonnaamet

tähelepanu asjaolule, et väärteomenetluse aluseks olevad rikkumised ei piirdu ainult aegunud

episoodidega. Mitmed sarnased rikkumised jätkusid ka pärast 02.05.2023, mis tähendab, et nende

osas ei ole väärteo aegumine saabunud ning menetluse jätkamine on täielikult õiguspärane.

Keskkonnaamet leidis enda kirjalikus seisukohas, et kaebaja väide, et keskmise piirväärtuse (HCI

ja PM-sum) rikkumised on samuti aegunud, ei ole põhjendatud. Aasta keskmine kujuneb kogu

kalendriaasta kestel mõõdetud heitkoguste alusel. Sellise rikkumise puhul ei ole asjakohane

käsitleda üksikuid heitmeid (nt jaanuaris 2023) eraldiseisvate tegudena, kuna aasta keskmine on

statistiliselt tuletatud koondnäitaja, mille rikkumine tuvastatakse kokkuvõttes pärast

andmekogumise perioodi lõppu, s.o pärast 31.12.2023. Rikkumise tuvastamiseks vajalikud heited

pärinevad ka perioodist 02.05–31.12.2023, siis ei ole aegumine veel saabunud. Keskkonnaamet

juhib kohtu tähelepanu, et väärteotoimikus (lk 116 DVD plaadil 8pl SO2 ööpäevased ületamised

2023. aastal) on olemas täpsed heiteandmed kogu 2023. aasta kohta, millest nähtub, et 8.

energiaploki HCl ja PM-sum kontsentratsioonid püsisid kõrgetel tasemetel ka pärast 02.05.2023.

Seetõttu ei saa väita, et aasta keskmise piirväärtuse ületamist põhjustanud heitepiirväärtuste

ületamised toimusid ainult aegunud perioodil. In dubio pro reo põhimõte ei rakendu juhul, kui

menetlejal on väärteotoimikus olemas objektiivsed andmed, mis kinnitavad rikkumise toimumist

ka aegumata ajaperioodil. Kokkuvõtlikult leiab Keskkonnaamet, et väärteootsuses kirjeldatud osa

rikkumisi on aegunud, mistõttu nende episoodide alusel ei ole võimalik määrata sanktsiooni.

Siiski esinesid samaliigilised rikkumised ka pärast 02.05.2023, s.t mitte aegumise perioodil.

Aasta keskmise piirväärtuste rikkumise osas on olemas andmed, et see hõlmab ka aegumata

perioodi, mistõttu väärtegu ei ole aegunud tervikuna.

14. Kohus leiab, et kaebaja poolt esitatud väide, et trahvi ei ole võimalik määrata HCI ja PM-

sum keskmise HPV ületamise eest, ei ole õiguslikult põhjendatud ning taotlus nimetatud

väärteoepisoodides väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 29 lg 1 p 5 alusel rahuldamisele ei

kuulu. Kohus nõustub Keskkonnaameti seisukohaga, mille kohaselt aasta keskmine kujuneb kogu

kalendriaasta kestel mõõdetud heitkoguste alusel ning DVD plaadilt 8pl SO2 ööpäevased

ületamised 2023. aastal (väärteotoimiku lk 116) nähtub, et 8. energiaploki HCl ja PM-sum

kontsentratsioonid püsisid kõrgetel tasemetel ka pärast 02.05.2023 . Kohus on seisukohal, et aasta

keskmise HPV määrade ületamise puhul on tegemist jätkuva süüteoga. KarS § 81 lg 4 kohaselt

arvutatakse jätkuva süüteo korral aegumise tähtaega viimase teo lõpuleviimisest. See tähendab, et

juhul, kui viimase teo lõpuleviimisest arvutatav aegumistähtaeg ei ole möödunud, siis puudub

väärteomenetluse lõpetamiseks seaduslik alus (RKKK 4-18-616/54 p 32). Kokkuvõtvalt kohus

leiab, et aasta keskmiste määrade rikkumised ei ole seadusest tulenevalt aegunud, kuivõrd aasta

keskmine kujuneb kalendriaasta lõpuga, mistõttu etteheidetava perioodi jooksul toimepandud

teod aeguvad 31.12.2025.

15. Ometi leiab kohus, et väärteo etteheites välja toodud mõningad teised episoodid on KarS §

81 lg 3 kohaselt aegunud.

16. Nimelt on menetlusalusele isikule etteheidetud 8. ploki SO2 ööpäevakeskmise heite

piirväärtuste (edaspidi HPV) ületamine (8. plokk, keevkihtkatlad, loaga lubatud SO2

ööpäevakeskmine HPV on 200 mg/Nm3 ) järgnevalt: 25.01.2023 – 414 mg/Nm3 ; 26.01.2023 –

412 mg/Nm3 ; 27.01.2023 – 268 mg/Nm3 ; 16.02.2023 – 250 mg/Nm3 ; 28.02.2023 - 388

mg/Nm ; 04.03.2023- 265 mg/Nm3; 05.06.2023 - 271 mg/Nm3 ; 06.06.2023 - 328 mg/Nm3.

Nimetatud süüteoepisoodide aegumistähtajad on vastavalt 25.01.2025, 26.01.2025, 27.01.2025,

16.02.2025, 28.02.2025, 04.03.2025, 05.06.2025, 06.06.2025. Seega on kohtuotsuse tegemise

ajaks kõik nimetatud väärteoepisoodid aegunud. Kohus leiab, et antud juhul on põhjendatud ja

mõistlik lõpetada menetlus nimetatud episoodides seoses aegumisega.

17. Samuti on menetlusalusele isikule etteheidetud tahkete osakeste (PM-sum) HPV ületamist

8. plokis 2023. aasta jaanuaris 24 päeval, veebruaris 9 päeval, märtsis 15 päeval, mais 9 päeval,

oktoobris 9 päeval, novembris 12 päeval, detsembris 11 päeval. Kohus leiab, et kuivõrd

nimetatud kuudel on ööpäevakeskmise HPV ületamised fikseeritud konkreetsetel kuupäevadel,

siis aeguvad ka nimetatud episoodid kahe aasta möödumisel. See tähendab, et arvestades

kohtuotsuse tegemise aega on põhjendatud lõpetada väärteomenetlus aegumise tõttu

väärteoepisoodides tahkete osakeste (PM-sum) HPV ületamise eest 8. plokis 2023. aasta

jaanuaris 24 päeval, veebruaris 9 päeval, märtsis 15 päeval, mais 9 päeval.

18. Lisaks on menetlusalusele isikule etteheidetud tahkete osakeste HPV ööpäevakeskmiste

ületamist 5. plokis 2023. aasta I kvartalis(kuupäeval 02.01.2023), II kvartalis(kuupäeval

05.05.2023), III kvartalis(kuupäevadel 04.07.2023, 24.08.2023 kuni 28.08.2023, 09.09.2023 ja

10.09.2023, 12.09.2023, 20.09.2023, 21.09.2023) ja IV kvartalis(01.10.2023, 16.10.2023,

22.10.2023, 23.10.2023, 24.10.2023, 27.10.2023, 29.10.2023, 30.10.2023). Taaskord leiab

kohus, et arvestades kohtuotsuse tegemise aega on põhjendatud lõpetada väärteomenetlus

aegumise tõttu väärteoepisoodides tahkete osakeste HPV ööpäevakeskmiste ületamise eest 5.

plokis 2023. aasta I kvartalis (ühes episoodis) ja II kvartalis (ühes episoodis) ning III kvartalis

kuupäeval 04.07.2023. Kohus märgib, et kuigi kohtuotsus on tehtud üks päev enne 04.07.2023

toime pandud väärteoepisoodi aegumist, siis ei ole võimalik nimetatud tähtaja jooksul tehtud

kohtuotsusel jõustuda ning jõustumise ajaks on väärteoepisood igal juhul aegunud.

19. Eeltoodu tõttu leiab kohus, et antud juhul on põhjendatud ja mõistlik lõpetada menetlus

nimetatud väärteoepisoodides seoses aegumisega. Aegumistähtaja möödumise kui absoluutse

menetlustakistuse esinemise tõttu jätab kohus faktilised ja õiguslikud asjaolud aegunud

episoodides esitamata, kuna selleks puudub õiguslik ja praktiline vajadus.

Kohtu seisukoht väärteoepisoodide tõendatuse osas

20. Esmalt toob kohus välja, et kaebaja on ette heitnud, et trahv on määratud väärale isikule,

kuna väärteomenetluse ajal toimus Enefit Power AS (praeguse ärinimega Enefit Industry AS)

jagunemine. 01.04.2025 jagunes Enefit Industry AS eraldumise teel, andes Eesti Elektrijaama,

Balti Elektrijaama ja Auvere Elektrijaama käitised ning nendega seotud varad, õigused ja

kohustused üle jagunemisel asutatavale äriühingule Enefit Power OÜ (äriregistrikood 17209649).

Jagunemine kanti äriregistrisse 01.04.2025. Alates 11.04.2025 on Eesti Elektrijaama

keskkonnakompleksloa omajaks Enefit Power OÜ. Kaebaja leiab, et sellest lähtuvalt ei vastuta

Enefit Industry AS Eesti Elektrijaama käitamise eest ja sellega kaasnevate võimalike

keskkonnaalaste rikkumiste eest. Kõik Eesti Elektrijaama puudutavad juhtimisotsused tehakse

pärast jagunemist Enefit Power OÜ poolt. Enefit Industry AS ei saa mõjutada Enefit Power OÜ

kui iseseisva äriühingu tegutsemist ja keskkonnaalaseid meetmeid. Karistuse määramine Enefit

Industry AS-le ei täidaks seega käesoleval juhul oma eesmärki. Juhul, kui kohus teeb uue otsuse

karistuse määramise kohta, tuleb väärteo otsuse adressaadiks seega märkida Enefit Power OÜ.

21. Keskkonnaamet on kirjalikud seisukohas jäänud enda seisukoha juurde, mille esitas ka

väärteomenetluse otsuses, et väärteoprotokollis etteheidetavad teod on pandud toime 2023. aastal

Enefit Power AS-i poolt. Seega jääb kohtuvälise menetleja hinnangul menetlusaluseks isikuks

Enefit Industry AS (kuni 27.03.2025. a Enefit Power AS).

22. Vaidlust ei ole, et Enefit Power OÜ asutati Enefit Indrusty AS-ist eraldumise teel,

jagunemine kanti äriregistrisse 01.04.2024 (kohtutoimik 1. kd, lk 63) ning väärteona

etteheidetavad teod on toime pandud enne Enefit Power OÜ asutamist. Seega teo toimepanemise

ajal puudus Enefit Power OÜ-l õigusvõime ja ka süüvõime KarS § 37 mõistes. Kohus on

seisukohal, et Enefit Power OÜ-d ei saa samastada Enefit Industry AS-iga ning tegemist ei ole

sama õigussubjektiga. Seda olenemata asjaolust, et Eesti Elektrijaama, Balti Elektrijaama ja

Auvere Elektrijaama käitised ning nendega seotud varad, õigused ja kohustused on jagunemisel

üle antud asutatavale äriühingule Enefit Power OÜ. Kohus leiab, et karistusõiguslikku vastutust

(isiku süüd) ei ole võimalik juriidilise isiku õigusjärglasele üle kanda (vt Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 20. jaanuari 2014. a otsust asjas nr 3-1-1-133-13). Eeltoodust lähtuvalt

nõustub kohus kohtuvälise menetlejaga ning on seisukohal, et menetlusaluseks isikuks on Enefit

Industry AS (kuni 27.03.2025. a ärinimega Enefit Power AS).

23. Järgnevalt toob kohus välja, et Keskkonnameti 02.05.2025 otsuse kohaselt ei täitnud

ajavahemikul 01.01.2023 kuni 31.12.2023 Enefit Industry AS (kuni 27.03.2025 a ärinimega

Enefit Power AS) juhatuse liikme A T (Enefit Power AS juhatuse liige ajavahemikul 01.01.2021

a kuni 15.11.2024 a) kaudu Eesti elektrijaamas keskkonnakompleksloa nr XX (allkirjastatud loa

versioon 13.05.2022 - 04.07.2022 a (keskkonnakompleksloa ümberregistreerimine uuele vormile

04.07.2022 a, mis kehtis kuni 29.12.2024 a )) sätestatud nõudeid. Arvestades, et kohus on

eelnevalt tuvastanud, et mõningate süüteoepisoodide aegumistähtaeg on saabunud ning nende

osas väärteomenetluse lõpetanud, siis toob kohus välja missuguste süüteoepisoodide osas on

kohtul vaja veel seisukoht võtta:

1) Seire tavapärastest erinevates käitamistingimustes

2) 6. plokis raskmetalli Hg (elavhõbe CAS nr XX) sisalduse mõõtmine väljuvatest

heitgaasidest

3) 3. plokis Cu (vase CAS nr XX) hetkelise heitkoguse ületamine (loas lubatud 0,004 g/s)

mõõdeti 05.12.2023 a 0,0092 g/s)

4) HCl HPV ületamine 8. plokis. Keskkonnakompleksloa kohaselt on 8. plokis

vesinikkloriidi HPV (ühe aasta jooksul tehtud mõõtmiste keskväärtus) 15 mg/Nm3.

Tegelikult mõõdeti HCl 2023. a keskmiseks HPV-ks 24,7 mg/Nm3.

5) Mõõta üks kord kvartalis heiteallikatest nr XX, XX, XX, XX ja XX (energiaplokkide 3-6

ja 8 korstnatest) väljuvatest heitgaasidest vesinikkloriidi (HCl) sisaldus. Seiret pole 2023 a

teostatud nõutud mahus, nimelt 3. plokis on teostatud 1 mõõtmine, 4. plokis on teostatud 1

mõõtmine, 5. plokis on teostatud 3 mõõtmist ja 6. plokis on teostatud 1 mõõtmine.

6) NOx ööpäevakeskmiste HPV ületamine 6. plokis. Keskkonnakompleksloa kohaselt HPV

200 mg/Nm3. HPV ületamine järgnevalt:

• 24.11 - 256,4 mg/Nm3

• 8.12 - 273,3 mg/Nm3.

7) Tahkete osakeste (PM-sum) HPV ületamine 8. plokis (keskkonnakompleksloa kohaselt on

tahkete osakeste ööpäevakeskmine HPV 20 mg/Nm3 ja aastakeskmine HPV 20 mg/Nm3 )

järgnevalt: • oktoobris 9 päeval (kõrgeim heite näit oli 23.10 - 51,2 mg/Nm3 ) • novembris

12 päeval (kõrgeim heite näit 19.11 – 102,7 mg/Nm3 ) • detsembris 11 päeval (kõrgeim

heite näit 7.12 - 128,8 mg/Nm3 ) 8. plokis ületati aasta keskmine PM-sum HPV, milleks

oli 42,2 mg/Nm3

8) Tahkete osakeste HPV ületamine 5. plokis (keskkonnakompleksloa kohaselt on tahkete

osakeste ööpäevakeskmine HPV 20 mg/Nm3 ja aastakeskmine HPV 20 mg/Nm3 )

järgnevalt:

• III kvartal ööpäevakeskmiste HPV ületamine tahketel osakestel:

-

24.08 kuni 28.08 HPV ületamised vahemikus 23,5 kuni 35,1 mg/Nm3 .

-

9.09 ja 10.09 ületamised vahemikus 23,3 kuni 27,1 mg/Nm3 .

-

12.09 - 26,9 mg/Nm3 20.09 - 25,1 mg/Nm3 21.09 - 28,6 mg/Nm3

• IV kvartal Novembris ületati tahkete osakeste HPV 16 päeval, maksimaalne heide oli

47,3 mg/Nm3 .

-

1.10 – 27,7 mg/Nm3

-

16.10 – 33,7 mg/Nm3

-

22.10 – 25,0 mg/Nm3

-

23.10 - 37,6 mg/Nm3

-

24.10 - 24,6 mg/Nm3

-

27.10 – 27 mg/Nm3

-

29.10 - 22,9 mg/Nm3

-

30.10 - 27,3 mg/Nm3

Detsembris ületati tahkete osakeste HPV 4 päeval, maksimaalne heide 91,4 mg/Nm3

24. Kohtuväline menetleja on üldmenetluse otsuses märkinud, et sellise tegevusega pani

menetlusalune isik toime THS § 162 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo.

25. THS § 162 lg 2 näeb ette vastutuse kompleksloa kohustuse ja kompleksloa nõuete

rikkumise eest. Nimelt tegevuse eest kompleksloata valdkonnas, kus kompleksluba on nõutav,

või kompleksloa nõuete rikkumise eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik karistatakse

rahatrahviga kuni 400 000 eurot. Antud juhul on menetlusalusele isikule ette heidetud

kompleksloa nõuete rikkumist.

26. Antud juhul peab kohus hindama, kas tõendamist on leidnud menetlusaluse isiku poolt

keskkonnakompleksloa nr XXX nõuete rikkumine.

27. Käesolevas asjas puudub vaidlus väärteo toimepanemise aja ja koha osas. Väärtegu on

toime pandud ajavahemikul 01.01.2023 kuni 31.12.2023 ning aadressil Keskterritooriumi (kat nr

51401:001:1297), Auvere küla, Narva-Jõesuu linn, Ida-Virumaa, kus asub Eesti elektrijaam.

28. Keskkonnakompleksloaga nr XXX (väärteotoimik lk 35-84) on sätestatud järgmised

käesolevas asjas olulised nõuded:

1) Tabelis 5 Kasutusel oleva keskkonnajuhtimssüsteemi (edaspidi KKJS), seadmete ja

tehnoloogia vastavus PVT-järeldustes kirjeldatud või muule loa andja poolt määratud

parimale võimalikule tehnikale (edaspidi PVT)) on sätestatud, et AS Enefit Power peab

Eesti elektrijaamas teostama seiret tavapärastest erinevates käitamistingimustes, mis on

PVT nr 7. Käivitamis- ja seiskamisperioodi heiteid saab iseloomustada heite detailsete

mõõtmistega tehnoloogilise käivitamise-seiskamise ajal. Saadud tulemused võetakse

aluseks järgnevate käivitamiste-seiskamiste iseloomustamiseks. Käivitamisel-seiskamisel

ainult kaubanduslike gaasiliste ja vedelkütuste kasutamisel tuleb mõõtmised teha

vähemalt üks kord viie aasta jooksul, muude kütuste kasutamisel vähemalt üks kord

aastas.

2) Tabelis 23 Saasteainete heitkoguste ja välisõhu kvaliteedi seire, saasteainete heitkoguste

vähendamise tegevuskava ja muud eritingimused) punktis 23.9 on sätestatud, et AS Enefit

Power peab Eesti elektrijaamas mõõtma üks kord aastas heiteallikatest nr XX, XX, XX,

XX ja XX (energiaplokkide 3-6 ja 8 korstnatest) väljuvatest heitgaasidest elavhõbeda

(CAS nr XX), vase (CAS nr XX), tsingi (CAS nr XX), plii (CAS nr XX), arseeni (CAS nr

XX), kroomi (CAS nr XX), mangaani (CAS nr XX), vanaadiumi (CAS nr XX),

kaadmiumi (CAS nr XX) ja vesinikfluoriidi (CAS nr XX) sisaldust. Mõõtmised viia läbi

põletusseadmete tavapärasel töörežiimil. Mõõtmised teostada üks kord aastas.

3) Tabelis 5 Kasutusel oleva keskkonnajuhtimissüsteemi (edaspidi KKJS), seadmete ja

tehnoloogia vastavus PVT-järeldustes kirjeldatud või muule loa andja poolt määratud

parimale võimalikule tehnikale (edaspidi PVT)) on sätestatud SO2 heite piirväärtused 8.

plokis, nimelt AS Enefit Power Eesti elektrijaama heiteallika nr XX (8. plokk,

keevkihtkatlad) SO2 ööpäevakeskmine heite piirväärtus on 200 mg/Nm3 ja

aastakeskmine heite piirväärtus 80 mg/Nm3 .

4) Tabelis 5 Kasutusel oleva keskkonnajuhtimissüsteemi (edaspidi KKJS), seadmete ja

tehnoloogia vastavus PVT-järeldustes kirjeldatud või muule loa andja poolt määratud 5

parimale võimalikule tehnikale (edaspidi PVT)) on sätestatud tahkete osakeste ja

raskmetallide heite vähendamise ja PMsum heite piirväärtused, st et AS Enefit Power

Eesti elektrijaamas on heiteallikate XX, XX, XX, XX ja XX (energiaplokid 3-6 ja 8)

tahkete osakeste ööpäevakeskmine heite piirväärtus 20 mg/Nm3 ja aastakeskmine heite

piirväärtus 20 mg/Nm3 .

5)

Tabelis 5 Kasutusel oleva keskkonnajuhtimissüsteemi (edaspidi KKJS), seadmete ja

tehnoloogia vastavus PVT-järeldustes kirjeldatud või muule loa andja poolt määratud

parimale võimalikule tehnikale (edaspidi PVT)) on sätestatud NOx heite vähendamine ja

heite piirväärtused, st et AS Enefit Power Eesti elektrijaamas on heiteallikate nr XX, XX,

XX ja XX (energiaplokid 3-6, tolmpõletus) NOx ööpäevakeskmine heite piirväärtus 200

mg/Nm3 ja aastakeskmine heite piirväärtus 200 mg/Nm3 .

6) Tabelis 5 Kasutusel oleva keskkonnajuhtimissüsteemi (edaspidi KKJS), seadmete ja

tehnoloogia vastavus PVT-järeldustes kirjeldatud või muule loa andja poolt määratud

parimale võimalikule tehnikale (edaspidi PVT)) on sätestatud HCl heite vähendamine ja

heite piirväärtus, st et AS Enefit Power Eesti elektrijaamas on heiteallikate nr XX, XX,

XX ja XX (energiaplokid 3-6, NID seadmed) HCl heite piirväärtus (ühe aasta jooksul

tehtud mõõtmiste keskväärtus) 5 mg/Nm3 . Heiteallika nr XX (energiaplokk nr 8,

keevkihtkatlad) HCl heite piirväärtus (ühe aasta jooksul tehtud mõõtmiste keskväärtus) on

15 mg/Nm3 . Alates 2021 (PVT-järelduste vastuvõtmisest möödus 4 aastat) kontrollitakse

HCl sisaldust heites sagedusega 4 korda aastas.

7) Tabelis 21 Välisõhku väljutatavate saasteainete lubatud hetkelised heitkogused (g/s)

heiteallikate kaupa (väljavõte LHK-projektist)) sätestab, et AS Enefit Power Eesti

elektrijaama 3. plokist (korsten) vase ja anorgaaniliste ühendite, ümberarvutatuna vaseks

lubatud hetkelise heitkoguseks on 0,004 g/s (täpsus 0,001).

29. Keskkonnaameti korrapärase objekti kontrollimise protokolliga nr. XX (väärteotoimik lk

1-16) on tõendatud, et Keskkonnaameti poolne kontroll viidi läbi 20.03.2024, 21.03.2024,

26.04.2024 ja kontrolli aluseks on keskkonnakompleksloa XXX versioon, mis on kehtiv alates

13.05.2022, antud korraldusega nr XXX. Kontroll tulemusena tuvastati, et Enefit Power AS Eesti

elektrijaama keskkonnakompleksloa nr XXX 2023. a nõuete täitmise kohta, et energiaplokkide

käivitamistel-seiskamistel olid mõõtmised tegemata; 6. plokis oli raskmetalli(elavhõbeda)

sisalduse mõõtmine 6. plokist väljuvatest heitgaasidest tegemata; elavhõbeda mõõtmine 6. plokil

oli tegemata; väävliärastuse tase oli nõutust madalam 3., 4. ja 5. plokis; SO2 päevaste HPV

ületamised olid tuvastatud 8. plokis; päevakeskmiste tahkete osakeste HPV ületamised tuvastati

5. plokis; tuvastati tahkete osakeste heite piirväärtuse (20 mg/Nm3) ületamine 8. plokis 85.

päeval, NOx päevakeskmiste HPV ületamine 6.plokis; tahkete osakeste ja HCl HPV ületamised

8. plokis; 6. ploki raskemetallide seire tegemata jätmine; 3. plokis Cu hetkelise heitkoguse

ületamine (loas lubatud 0,004 g/s) mõõdeti 05.12.2023 a 0,0092 g/s).

30. Keskkonnaameti poolse kontrolli läbiviijaks oli S J . Loa halduriks J M . S J

tunnistajana antud ütlustest (väärteotoimiku lk 211-216) nähtub, et tema tööülesannete hulka

kuulus plaanilise kontrolli läbiviimine Enefit Power AS Eesti Elektrijaamas. Kontroll toimus

kohapeal kahel päeval 20. ja 21. märts 2024 ning tema töökohas 26.04.2024. Kohapealsele

kontrollile eelnes mahukas ettevõtte aruandluse kontroll ja analüüs. Kontrolli käigus tuvastas ta

mitmeid keskkonnakompleksloa nr XXX tingimuste rikkumisi. Keskkonnakompleksloa nr XXX

tabelis 5 on sätestatud, et alates 2021 käivitamisel-seiskamisel tehakse mõõtmised vähemalt kord

aastas. Käivitamisel-seiskamisel ainult kaubanduslike gaasiliste ja vedelkütuste kasutamisel tuleb

mõõtmised teha vähemalt kord viie aasta jooksul. Kuna elektrijaam kasutas peale gaasiliste

kütuste ka tahkeid kütuseid, siis tuleb mõõtmised teha kord aastas. Kontrolli tulemusel tuvastati

et mõõtmised on 2023. elektrijaama plokkidel käivitamistel-seiskamistel tegemata. Tabelis 23 on

sätestatud, et üks kord aastas tuleb mõõta heiteallikast nr XX, XX, XX, XX ja XX

(energiaplokkide 3-6 ja 8 korstnatest) väljuvatest heitgaasidest elavhõbeda sisaldust ja esitada

tulemused läbi KOTKAS infosüsteemi. 6. ploki mõõtmisi esitatud ja tehtud ei olnud. Lisaks olid

tegemata 6. plokis raskemetallide mõõtmised. Teisest mõõdetud näitajatest plokis nr 3 oli

ületatud vase hetkeline heitkogus, (loas lubatud 0,004 g/s) mõõdeti 05.12.2023 a 0,0092 g/s).

Tabelis 23 on sätestatu kohustuse mõõta kord kvartalis plokkides vesinikkloriidide sisaldus, kuid

seiret ei olnud 2023. aastal teostatud nõutud mahus. Tabelis 5 on sätestatud, et vanadel

põlevkivikateldel võimsusega 300 MW peab olema väävliärastuse aste vähemalt 95%. Kontrolli

käigus ta tuvastas, et ettevõtte erinevad energiaplokid ei ole 2023 kogu töötamise aja suutnud

erinevate saasteainete heidetega jääda loaga kehtestatud piirväärtuste piiresse. Saasteainete HPV

on sätestatud tabelis 5 ja kontrolli käigus tuvastas ta SO2 ööpäevase HPV ületamise 8. plokis.

Samuti tuvastas, et 2023. aastal on ületatud ka tahkete osakeste (Pm-sum) heiteks seatud HPV-sid

8. plokis. Ettevõte ületas tahkete osakeste HPV väärtusi 5. plokis. Lisaks tuvastas Nox

ööpäevakeskmise HPV ületamise 6.plokis. Tunnistaja on oma ütlustele lisanud ka ütlusi

kinnitavad aruanded ning pidevseire andmed. (väärteotoimiku lk 217-285).

31. Tunnistaja J M oma ütlustes (väärteotoimik lk 191-197) kinnitab kontrolli läbi viimist

2024. aastal Enefit Power AS Eesti Elektrijaamas ning kinnitab sarnaselt tunnistaja S. J , et

kontrolli tulemusel selgus, et on rikutud keskkonnakompleksloa nõudeid. Nimelt seire

tavapäraselt erinevates käitamistingimustes. Käivitamise ja seiskamise seire plokkides 3-6 ja 8

teostamata. Raskemetallide seiret tehakse vähemalt kord aastas. Ploki raskemetalli seire

teostamata. SO2 ööpäevakeskmise heite piirväärtuse ületamine 8. plokis. Tahkete osakeste

piirväärtuste ületamine 5. plokis ja 8. plokis. Nox päevakeskmiste heite piirväärtuste ületamine 6.

plokis. HCl piirväärtuse ületamine 8. plokis.

32. Samuti kinnitavad keskkonnakompleksloa nõuete rikkumist järgnevad tõendid

(väärteotoimik lk 116 (DVD –plaat)):

-

Välisõhu saastamisega seotud tegevuse aruanne 2023. a kohta, millest nähtub Enefit Power

AS Eesti elektrijaama (keskkonnakompleksluba nr XXX) heiteallikate välisõhku väljutatud

saasteainete heitkogused.

-

Enefit Power AS Eesti elektrijaama 8. ploki heite piirväärtuste seirete aruanne 2023. a,

millest nähtuvad 8. ploki heite piirväärtuste ületamised.

-

Enefit Power AS Eesti elektrijaama 3. ploki emissioonimõõtmised, millest nähtub, et 3.

plokis Cu hetkelise heitkoguse ületamine (mõõdeti 05.12.2023) a 0,0092 g/s).

-

Enefit Power AS Eesti elektrijaama heitepiirväärtuste aruanne 2023. a 1. kvartali kohta,

millest nähtuvad 3., 4., 5. ja 6. ploki heitmete ületamised SO2, NOX, tolm ja CO osas.

-

Enefit Power AS Eesti elektrijaama heitepiirväärtuste aruanne 2023. a 2. kvartali kohta,

millest nähtuvad 3., 4., 5. ja 6. ploki heitmete ületamised SO2, NOX, tolm ja CO osas.

-

Enefit Power AS Eesti elektrijaama heitepiirväärtuste aruanne 2023. a 3. kvartali kohta,

millest nähtuvad 3., 4., 5. ja 6. ploki heitmete ületamised SO2, NOX, tolm ja CO osas.

-

Enefit Power AS Eesti elektrijaama heitepiirväärtuste aruanne 2023. a 4. kvartali kohta,

millest nähtuvad 3., 4., 5. ja 6. ploki heitmete ületamised SO2, NOX, tolm ja CO osas.

-

Enefit Power AS Eesti elektrijaama pidevseire aruanne 2023. a 1. kvartali kohta, millest

nähtuvad 3., 4., 5., 6. ja 8. ploki töödeldud õhuheitmete pidevseire ja pidevseirejaama

seisakute andmed.

-

Enefit Power AS Eesti elektrijaama pidevseire aruanne 2023. a 2. kvartali kohta, millest

nähtuvad 3., 4., 5., 6. ja 8. ploki töödeldud õhuheitmete pidevseire ja pidevseire seisakute

andmete ülevaade.

-

Enefit Power AS Eesti elektrijaama pidevseire aruanne 2023. a 3. kvartali kohta, millest

nähtuvad 3., 4., 5., 6. ja 8. ploki töödeldud õhuheitmete pidevseire ja pidevseire seisakute

andmete ülevaade.

-

Enefit Power AS Eesti elektrijaama pidevseire aruanne 2023. a 4. kvartali kohta, millest

nähtuvad 3., 4., 5., 6. ja 8. ploki töödeldud õhuheitmete pidevseire ja pidevseirejaama

seisakute andmete ülevaade.

33. Eeltoodust lähtuvalt on kohus seisukohal, et keskkonnakompleksloa nr XXX nõuete

rikkumine kohtuotsuse p-s 23 märgitud episoodides on tõendatud.

34. KarS § 14 lg 1 p 1 sätestab, et juriidiline isik vastutab seaduses sätestatud juhtudel teo

eest, mille on tema huvides või tema õiguslikke kohustusi rikkudes toime pannud tema organ,

selle liige, juhtivtöötaja või pädev esindaja.

35. Riigikohtu 08.03.2017 otsuses 3-1-1-84-16 on selgitatud, et väljakujunenud kohtupraktika

kohaselt näeb kõnealune omistamisnorm ette tuletatud (derivatiivse) vastutuse põhimõtte. See

tähendab, et juriidilise isiku vastutus tuleb avada tema organi liikme, juhtivtöötaja või pädeva

esindaja tegevuse või tegevusetuse kaudu, sest juriidiline isik kui õiguslik abstraktsioon saab

toimida üksnes füüsilise isiku kaudu. Juriidiline isik vastutab vaid siis, kui tema organi, selle

liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja käitumises esinevad kõik KarS § 2 lg-s 2 sätestatud

deliktistruktuuri elemendid ehk kui tegu vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on

selle toimepanemises süüdi. Kui mõni deliktistruktuuri elementidest teo toimepannud füüsilise

isiku käitumises puudub, on juriidilise isiku karistamine välistatud. (Vt nt Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 23. märtsi 2004. a otsus asjas nr 3-1-1-7-04, p 10; 2. oktoobri 2012. a otsus

asjas nr 3-1-1-88-12, p 7 ja 13. novembri 2014. a otsus asjas nr 3-1-1-66-14, p 6).

36. Lisaks eeldab juriidilise isiku karistusõiguslik vastutus seda, et juriidilise isiku organi või

juhtivtöötaja koosseisupärane, õigusvastane ja süüline tegu oleks toime pandud juriidilise isiku

huvides. Nõudes, et tegu oleks toime pandud juriidilise isiku huvides, väljendub juriidilise isiku

ja teo vaheline side. (RKKKo 3-1-1-9-05, p 9).

37. Käesolevas väärteoasjas on kohtuväline menetleja leidnud, et õigusvastase teo on toime

pannud A T , kes oli teo toime panemise ajal menetlusaluse isiku juhatuse liige ning tema

tegevusetuse tõttu on menetlusalune isik rikkunud Eesti elektrijaamas kompleksloa nr XXX

nõudeid ajavahemikus 01.01.2023 kuni 31.12.2023.

38. Äriregistri väljavõtte kohaselt (väärteotoimiku lk 113-114) nähtub Enefit Industry AS

(kuni 27.03.2025 Enefit Power AS) andmetest, et käesoleval ajal juhatuse liikmeks A T ei ole.

Ometi nähtub Enefit Power AS-i äriregistri väljavõttest, et Enefit Power AS juhatuse liige on

olnud A T (väärteotoimiku lk 109-112). Enefit Power AS vastusest Keskkonnaameti päringule

(väärteotoimiku lk 104-108) on võimalik tuvastada, et Enefit Power AS juhatuse liikmetel ei

olnud ametijuhendeid. Sellegi poolest selgub Keskkonnaameti ja Enefit Power AS vahelisest

kirjavahetusest juhatuse liikmete valdkondliku tööjaotus, millest nähtub, et A T oli Enefit Power

AS’i juhatuse liige ajavahemikul 01.01.2021 – 15.11.2024 ning vastutas elektri- ja soojusenergia

ning õlitootmise eest (energia muundamise valdkond) ajavahemikul 01.01.2021-31.12.2023. A T

vastutusvaldkonda kuulusid järgmised käitised: Eesti elektrijaam, Balti elektrijaam, Auvere

elektrijaam, õlitehased (Enefit 280-1, Enefit 140-1, Enefit 140-2). Seda, et A. Taal oli Enefit

Power AS’i juhatuse liige ajavahemikul 01.01.2021 – 15.11.2024 ning tema koordineerida oli

Eesti elektrijaamas soojus-ja elektrienergia tootmine, on kinnitanud oma ütlustes ka A. T ise.

(väärteotoimiku lk 303-306). Nimetatu tuleneb ka R M ütlustest (väärteotoimiku lk 286-289),

kelle ütluste kohaselt vastutas Eesti Elektrijaama eest 2023. aastal A T .

39. Kuna kohtuväline menetleja on seisukohal, et A. T on nõuete rikkumise toime

tegevusetusega tuleb arvestada järgmist. Tegevusetusdeliktide objektiivne koosseis nõuab muu

hulgas tegutsemiskohustuse tuvastamist ja isikult nõutava teo konstrueerimist, tuleb ka KarS § 14

lg 1 sätestatud isiku tegevusetuse koosseisupärasuse hindamisel näidata, et tegutsemiskohustus

oli just konkreetsel füüsilisel isikul, ja seda, milline oli nõutav tegu, mille ta tegemata jättis

(RKKKo 4-16-5811).

40. Juhatuse hoolsuskohustuse hulka kuulub äriühingu juhtimine kooskõlaliselt

keskkonnavaldkonna õigusaktidega. Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 221 kohaselt on

juriidilise isiku juhatuse liige kohustatud korraldama esindatava tööd järgides õigusaktide

nõudeid, sh ka tööstusheite seaduse ning selle seadusega reguleeritavate valdkondade Euroopa

Liidu määrustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ja täieliku täitmise.

Arvestades, et Eesti elektrijaama käitamine ning juhtimine kuulus etteheidetava teo toime

panemise ajal A T vastutusvaldkonda, siis ettevõtte keskkonnakaitseliste, sh tööstusheite

seadusega kooskõlas oleva töö tagamise kohustus lasus selaegsel Enefit Power AS juhatuse

liikme A T ning ta pidi oma tegevuses lähtuma keskkonnakompleksloa nr XXX nõuetest.

41. Kohus peab oluliseks välja tuua, et Keskkonnaameti korrapärase objekti kontrollimise

protokollidest nr XX ja XX (väärteotoimiku lk 17-43) nähtub, et keskkonnakompleksloa nr XXX

nõudeid rikuti ka 2021. aastal ja 2022. aastal. 21.11.2024 Enefit Power AS juhatuse liige A J

antud ütlustega (väärteotoimik lk 290-294), tunnistaja D E 13.11.2024 antud ütlustega

(väärteotoimiku lk 117-122), tunnistaja A M 20.11.2024 antud ütlustega (väärteotoimiku lk 198-

210), tunnistaja I M ütlustega (väärteotoimiku lk 123-127) ning tunnistaja R M 05.12.2024

antud ütlustega (väärteotoimiku lk 286-289) on tõendatud, et keskkonnateenistus andis jooksvalt

Enefit Power AS-is juhatuse liikmete, sh A T , ülevaate Eesti elektrijaamaga seotud

keskkonnakompleksloas olevate nõuete kohustuste rikkumistest ja täitmistest. Nii kinnitab D. E

oma ütlustes, et Enefit Power AS-is toimub iganädalaselt juhtkonna koosolek, kus

keskkonnateenistuse juht R M annab ülevaate keskkonnateemadest. Tunnistaja A M ütlustest

nähtub, et keskkonnaspetsialistid teavitavad juhatuse liikmeid ja seotud osakondade juhte

keskkonnatingimustest ja nende täitmise vajadusest. Iganädalaselt on koosolekud. R M kinnitab,

et keskkonnateenistus jagab kord nädalas infot juhtkonnaga ning kord kuus antakse perioodi

ülevaade. Tunnistaja I M ütlustest nähtub, et igal esmaspäeval toimuvad Keskkonnateenistuse

koosolekud, kus nad teavitavad ja annavad ülevaate heitmetest R. M . I. M täidab Eesti

Elektrijaama tabelit, mida näevad ka juhtkonna liikmed, sh A. T . 2023. aastal on tal olnud

kirjavahetust ja koosolekuid A. T , seoses Eesti Elektrijaama keskkonnakompleksloa nõuete

täitmisega. Tunnistaja toob välja ka selle, et Eesti Energial oli oma ökoloogialabor, mis teostas

ise kõiki välisõhu mõõtmisi, v.a raskemetallid. Labor suleti 2021. aastal ning keskkonnateenistus

on teinud korduvaid ettepanekuid labori taasavamiseks. A J ütlustest nähtub, et igal kuul on

keskkonnateenistusel kohtumine vastutusvaldkondade juhatuse liikmetega, antakse ülevaade

välisõhuheitmete seiretest. Koosolekutel selgus, et on probleeme pideseire andmete ja

seadmetega. Koostati tegevusplaan. Keskkonnaekspert I. M iseseisvalt otsuseid vastu võtta ei saa

ning saab teha ettepanekuid juhatuse liikmetele. A. J sõnul on ta 2023. aastal teinud ettepanekuid

8. plokiga seoses, sh pideseire seadmete hoolduse ja remondi osas.

42. Eesti Energia AS-i, Elektrilevi OÜ, Enefit AS-i ja Enefit Power AS-i juhtorganite

tegevuse hindamise erikontroll perioodil 01.01.2020-31.12.2023 a (väljavõte lõpparuandest –

keskkonnanõuete järgmise riskivaldkond) (väärteotoimik lk 116 - DVD plaat) kinnitab et

keskkonnariskide audit tuvastas Enefit Power AS elektrijaamades, sh Eesti elektrijaamas

keskkonnakompleksloas sätestatud heite piirväärtuste ületamise ja asjaolu, et ei teostata välisõhu

seireid nõutud mahus. Rikkumine oli Enefit Power AS juhtorganitele teada.

43. Seega on tõendatud, et juhatuse liikmena oli A. T teadlik keskkonnakompleksloa nõuete

rikkumisest, kuid ei võtnud tarvitusele vajalikke meetmeid rikkumise lõpetamiseks, võimaldades

seeläbi rikkumiste jätkumist. Seega pani ta oma tegevusetusega toime keskkonnakompleksloa nr

XXX nõuete rikkumise.

44. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et keskkonnakompleksloa nr XXX nõuete täitmise

kontrollimine kuulus juhatuse liikme A T vastutusalasse ning ta oli teadlikuks saanud, et Eesti

elektrijaama töös on esinenud probleeme, kuid ei muutnud töökorraldust selliselt, et rikkumiste

toimepanemist kontrollida või välistada. Arvestades, et Eesti elektrijaama käitamine ning

juhtimine kuulus A T vastutusvaldkonda ja juhatus ühiselt otsustas mitte võtta asjakohaseid

meetmeid rikkumise kõrvaldamiseks, pani A T väärteoprotokollis kirjeldatud teo toime ettevõtte

huvides. Seega vastutab Enefit Industry AS KarS § 14 lg 1 p 1 alusel teo eest, mille on toime

pannud tema teo toimepanemise ajal juhatuse liige A T Enefit Power AS huvides, s.t tegu on

seostatav juriidilise isiku tegevusega.

45. Esitatud kaebuse täiendavas seisukohas on menetlusalune isik välja toonud, et Eesti

Elektrijaamast saasteainete paiskumise puhul on olemuselt tegemist saasteainete sattumisega

enamjaolt autonoomselt toimivast seadmest välisõhku. Elektrijaama töö on suuresti

automatiseeritud ning juhatuse liikmed ei tegelenud elektrijaama käitamisega, vaid andsid üksnes

korraldusi elektrijaama töö põhimõttelisemates küsimustes. Kohus sellise seisukohaga ei nõustu

ning selgitab, et THS § 7 lg 2 teine lause selgitab, et kompleksloaga sätestatavad nõuded peavad

tagama vee, õhu ja pinnase kaitse ning käitises tekkinud jäätmete käitlemise viisil, mis hoiab ära

saastatuse kandumise ühes keskkonnaelemendist, nagu vesi, õhk ja pinnas, teise. Seega ei ole

võimalik väita, et elektrijaamast tööst tekkivat saasteainet peaks lihtsalt taluma, vaid justnimelt

korralduslike ja põhimõttelisemate küsimuste lahendamisega on võimalik tagada

keskkonnakompleksloa nõuete jälgimist ja kaitsta seeläbi ümbritsevat keskkonda.

46. KarS § 12 lg 3 kohaselt on süüteokooseisu subjektiivseteks tunnusteks tahtlus (kavatsetus,

otsene ja kaudne tahtlus) või ettevaatamatus. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii

tahtlik kui ettevaatamatu tegu.

47. Kohus, leiab sarnaselt kohtuvälise menetlejaga, et menetlusaluse isiku juhatuse liige A T

on väärteo toime pannud kaudse tahtlusega. KarS § 16 lg 4 sätestab, et isik paneb teo toime

kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja

möönab seda.

48. Kohus on varasemalt tuvastanud, et kompleksloa nõuete rikkumise toimepanemisest oli

Enefit Power AS juhtorganid, sh juhatuse liige A T , teadlikuks saanud. Kuivõrd elektri- ja

soojusenergia ning õlitootmise eest vastutas juhatuse liige A T , siis pidas ta võimalikuks ja

möönis, et olukorra ja töökorralduse muutmata jätmisel nõuete rikkumine jätkub.

49. Kaebuses on asutud seisukohale, et ühegi etteheidetud rikkumise puhul ei ole tegemist

tahtliku teoga ning viidatud väärteoprotokollile esitatud vastulausele, milles on selgitatud heite

piirväärtuste ja seire teostamata jätmise põhjusi. Kaebaja on palunud arvestada vastulauses

esitatud seisukohtadega. Kohus leiab, et kohtuväline menetleja on oma väärteootsuses

ammendavalt põhjendanud, miks vastulauses esitatud seisukohad ei tingi vastutusest vabanemist.

Kohus nõustub kohtuvälise menetleja esitatud seisukohtadega ning märgib kokkuvõtvalt järgmist.

Enefit Industry AS oli teadlik keskkonnaloas sätestatust nõuetest ning pidi nendega teenuse

tellimisel arvestama. Kui ilmnes, et laborid ei suuda reageerida, siis oleks pidanud töö ümber

korraldama või leidma uued teenusepartnerid. Ka asjaolu, et plokkide töötsüklid on lühiajalised ja

labori töögraafiku ja plokkide töö ühildamine võib osutuda keeruliseks, ei saanud olla ettevõttele

üllatuseks ning see oli välditav pikema etteteatamisajaga. Mõõtmiste mitte kattumine

tööperioodidega tähendab ebaefektiivset töö planeerimist ning ei ole vältimatu ega ettenägematu

takistus mõõtmiste teostamata jätmiseks. Sarnaselt pidi Enefit Industry AS tagama, et pidevseire

mõõtmised oleksid usaldusväärsed ning seadmed seadistatud ning kalibreeritud.

50. Seega on menetlusalune isik oma tegevusega täitnud talle inkrimineeritava teo objektiivse

ja subjektiivse koosseisu, õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

51. Kaebuses on välja toodud, et väärteoprotokoll ei vasta kohustuslikele nõuetele. Kaebaja

hinnangul ei saa Enefit Industry AS võtta vastutusele THS § 162 alusel ainuüksi heite

piirmäärade ületamise asjalust ja nõutava seire tegemata jätmisest, vaid väärteoprotokoll peab

kirjeldama Enefit Industry AS huvides tegutsenud füüsilise isiku teo ning põhjendama, kuidas see

täidab väärteo deliktistruktuuri elemendid(sh THS § 162 koosseisu objektiivsed ja subjektiivsed

tunnused). Protokolli ja otsuse kohaselt rikkus Enefit Industry AS THS § 162 nõudeid A T ,

endise Enefit Industry AS juhatuse liikme kaudu. Protokollis ega otsuses ei ole kirjeldatud,

millise teoga (sh võimaliku tegevusetusega) A T rikkus Eesti Elektrijaama kompleksloa nõudeid.

Kohus antud väitega ei nõustu, kuivõrd väärteoprotokollist ja otsusest on võimalik tuvastada, et

juhatuse liikmele heidetakse ette tegevusetust. Väärteoprotokollist tulenevalt on välja toodud

„..seega pidi A T teadlikult möönma, et lastel käitisel edasi töötada …“, mis otseselt viitab

tegevusetusele.

52. Kohus märgib sedagi, et väärteoprotokollis ja väärteootsuses on selgelt viidatud juhatuse

liikme A T tegevusetusele: „Iganädalaselt toimus Enefit Power AS-is juhatuse liikmete

koosolek, kus Keskkonnateenistus andis juhatusele, sh A T ning kus osales ka A J , ülevaate

Eesti elektrijaamaga seotud keskkonnakompleksloas olevate nõuete kohustuste rikkumistest ja

täitmistest, seega pidi A T teadlikult möönma, et lastes käitisel edasi töötada tingimustel, kus

Eesti elektrijaama keskkonnakompleksloa nõuded ei ole täidetud, paneb toime rikkumise. Samuti

toimub igakuiselt Enefit Industry AS (kuni 27.03.2025 a Enefit Power AS) vastutusvaldkondade

juhtide koosolek Eesti Energia Keskkonnateenistuse osakonnaga (R M , D E , I M ), kus

käsitleti välisõhu heitmete ja heitepiirväärtuste ning heitmete monitooringute vajadusi ja

nõudeid.“

53. Eeltoodust lähtuvalt on kohus seisukohal, et kohtuvälise menetleja poolt ei ole kohtuvälise

menetluse käigus väärteomenetlusõigust rikutud. Nii on väärteoprotokollis märgitud konkreetse

rikkumise asjaolud ning neist andmetest lähtuvalt on hilisemalt koostatud ka väärteootsus.

Karistus on määratud Keskkonnainspektsiooni ametniku poolt, kes on pädev kohtuväline

menetleja väärtegudes.

Karistuse mõistmine

54. KarS § 56 lg 1 sätestatu kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel

kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja

raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude

toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtupraktikas väljakujunenud seisukohale

vastavalt tuleb konkreetse karistusmäära kindlaks tegemiseks võtta lähtepunktiks normi

sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse isiku süü suurus ja karistust kergendavad ning

raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Lisaks

isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust

mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise

huvisid.

55. Enefit Industry AS on pannud toime süüteo, mis vastab väärteokoosseisule (THS § 162 lg

2).

56. THS § 162 lg 2 ettenähtud väärteo eest on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 400 000

eurot. KarS § 47 lg 1 sätestab, et kohus või kohtuväline menetleja võib väärteo eest kohaldada

rahatrahvi kolm kuni kolmsada trahviühikut ning trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille

suurus on kaheksa eurot. Vastavalt KarS § 47 lg 2 võib kohus või kohtuväline menetleja väärteo

eest kohaldada juriidilisele isikule rahatrahvi minimaalselt 100 eurot ning seega antud juhul jääb

juriidilisele isikule THS § 162 lg 2 järgi määratav rahatrahv vahemikku 100 – 400 000 eurot.

Sanktsiooni keskmine määr on 200 000 eurot.

57. Menetlusalust isikut on Keskkonnaameti 02.05.2025 otsusega väärteoasjas nr

940024000384 karistatud THS § 162 lg 2 alusel rahatrahviga 190 000 eurot. Kohtuväline

menetleja on väärteo otsuses märkinud, et kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad.

58. Hinnates menetlusaluse isiku süüd THS § 162 lg 2 ettenähtud teo toimepanemisel, märgib

kohus esmalt, et tegemist on ohudeliktiga, ehk kahjulikke tagajärgi ei pea koosseisu täitmiseks

saabuma. Ometi märgib kohus, et keskkonnakomplekslubade rikkumisega võivad kaasneda

olulised keskkonnamõjud, mis võivad kaasa tuua pikaajalisi ja raskeid tagajärgi elukeskkonnale.

Samas kohus selgitab, et teo ohtlikkusega on seaduseandja arvestanud täiel määral sanktsiooni

vahemike kehtestamisel ja karistust kohaldav menetleja ei pea sellist ohtlikkust täiendavalt

rõhutama.

59. Sarnaselt kohtuvälise menetlejaga ei näe kohus alust arvestada karistust kergendavate ega

raskendavate asjaoludega.

60. Kohus arvestab süü hindamisel, et tegu ei ole teadaolevalt kaasa toonud keskkonnakahju

(s.t keskkonnakahju ei ole tuvastamist leidnud) ega kahjustanud inimesi, vara ega keskkonda.

Samuti ei jäta kohus tähelepanuta asjaolu, et Enefit Industry AS on teinud väärteoasja

lahendamisel kohtuvälise menetlejaga koostööd, st edastanud Keskkonnaametile kõik nõutud

dokumendid, võimaldanud Enefit Industry AS töötajate ja teiste Eesti Energia kontserni töötajate

ülekuulamist ning andnud omapoolseid selgitusi.

61. Kohus arvestab süüd suurendavalt seda, et toime ei ole pandud kõigest ühte tegu, vaid

tegemist on mitmete väärteoepisoodidega. Mitme rikkumise toimepanemisel on isiku süü suurem,

kui see oleks ühe teoga rikkumise toimepanemise puhul.

62. Kaebuses on välja toodud, et mitmed 2023. aastal kehtinud loa redaktsioonis määratud

tingimused olid ebamõistlikult ranged. Seda seisukohta kinnitas kaebaja hinnangul 30.12.2024

muudetud keskkonnakompleks luba, millega nõudeid osaliselt leevendati. Kaebaja leiab, et

Keskkonnaamet on ka ise seega möönnud, et 2023. aastal kehtinud nõuded olid liialt ranged ega

olnud otstarbekad keskkonnakaitse seisukohalt. Kohus leiab, et keskkonnakompleksluba on

antud Keskkonnaameti poolt välja hinnates kehtivat olukorda ning tingimusi. Asjaolu, et hiljem

on Keskkonnaamet pidanud võimalikuks anda välja mingites kriteeriumites leebemaid nõudeid

sätestava loa, ei tähenda, et varasemat kehtivat luba ei tulnud täita. Sellest ei saa kohtu hinnangul

teha ka järeldust, et Keskkonnaamet on jaatanud, et varasemad tingimused on olnud ülemäära

ranged.

63. Lisaks isiku süüle, tuleb KarS § 56 kohaselt isikule karistuse mõistmisel arvestada ka eri-

ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude

toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid (Riigikohtu Kriminaalkolleegiumi lahendid 3-

1-1-76-12 p. 7 ; 3-1-1-52-13 p. 19). Enefit Industry AS-l puuduvad varasemad kehtivad

keskkonnaalased karistused. Kohus märgib, et kohtuväline menetleja on üldmenetluse 02.05.2025

otsuses välja toonud, et teises väärteomenetluses otsustas maakohus 28.04.2025 otsusega

kohtuasjas nr 4-25-255 jätta Keskkonnaameti otsus THS § 162 lg 2 alusel menetlusaluse isiku

suhtes muutmata. Kohus leiab, et nimetatud asjaolu, kui süüd suurendava asjaoluga arvestamine

ei ole lubatud, kuivõrd nimetatud otsus ei ole jõustunud. See tähendab, et menetlusalusel isikul

puuduvad keskkonnaalased kehtivad karistused. Ometi märgib kohus, et kohtupraktika kohaselt

peab menetlusalusele isikule määratav karistus olema mõjuv sellisel määral, et võimalik karistus

ei soodustaks rikkumiste toimepanemist ehk karistus ei oleks niiöelda rikkumise toimepanemist

väärt.

64. Seega ei saa kohtu arvates karistusemäär olla sanktsiooni vinklis väike, kuid peaks jääma

alla keskmise. Kohus märgib, et seoses ligikaudu poolte süüteoepisoodide osas väärteomenetluse

lõpetamisega on episoodide maht oluliselt vähenenud. Arvestades välja toodud asjaoludega leiab

kohus, et menetlusaluse isiku käitumise korrigeerimiseks on põhjendatud kohaldada keskmisest

väiksemat karistusemäära.

65. Kohtu arvates on arvestades tuvastatud asjaolusid põhjendatud määratud karistuse

tühistamine ja uue otsuse tegemine. Kohtu hinnangul on mõistetud keskmise sanktsioonimäära

lähedane rahatrahv liiga suur. Seega teeb kohus uue otsuse, millega karistada Enefit Industry AS

THS § 162 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 90 000 eurot.

KOHTU MEETMED

66. Eeltoodust lähtuvalt tuleb Enefit Industry AS kaebus Keskkonnaameti 02.05.2025

otsusele nr 940024000384 rahuldada osaliselt. Lõpetada väärteoasjas väärteomenetlus VTMS §

29 lg 1 p 5 alusel teo aegumise tõttu 8. ploki SO2 ööpäevakeskmise heite piirväärtuste (edaspidi

HPV) ületamises, s.o kuupäevadel 25.01.2023, 26.01.2023, 27.01.2023, 16.02.2023, 28.02.2023,

04.03.2023, 05.06.2023, 06.06.2023. Lõpetada väärteoasjas väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 5

alusel teo aegumise tõttu tahkete osakeste (PM-sum) HPV ületamine 8. plokis 2023. aasta

jaanuris 24 päeval, veebruaris 9 päeval, märtsis 15 päeval, mais 9 päeval. Lõpetada väärteoasjas

väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 5 alusel teo aegumise tõttu tahkete osakeste HPV

ööpäevakeskmiste ületamine 5. plokis 2023. aasta I ja II kvartalis ning III kvartalis kuupäeval

04.07.2023. Tühistada Keskkonnameti 02.05.2025 otsus nr 940024000384 menetlusalusele

isikule määratud karistuse osas. Teha tühistatud osas uus otsus, millega karistada Enefit Industry

AS tööstusheite seaduse § 162 lg 2 järgi ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga

summas 90 000 eurot. Muus osas jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Kohus juhib

tähelepanu, et 90 000 eurot tuleb 45 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise

päevast tasuda vaidlustatud otsuses märgitud Rahandusministeeriumi arveldusarvele, märkides

ära kohustusliku viitenumbri 2200030399.

Menetluskulud

67. VTMS § 23 sätestab alused kaitsja tasu hüvitamiseks väärteomenetluse lõpetamise korral.

Väärteomenetluse lõpetamise korral § 29 lõike 1 punktides 1-3 ja 5-6 sätestatud alustel

hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega

tasu kohtu määruse alusel riigi- või kohaliku eelarve vahenditest. Keskkonnaamet on

riigieelarveline riigiasutus, mistõttu õigusabikulud kuuluvad väljamõistmisele riigieelarvest.

VTMS § 38 lg 1 kohaselt järgitakse kohtumenetluses menetluskulude arvestamisel

kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab

menetluskulud süüdimõistetu.

68. KrMS § 173 lg 1 p 1 ja § 175 lg 1 p 1 kohaselt kuulub kriminaalmenetluse kulude hulka

valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu. Taotletava tasu suuruse mõistlikkuse

hindamisel tuleb võtta arvesse, kas kaitsja tehtud toimingud on vajalikud, nendeks kulunud aeg

põhjendatud ja kaitsja tunnitasu mõistliku suurusega (RKKKo 1159051 p 38). Kaitsjatasu suuruse

mõistlikkuse hindamisel tuleb muu hulgas arvestada osutatud teenuse vajalikkust, kaebuses

esitatud seisukohtade põhjendatust, väärteoasja mahtu ja keerukust. (RKKo 3- 1-1-32-15, p 9).

69. Esitatud kaebuses on menetlusaluse isiku lepinguline esindaja palunud mõista

Keskkonnaametilt välja Enefit Industry AS-I menetluskulud vastavalt edaspidi esitatavale

menetluskulude nimekirjale. 20.06.2025 esitas menetlusaluse isiku lepinguline esindaja

menetluskulude nimekirja koos õigusteenuse osutamise käsunduslepinguga. Menetluskulude

nimekirjas palutakse mõista Keskkonnaametilt välja Enefit Industry AS-I menetluskulud summas

2100 eurot(käibemaksuta). Kaebuse esitaja taotleb lepingulise esindaja, s.o Eesti Energia AS

õigusteenistuse juristi A P , õigusabikulude väljamõistmist menetluskuludena. Kulude kandmise

kohustuse tekkimist tõendab Enefit Industry AS ja Eesti Energia AS vahel sõlmitud

käsundusleping, mis on lisatud menetluskulude nimekirjale. Kaebuse esitajal on vastavalt

nimetatud käsunduslepingule tekkinud kohustus tasuda väärteoasja nr 940024000384 menetluses

lepingulise esindaja tasu summas 2100 eurot(käibemaksuta). Täpsemalt on tekkinud kulud seoses

väärteo otsusega ja selle materjalidega(sh väärteoprotokolliga) tutvumine 07.05.2025 2,5 tunni

ulatuses, väärteo otsusega ja selle materjalidega(sh väärteoprotokolliga) tutvumisega 08.05.2025

1 tunni ulatuses, kaebuse koostamisega 15.05.2025(1 tund), 16.05.2025(2 tundi) ja 19.05.2025(5

tundi) kokku 8 tundi. Samuti on tekkinud kulutused seoses Keskkonnaameti seisukohaga

tutvumisega 19.06.2025 0,5 tunni ulatuses ja täiendava seisukoha koostamisega 20.06.2025 2

tunni ulatuses. Seega on kokku tekkinud kulutused 14 tunni õigusteenuse osutamises ulatuses.

Menetluskulude nimekirja kohaselt on õigusteenuse tunnihinnaks 150 eurot ning osutatud teenuse

kogumaksumuseks vastavalt 2100 eurot(käibemaksuta).

70. Esmalt märgib kohus, et nagu on menetluskulude nimekirjas kaebaja lepinguline esindaja

märkinud, siis kontsernisisese õigusabi osutamise osas on kohtupraktikas asutud seisukohale, et

menetluskulude väljamõistmine on õiguslikult lubatav, kui Eesti Energia kontserni kuuluv

äriühing tellib käsunduslepingu alusel õigusabiteenust kontsernisiseselt Eesti Energia AS-lt

(Tallinna Ringkonnakohtu 26.01.2018 otsus asjas 3-16-2460, p 20 ja Tallinna Ringkonnakohtu

30.06.2020 otsus asjas 3-19-1376, p 18). Samuti märgib kohus, et tekkinud menetluskulud on

arvestades asja mahukust ja keerukust põhjendatud. Seejuures ei ole õigusteenuse osutamise

tunnihind ülemäärane ning tekkinud kulu suurus on mõistlik. Kohus märgib, et kuigi kaebuse

esitamisele ainuüksi kulutatud 8 tundi ei pruugi olla põhjendatud, siis arvestades, et materjalidega

tutvumiseks on märgitud kokku 3,5 tundi, siis on põhjendatud, et kaebuse koostamisele kulunud

aja hulka võis kuuluda ka täiendav materjalide analüüs. Seega puuduvad kohtul etteheited

tekkinud kulutuste kujunemisele ja peab tekkinud menetluskulusid põhjendatuks.

71. Kohus on VTMS § 29 lg 1 p 5 alusel väärteomenetluse ligikaudu pooltes etteheidetavates

süüteoepisoodides lõpetanud seoses aegumisega ning tühistanud kohtuvälise menetleja otsuse ja

teinud uue otsuse karistuse osas. Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks rahuldada

VTMS § 23 alusel menetlusaluse isiku Enefit Industry AS lepingulise esindaja taotlus

menetluskulude hüvitamiseks osaliselt. Seega tuleb menetlusalusele isikule hüvitada

õigusabikulud summas 1050 eurot riigi eelarve vahenditest. Menetlusaluse isiku esindajal tuleb

esitada kohtule arvelduskonto number, kuhu välja mõistetud õigusabikulud kohtuotsuse

jõustumisel tasumisele kuuluvad.

Asitõendid

72. Toimiku materjalide juures asuvad elektroonilised andmekandjad, s.o neli CD-plaati, tuleb

jätta VTMS § 2 ja KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel väärteoasja materjalide juurde.

/allkirjastatud digitaalselt/

Jaanika Kõrgmaa

Kohtunik

Viru Maakohtu otsus on tühistatud osaliselt 09.01.2026 Riigikohtu otsusega.