4-11-4758/5 · 4-11-4758/5 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1 4-11-4758

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 05. jaanuar 2012 a Tallinn Väärteoasja number 4-11-4758 (2302,11,016353) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungisekretär Eda Loor Tõlk Maksim Tšurkin Väärteoasi

G.M-i kaebus Põhja Prefektuuri

Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juhi

politseimajor Oleg Lodeikini 11.11.2011 otsusele nr 2302,11,016353 G.M-i karistamises LS § 224 lg 2 ja LS § 227 lg 2 ettenähtud väärtegude toimepanemise

eest KarS § 63 lg 1 alusel ja LS § 224 lg 2 järgi rahatrahviga 200 trahviühiku ulatuses, so 800 eurot ja LS § 224 lg 3 p 1 ja KarS § 50 lg 1 p 2 järgi lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 5 kuuks. Manetlusest osa võtnud isikud Kohtuvälise menetleja esindaja: Hannes Küünarpuu

Kaebuse esitaja: G.M, ik: xxx, elukoht: xxx. RESOLUTSIOON

1. Jätta G.M-i kaebus Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo

liiklusmenetlustalituse juhi politseimajor Oleg Lodeikini 11.11.2011 otsusele nr

2302,11,016353 G.M-i karistamises LS § 224 lg 2 ja LS § 227 lg 2 ettenähtud väärtegude toimepanemise eest KarS § 63 lg 1 alusel ja LS § 224 lg 2 järgi rahatrahviga 200 trahviühiku ulatuses, so 800 eurot ja LS § 224 lg 3 p 1 ja KarS § 50

lg 1 p 2 järgi lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 5 kuuks rahuldamata.

2. Jätta Oleg Lodeikini 11.11.2011 otsus nr 2302,11,016353 G.M-i karistamises

LS § 224 lg 2 ja LS § 227 lg 2 ettenähtud väärtegude toimepanemise eest KarS § 63 lg 1 alusel ja LS § 224 lg 2 järgi rahatrahviga 200 trahviühiku ulatuses, so 800 eurot ja LS § 224 lg 3 p 1 ja KarS § 50 lg 1 p 2 järgi lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 5 kuuks muutmata ja tühistamata.

3. Määratud lisakaristuse, so sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise 5 kuuline tähtaeg algab

kohtuotsuse jõustumisest ning lõpeb 5 kuulise tähtaja möödumisel.

4. Vastavalt LS § 127 sätetele tuleb pärast otsuse jõustumist viie tööpäeva jooksul

juhiluba loovutada Maanteeametile.

2 Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema

advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse

kuulutamisest või otsuse kohtus tutvumiseks kättesaadavuse päevast. Kassatsiooniõiguse

soovist tuleb 7 päeva jooksul kirjalikult teatada Harju Maakohtule alates kohtuotsuse

kuulutamisest. Kohtuotsus on Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis Liivalaia 24

tutvumiseks kättesaadav alates 05.01.2012. Kui kassatsiooniõiguse kasutamise soovist 7 päeva jooksul ei teatata, jõustub otsus 12.01.2012. Kassatsiooniõiguse soovist 7 päevase teatamistähtaja jooksul teatamise korral on kassatsioonkaebuse esitamise viimane tähtaeg 04.02.2012. Kui kassatsioonkaebust teate esitamise järgselt ei esitata, jõustub kohtuotsus 05.02.2012.

Kaebuse läbivaatamisel kohus tuvastas:

Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juhi politseimajor Oleg Lodeikini 11.11.2011 otsusega nr 2302,11,016353 karistati G.M LS § 224 lg 2 ja LS § 227 lg

2 ettenähtud väärtegude toimepanemise eest KarS § 63 lg 1 alusel ja LS § 224 lg 2 järgi rahatrahviga 200 trahviühiku ulatuses, so 800 eurot ja LS § 224 lg 3 p 1 ja KarS § 50 lg 1 p 2 järgi lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 5 kuuks selles, et menetlusalune

isik 23.10.2011 kell 20.40 Sõpruse pst 178 juures Tallinnas juhtis mootorsõidukit Renault

Laguna registreerimismärgiga xxx juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,44 mg/l, millega rikkus LS § 69 lg 5 nõudeid ja

pani toime LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo ning juhtis mootorsõidukit asulasisesel teel kiirusega 79 +/- 3 km/h, millega ületas suurimat lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 26 km/h võrra (lubatud suurim sõidukiirus antud teelõigul 50 km/h), millega rikkus LS § 15 lg 1 p 2 nõudeid ja pani toime LS § 227 lg 2 ettenähtud väärteo.

Otsusele esitas menetlusalune isik kaebuse, milles märkis, et jäi eelmises valgusfooris vilkuva

rohelise tule alla ja selleks, et liikuda „rohelises laines“ lisas veidi gaasi. Sõidukeid ja

jalakäijaid oli vähe, teeolud head. Samal päeval alkoholi tarvitanud ei olnud, kuid tarvitas

eelmisel päeval poja pulmas. Ei arvanud, et alkoholi on verre jäänud, tundis ennast adekvaatselt. Töö on otseselt seotud sõiduki juhtimisega ja võib langeda töötasu või kaasneda

isegi töökohast ilmajäämine. On puudega inimene, on töövõime kaotuse protsent 70. On

võetud ka pangalaen. Ei nõustu kohtuvälise menetleja seisukohaga, et tema suhtes oleks

lisakaristuse kohaldamine igati hädavajalik ja põhjendatud. On kogu aeg olnud

seaduskuulekas. Kohtuväline menetleja on märkinud otsuses, et karistust kergendava

asjaoluna arvestatakse süü ülestunnistamist, kuid karistuse määramisel ei ole ta süü

ülestunnistamist tõsiselt võtnud, sest karistusest see ei nähtu. Seetõttu taotletakse otsuse

tühistamist lisakaristuse osas ning kui kohus leiab, et ta väärib süüteo eest karistust, siis määrata karistus, mis on varem karistamata isikule jõukohane ja täidetav.

Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja kaebuse juurde ja selgitas, et juhtimisõiguse äravõtmine

tekitab suuri probleeme, on võimalik töökoha kaotus, muutub maksejõuetuks. Põetava haiguse tõttu on raske tööd leida. Sõitis suvilast Kiisalt koju Kanepi tänavale. Eelmisel õhtul peeti poja pulma ja see kestis hilise ajani. Kui palju alkoholi tarvitas, ei pidanud arvestust. Seoses terviseseisundiga alkoholi ei tarvita. Isegi imestas, et sellises määras alkoholisisaldus

tuvastati. Taotleb karistuse kergendamist lisakaristuse osas. Juhtimisõigus ei ole lihtsalt olukorda kergendav, vaid hädavajalik.

Kohtuväline menetleja leidis, et vaidlustatud otsus on seaduslik ja põhjendatud, on järgitud kõiki KarS § 56 sätestatud nõudeid. Puudub seaduslik alus otsuse tühistamiseks ja kaebuse rahuldamiseks.

Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, kuulanud ära kaebuse esitaja selgitused ja kohtuvälise

3

menetleja arvamuse, tutvunud kaebuse lisana esitatud dokumentidega ja kohtule edastatud väärteoasja kirjalike materjalidega, asub alljärgnevatele seisukohtadele.

Vastavalt LS § 224 lg 2 sätetele karistatakse mootorsõiduki juhtimise eest isikut, kelle ühes

grammis veres on alkoholisisaldus 0,50 – 1,49 milligrammi või ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25 – 0,74 milligrammi rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, so kuni

1200 eurot või arestiga kuni 30 päeva või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni 12 kuuni. Sama paragrahvi lõike 3 p 1 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada LS § 224 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni, kui isikut ei ole varem LS § 224 sätestatud süüteo eest karistatud.

Vastavalt LS § 227

lg 2 sätetele karistatakse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21 kuni 40 km/h rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni 6 kuuni. Sama paragrahvi lõike 5 p 1 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada LS § 227 lõikes 2 sätestatud süüteo toimepanemise eest kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist 1 kuust kuni 3 kuuni.

Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut LS § 224 lg 2 ja LS § 227 lg 2 ettenähtud väärtegude toimepanemise eest KarS § 63 lg 1 alusel ja LS § 224 lg 2 järgi kui raskeimat karistust ettenägeva sätte järgi rahatrahviga 200 trahviühiku ulatuses, so 800 eurot ja LS § 224 lg 3 p 1 ja KarS § 50 lg 1 p 2 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega 5 kuuks. Seega

on põhikaristus määratud LS § 224 lg 2 ettenähtud sanktsiooni 2/3 ulatuses ja lisakaristus ettenähtud sanktsiooni keskmises määras. Seejuures on trahvi tasumine määratud ositi 8 kuu jooksul igakuistes võrdsetes osades 100 euro kaupa kuus. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt tuvastati menetlusaluse isiku väljahingatava õhu liitri kohta alkoholisisaldus 0,49 +/- 0,05 mg,

kusjuures laiendmääramatus 0,05 mg arvestatakse isiku kasuks, vähendades mõõtetulemust

laiendmääramatuse võrra. Seega on lõplikuks näiduks, millest lähtutakse süüteo

kvalifitseerimisel, loetud alkoholisisaldus 0,44 mg väljahingatava õhu liitri kohta. Selline piirmäär on sätestatud rikkumise keskmise määra lähedane.

Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid

asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja

õiguskorra kaitsmise huvisid. Käesoleval juhul võib alkoholipiirmäära ületamise määra arvestades öelda, et menetlusaluse isiku süü LS § 224 lg 2 mõttes on keskmises suuruses. See

omakorda tingiks karistuse ranguse ja sellest tulenevalt ka karistuse määramise ettenähtud sanktsiooni keskmises määras. Samas nähtub väärteoasja materjalidest, et menetlusalune isik pani samaaegselt toime ka teise ohtliku liiklusalase väärteo, mis suurendab nii menetlusaluse

isiku süü suurust kui ka tema ohtlikkust liikluses. Süü kõrval arvestatakse ka karistust

kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Kohtuväline menetleja oma otsuses

leidnud, et kergendava asjaoluna on arvestatav süü tunnistamine. Kohus leiab, et süü tunnistamist saaks karistust kergendava asjaoluna arvestada ainult juhul, kui isik on ilmunud

õiguskaitseasutusse süü ülestunnistamisele KarS § 57 lg 1 p 3 mõttes. Sellist asjaolu

väärteoasjas tuvastatud ei ole ning süü olemasolu on kindlaks tehtud tehniliste vahendite

näitudega, so kiirusemõõteseadme näidu ja tõendusliku alkomeetri näiduga ning nende

näitude suurused ei sõltu menetlusaluse isiku süü tunnistamisest. Seega asub kohus

seisukohale, et tegelikkuses ei ole menetluse käigus KarS § 57 sätestatud karistust kergendavaid asjaolusid tuvastatud, mis saaks karistust kergendavas suunas mõjutada.

Peale karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude tuvastamise tuleb karistuse valikul

lähtuda ka võimalusest, et karistus sunnib isikut edaspidi loobuma uute süütegude toimepanemisest. Väärteoasjas leiduvast karistusregistri andmebaasi väljatrükist nähtuvalt ei

ole kaebuse esitanud isik karistusregistrisse kantud. Sellest saab järeldada, et isikut ei ole varem süütegude toimepanemise eest karistatud. Sellele vaatamata, et kaebuse esitajat ei ole varem karistatud, pani ta toime kaks ohtlikku liiklusalast väärtegu toime üheaegselt, mistõttu

4 ei saa teha järeldusi kas varasemad karistused oleks teda mõjutanud liiklusalaste väärtegude toimepanemisest loobuma.

Peale eelmärgitu tuleb karistuse määramisel lähtuda ka õiguskorra kaitsmise huvidest ning

kohtu arvates kuulub õiguskorra alla ka liikluskord. Liikluses on aga suurima ohu allikaks teistele liiklejatele mootorsõidukid, millede juhtidelt eeldatakse nii liikleja kohustuste täitmist kui ka juhi kohustuste täitmist. Seejuures on juhil ka kohustus enne sõitma asumist veenduda,

et tema tervislik seisund lubab sõidukit juhtida. Väärteoasja materjalidest ja kohtuistungil antud menetlusaluse isiku ütlustest saab järeldada, et menetlusalune isik ei veendunud enne sõiduki juhtima asumist selles, kas ta on juhile lubatud seisundis ja vaatamata sellele, et ta oli

eelneval päeval alkoholi tarvitanud, pidas vajalikuks asuda sõidukit juhtima. Samas,

arvestades seda, et menetlusalusel isikul avastati alkoholisisaldus organismis veel alkoholi

tarvitamisele järgnenud päeva hilisõhtul, pidi tarvitatud alkoholikogus olema ääretult suur.

Samas on kaebuse esitaja leidnud, et ta tundis ennast väärtegu toime pannes täiesti adekvaatselt. Kohtu arvates viitab alkomeetri näit aga vastupidisele, nimelt sellele, et kaebuse

esitaja ei olnud kaine, vaid ta juhtis sõidukit juhile keelatud seisundis ning ta ei pidanud

vajalikuks ka oma seisundit kontrollida. Seega oli tegemist tahtlikult toime pandud teoga. Kohus leiab, et taoline isik on teistele liiklejatele ja iseendale ohtlik. Kaebuse esitaja juhtis

sõidukit nii keelatud seisundis kui ka ületas asulasisesel teel lubatud suurimat sõidukiirust,

millega seadis kaebuse esitanud isik kohtu arvates ohtu eelkõige iseenda, rääkimata teiste

kaasliiklejate tervisest ja võõrast varast. Seetõttu on oluliseks karistuse raskuse puhul ka

õiguskorra kaitsmise huvid, mida saab tagada vaid juhul, kui ohtlik liikleja liiklusest kõrvaldatakse. Seetõttu, arvestades menetlusalusel isikul tuvastatud lubatud alkoholipiirmäära ületamise määra, lubatud sõidukiiruse ületamise määra ja õiguskorra kaitsmise huvisid, siis on määratud rahatrahv ettenähtud sanktsiooni 2/3 ulatuses täielikult põhjendatud ja kohtu arvates

puudub igasugune alus selle põhikaristuse kergendamiseks. Seejuures asub kohus

seisukohale, et nii põhikaristuse kui ka lisakaristuse määra määramisel on kohtuväline

menetleja arvestanud karistust kergendava asjaoluga, mida tegelikkuses arvestada ei oleks saanud.

Lisakaristuse kohaldamise või kohaldamata jätmise osas peab kohus vajalikuks rõhutada, et senise kohtupraktika kohaselt kohaldatakse LS § 224 ettenähtud väärteo toimepanemise eest üldjuhul lisakaristust ning sellise süüteo toimepanemisel võib lisakaristuse jätta kohaldamata vaid erandlikel asjaoludel. Väärteoasja materjalidest ei ilmne selliseid erandlikke asjaolusid, mis võiks tingida sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise kohaldamata jätmise. Kaebuse esitaja

on väitnud, et tal on puue ja temal on tuvastatud püsiv töövõimetus 70 %. Samas ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et menetlusaluse isiku puhul oleks tegemist isikuga, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu, milline asjaolu välistaks mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmise. Asjaolu, et menetlusalune isik ise viis end juhile keelatud seisundisse, siis ei ole selline seisund kohtu arvates sellise puudena arvestatav, kuivõrd menetlusaluse isiku selline seisund on enamasti mööduv. Arvestades senist karistuspraktikat leiab kohus, et vaidlustatud

otsusega lisakaristuse kohaldamine oli täiesti põhjendatud ja seaduslik. Peale selle on

tuvastatud menetlusaluse isiku käitumises kahe liiklusalase väärteo koosseis, milliste toimepanemise eest ka üksikult on ette nähtud juhtimisõiguse äravõtmine nii põhikaristusena

kui ka lisakaristusena. Arvestades inkrimineeritud süütegude iseloomu olnuks lisakaristuse

kohaldamata jätmine kohtu arvates ilmselgelt põhjendamatu ja vastuolus väljakujunenud karistuspoliitikaga.

Kohus leiab, et juhtimisõiguse saanud isik peab olema teadlik nii liiklusnõuetest kui

karistustest nende nõuete rikkumiste eest. Seda eriti olukorras, kus pidevalt teavitatakse

elanikkonda sellest, et alkoholipiirmäära ületades või joobeseisundis juhtimine on ohtlik ja

karistatav. Kaebuse esitanud isiku seisund mootorsõiduki juhtimisel aga viitab sellele, et

kaebuse esitanud isik on end ise teadlikult viinud sellisesse seisundisse ja teadlikult ning

tahtlikult rikkunud liikluskorda, olles üldjoontes kursis ka süüteo toimepanemise eest

määratavate karistuste liikidega. Seega on menetlusalune isik kui isik, kellele on antud

5 juhtimisõigus, teadlik ka sellest, et tema enese väär käitumine liikluses põhjustab tema suhtes piiranguid sõiduki edaspidisel juhtimisel ja isik peab piisava hoolsuse ülesnäitamisel tegema kõik enesest oleneva, et tema olukord ei halveneks ja senine mugav elulaad säiliks ning ta

oleks võimeline endale võetud rahalisi kohustusi takistusteta täitma. Kaebuse esitaja väitis

kohtuistungil, et tema jaoks on juhtimisõiguse säilimine vajalik mitte mugavusest, vaid eluliselt hädavajalik. Samas, kui vaadata väärtegude iseloomu ja sellele eelnenud käitumist, siis võib järeldada, et eelkõige oli hädavajalik eelmisel õhtul ohtralt alkoholi tarvitada ning juhtimisõiguse olemasolu olu muutunud teisejärguliseks. Kaebuse esitanud isiku väärtegude iseloomust saab järeldada, et kaebuse esitanud isik oli seisundis, millises ta on liikluses ohtlik

ja peab end samas kaineks, pannes aga seejuures toime veel ühe süüteo, ületades suurimat

lubatud sõidukiirust. Sellest saab aga järeldada, et isik ei taju ei oma seisundit ega sellest tulenevat ohtliku käitumist ka muude liiklusnõuete eiramisel. Samas on isik teadlik alkoholi eelnevast tarvitamisest. Kohtu arvates tuleb selline isik lisakaristust kohaldades liiklusest kõrvaldada. Kaebuse esitajale määrati lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 5

kuuks, so ettenähtud sanktsiooni keskmises määras ning kohus asub seisukohale, et lisakaristuse määra valikul on kohtuväline menetleja ilmselgelt arvestanud eelkõige asjaoluga, et kaebuse esitanud isikut ei ole varem liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest karistatud,

samuti on arvestanud karistust kergendava asjaoluga, mida poleks saanud kergendava

asjaoluna arvestada ning alles seejärel on karistuse määra valikul arvestanud isiku süüga.

Kohus leiab, et arvestades menetlusalusele isikule inkrimineeritud raskete liiklusakaste

väärtegude kogumit ja sellest tulenevat süü suurust on kohaldatud lisakaristuse määr liialt leebe. Samas ei saa kohus kaebemenetluses kaebuse esitaja olukorda raskendada, mistõttu on

kohus sunnitud nõustuma kohtuvälise menetleja seisukohtadega ning asuma seisukohale, et

nii määratud põhikaristus kui ka lisakaristus vastavad isiku süü suurusele, arvestades seejuures kergendava asjaolu olemasolu, samuti määratud karistuse eesmärgile. Küll on kohus

seisukohal, et puudub alus määratud põhikaristuse kergendamiseks, samuti määratud lisakaristuse kergendamiseks, rääkimata lisakaristuse osas otsuse tühistamisest.

Eeltoodud motiividel asub kohus seisukohale, et puudub seaduslik alus vaidlustatud otsuse

muutmiseks või tühistamiseks ning esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata ja vaidlustatud otsus muutmata ja tühistamata nii põhikaristuse suuruse kui ka lisakaristuse kohaldamise ja määra osas.

Märt Toming Kohtunik