4-11-4634/5 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1 4-11-4634

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 05. jaanuar 2012 a Tallinn Väärteoasja number 4-11-4634 (2316,11,013461) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungisekretär Eda Loor Väärteoasi

R.A

kaebus Põhja Prefektuuri

Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juhi

politseimajor Oleg Lodeikini 07.11.2011 otsusele nr 2316,11,013461 R.A karistamises LS § 224 lg

2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 250 trahviühiku ulatuses, so 900 eurot ja LS § 224 lg 3 p

2 ja KarS § 50 lg 1 p 2 järgi lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 12 kuuks. Manetlusest osa võtnud isikud Kohtuvälise menetleja esindaja: Hannes Küünarpuu

Kaebuse esitaja: R.A, ik: xxx, elukoht: xxx. RESOLUTSIOON

1. Jätta R.A kaebus Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse

juhi politseimajor Oleg Lodeikini 07.11.2011 otsusele nr 2316,11,013461 R.A karistamises LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 250 trahviühiku ulatuses, so 900 eurot ja LS § 224 lg 3 p 2 ja KarS § 50 lg 1 p 2 järgi lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 12 kuuks rahuldamata.

2. Jätta Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juhi politseimajor

Oleg Lodeikini 07.11.2011 otsus nr 2316,11,013461 R.A karistamises LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 250 trahviühiku ulatuses, so 900 eurot ja LS § 224 lg 3 p 2 ja KarS § 50 lg 1 p 2 järgi lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 12 kuuks muutmata ja tühistamata.

3. Määratud lisakaristuse, so sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise 12 kuuline tähtaeg

algab kohtuotsuse jõustumisest ning lõpeb 12 kuulise tähtaja möödumisel.

4. Vastavalt LS § 127 sätetele tuleb pärast otsuse jõustumist viie tööpäeva jooksul

juhiluba loovutada Maanteeametile. Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema

advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse

2

kuulutamisest või otsuse kohtus tutvumiseks kättesaadavuse päevast. Kassatsiooniõiguse

soovist tuleb 7 päeva jooksul kirjalikult teatada Harju Maakohtule alates kohtuotsuse

kuulutamisest. Kohtuotsus on Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis Liivalaia 24

tutvumiseks kättesaadav alates 05.01.2012. Kui kassatsiooniõiguse kasutamise soovist 7 päeva jooksul ei teatata, jõustub otsus 12.01.2012. Kassatsiooniõiguse soovist 7 päevase teatamistähtaja jooksul teatamise korral on kassatsioonkaebuse esitamise viimane tähtaeg 04.02.2012. Kui kassatsioonkaebust teate esitamise järgselt ei esitata, jõustub kohtuotsus 05.02.2012.

Kaebuse läbivaatamisel kohus tuvastas:

Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juhi politseimajor Oleg Lodeikini

07.11.2011 otsusega nr 2316,11,013461 karistati R.A LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 250 trahviühiku ulatuses, so 900 eurot ja LS § 224 lg 3 p 2 ja KarS § 50 lg 1 p 2 järgi lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 12 kuuks selles, et menetlusalune isik 17.10.2011 kell 03.00 Vabaduse väljak 7 juures Tallinnas juhtis mootorsõidukit Renault Master registreerimismärgiga xxxjuhile keelatud seisundis, kui

ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,59 mg/l, millega rikkus LS § 69 lg 5 nõudeid ja pani toime LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo.

Otsusele esitas menetlusalune isiku kaebuse, milles märkis, et 16.10.2011 kell 6 õhtul võttis

maksimaalselt 2 pitsi kanget alkoholi ja rohkem ei tarvitanud, kuivõrd pidi kell 02.00 17.10.2011 tööle minema. Kella 02.30 ajal läks sõbrale järele arvates, et enam joovet ei ole. Töötab autopesijana. Kui juhtimisõigus ära võetakse, kaotab töö autopesijana, kuivõrd selle töö jaoks on vajalik B-kategooria juhtimisõigus. Kaob ka võimalus maksta trahvi. Varsti on laps sündimas ja temaga on vaja igal pool käia. Soov oleks, et juhtimisõigus jäetaks alles ja määrataks suurem rahatrahv.

Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja kaebuse juurde ja selgitas, et põhimõtteliselt on otsus õige. Trahv on määratud peaaegu maksimum, vaja selle maksmiseks tööd säilitada, kuid selleks on vajalik juhiluba. On väga kahju, et nii tegi. töötab alates novembrist. Pidi sel päeval minema

proovipäevale, kuid oli joobes ja ei saanud minna. Varem on samalaadse väärteo eest juhtimisõigus ära võetud. Sõiduk, millega sõitis, kuulus tööandjale. Nii varasema töökoha kui

ka praeguse töökoha töölepingus ja ametijuhendis on kirjas, et on nõutav juhtimisõiguse olemasolu. Tarvitas kella 6 ajal õhtul paar pitsi kangemat alkoholi, võib-olla ka 3 või 4 või 5.

Sõbrad tahtsid, et ta neid ära viiks ja siis pidi minema tööle. Alkoholi tarvitas, kuid ei tundnud, et joovet oleks, sest sõi palju. Soov oleks, et juhtimisõigus alles jääks.

Kohtuväline menetleja leidis, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Toime pandud tegu oli tahtlik

ja ohtlik. Ei saa lugeda kahetsust siiraks kui kaebuses on tegelikke asjaolusid moonutatud. Kaebuse esitanud isikut on korduvalt samalaadsete väärtegude toimepanemise eest karistatud, kuid järeldusi ei ole tehtud. Seega tuleb isik võimalikult pikaks ajaks juhtimiselt kõrvaldada.

Esmase juhtimisõiguse puhul aasta jooksul selline aukartustäratav hulk samalaadseid rikkumisi.

Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, kuulanud ära kaebuse esitaja selgitused, kohtuvälise

menetleja arvamuse, tutvunud kohtule edastatud väärteoasja kirjalike materjalidega, asub alljärgnevatele seisukohtadele.

Vastavalt LS § 224 lg 2 sätetele karistatakse mootorsõiduki juhtimise eest isikut, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50 – 1,49 milligrammi või ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25 – 0,74 milligrammi rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, so kuni

1200 eurot või arestiga kuni 30 päeva või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni 12 kuuni. Sama paragrahvi lõike 3 p 2 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada LS § 224 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kolmest

3

kuust kuni kaheteistkümne kuuni, kui isikut on varem LS § 224 sätestatud süüteo eest karistatud.

Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 225 trahviühiku ulatuses, so 900 eurot ja LS § 224 lg 3 p 2 ja

KarS § 50 lg 1 p 2 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega 12 kuuks. Seega on põhikaristus määratud LS § 224 lg 2 ettenähtud sanktsiooni 2/3 ületavas ulatuses ja lisakaristus ettenähtud

sanktsiooni ülemmääras. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt tuvastati menetlusaluse isiku väljahingatava õhu liitri kohta alkoholisisaldus 0,64 +/- 0,05 mg, kusjuures laiendmääramatus

0,05 mg arvestatakse isiku kasuks, vähendades mõõtetulemust laiendmääramatuse võrra.

Seega on lõplikuks näiduks, millest lähtutakse süüteo kvalifitseerimisel, loetud alkoholisisaldus 0,59 mg väljahingatava õhu liitri kohta. Selline piirmäär ületab oluliselt

sätestatud rikkumise keskmist määra ja on suhteliselt sätestatud piirmäära ülemmäära lähedane, mille eest on isikut veel võimalik väärteokorras karistada.

Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid

asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja

õiguskorra kaitsmise huvisid. Käesoleval juhul võib alkoholipiirmäära ületamise määra arvestades öelda, et menetlusaluse isiku süü LS § 224 lg 2 mõttes on suur. See aga omakorda

tingib karistuse ranguse. Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Kohtuväline menetleja on karistust kergendava asjaoluna märkinud süü

tunnistamise ja kahetsuse. Kohus leiab, et süü tunnistamist kui niisugust ei saa karistust

kergendava asjaoluna arvestada KarS § 57 lg 1 p 3 mõttes, kuivõrd tegemist ei ole süü

ülestunnistamisele ilmumisega õiguskaitseasutusse, vaid süüdlase kinnipidamisega süüteo

toimepanemiselt ja süü olemasolu tuvastatakse mõõtevahendiga, sõltumata süü

tunnistamisest. Seega on arvestatav vaid kahetsus. Samas peaks olema kahetsus puhtsüdamlik, et seda arvestada karistust kergendava asjaoluga. Arvestades seda, et kaebuse esitaja tarvitas alkoholi ja asus seejärel sõidukit juhtima, leiab kohus, et kahetsuse siiruses on

piisavalt alust kahtlemiseks. Peale karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude tuvastamise tuleb karistuse valikul lähtuda ka võimalusest, et karistus sunnib isikut edaspidi

loobuma uute süütegude toimepanemisest, seejuures ka samalaadsete süütegude

toimepanemisest. Väärteoasjas leiduvatest karistusregistri andmetest nähtuvalt on menetlusalust isikut varem karistatud samalaadse liiklusalase väärteo toimepanemise eest ja see karistus ei olnud menetlusesemeks oleva väärteo toimepanemise ajaks kustuda jõudnud.

Seega oli kaebuse esitanud isikul juba küllaldane kogemus karistuste osas olemas, kuid ka

eelmine rahatrahv, mis oli mõningal määral kergem, nagu ka määratud lisakaristus, ei

sundinud kaebuse esitajat uue ja samalaadse liiklusalase väärteo toimepanemisest hoiduma

ning eelmine karistus ega ka sellele eelnenud karistus oma eesmärki ei saavutanud. Peale

eelmärgitu tuleb karistuse määramisel lähtuda ka õiguskorra kaitsmise huvidest ning kohtu arvates kuulub õiguskorra alla ka liikluskord. Liikluses on aga suurima ohu allikaks teistele liiklejatele mootorsõidukid, millede juhtidelt eeldatakse nii liikleja kohustuste täitmist kui ka

juhi kohustuste täitmist. Seejuures on juhil ka kohustus enne sõitma asumist veenduda, et tema tervislik seisund lubab sõidukit juhtida. Väärteoasja materjalidest ja kohtuistungil antud menetlusaluse isiku ütlustest saab järeldada, et menetlusalune isik veendus täielikult selles, et

ta on viinud ennast seisundisse, milline on juhile keelatud. Seejuures, olles eelnevalt

ilmselgelt ohtralt alkoholi tarvitanud, mitte kaks pitsi kanget alkoholi, pidas ta vajalikuks sõidukit juhtida, pidades kõige olulisemaks sellises seisundis mootorsõiduki juhina liikluses osalemist. Seejuures leidis kaebuse esitaja, et vaatamata alkoholi tarvitamisele ta endas joovet

ei tundnud. Selline väide aga näitab kohtu arvates seda, et isik peab sellist seisundit juhile

tavapäraseks. Seetõttu on oluliseks karistuse raskuse puhul ka õiguskorra kaitsmise huvid,

mida saab tagada vaid juhul, kui ohtlik liikleja liiklusest võimalikult pikaks ajaks kõrvaldatakse. Seetõttu, arvestades menetlusalusel isikul tuvastatud lubatud alkoholipiirmäära

ületamise suurt määra, seda, et varasemad karistused ei sundinud isikut uue samalaadse süüteo toimepanemisest loobuma ja õiguskorra kaitsmise huvisid, siis on määratud rahatrahv

4

ettenähtud sanktsiooni 2/3 määra ületavas ulatuses täielikult põhjendatud ja kohtu arvates puudub igasugune alus selle põhikaristuse kergendamiseks.

Lisakaristuse kohaldamise või kohaldamata jätmise osas peab kohus vajalikuks rõhutada, et

senise kohtupraktika kohaselt kohaldatakse taolise iseloomuga süüteo toimepanemise eest üldjuhul lisakaristust ning sellise süüteo toimepanemisel võib lisakaristuse jätta kohaldamata vaid erandlikel asjaoludel. Väärteoasja materjalidest ei ilmne selliseid erandlikke asjaolusid, mis võiks tingida sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise kohaldamata jätmise. Peale selle ei ole menetlusaluse isiku puhul tegemist isikuga, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu,

milline asjaolu välistaks mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmise. Asjaolu, et menetlusalune isik ise viis end taas seisundisse, mis piirab tema taju ümbritsevast või ajast ja

kohast, siis ei ole selline seisund kohtu arvates sellise puudena arvestatav, kuivõrd

menetlusaluse isiku selline seisund on mööduv. Arvestades senist karistuspraktikat leiab kohus, et vaidlustatud otsusega lisakaristuse kohaldamine oli täiesti põhjendatud ja seaduslik

ning lisakaristuse kohaldamata jätmine olnuks ilmselgelt põhjendamatu ja vastuolus väljakujunenud karistuspoliitikaga.

Kohtule esitatud kaebuses märgiti, et määratud lisakaristus tingib kaebuse esitajal olukorra, et ta võib jääda ilma oma töökohast, kuivõrd töötamise eelduseks on juhtimisõiguse olemasolu.

Peale selle leiti, et kuivõrd on perre sündimas laps, siis on lapse sõidutamiseks samuti juhtimisõiguse olemasolu vajalik. Kohus asub seisukohale, et kaebuse esitanud isiku kui tööalaselt igapäevaselt mootorsõiduki juhi juhtimisõiguse saamise eelduseks on liiklusseaduse sätete ja nõuete tundmine ning liikluseksami edukas sooritamine peaks näitama seda, et isik on need teadmised omandanud. Seega on juhtimisõiguse saanud isik teadlik nii liiklusnõuetest kui karistustest nende nõuete rikkumiste eest. Kaebuse esitanud isiku seisund mootorsõiduki

juhtimisel aga viitab sellele, et kaebuse esitanud isik on end ise teadlikult viinud ennast

sellisesse seisundisse ja teadlikult ning tahtlikult rikkunud liikluskorda, teades ka sellise

süüteo toimepanemise eest määratavate karistuste liike ja määrasid, kuivõrd menetlusalust

isikut on samalaadse väärteo toimepanemise eest juba suhteliselt suure rahatrahvi ja

lühiajalise lisakaristusega karistatud. Kohus leiab, et juhtimisõiguse vajalikkus tehtava töö

tegemiseks ei tulnud menetlusalusele isikule ootamatuna ja pärast väärteoasjas kohtuvälise menetleja otsuse koostamist. Menetlusalusele isikule oli tema enda sõnade kohaselt teada, et nii eelmises kui ka järgmises töökohas on töö tegemise eelduseks juhtimisõiguse olemasolu. Samuti oli menetlusalune isik kui isik, kellele on antud juhtimisõigus, teadlik ka sellest, et

tema enese väär käitumine liikluses põhjustab tema suhtes piiranguid sõiduki edaspidisel juhtimisel ja isik peab piisava hoolsuse ülesnäitamisel tegema kõik enesest oleneva, et tema

olukord ei halveneks ja senine mugav elulaad säiliks. Kaebuse esitanud isiku sellealast kogemust arvestades pidanuks tal see teadmine olema aga põhjalikult kinnistunud. Kaebuse esitanud isiku väärteo iseloomust saab järeldada, et kaebuse esitanud isik viib end teadlikult ja järjekordselt seisundisse, millises ta on liikluses iseenesele ja teistele liiklejatele ohtlik, samuti ohtlik kõrvaliste isikute varale, sh tööandja varale. Kaebuse esitanud isiku käitumisest saab

aga järeldada, et isik kas ei taju oma seisundit ega sellest tulenevat ohtu ning ta ei pea vajalikuks ka enda seisundit kontrollida või ta teab oma seisundit ja ei peagi vajalikuks seda kontrollida, leides, et hoolimata seisundist on sõiduki juhtimine vajalik. Samas on isik teadlik

alkoholi tarvitamisest enne sõiduki juhtimisele asumist. Seega on tegu toime pandud

kavatsetusega ning kohtu arvates tuleb selline isik lisakaristust kohaldades liiklusest kõrvaldada. Kaebuse esitajale määrati lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 12

kuuks, so ettenähtud sanktsiooni ülemmääras ning kohus asub seisukohale, et lisakaristuse

määra valikul on kohtuväline menetleja ilmselgelt arvestanud nii menetlusaluse isiku süü

suurusega kui ka sellega, et eelmine karistus samalaadse väärteo toimepanemise eest ei avaldanud mingit mõju. Kohus leiab, et selliste asjaolude alusel määratud lisakaristuse määr

ettenähtud sanktsiooni ülemmääras on põhjendatud ning igasugune alus selle lisakaristuse kergendamiseks või otsuse tühistamiseks lisakaristuse osas puudub.

Eeltoodud motiividel asub kohus seisukohale, et puudub seaduslik alus vaidlustatud otsuse

5

muutmiseks või tühistamiseks ning esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata ja vaidlustatud otsus muutmata ja tühistamata nii põhikaristuse suuruse kui ka lisakaristuse kohaldamise ja määra osas.

Märt Toming Kohtunik