2-24-134851/9 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Roman Levin

Otsuse tegemise aeg ja koht

01.08.2025, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-134851

Tsiviilasi

Elisa Eesti AS hagi F.L-i vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

1195,61 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Elisa Eesti AS, registrikood 10069659

Hageja lepingulised esindajad Ahto Järvela, Sigrid Rahkema

Kostja: F.L, isikukood XXX

Asja läbivaatamine

Lihtmenetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi täies ulatuses.

2. Välja mõista F.L-ilt Elisa Eesti AS kasuks poolte vahel 26.10.2021 sõlmitud

osamaksetega vara müügilepingu nr 11689665 alusel põhivõlgnevus 745,46 eurot ja

sissenõutavaks muutunud viivis 273,29 eurot.

3. Välja mõista F.L-ilt Elisa Eesti AS kasuks viivis 0,065% päevas põhinõudelt

summas 745,46 eurot alates 03.01.2025 kuni põhinõude täitmiseni.

4. Jätta menetluskulud F.L-i kanda

5. Määrata Elisa Eesti AS menetluskulude rahaliseks suuruseks 740 eurot, sh riigilõiv

280 eurot ja õigusabikulud 460 eurot.

6. Välja mõista F.L-ilt Elisa Eesti AS kasuks menetluskulud 740 eurot.

7. F.L peab väljamõistetud menetluskuludelt tasuma viivist võlaõigusseaduse § 113 lg-s

1 sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast päevast kuni

menetluskulude täieliku tasumiseni.

Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

TsMS § 632 lg 1 sätestab, et apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse

apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu

otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Asja arutati lihtmenetluses vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-le 405.

Tuginedes TsMS § 442 lõikele 10 ei anna maakohus luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks.

Vastavalt TsMS § 637 lõikele 21 võtab ringkonnakohus lihtmenetluses tehtud otsuse peale

esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse

koostamiseks, peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõue ja põhjendused

1. Elisa Eesti AS (hageja) ja F.L (kostja) sõlmisid 26.10.2021 osamaksetega vara

müügilepingu seadme iPhone 12 Pro Max ostmiseks, mille osamaksete summa kokku oli

1299,00 eurot. Tasumise periood lepiti kokku 36 kuud ning igakuiste osamaksete

suuruseks 36,083 eurot. Lepingu sõlmimisega kinnitas kostja, et kohustub täitma lepingu

lahutamatuks osaks olevaid teenuste kasutamise üldtingimusi.

Elisa Eesti AS on endale võetud kohustusi täitnud ja esitanud kostjale igakuiseid arveid

teenuste kasutamise eest. Kostja kasutas Elisa Eesti AS teenuseid nende eest tasumata.

Maksetähtaeg, arvelduskonto number ja muu vajalik informatsioon maksete sooritamiseks

oli kirjas Elisa Eesti AS poolt regulaarselt esitatud arvetel. Kostja võttis endale

telekommunikatsiooniteenuse lepingu sõlmimisega kohustuse Elisa Eesti AS osutatud

teenuste eest tasuda vastavalt esitatud arvetele.

Elisa Eesti AS on kostjaga sõlmitud lepingud üles öelnud 26.05.2023.

Elisa Eesti AS on kostjale esitanud järgmised tasumata jäänud arved (summades ei ole

arvestatud arvetel kajastuvat viivist ja meeldetuletustasu): 1) 01.03.2023 arve nr

2037606668, summa 51,21 eurot; 2) 01.04.2023 arve nr 2037940643, summa 44,08 eurot;

3) 01.05.2023 arve nr 2038364091, summa 36,75 eurot; 4) 01.06.2023 arve nr

2038658594, summa 613,42. Kostja võlgnevuse põhisumma on 745,46 eurot.

Kostja ei täitnud kohustusi tähtaegselt. Vastavalt üldtingimuste p 6.10 järgi maksete

mittetähtaegsel tasumisel arvestatakse ELISA poolt viivist arvele märgitud maksetähtajale

järgnevast kuupäevast füüsilise isiku puhul 0,065% võlasummast iga viivitatud päeva eest.

Hageja arvestab viivist sissenõutavaks muutunud põhiosalt, alates viimase arve

maksetähtajale järgnevast kalendripäevast 19.06.2023 a kuni hagiavalduse esitamise

kuupäevani 2.01.2025 valemi abil: põhivõlgnevus x viivitatud päevade arv x

lepingujärgne viivisemäär 0,065% päevas. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on

hagejal sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 273,29 eurot.

2(8)

Hageja palub kohtul lisaks hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisele välja

mõista kostjalt ka viivis perioodi eest alates hagi esitamisest kohtule kuni põhinõude

täitmiseni.

2. Kostja on rikkunud seadme nutikindlustuse tingimusi, kuna ei ole järginud

kindlustustingimustes sätestatud kohustust mitte jätta seade järelevalveta ning ei ole

viivitamatult teatanud vargusest kindlustusandjale. Elisa kahjuavalduse vorm on

kättesaadav Elisa kodulehel. Juhul, kui kostja ei suutnud vormi leida, oleks ta pidanud

pöörduma Elisa poole kas telefoni/e- maili teel või tulles esindusse kohapeale. Kostja

väide selles osas, et esinduses kohapeal ei abistanud klienditeenindaja varguse kirjaliku

vormistamisega, on paljasõnaline ja tõendamata.

Kostja väited tema halva majanduslikku olukorra kohta on paljasõnalised ja tõendamata

ning tuleb jätta arvestamata.

Kuivõrd kostja on jätnud oma lepingulised kohustused täitmata, oli hageja sunnitud oma

õiguste kaitseks pöörduma kohtu poole. Kohtusse pöördumine oli vältimatu tulenevalt

kostja tegevusetusest. Lepingulisele esindajale õigusabi eest makstav summa ei ole

ülemäära suur. See on mõistlik ja vastab üldteadaolevale teabele õigusabi hinna kohta.

3. Hageja nõue: mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus 745,46 eurot ja

sissenõutavaks muutunud viivised 273,29 eurot; mõista kostjalt hageja kasuks viivised

alates 3.01.2025 kuni põhinõude summas 745,46 eurot täitmiseni lepingujärgses määras

0,065% päevas. Menetluskulud jätta kostja kanda.

Kostja vastuväited hagile

4. Kostja hagi ei tunnista. Kostja ei vaidlusta asjaolu, et sõlmis 26.10.2021 Elisa Eesti AS-iga

osamaksetega vara müügilepingu seadme iPhone 12 pro max ostmiseks, mille osamaksete

summa kokku oli 1299,00 eurot, tasumise periood 36 kuud ning igakuiste osamaksete

suurus 36,083 eurot. Samal päeval, 26.10.2021 sõlmis kostja Elisa Eesti AS-iga ka

Nutikindlustuse lepingu, mille alusel eelnimetatud seade kindlustati. Nutikindlustuse

lepingu tingimuste kohaselt oli kindlustusperioodiks 26.10.2021.a - 25.10.2026.a,

kindlustusobjekti hinnaks 1299,00 eurot, omavastutuseks 150,00 eurot ja

kindlustusmakseks igakuiselt 13,99 eurot.

5. Kostja töötas 2022. a märtsikuus nn. tööampsu vormis Tartu linnas Vallikraavi tänaval

asuva hoone ümberehitusel, kus koostas ehitussaalungeid koostöös oma kolleegidega.

Tööpäeva jooksul varastati ülalnimetatud telefon tööobjektil viibimise ajal kostjale

teadmata hetkel ja viisil. Varguse avastas kostja peale tööpäeva lõppu, leides, et telefoni

enam tööjope taskus ei ole. Toona töötas antud objektil ~20-30 töölist ning kedagi otseselt

kahtlustada ei osanud, ka välismaalasi oli töötajate seas palju. Esmalt jättis kostja asja

käiguta eeldades, et mingit vastutulekut kellegi poolt nagunii ei ole, ning püüdis arveid

ausalt edasi tasuda, kuid arvete tasumisega tekkis ülekoormus ja võimetus tasuda kõiki

esitatud arveid määratud tähtaegadeks. Raskused arvete tasumisega tulenesid kostja

majanduslikust olukorrast ja teistest kohustustest ning kuna vaatamata püüdlustele ei ole

kostja kuni käesoleva ajani leidnud adekvaatselt tasuvat tööd selleks, et olukorda

asjakohaselt lahendada. Kostjal puudub ka igasugune isiklik kinnis- ja vallasvara.

6. Olukorra lahendamiseks varastatud telefoni osas pöördus kostja korduvalt Elisa Tartu

Kvartali esinduse poole, lisaks teavitas klienditeenindajat ka telefoni teel, kuid kostjale

telefoni vargusest tekkinud kahju teenusepakkuja käsitlenud ega arvestanud ei ole.

Pöördumiste peale reageeris Elisa klienditeenindus teatega, et lisab varastatud telefoni

„musta nimekirja“ ning soovitas pöörduda ka politsei poole. Kostja talitas

3(8)

klienditeenindaja juhiste ning järgi, pöördudes telefoni teel politsei poole ja avaldades teate

varguse kohta ka politseile. Politsei jättis kostja avalduse samuti käiguta.

7. Kostja tunnistab asjaolu, et reageeris tekkinud olukorrale tunduvalt hiljem, kui selleks oli

Nutikindlustuse lepingus ettenähtud aeg, milleks oli 7 päeva. Samas võib lepingus

kehtestatud tähtaega lugeda ebamõistlikult kahjustavaks tüüptingimuseks, millega nähakse

teisele lepingupoolele ette ebamõistlikult lühike tähtaeg nõude esitamiseks (VÕS § 42 lg 3

p 9), kuna kiirel tööperioodil ei pruugi olla võimalust 7 päeva jooksul kõiki nõutud

dokumente vormistada ja esitada. Nutikindlustuse lepingu kohaselt tuleb 7 päeva jooksul

arvates juhtumi toimumisest esitada kahjuavaldus koos kindlustusjuhtumi toimumist

tõendavate dokumentidega. Lepingus on ka märgitud, et kahjuavalduse vorm on

kättesaadav Elisa esinduses ja koduleheküljel, kuid reaalselt seda kodulehelt leida ei ole

võimalik.

Ka esinduses kohapeal ei abistanud klienditeenindaja varguse kirjaliku vormistamisega.

Vaatamata teenuse mittesaamisele jätkas kostja veel mõnda aega telefoni kohta kehtinud

nutikindlustuse tasumist, kuid kuna teenusepakkuja jättis vargusjuhtumi täielikult käiguta,

otsustas kostja kuumaksete vähendamise eesmärgil lepingu üles öelda.

8. Käesolevaks ajaks on kostja nimel kehtivad võlgnevused kajastumas ka Creditinfo

andmebaasis, millele muuhulgas on lisandunud Bondoraga seonduv 5000€ suurune

kiirlaen, mis on võetud varastatud telefoni teel kostjale teadmata isiku poolt. Kostja on

kõik endale kuuluvate kontode ja pankadega seonduvad paroolid ning kasutajanimed

turvariskide maandamise eesmärgil ära muutnud.

Praegusel hetkel on kostja töötuna arvel Töötukassas. Samuti on kostjal tuvastatud puuduv

töövõime seoses põlvede vigastusega ning sellest tulenevalt on kostja igakuiseks

sissetulekuks riiklik toetus summas 34 eurot Sotsiaalkindlustusametilt ning ligikaudu 550

eurot Töötukassa töövõimetoetust. Sellest peab kostja tasuma laste elatisrahad summas

375,50 eurot ning ka iseenda igakuised elamiskulud.

9. Kostja palub jätta Elisa Eesti AS-i nõude rahuldamata, kuna hageja on käitunud

võimupositsiooni ära kasutades ega ole kuidagi kaasa aidanud tekkinud olukorra

lahendamisele, mille tõttu on kostjale tekkinud arvestatav kahju. Juhul, kui kohus leiab, et

eelnimetatud taotlust ei ole võimalik rahuldada, ning mõistab nõude kostjalt välja, siis

palub kostja jätta menetluskulud poolte endi kanda, kuna arvestades asjaolusid ja kostja

tänast majanduslikku seisukorda, oleks vastaspoole kulude väljamõistmine tema suhtes

äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik (TsMS § 162 lg 4).

Kohtuotsuse põhjendused

10. TsMS § 405 lõike 1 kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt

lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi

menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagi hind ei ületa

summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000

eurole. Elisa Eesti AS esitatud hagi hind on 1195,61 eurot ja kohus on menetlenud

tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt TsMS § 405 lõikele 1.

11. Kohus on seisukohal, et hageja nõue on tõendatud ning kostja esitatud vastuväited ei anna

alust jätta hagi rahuldamata. Kuigi kohus menetleb asja lihtmenetluse ja ei anna luba otsuse

edasikaebamiseks, peab kohus otstarbekaks teha otsus koos kirjeldava ja põhjendava

osaga.

4(8)

12. Kohus andis 27.05.2025 kohtumäärusega pooltele eelmenetluses lõpliku tähtaja tõendite ja

taotluste esitamiseks 06.06.2025, sh selgitas pooltele, et menetlusosalisel on õigus taotleda

kohtult enda ärakuulamist. Hageja esitas 30.05.2025 seisukoha, milles jäi nõude juurde.

Kostja täiendavaid tõendeid ja taotlusi ei esitanud, sh ei soovinud ta enda ärakuulamist.

13. Pooled ei vaidle järgnevate asjaolude üle:

-

pooled sõlmisid 26.10.2021 osamaksetega vara müügileping seadme iPhone 12 Pro

Max ostmiseks, mille osamaksete summa kokku on 1299,00 eurot;

-

hageja on esitanud kostjale märtsist-juunini 2023 arveid järelmaksu ning teenuste eest

tasumiseks;

-

kostja ei ole tasunud tähtaegselt arveid summas 745,46 eurot:

-

hageja ütles lepingu üles alates 26.05.2023.

14. Kohus tuvastas, et poolte vahel sõlmitud lepingu puhul ei ole tegemist

tarbijakrediidilepinguga VÕS § 402 lg 1 mõttes. Järelmaksu osamaksetele ei lisandu

intress, lepingutasu vmt. Seega ei kohaldu VÕS tarbijakrediidi regulatsioon, sh

vastutustundliku laenamise põhimõte.

15. VÕS § 76 lg 1 ning § 82 lg 1 ja 2 järgi tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ning

kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule. VÕS § 82 lg 7

tulenevalt muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse

täitmist. Kostja ei ole oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud, seega on tegemist kohustuse

rikkumisega tulenevalt VÕS §-st 100. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on

võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas

täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise

kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

Kostja ei ole arveid tähtaegselt tasunud. Kohustuse rikkumise nõude eeldused on täidetud:

kostjal on hageja ees rahaline kohustus, kostja rikkus kohustust ning kostja vastutab

kohustuse rikkumise eest.

16. Kostja vastuväited tuginevad asjaolul, et lisaks järelmaksulepingule sõlmisid pooled ka

kindlustuslepingu, millega kindlustati kostja ostetud seade ning telefoni vargusel oleks

hageja pidanud kohaldama kindlustuslepingu tingimusi. Poolte seisukohtadest järeldab

kohus, et kostja ei järginud kindlustuslepingu tingimusi, sh pöördus kostja hageja

klienditeenindusse pärast lepingus ettenähtud tähtaega, ning hageja kindlustusjuhtumit ei

menetlenud. Kohus märgib, et hageja nõue ei tulene mitte kindlustuslepingust, vaid

järelmaksulepingust ning konkreetse nõude lahendamisel puudub kohtul vajadus võtta

seisukoht, kas kindluslepingus kehtestatud tähtaeg nõude esitamiseks on ebamõistlikult

kahjustav tüüptingimus.

17. Kostja on ka avaldanud, et varastatud telefoniga võeti laenu; kostja on praegu arvel

töötukassas; kostjal on puuduv töövõime; kostja sissetulekuks on igakuiselt 34 eurot riiklik

toetus sotsiaalkindlustusametilt ning ligikaudu 550 eurot töövõimetoetust Töötukassalt. Ka

peab kostja tasuma laste elatisrahad summas 375,50 eurot ning iseenda igakuised

elamiskulud. Samuti leiab kostja, et nõuet ei tuleks rahuldada põhjusel, et hageja tegevuse

tõttu on kostjale tekkinud kahju.

Kohus märgib, et kostja ei ole oma vastuväidetena esitatud faktiväidete osas esitanud

kohtule ühtegi tõendit. Samas pole kostja vastuväidete tõendamine hagi lahendamise

seisukohast ka vajalik. Ükski kostja nimetatud asjaolu ei välista ega piira kostja kohustust

raha maksmise kohustuse täitmiseks. Kohtul ei ole uuritu alusel alust arvata, et hageja

5(8)

oleks oma rikkunud oma lepingulisi kohustusi ning hagejast tulenevalt oleks kostjale

tekkinud kahju.

18. Kostjal on hageja ees lepingust tulenev rahaline kohustus summas 745,46 ning kostja ei ole

tõendanud, et võlgnevus oleks tasutud. Rahalise kohustuse rikkumine ei saa üldjuhul olla

vabandatav ning käesolevas asjas ei esine ka erandlikke asjaolusid, mis annaks aluse raha

maksmise kohustust VÕS § 103 lg 1 alusel vabandatavuse alusel välistada.

Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et hagi on põhjendatud, hagile lisatud tõendid

kinnitavad hageja nõuet ning kostja vastuväiteid on paljasõnalised ega anna alust hagi

rahuldamata jätmiseks. Kostjalt tuleb mõista hageja kasuks välja põhivõlgnevus 745,46

eurot.

19. Hageja on taotlenud ka viivise väljamõistmist, mis hõlmab nii sissenõutavaks muutunud

viivist hagi esitamise seisuga summas 273,29 eurot kui ka viivist põhinõudelt alates hagi

esitamisest kohtule kuni põhinõude täitmiseni lepingujärgses määras 0,065% päevas.

VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest

kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär,

millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem

intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud

intressimäär. TsMS § 367 kohaselt võib ajaks viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis

selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise veel sissenõutavaks muutunud,

väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina

põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus

mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina

põhinõudest.

Viivisemäär 0,065% päevas tuleneb Elisa teenuste kasutamise üldtingimuste p 6.10.

Hageja on esitanud viivisearvestuse ning kostja ei ole sellele vastu vaielnud. Kontrollinud

arvestust, leiab kohus, et see on põhjendatud. Kohus rahuldab viivisenõude.

20. Kohus rahuldab hagi täies ulatuses ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja 1)

põhivõlgnevuse summas 745,46 eurot; 2) sissenõutavaks muutunud viivise hagi esitamise

seisuga 02.01.2025 summas 273,29 eurot; 3) viivise TsMS § 367 alusel 0,065% päevas

põhinõudelt summas 745,46 eurot alates 03.01.2025 kuni põhinõude täitmiseni.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

21. TsMS § 173 lõigete 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude

jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse

menetlusosaliste vahel.

22. Kuivõrd kohus rahuldab hagi täies ulatuses, tuleb menetluskulud TsMS § 162 lõike 1

alusel jätta kostja kanda.

Kohus ei rahulda kostja taotlust jätta menetluskulud poolte endi kanda TsMS § 162 lg 4

järgi. Riigikohus on selgitanud, et TsMS § 162 lg 4 võimaldab kohtul erandlikel asjaoludel

kõrvale kalduda üldreeglist, et menetluskulud kannab kaotanud pool. Sätte kohaldamiseks

peab menetluskulude väljamõistmine olema äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. TsMS §

162 lg 4 kohaldamine on kohtu diskretsiooniotsus.

6(8)

Kohus leiab, et asjas ei esine sellised erandlikke asjaolusid, mille alusel tuleks leida, et

menetluskulude väljamõistmine kostjalt oleks äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.

23. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. TsMS § 138 lg 2 sätestab, et kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja

läbivaatamise kulud.

24. TsMS § 175 lg 1 esimeses lauses sätestatakse, et kui menetlusosaline peab menetluskulude

jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud

lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

TsMS § 175 lg 1 järgi on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude

põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile

kulunud aega ja asja keerukust arvestades. Esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse

hindamisel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, asja keerukuse ja mahukuse,

samuti menetlusdokumentide sisu ja mahuga. Lisaks eeltoodule tuleb hinnata ka esindaja

ühe tööühiku hinna, s.o esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust (vt Riigikohtu

tsiviilkolleegiumi 14.04.2021. a määrus asjas nr 2-19-10324, p 17).

25. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on tema menetluskuluks riigilõiv 280 eurot ja

õigusabikulud 696 eurot ilma käibemaksuta. Hageja kinnitab, et ta on

käibemaksukohustuslane.

26. Riigilõivu suuruse sätestab seadus. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on hageja tasunud

hagilt riigilõivu kokku 280 eurot, mille kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja.

27. Hagejat on menetluses esindanud OÜ Julianuse Õigusbüroo juristid, õigusabi tunnihind

169 eurot ilma käibemaksuta. Kokku taotleb hageja õigusabikulude väljamõistmist 4 tunni

eest. Osutatud teenus hõlmab maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamist ja kohtule

esitamist (20 eurot, alus TsMS § 4842); täiendavate alusdokumentidega tutvumist ja nende

analüüsi; hagiavalduse ettevalmistamist ja koostamist; lisade kogumist ja

komplekteerimist; dokumentide esitamist kohtule; hageja 28.02.2025 seisukoha koostamist

ja kohtule esitamist; hageja 30.05.2025 seisukoha koostamist ja kohtule esitamist; hageja

16.07.2025 seisukoha ja menetluskulude nimekirja koostamist ja kohtule esitamist. Kokku

696 eurot.

Vastaspoolelt väljamõistetava lepingulise esindaja kulu suurus tervikuna peab vastama

tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule, sh menetlustoimingute hulgale. Seega hindab

kohus kulude vajalikkust ja põhjendatust kogumis.

Kohtu hinnangul on hageja esitatud õigusteenuse maht mõistlik. Tunnitasu tuleb vaidluse

olemust ja lihtsust arvestades vähendada 110 euroni tunnis. Seega on õigusteenuse kulu

põhjendatud mahus 460 eurot (4 x 110 eurot + 20 eurot).

28. F.L-ilt tuleb Elisa Eesti AS kasuks menetluskuluna välja mõista kokku 740 eurot.

Menetluskulud tuleb kanda Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole nr

EE147700771000526428 viitenumbriga 717775233.

29. Vastavalt kostja taotlusele ja TsMS § 177 lõikele 4 märgib kohus otsuses, et hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

30. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui

koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab

hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada vastavalt selle kohtulahendi peale edasi

7(8)

kaevates. TsMS § 178 lg 2 sätestab, et menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi

kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud

isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik Roman Levin

8(8)