3-25-345/35 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Maarja Oras

Määruse tegemise aeg ja koht

31. juulil 2025 Tallinnas

Haldusasja number

3-25-345

Haldusasi

Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X. Xi kinnipidamise

tähtaja pikendamiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Taotluse esitaja Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja

Katri Bergmann

Puudutatud isik X. X (varasem nimi X. X), Eesti

isikukood xxxxxxxxxxx

Asja läbivaatamise viis

Lihtmenetluses, 31. augusti 2025. a kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada taotlus. Pikendada luba pidada X. Xi kinnipidamiskeskuses kinni

kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauem kui 13. augustini

2025 (kaasa arvatud).

2. Tõlkida määruse resolutsioon, edasikaebamise kord ja põhjendused puudutatud

isikule inglise keelde. Kohustada Politsei- ja Piirivalveametit tutvustama talle

määrust viivitamatult ja selgitama, et määruse tõlge inglise keelde edastatakse

talle pärast selle valmimist. Juhul kui puudutatud isik saadetakse enne tõlke

valmimist välja, kohustada Politsei- ja Piirivalveametit küsima temalt e-posti

aadressi või muid kontaktandmeid, millele oleks võimalik tõlge kätte toimetada,

ja edastama need kohtule.

3. Määruse avaldamisel asendada X. Xi nimi, tema varasem nimi X. X ja isikukood

tähemärkidega.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 265 lg 5, § 204

lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Sudaani Vabariigi kodanik X. X saabus Eestisse ebaseaduslikult 2013. aastal ja

dokumenteeriti Eestis kui X. X. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) andis 22. aprilli 2014. a

otsusega nr 7001310106-1 puudutatud isikule pagulase staatuse ja sellega kaasneva elamisloa.

2. Harju Maakohus mõistis 15. juuni 2021. a otsusega kriminaalasjas nr x-xx-xxxx

puudutatud isikule karistusseadustiku (KarS) § 141 lg 1 (inimese tahte vastaselt temaga sugu-

ühendusse astumine vägivallaga või ära kasutades tema seisundit, milles ta ei olnud võimeline

vastupanu osutama või toimunust aru saama) alusel karistuseks neli aastat vangistust. Kohtu-

otsus jõustus 12. jaanuaril 2022.

3. 12. oktoobri 2023. a otsusega nr 32307270088-1 tunnistas PPA puudutatud isikule

antud pagulase staatuse kehtetuks välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse

(VRKS) § 49 lg 3 p 2 alusel, kuna tema suhtes on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus esimese

astme kuriteos.

4. Tartu Maakohus tunnistas 4. jaanuari 2024. a otsusega kriminaalasjas nr x-xx-xxxx

puudutatud isiku süüdi KarS § 121 lg 1 (inimese tervise kahjustamine, samuti valu tekitav

kehaline väärkohtlemine) järgi, karistuseks mõisteti kaheksa kuud vangistust, ning KarS §

274 lg 2 p 3 (korduv vägivalla kasutamine võimuesindaja vastu seoses tema ametikohustuste

täitmisega) järgi, karistuseks mõisteti kolm aastat vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel loeti

kergem karistus kaetuks raskemaga ja puudutatud isikule mõisteti kuritegude kogumi eest liit-

karistuseks kolm aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati vangistust varasema,

kriminaalasjas nr x-xx-xxxx karistuseks mõistetud vangistuse ära kandmata osaga, s.o kuus

kuud ja 12 päeva vangistust, ja mõisteti talle liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis kolm aastat

kuus kuud ja 12 päeva vangistust. Kohtuotsus jõustus 16. juulil 2024.

5. PPA ja Rootsis asuva Sudaani saatkonnaga koostöös on tuvastatud, et saatkonnale

teadaolev isik nimega X. X oli Eestis dokumenteeritud kui X. X.

6. Harju Maakohus vabastas 23. oktoobri 2024. a määrusega kriminaalasjas nr x-xx-xxxx

puudutatud isiku Tartu Maakohtu 4. jaanuari 2024. a kohtuotsusega mõistetud karistuse kand-

misest ning otsustas saata ta määruse jõustumisel Eestist välja. Kohtumäärus jõustus 11.

veebruaril 2025.

7. 11. veebruaril 2025 vabanes puudutatud isik vanglast ja PPA pidas ta väljasõidu-

kohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 15 lg 1 alusel Harju Maakohtu määrusest asjas

nr x-xx-xxxx ning tema suhtes alustatud illegaalimenetlusest tulenevalt kinni.

8. Tallinna Halduskohus andis 13. veebruari 2025. a määrusega haldusasjas nr 3-25-345

PPA-le VSS § 23 lg 1 alusel loa puudutatud isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse

paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse ära langemiseni, kuid mitte kauemaks kui 12.

aprillini 2025 (kaasa arvatud).

9. Tallinna Halduskohus pikendas 4. aprilli 2025. a määrusega asjas nr 3-25-345 VSS §

25 lg 1 ning VSS § 23 lg 1 p-de 1 ja 3 alusel puudutatud isiku kinnipidamiskeskuses

kinnipidamise tähtaega kuni kinnipidamise aluse ära langemiseni, kuid mitte kauemaks kui 4.

augustini 2025 (kaasa arvatud).

10. PPA esitas 29. juulil 2025 Tallinna Halduskohtule taotluse pikendada puudutatud isiku

kinnipidamise tähtaega VSS § 25 lg 1 ja § 23 lg 1 p 1 alusel kuni 13. augustini 2025. Taotlust

põhjendati järgmiselt.

10.1.

PPA sai puudutatud isiku Sudaani reisidokumendi kätte 17. aprillil 2025. Alates 25.

aprillist 2025 on korduvalt planeeritud isiku väljasaatmist, kuid see on erinevatel põhjustel

(lennufirma poolt lendude tühistamine, transiidiloa mittesaamine Egiptuselt, lennufirma

keeldumine isikut peale võtmast) ebaõnnestunud. Praegu on kavandatud lend toimuma 4.

augustil 2025 marsruudil Tallinn-Istanbul-Port Sudan. PPA-l on lennufirma kinnitus, et isik

võetakse peale.

2

10.2.

PPA hinnangul esinevad praegusel juhul VSS §-s 23 nimetatud kinnipidamise alused.

VSS § 68 p 4 kohaselt esineb välismaalase põgenemisoht, kui välismaalane on korduvalt

toime pannud tahtlikke kuritegusid või on toime pannud kuriteo, mille eest on talle mõistetud

vangistus. Puudutatud isik on kriminaalkorras karistatud kahel korral erinevate isikuvastaste

süütegude eest, sh korduv vägivalla kasutamine võimuesindaja vastu ametikohustuste

täitmisel. Varem toimepandud rasked isikuvastased süüteod näitavad isiku vägivaldset

meelestatust ning ükskõikset suhtumist Eesti õiguskorda. Tegemist on tõsiste kuritegudega,

mis on otseseks ohuks avalikule korrale ja turvatundele. PPA hinnangul ei ole isiku poolt

toime pandud süüteod muutunud ajas kergemaks ning PPA-l puudub isiku suhtes usaldus.

10.3.

VSS § 68 p 6 kohaselt esineb välismaalase põgenemise oht, kui haldusorgan järeldab

tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Kohtuistungil on isik

avaldanud soovi lahkuda Eestist Sudaani Vabariiki ning on taotlenud edasisest karistuse

kandmisest vabastamist, kuid kinnipidamiskeskuses väljendanud soovimatust Sudaani

lahkuda ning soovib enda vabastamist, et ta saaks lahkuda mõnda muusse Schengeni riiki.

Vabaduses viibides poleks isik motiveeritud PPA-ga koostööd tegema ja võiks asuda enda

väljasaatmist takistama.

10.4.

Kinnipidamiskeskuses viibides isik käitub provotseerivalt nii ametnike kui ka teiste

kinnipeetavatega, et algatada konflikte. 21. märtsil 2025 pani ta toime kehalise

väärkohtlemise teise välismaalase suhtes ning paigutati eralduskambrisse ohutuse ja

turvalisuse tagamiseks. 15. juunil 2025 provotseeris isik kakluse teise kinnipeetavaga. Nimelt

isik möödus korduvalt ning ütles, et kui ma sind löön, saan ma siia jääda, ja siis solvas isikut

ja tema perekonda sihilikult kultuuriliselt, millele järgnes füüsiline konflikt. Nimetatud teo

osas on algatatud kriminaalmenetlus.

10.5.

Leebemad järelevalvemeetmed ei tagaks väljasaatmise tulemuslikkust. Isik võiks

hakata menetlusest kõrvale hoiduma. Lisaks on isikul kalduvus vägivallale, mistõttu

vabaduses esineks oht konfliktide tekkeks, mis ohustaks avalikku korda ja millel võiks olla

tõsised tagajärjed. Leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine eeldab isiku suhtes usaldust.

11. Istungil selgitas PPA, et taotluses käsitletud kinnipidamiskeskuses toimunud konflikti

teine osapool on juba Eestist välja saadetud, nii et kriminaalmenetlus tõenäoliselt kas lõpeta-

takse või on juba lõpetatud.

Puudutatud isik vaidles PPA taotlusele vastu leides, et kuuekuuline kinnipidamine välja-

saatmise eesmärgil on vastuolus Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikaga. Isik selgitas ka, et

kinnipidamiskeskuses koheldakse teda halvasti, ei lasta öösiti magada ja provotseeritakse

isikut, et tema vastu oleks põhjust kriminaalasju algatada. Kõnealuse konflikti käigus ründas

hoopis teine kinnipeetav puudutatud isikut. Isik palus, et ta lastaks kinnipidamiskeskusest

välja ja lubataks ise osta lennupilet Sudaani. Ta ütles, et teda ei tohi viia Etioopiasse, sest see

pole tema kodumaa. Teisalt juhtis puudutatud isik tähelepanu, et Sudaanis on olukord väga

halb ja inimesed surevad iga päev. Isik leidis, et Eesti võiks ta kinnipidamiskeskusest

vabastada ning lasta tal lihtsalt riigist lahkuda ja endale uue võimaluse otsida.

KOHTU PÕHJENDUSED

12. VSS § 25 lg 1 kohaselt pikendab halduskohus välismaalase lahkumiskohustuse täitmi-

seks PPA taotlusel väljasaadetava kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaega kuni nelja

kuu kaupa, kuid kõige kauem kuueks kuuks tema kinnipidamiskeskusesse paigutamise

päevast arvates, kui esinevad VSS § 23 lg-s 1 sätestatud alus ja § 23 lg-s 11 nimetatud

põhimõtted. VSS § 25 lg-s 2 on sätestatud pikem tähtaeg kuni 18 kuud juhuks, kui

väljasaadetav ei täida jätkuvalt kaasaaitamiskohustust või tagasipöördumiseks vajalike

dokumentide hankimine vastuvõtvast või transiidiriigist viibib. Vaidlust ei ole aga selle üle, et

3

praegusel juhul on puudutatud isik väljasaatmise osas PPA-ga koostööd teinud, mistõttu tuleb

lähtuda VSS § 25 lg-st 1.

13. Puudutatud isik paigutati kinnipidamiskeskusesse Tallinna Halduskohtu 13. veebruari

2025. a määrusega. Seega lõppeb VSS § 25 lg-s 1 sätestatud kuuekuuline tähtaeg 13. augustil

2025 (vt ka tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 136 lg 3). PPA ongi taotlenud puudutatud isiku

kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamist 13. augustini.

14. Puudutatud isik väitis istungil, et tema kuuekuuline kinnipidamiskeskuses hoidmine on

vastuolus Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikaga. Isik ei täpsustanud, millisele kohtulahendile

ta viitab. Kohus ei ole sellisest kohtupraktikast teadlik ega pea sellise praktika olemasolu tõe-

näoliseks. Ka Euroopa Liidu õiguses on ette nähtud võimalus pidada kolmanda riigi

kodanikku väljasaatmise eesmärgil kinni kuni kuus kuud või kaasaaitamiskohustuse

rikkumise korral kokku 18 kuud (Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/115/EÜ

ühiste nõuete ja korra kohta liikmesriikides ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide

kodanike tagasisaatmisel art 15 lg-d 5 ja 6).

15. VSS § 23 lg 1 järgi taotleb PPA halduskohtult loa pidada Eestis viibimisaluseta viibiv

välismaalane kinni ja paigutada ta kinnipidamiskeskusesse, kui VSS-s sätestatud järelevalve-

meetmete kohaldamine ei taga välismaalase Eestist lahkuma kohustamise menetluse läbi-

viimise või lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust. See on mh lubatud juhul, kui esineb

välismaalase põgenemise oht (p 1). Põgenemisohtu on sisustatud VSS §-s 68, mille kohaselt

põgenemisoht esineb muu hulgas, kui välismaalane on korduvalt toime pannud tahtlikke kuri-

tegusid või toime pannud kuriteo, mille eest on talle mõistetud vangistus (p 4), välismaalane

on PPA-le teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi

lahkumiskohustust täita (p 6), või kui välismaalase lahkumiskohustus on kohtulahendiga

pööratud sundtäitmisele (p 10).

16. Kahtlust ei ole selles, et täidetud on VSS § 68 p-s 10 toodud põgenemisohu eeldus –

puudutatud isiku lahkumiskohustus pöörati sundtäitmisele Harju Maakohtu 23. oktoobri 2024.

a määrusega kriminaalasjas nr x-xx-xxxx. Juba varasemate jõustunud kohtumäärustega

praeguses asjas (13. veebruari 2025. a määruse p 17, 4. aprilli 2025. a määruse p 17) on

tuvastatud, et puudutatud isik on PPA-le avaldanud soovi lahkuda Sudaani asemel mõnda

muusse Euroopa riiki. Ka istungil palus isik küll ühest küljest võimalust lasta tal endal osta

lennupilet Sudaani lahkumiseks, kuid teisalt rääkis halvast humanitaarolukorrast Sudaanis ja

palus, et tal lastaks lihtsalt Eestist omal käel lahkuda. Sellest võib teha järelduse, et

puudutatud isik ei soovi lahkumiskohustust täita (p 6) ning võiks kinnipidamiskeskusest

vabastamise korral asuda väljasaatmisest kõrvale hoiduma või proovida lahkuda Eestist

mõnda muusse Schengeni riiki. Kohus nõustub ka PPA taotluses toodud hinnanguga, et kuigi

kuritegude toimepanekust abstraktselt ei saa tingimata põgenemisohtu järeldada, on praegusel

juhul põhjust ka kaebaja toimepandud kuritegude iseloomust ning jätkumisest vanglas

järeldada, et ta ei austa Eesti õiguskorda ja ei pruugi seetõttu vabaduses viibides järgida ka

lahkumiskohustust. Eriti näitab austuse puudumist õiguskorra vastu korduv vägivald

võimuesindajate (vanglaametnike) suhtes, milles puudutatud isik on süüdi mõistetud

kriminaalasjas nr x-xx-xxxx. Samuti näitab seda puudutatud isiku käitumine istungil, kus ta

süüdistas kõiki PPA töötajaid valetamises ja talle halva soovimises. Neil asjaoludel on kohtu

hinnangul põhjendatud prognoos, et puudutatud isik ei pruugi Eesti õigusakte, sh

lahkumiskohustust järgida ka vabastamise korral.

Puudutatud isik vaidles kohtuistungil vastu PPA süüdistusele selles, et ta on kinnipidamis-

keskuses konfliktselt ja vägivaldselt käitunud. Kohus nendib, et praeguse asja raames ei saa ta

sekkuda antud küsimuses algatatud kriminaal- ja/või distsiplinaarmenetlustesse. Ent VSS § 68

p 4 kohaldamine eeldab nagunii kuritegudes süüdimõistmist, nii et kinnipidamiskeskuses

toimunul ei ole selles küsimuses olulist tähendust.

4

17. VSS § 23 lg 11 kohaselt annab halduskohus loa välismaalase kinnipidamiseks, kui

selles seaduses sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Kinni-

pidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab

igal üksikjuhtumil arvestama välismaalasega seotud olulisi asjaolusid. Kuna on oht, et

puudutatud isik põgeneb, ei oleks leebemad järelevalvemeetmed (vt VSS § 10 lg 2) tõhusad.

Praeguse määrusega kohaldatavat veidi üle nädala kestvat täiendavat kinnipidamist pole alust

pidada juhtumi asjaoludel ebaproportsionaalseks.

Seoses põgenemisohuga ei ole võimalik rahuldada puudutatud isiku taotlust, et ta vabastataks

kohe kinnipidamiskeskusest ja lastaks tal endal osta lennupilet Eestist lahkumiseks.

Arvestades isiku poolt viimati kohtuistungil väljendatud soovi lahkuda Eestist, kuid jääda

Euroopasse ja mitte naasta Sudaani, samuti eelnevalt käsitletud põgenemisohtu, ei oleks isiku

vabastamise korral PPA-l võimalik veenduda, et ta tõepoolest suundub tagasi kodumaale

Sudaani. Kriminaalasjas nr x-xx-xxxx vabastati isik karistuse kandmisest aga just põhjusel, et

isik lubas lahkuda Eestist Sudaani, millega isik kriminaalasjas nõustus.

18. Kinnipidamine ei ohusta puudutatud isiku tervist ega turvalisust. Talle on

kinnipidamiskeskuses tagatud toitlustus, peavari, võimalus viibida värske õhu käes, võimalus

tähenduslikuks suhtluseks ja ligipääs arstiabile. Kuigi isikul on kaebusi enda kohtlemise kohta

kinnipidamiskeskuses, on tal võimalik nende osas esitada eraldi kaebus(ed) Tallinna

Halduskohtule. Kohtule ei nähtunud istungil ega toonud ka isik ise välja, et tal oleks selliseid

terviseprobleeme, mis takistaks tal kinnipidamiskeskuses viibimist. Kuigi kaebaja väitis, et

eespool käsitletud konflikti algatas teine kinnipeetav, keda tema hinnangul omakorda

provotseeris PPA, nentis ta ometi, et pärast füüsilist konflikti kutsuti kohale arst, mitte ei

jäetud teda abita.

19. Direktiivi 2008/115/EÜ art 15 lg-s 4 on sätestatud, et kui ilmneb, et väljasaatmine ei

ole enam mõistlik õiguslikel või muudel kaalutlustel, ei ole kinnipidamine enam õigustatud

ning asjaomane isik vabastatakse viivitamatult. Euroopa Kohus on asjas C-357/09 PPU

Kadzoev asunud seisukohale, et väljasaatmine ei ole mõistlik, kui on ebatõenäoline, et

asjassepuutuv isik võetaks vastu kolmandasse riiki direktiivi lõigetes 5 ja 6 ette nähtud

tähtaegade piires. Kohtu hinnangul ei ole praegusel juhul need tingimused täidetud. PPA on

selgitanud, et varutud on lennupiletid isiku Sudaani väljasaatmiseks 4. augustil 2025

marsruudil Tallinn-Istanbul-Port Sudan ning olemas on ka lennufirma kinnitus, et isik

võetakse lennule. Seega ei ole praeguseks saabunud olukorda, kus väljasaatmine oleks

muutunud võimatuks kinnipidamise tähtaja kestel.

Vastuseks puudutatud isiku etteheidetele tema Etioopiasse saatmise kohta nendib kohus, et

PPA küll üritas kaebajat välja saata marsruudil Tallinn-Istanbul-Addis Ababa-Port Sudan, ent

see ebaõnnestus ning praegune väljasaatmiskavatsus ei hõlma vahepeatust Etioopias.

20. Puudutatud isik rääkis istungil ka kehvast humanitaarolukorrast Sudaanis ja sellest, et

seal on oht tema elule. Kohus nendib, et kaebajale on varem Eestis antud pagulase staatus ja

sellega kaasnev elamisluba, ent see tunnistati kehtetuks 12. oktoobri 2023. a otsusega nr

32307270088-1 VRKS § 49 lg 3 p 2 alusel. Ka VSS § 171 lg-s 1 on iseenesest sätestatud

väljasaatmise keeld riiki, kuhu väljasaatmine võib välismaalase suhtes kaasa tuua inimõiguste

ja põhivabaduste konventsiooni art-s 3, ÜRO piinamise ning muude julmade, ebainimlike või

inimväärikust alandavate kohtlemis- või karistamisviiside vastase konventsiooni art-s 3

nimetatud tagajärje või surmanuhtluse kohaldamise (non-refoulement põhimõte). Ent

puudutatud isikule määrati lahkumiskohustus Sudaani jõustunud määrusega kriminaalasjas nr

x-xx-xxxx, mille raames ta ise nõustus Sudaani naasmisega. Põhimõtteliselt ei saa välistada,

et olukord Sudaanis on võrreldes selle määruse tegemise ajaga sedavõrd halvenenud, et

nüüdseks välistab non-refoulement põhimõte isiku väljasaatmise. Päritoluriigi info põhjal

sellist järeldust siiski praegu teha ei saa. Kuigi humanitaarolukord Sudaanis ei ole hea, nähtub

5

ÜRO Pagulasagentuuri (UNHCR) 2025. a aprillis antud suunistest1, et Sudaanist pärit

inimestest vajavad rahvusvahelist kaitset eelkõige poliitilised aktivistid ja inimõiguste

kaitsjad, kummagi konfliktipoole poolt nende rahvuse või päritolu tõttu teise poolega

seostatavad inimesed, naised ja tüdrukud, lapsed, keda ähvardab alaealisena

sõjaväeteenistusse võtmise oht, inimkaubanduse ohvrid sh lapsed, humanitaartöötajad ja

meditsiinipersonal ning ajakirjanikud. Iga taotlust tuleks vaadata individuaalselt (p-d 24–25).

Inimeste Sudaani tagasisaatmist pole UNHCR täielikult välistanud, vaid viidanud ainult

vajadusele suhtuda sellesse ettevaatlikult (p 37). Konfliktis on 15. aprilli 2023 ja 15. aprilli

2025 vahel hukkunud kokku 37 818 inimest (p 5), kuid see arv hõlmab nii tsiviilisikuid kui ka

mittetsiviilisikuid. Sudaani elanike arvu (üle 50 miljoni inimese)2 arvestades on hukkunute

osakaal väga väike (0,07%), et pidada tõenäoliseks ohtu puudutatud isiku elule.

Kohus nendib, et PPA-ni peaks siiski jõudma teave, et puudutatud isiku väljasaatmine on

non-refoulement põhimõtte rikkumise tõttu välistatud, tuleb ta kinnipidamise aluse

äralangemise tõttu viivitamatult kinnipidamiskeskusest vabastada (VSS § 24 lg 11).

21. Eeltoodu põhjal rahuldab kohus PPA taotluse. Kohus annab loa hoida X. Xi

kinnipidamiskeskuses kinnipidamise aluste äralangemiseni, aga mitte kauem kui 13. augustini

2025 (k.a).

22. Praeguse määruse resolutsioon, põhjendused ja edasikaebamise kord tuleb puudutatud

isiku jaoks tõlkida inglise keelde. Määruse avaldamise korral tuleb X. Xi nimi, tema endine

nimi X. X ja isikukood asendada tähemärkidega (HKMS § 175 lg 3).

Maarja Oras

/allkirjastatud digitaalselt/

1 https://www.ecoi.net/en/file/local/2125819/guidance_note_on_sudan_-_april_2025.pdf

2 https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/sudan/#people-and-society

6