4-11-4650/5 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1 4-11-4650

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 05. jaanuar 2012 a Tallinn Väärteoasja number 4-11-4650 (2376,11,006518) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungisekretär Eda Loor Väärteoasi R.N-i kaebus Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juhi politseimajor Oleg Lodeikini

04.11.2011 otsusele nr 2376,11,006518 R.N-i

karistamises LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo

toimepanemise eest rahatrahviga 200 trahviühiku ulatuses, so 800 eurot ja LS § 224 lg 3 p 1 ja KarS § 50

lg 1 p 2 järgi lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 5 kuuks. Manetlusest osa võtnud isikud Kohtuvälise menetleja esindaja: Hannes Küünarpuu

Kaebuse esitaja: R.N, ik: xxx, elukoht: xxx. RESOLUTSIOON

1. Jätta R.N-i kaebus Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse

juhi politseimajor Oleg Lodeikini 04.11.2011 otsusele nr 2376,11,006518 R.N-i karistamises LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 200 trahviühiku ulatuses, so 800 eurot ja LS § 224 lg 3 p 1 ja KarS § 50 lg 1 p 2 järgi lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 5 kuuks rahuldamata.

2. Jätta Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juhi politseimajor

Oleg Lodeikini 04.11.2011 otsus nr 2376,11,006518 R.N-i karistamises LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 200 trahviühiku ulatuses, so 800 eurot ja LS § 224 lg 3 p 1 ja KarS § 50 lg 1 p 2 järgi lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 5 kuuks muutmata ja tühistamata.

3. Määratud lisakaristuse, so sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise 5 kuuline tähtaeg algab

kohtuotsuse jõustumisest ning lõpeb 5 kuulise tähtaja möödumisel.

4. Vastavalt LS § 127 sätetele tuleb pärast otsuse jõustumist viie tööpäeva jooksul

juhiluba loovutada Maanteeametile. Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema

advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse

kuulutamisest või otsuse kohtus tutvumiseks kättesaadavuse päevast. Kassatsiooniõiguse

soovist tuleb 7 päeva jooksul kirjalikult teatada Harju Maakohtule alates kohtuotsuse

2

kuulutamisest. Kohtuotsus on Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis Liivalaia 24

tutvumiseks kättesaadav alates 05.01.2012. Kui kassatsiooniõiguse kasutamise soovist 7 päeva jooksul ei teatata, jõustub otsus 12.01.2012. Kassatsiooniõiguse soovist 7 päevase teatamistähtaja jooksul teatamise korral on kassatsioonkaebuse esitamise viimane tähtaeg 04.02.2012. Kui kassatsioonkaebust teate esitamise järgselt ei esitata, jõustub kohtuotsus 05.02.2012.

Kaebuse läbivaatamisel kohus tuvastas:

Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juhi politseimajor Oleg Lodeikini

04.11.2011 otsusega nr 2376,11,006518 karistati R.N LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 200 trahviühiku ulatuses, so 800 eurot ja LS § 224 lg 3 p 1 ja KarS § 50 lg 1 p 2 järgi lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 5 kuuks selles, et menetlusalune isik 14.10.2011 kell 22.35 Maardu tee 1. kilomeetril Jõelähtme vallas

Harju Maakonnas juhtis mootorsõidukit Ford Mondeo registreerimismärgiga xxxjuhile

keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,64 +/- 0,05 mg/l, millega rikkus LS § 69 lg 5 nõudeid ja pani toime LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo.

Otsusele esitas menetlusalune isiku kaebuse, milles märkis, et elukaaslane murdis talle truudust ja see tegi talle haiget. Ei saanud enam oma poega vaatamas käia nii tihti kui soovis ja võttis paar õlut ning otsustas poega vaatama minna. Pärast seda otsustas mere äärde minna ja teel pidas politsei ta kinni. Oli eelnevalt ära joonud kolm õlut ja võtnud lonksu neljandast. Kahetseb siiralt toimepandut. On andestanud elukaaslasele ja elavad jälle koos. Hetkel käib

peres ainukesena tööl, mistõttu palub mõistvat otsust ja jätta alles juhtimisõigus. Juhtimisõiguseta ei saa täita oma töökohustusi.

Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja kaebuse juurde ja selgitas, et töötab mööblipaigaldajana, panevad kokku kööke, garderoobe ning objektid on erinevates kohtades. Töötab ka Soomes, kus on paari päeva kaupa. Ise teab paremini valgustuse paigaldamist, peab liikuma ringi nii

Soomes olles kui ka kohapeal, kuivõrd tööriistad on autos kaasas ning objektidele liigub samuti isikliku transpordiga. Palub suhtuda leebemalt ja jätta alles juhtimisõigus.

Kohtuväline menetleja leidis, et karistuse määramisel on järgitud kõiki KarS § 56 nõudeid,

menetlusaluse isiku poolt toime pandud tegu oli tahtlik ja ohtlik. Karistuse määramisel on

kahetsust arvestantud. Määratud on õiglane karistus, arvestatud õiguskorra kaitsmise huvidega. Mööblipaigaldajale ei ole juhtimisõigus vajalik. See on brigaadi sisese tööjaotuse küsimus millise transpordiga liigutakse objektidele ning kohus seda ei lahenda. Mis puudutab taotlust määrata trahvi tasumine ositi, siis sellele vastu ei ole.

Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, kuulanud ära kaebuse esitaja selgitused, kohtuvälise

menetleja arvamuse, tutvunud kohtule edastatud väärteoasja kirjalike materjalidega, asub alljärgnevatele seisukohtadele.

Vastavalt LS § 224 lg 2 sätetele karistatakse mootorsõiduki juhtimise eest isikut, kelle ühes

grammis veres on alkoholisisaldus 0,50 – 1,49 milligrammi või ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25 – 0,74 milligrammi rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, so kuni

1200 eurot või arestiga kuni 30 päeva või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni 12 kuuni. Sama paragrahvi lõike 3 p 1 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada LS § 224 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni, kui isikut ei ole varem LS § 224 sätestatud süüteo eest karistatud.

Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 200 trahviühiku ulatuses, so 800 eurot ja LS § 224 lg 3 p 1 ja KarS § 50 lg 1 p 2 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega 5 kuuks. Seega on põhikaristus

määratud LS § 224 lg 2 ettenähtud sanktsiooni 2/3 ulatuses ja lisakaristus ettenähtud

3

sanktsiooni keskmises määras. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt tuvastati menetlusaluse

isiku väljahingatava õhu liitri kohta alkoholisisaldus 0,64 +/- 0,05 mg, kusjuures

laiendmääramatus 0,05 mg arvestatakse isiku kasuks, vähendades mõõtetulemust

laiendmääramatuse võrra. Seega on lõplikuks näiduks, millest lähtutakse süüteo

kvalifitseerimisel, loetud alkoholisisaldus 0,59 mg väljahingatava õhu liitri kohta. Selline

piirmäär ületab oluliselt sätestatud rikkumise keskmist määra ja on suhteliselt sätestatud piirmäära ülemmäära lähedane, mille eest on isikut veel võimalik väärteokorras karistada.

Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid

asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja

õiguskorra kaitsmise huvisid. Käesoleval juhul võib alkoholipiirmäära ületamise määra arvestades öelda, et menetlusaluse isiku süü LS § 224 lg 2 mõttes on suur. See aga omakorda

tingib karistuse ranguse. Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate

asjaolude olemasolu. Kohtuväline menetleja on karistuse määramisel arvestanud karistust kergendava asjaoluna kahetsust. Samas peaks olema kahetsus KarS § 57 lg 1 p 3 sõnastuse kohaselt puhtsüdamlik, et seda arvestada karistust kergendava asjaoluga. Arvestades seda, et kaebuse esitaja tarvitas alkoholi ja asus seejärel sõidukit juhtima, leiab kohus, et kahetsuse siiruses on piisavalt alust kahtlemiseks. Küll võib aru saada sellest, et kahetsus tekkis pärast

süüteo toimepanemiselt tabamist ja saabuvatest tagajärgedest arusaamist. Peale karistust

kergendavate ja raskendavate asjaolude tuvastamise tuleb karistuse valikul lähtuda ka võimalusest, et karistus sunnib isikut edaspidi loobuma uute süütegude toimepanemisest,

seejuures ka samalaadsete süütegude toimepanemisest. Väärteoasjas leiduvatest

karistusregistri andmetest nähtuvalt on menetlusalust isikut varem karistatud liiklusalaste

väärtegude toimepanemise eest kolm aastat tagasi. Seega oli kaebuse esitanud isikul juba

mõningane kogemus karistuste osas olemas, kuid see ei sundinud kaebuse esitajat uue

raskeima liiklusalase väärteo toimepanemisest loobuma. Peale eelmärgitu tuleb karistuse

määramisel lähtuda ka õiguskorra kaitsmise huvidest ning kohtu arvates kuulub õiguskorra alla ka liikluskord. Liikluses on aga suurima ohu allikaks teistele liiklejatele mootorsõidukid,

millede juhtidelt eeldatakse nii liikleja kohustuste täitmist kui ka juhi kohustuste täitmist. Seejuures on juhil ka kohustus enne sõitma asumist veenduda, et tema tervislik seisund lubab sõidukit juhtida. Väärteoasja materjalidest ja kohtuistungil antud menetlusaluse isiku ütlustest saab järeldada, et menetlusalune isik tarvitas kõigepealt alkoholi, veendus täielikult selles, et ta on viinud ennast seisundisse, milline on juhile keelatud ja seejärel asus juhtima sõidukit.

Seejuures, olles eelnevalt ilmselgelt ohtralt alkoholi tarvitanud, pidas ta vajalikuks sõidukit juhtida, pidades kõige olulisemaks sellises seisundis mootorsõiduki juhina liikluses osalemist

ja lapse külastamist. Seetõttu on oluliseks karistuse raskuse puhul ka õiguskorra kaitsmise huvid, mida saab tagada vaid juhul, kui ohtlik liikleja liiklusest kõrvaldatakse. Seetõttu, arvestades menetlusalusel isikul tuvastatud lubatud alkoholipiirmäära ületamise suurt määra,

seda, et varasemad, kuigi aastaid tagasi määratud karistused ei sundinud isikut uue süüteo

toimepanemisest loobuma ja õiguskorra kaitsmise huvisid, siis on määratud rahatrahv ettenähtud sanktsiooni 2/3 määras täielikult põhjendatud ja kohtu arvates puudub igasugune alus selle põhikaristuse kergendamiseks.

Lisakaristuse kohaldamise või kohaldamata jätmise osas peab kohus vajalikuks rõhutada, et

senise kohtupraktika kohaselt kohaldatakse taolise iseloomuga süüteo toimepanemise eest üldjuhul lisakaristust ning sellise süüteo toimepanemisel võib lisakaristuse jätta kohaldamata vaid erandlikel asjaoludel. Väärteoasja materjalidest ei ilmne selliseid erandlikke asjaolusid, mis võiks tingida sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise kohaldamata jätmise. Peale selle ei ole menetlusaluse isiku puhul tegemist isikuga, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu,

milline asjaolu välistaks mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmise. Asjaolu, et

menetlusalune isik ise viis end seisundisse, mis piirab tema taju ümbritsevast või ajast ja

kohast, siis ei ole selline seisund kohtu arvates sellise puudena arvestatav, kuivõrd

menetlusaluse isiku selline seisund on mööduv. Arvestades senist karistuspraktikat leiab kohus, et vaidlustatud otsusega lisakaristuse kohaldamine oli täiesti põhjendatud ja seaduslik

4

ning lisakaristuse kohaldamata jätmine olnuks ilmselgelt põhjendamatu ja vastuolus väljakujunenud karistuspoliitikaga.

Kohtule esitatud kaebuses märgiti, et määratud lisakaristus tingib kaebuse esitajal olukorra, et

ta ei saa täita töökohustusi, mida kinnitati ka kohtuistungil. Kohus asub seisukohale, et

kaebuse esitanud isiku kui tööalaselt väidetavalt igapäevaselt mootorsõiduki juhi

juhtimisõiguse saamise eelduseks on liiklusseaduse sätete ja nõuete tundmine ning liikluseksami edukas sooritamine peaks näitama seda, et isik on need teadmised omandanud. Seega on juhtimisõiguse saanud isik teadlik nii liiklusnõuetest kui karistustest nende nõuete rikkumiste eest. Kaebuse esitanud isiku seisund mootorsõiduki juhtimisel aga viitab sellele, et

kaebuse esitanud isik on end ise teadlikult viinud ennast sellisesse seisundisse ja teadlikult ning tahtlikult rikkunud liikluskorda, teades ka sellise süüteo toimepanemise eest määratavate karistuste liike ja määrasid. Kohus leiab, et juhtimisõiguse vajalikkus tehtava töö tegemiseks

ei tulnud menetlusalusele isikule ootamatuna ja pärast tema kinnipidamist või väärteoasjas kohtuvälise menetleja otsuse koostamist. Menetlusalusele isikule oli töö iseloom teada ka ajal,

mil ta otsustas alkoholi tarvitada ja seejärel liiklusalase süüteo toime panna. Samuti oli menetlusalune isik kui isik, kellele on antud juhtimisõigus, teadlik ka sellest, et tema enese

väär käitumine liikluses põhjustab tema suhtes piiranguid sõiduki edaspidisel juhtimisel ja isik peab piisava hoolsuse ülesnäitamisel tegema kõik enesest oleneva, et tema ja ta lähedaste

olukord ei halveneks ja senine mugav elulaad säiliks. Kaebuse esitanud isiku väärteo iseloomust saab järeldada, et kaebuse esitanud isik viis end teadlikult seisundisse, millises ta

on liikluses iseenesele ja teistele liiklejatele ohtlik, samuti ohtlik kõrvaliste isikute varale.

Kaebuse esitanud isiku käitumisest saab aga järeldada, et teab oma seisundit ja ei peagi

vajalikuks seda kontrollida, leides, et hoolimata seisundist on sõiduki juhtimine vajalik. Samas on isik teadlik alkoholi tarvitamisest vahetult enne sõiduki juhtimisele asumist. Seega

on tegu toime pandud kavatsetusega ning kohtu arvates tuleb selline isik lisakaristust kohaldades liiklusest kõrvaldada. Kaebuse esitajale määrati lisakaristusena sõiduki juhtimise

õiguse äravõtmine 5 kuuks, so ettenähtud sanktsiooni keskmises määras ning kohus asub seisukohale, et lisakaristuse määra valikul on kohtuväline menetleja ilmselgelt arvestanud nii

menetlusaluse isiku süü suurusega kui ka karistust kergendava asjaolu olemasoluga ning kaebuse esitanud isiku karistusandmetega. Ainult süü suurust arvestades olnuks põhjendatud lisakaristuse määramine ka oluliselt suuremas määras. Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja

poolt karistust kergendavat asjaolu arvestades määratud lisakaristuse määr ettenähtud

sanktsiooni keskmises määras on põhjendatud ning igasugune alus selle lisakaristuse kergendamiseks või otsuse tühistamiseks lisakaristuse osas puudub.

Eeltoodud motiividel asub kohus seisukohale, et puudub seaduslik alus vaidlustatud otsuse

muutmiseks või tühistamiseks ning esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata ja vaidlustatud otsus muutmata ja tühistamata nii põhikaristuse suuruse kui ka lisakaristuse kohaldamise ja määra osas.

Kohtuistungil esitati ka taotlus määrata rahatrahvi tasumine ositi. Vastavalt KarS § 66 lg 2 sätetele võib kohus mõjuvatel põhjustel rahatrahvi tasumise määrata ositi. Seega võib üheselt

tulla järeldusele, et need põhjused tuleb menetluse käigus tuvastada ning menetleja peab

veenduma selles, et tegemist on mõjuvate põhjustega. Seejuures põhjendas kaebuse esitaja

kohtuistungil esitatud taotlust sellega, et tal ei ole koheselt võimalik trahvi kogu ulatuses

tasuda. Samas ei esitatud ei kaebuse lisana ega ka kohtuistungil täiendava tõendina ühtegi

tõendit kaebuse esitaja sissetulekute olemasolu, selle suuruse või väiksuse ega muude

rahaliste kohustuste olemasolu kohta. Seega ei saa kohus hinnata kas kaebuse esitajal on põhjused trahvi ositi tasumisele määramiseks, milliseid kohus saaks hinnata mõjuvatena. Seetõttu ei saa ka kohus seda taotlust rahuldada.

Märt Toming Kohtunik