2-24-129871/8 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Kadri Mälberg

Otsuse tegemise aeg ja koht

31. juuli 2025, Pärnu

Tsiviilasja number

2-24-129871

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi XX vastu võlgnevuse

nõudes

Tsiviilasja hind

984,34 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood

10746479)

Hageja lepingulised esindajad: XX, XX

Kostja: XX (isikukood XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus (lihtmenetlus)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Mõista kostjalt XX-ilt hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja AS

Inbank Finance ja kostja vahel 18.11.2023 sõlmitud järelmaksulepingust nr

L89014330541 tulenev põhivõlg 672,28 eurot, sissenõudmiskulud 30 eurot ja

viivis põhivõlalt 672,28 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

seadusjärgses viivisemääras perioodi 17.03.2024 kuni 31.07.2025 eest summas

108,71 eurot, kokku 810,99 eurot.

3. Mõista kostjalt XX-ilt hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja põhivõlalt

672,28 eurot viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates

01.08.2025 kuni põhivõla täieliku tasumiseni.

4. Jätta resolutsiooni punktis 2 välja mõistetut ületavas osas hageja nõuded kostja

vastu rahuldamata.

5. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:

5.1.

Jätta menetluskulud 90% ulatuses kostja XX kanda ja 10% ulatuses

hageja Aktiva Finance Group OÜ kanda.

5.2.

Mõista kostjalt XX-ilt hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja

menetluskulud 400,50 eurot.

5.3.

Kohustada kostjat tasuma menetluskuludelt (400,50 eurolt) hagejale

viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras

alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

6. Toimetada kohtuotsus menetluse pooltele kätte.

7. Toimetada otsus avalikult kätte kostjale XX-ile väljaanded Ametlikud

Teadaanded kaudu.

8. Lugeda dokumendid kostjale XX-ile avalikult kättetoimetatuks 15 päeva

möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.

Edasikaebamise kord

Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-ga 10 ei anna kohus

menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Kohus selgitab, et

ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses

on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti

kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt

ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Seega võivad pooled

esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest,

kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult

teatavakstegemisest.

Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse esitamise järel seisukoha selle lubatavuse osas

ning võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle

lahendamist istungil (TsMS § 637 lg 21).

Asjaolud ja menetluse käik

1. Aktiva Finance Group OÜ esitas 19.08.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse võlgnikult 836,13 euro saamiseks. Võlgnikule ei õnnestunud makseettepanekut

mõistliku aja jooksul kätte toimetada, seda ei saa avalikult kätte toimetada ning avaldaja ei

ole väljendanud soovi menetluse lõpetamiseks. Seetõttu kohus lõpetas 06.12.2024 määrusega

maksekäsu kiirmenetluse ning andis nõude üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks

hagimenetluses. Kohus kohustas hagejat 09.12.2024 määrusega esitama oma nõue ja

põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis 14 päeva jooksul alates kohtumääruse

kättesaamisest.

2. Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas kohtule 13.01.2025 hagiavalduse XX (kostja)

vastu põhivõlgnevuse 710,66 euro, intressi 39,50 euro, sissenõudmiskulu 40 euro ja

sissenõutavaks muutunud viivise 80,47 euro ning edasiulatuva viivise nõudes

intressimääraga võrdses määras 16% aastas. Hageja nõue tuleneb AS Inbank Finance ja

kostja vahel 18.11.2023 sõlmitud järelmaksulepingust nr L89014330541, mille alusel sai

kostja kauba järelmaksuga. Vastavalt lepingule soetas kostja kauba maksumusega 1189

eurot. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu saatis esialgne

võlausaldaja 09.04.2024 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav

tähtaeg võlgnevuse tasumiseks vastavalt VÕS § 416 lg-le 1. 29.04.2024 saatis esialgne

võlausaldaja kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta, kuna kostja ei tasunud enda

võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul. AS Inbank Finance loovutas 30.04.2024 kostja

vastase nõude hagejale koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid.

3. Kohus andis 09.05.2025 määrusega hagejale tähtaja asjaolude, sh kostja

krediidivõimelisuse hindamise ning haginõude täpsustamiseks.

4. Hageja esitas 03.06.2025 kohtule täpsustused seoses järelmaksulepingu ülesütlemisega ja

sissenõudmiskulude nõudega. Hageja avaldas, et hagejal täiendavaid selgitusi

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise osas esitada ei ole. Hageja esitas VÕS §

4034 lg 7 kohased ümberarvestused. Hageja avaldas, et vastavalt hagivalduse punktile 2.1 sai

kostja järelmaksulepingu alusel laenu kokku summas 1189 eurot ning on teinud

tagasimakseid lepingule kogusummas 516,72 eurot. Eeltoodust tulenevalt tõi hageja välja, et

juhul kui kohus leiab, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis

tuleb kostjal tagastada lepingu alusel saadud krediidisumma 672,28 eurot (1189- 516,72)

ning viivis alates lepingu lõppemise järgnevast päevast, s.o. alates 17.03.2024 lepingujärgses

viivisemääras, s.o 16% aastas.

5. Hagiavalduse kohaselt on hageja omandanud teabe lähtudes VÕS § 403⁴ lg-dest 2, 3 ja 4,

mis võimaldaks täita krediidivõimelisuse hindamise nõude KAVS § 49 ja § 50 kohaselt.

Tulenevalt KAVS § 49 on krediidiandjal kohustus kontrollida laenutaotleja sissetulekut ning

veenduda tema maksevõimekuses. Muu hulgas kontrollib laenuhaldur analüüsi raames ka

kliendi igakuiseid kohustusi. Tulenevalt sellest, et krediidiandjatele ei ole sätestatud mitte

ühegi regulatsiooniga sissetulekute ning kohustuste suhtarvu (näiteks nagu on kodulaenude

väljastamise puhul maksimaalseks suhtarvuks 50%), siis lähtuti sellel ajal kehtinud laenude

väljastamise poliitika raames printsiibist, et sissetulekud peavad olema suuremad kui

igakuised kohustused. Hageja on hinnanud kostja krediidivõimelisust põhjalikult ja jõudnud

positiivsete otsuseni. Hageja on seisukohal, et on põhjalikult kontrollinud kostja

krediidivõimelisust, teinud kõik endast oleneva kostja krediidivõimelisuse teada saamiseks

ning ei ole rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, kuivõrd hageja on tuvastanud, et

kostja igakuised kohustused olid väiksemad, kui kostja sissetulekud.

Krediidivõimelisuse hindamise protsessis lähtud krediidiandja kostjalt endalt küsitud teabest

ja tegi päringud Maksehäireregistritesse. Krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid ega

varasemaid kostjal maksehäireid polnud. Krediidianalüüsist nähtub, et kostja igakuine

sissetulek oli 1000 eurot, igakuiste kohustuste summa 0.00 eurot lisaks oli lepingust tulenev

igakuise osamakse summa 316,72 eurot. Peale nimetatud finantskohustuste tasumist jäi

kostjale reservi 683,28 eurot (1000-316,72). Eelneva ja vastavalt süsteemi sätetele teostatud

hindamise tulemusel jõudis krediidiandja järeldusele, et klient on krediidivõimeline.

6. Kostjale toimetati hagiavaldus ja 11.06.2025 hagi menetlusse võtmise kohtumäärus kätte

avalikult, vastavasisulise teate avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded 12.06.2025.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 317 lg 5 kohaselt loetakse dokument avalikult

kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded

ilmumise päevast. Kohus loeb menetlusdokumendid kostjale kättetoimetatuks 28.06.2025

dokumentide kättetoimetamisega avalikult Ametlike Teadaannete kaudu. Kostja kohustus

vastama hagiavaldusele hiljemalt 14.07.2025. Kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks

(14.07.2025) ega käesoleva ajani vastust hagile esitanud.

Kohtuotsuse põhjendused

7. TsMS § 405 lg 1 kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt

lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi

menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagi hind ei ületa summat,

mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole.

Hagi hind on 984,34 eurot ja kohus on tsiviilasja menetlenud lihtmenetluses vastavalt TsMS

§ 405 lg-le 1. TsMS § 405 lg 1 p 9 alusel võib kohus jätta otsusest välja kirjeldava ja

põhjendava osa. TsMS § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb käesoleva seaduse § 405

lõikes 1 nimetatud hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda

üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.

8. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping,

millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma

tarbijale krediiti või laenu.

9. Vaidlust ei ole, et AS Inbank Finance ja kostja vahel on sõlmitud 18.11.2023

järelmaksuleping nr L89014330541 (dtl 47-58) kauba soetamiseks maksumusega 1189 eurot

ja kostja kohustus kauba eest tasuma lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel. Lepingus

on avaldatud aastane krediidi kulukuse määr 37,03%. Nõude aluseks oleva lepingu krediidi

kulukuse määr jääb ülemmäära piiresse. Pooled ei vaidle selle üle, et füüsilisest isikust kostja

sai kasutada krediiti väljaspool majandustegevust, s.t vaidlusalune leping on

tarbijakrediidileping VÕS § 402 lg 1 mõttes.

10. VÕS § 399 lg 1 p 1 kohaselt võib laenuandja laenulepingu üles öelda ja nõuda laenu

kohest tagastamist, kui laenu tagastamine on kokku lepitud osade kaupa ja laenusaaja on

viivituses enam kui kahe osa tagastamisega või ühe osa tagastamisega kauem kui kolm kuud.

VÕS § 416 lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul

tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on

täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja

krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja

puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul

tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist.

Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis,

mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks.

11. Kostja oma laenulepingust tulenevaid kohustusi korrapäraselt ei täitnud, mistõttu saatis

AS Inbank Finance 09.04.2024 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse tähitud kirja

saatmisega kostja poolt lepingu sõlmimisel deklareeritud postiaadressil Sääse 3-5, XXX (dtl

59), milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. Kuna kostja pole

võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul, ütles AS Inbank Finance 29.04.2024

ülesütlemisavaldusega lepingu üles, edastades sellekohase teatise tähitud kirjaga kostja poolt

lepingu sõlmimisel deklareeritud postiaadressil Sääse 3-5, XXX (dtl 60) ning nõudis kostjalt

lepingu raames sissenõutavaks muutunud summade tasumist. Kostjale edastati 30.04.2024

nõude loovutamise teade, milles teavitati kostjat tema ja AS Inbank Finance vahel sõlmitud

lepingust tuleneva nõude loovutamisest hagejale (dtl 61). Vaidlust ei ole, et kostjale on

lepingu järgi võimaldatud tasuda kauba eest järelmaksuga 1189 eurot ning kostja on

teostanud endisele võlausaldajale tagasimakseid summas 516,72 eurot. Hageja arvestab

kostja laekumised põhiosa katteks. Tulenevalt eeltoodust on põhivõlg 672,28 eurot (1189-

516,72). Samuti ei ole vaidluse all asjaolu, et kostjal on tekkinud lepingu täitmisest

võlgnevus, millise täitmist hageja antud vaidluses nõuab. Tegu on rahalise kohustuse

täitmise nõudega VÕS § 108 lg 1 mõttes.

12. VÕS tarbijakrediidiregulatsioon põhineb EL direktiivil nr 2008/48/EÜ, mis käsitleb

tarbijakrediidilepinguid, seega tuleb VÕS sätteid tõlgendada Euroopa Liidu õigusega

konformselt. Direktiivi kohaselt on eriti oluline, et krediidiandjad ei tegeleks vastutustundetu

laenamisega ega annaks krediiti ilma eelneva krediidivõimelisuse hinnanguta ning

liikmesriigid peaksid teostama vajalikku järelevalvet sellise käitumise ärahoidmiseks ja ette

nägema vajalikud meetmed krediidiandjate karistamiseks, kui nad nii käituvad (direktiivi

preambula 26 lõige). Euroopa Kohus on leidnud, et tarbijat tuleb kaitsta ja liikmesriigi

kohtud peavad omal algatusel kontrollima, kas krediidiandja on hinnanud laenuvõtja

krediidivõimekust (EKo C-679/18, OPR-Finance s.r.o. v GK). Kohtud peaks lähtuma

eeldusest, et tarbija on suhetes müüja või teenuste osutajaga nõrgemal

läbirääkimispositsioonil ja omab vähem teavet, mis viib selleni, et tarbija nõustub müüja või

teenuste osutaja varem koostatud tingimustega, ilma et tal oleks võimalik mõjutada nende

sisu (EKo C-32/14, ERSTE Bank Hungary Zrt v Attila Sugár, p 39 ja seal viidatud

kohtupraktika). Seoses sellega on lepingu sõlmimisele eelnev ja sellega kaasnev teave

lepingutingimuste ja lepingu sõlmimise tagajärgede kohta tarbijale ülimalt oluline, sest selle

teabe alusel otsustab tarbija, kas ta soovib ennast siduda müüja või teenuse osutaja poolt

eelnevalt koostatud tingimustel (EKo C-226/12, Constructora Principado SA v José Ignacio

Menéndez Álvarez, p 25 ja seal viidatud kohtupraktika). Seega on kohtutel omal algatusel

kohustus kontrollida tarbijakaitseks direktiividega ettenähtud nõuetest kinnipidamist, sh

lepingueelse teabe esitamise kohustuse täitmist. Juhul kui rikkumine on tuvastatud, peab

siseriiklik kohus ilma tarbija vastavasisulist taotlus ootamata tegema kindlaks sellisest

rikkumisest tulenevad tagajärjed siseriiklikus õiguses (C-377/14, Radlinger ja Radlingerová

v Finway a.s., p 64).

13. VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga

järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimiseks on krediidiandja kohustatud enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist aktiivselt infot

koguma ning omandama teabe, mis võimaldab hinnata tarbija krediidivõimelisust.

14. VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse

hindamisel nõuetekohase hoolsusega, koguma igakülgset teavet tarbija varalise seisu ja

varasemate kohustute kohta, lähtudes krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 49 lõike 1

punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7 sätestatust. VÕS §

4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul,

kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise

tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg 13 järgi

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendab

vaidluse korral krediidiandja.

15. Krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 kohaselt peab krediidiandja

või -vahendaja vastutustundliku laenamise nõude täitmiseks sise-eeskirjaga kehtestama

tarbija krediidivõimelisuse hindamise ja esitatud andmete kontrollimise metoodika, võttes

vastava metoodika väljatöötamisel arvesse vähemalt sätte punktides 1-7 loetletud tarbijaga

seotud näitajad. KAVS § 49 lg 2 sätestab, et krediidiandjal ja -vahendajal tuleb käesoleva

paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud tarbija regulaarse sissetuleku hindamisel:

a.

arvesse võtta, millised on tarbija sissetulekuallikad, sealhulgas töötasu,

pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja

tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning

milline on tarbija sissetulekute laekumise regulaarsus sõltuvalt tarbija

töölepingu või muu lepingu vormist;

b. aluseks võtta piisav ajavahemik, arvestades tarbija sissetulekuallikaid,

sissetuleku laekumise regulaarsust ning muid eelnimetatud tingimusi;

c.

teha mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja

muude tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija

regulaarse sissetuleku suuruse arvutamisel.

16. KAVS § 50 lg 3 alusel krediidiandja või -vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et

kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses

sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt

kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 kohaselt krediidiandja või -vahendaja kontrollib

tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral

tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija

krediidivõimelisuse hindamiseks.

17. Riigikohus on enne KAVS kehtima hakkamist krediidiasutuste osas järeldanud, et

krediidiandja põhikohustuse sisuks krediidivõtja vastu on hinnata krediidisaaja

krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline,

et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast

tagasi maksta, tagades selliselt, et laenuvõtja ei satu krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille

tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara (sh eluaseme) ja

muutuda maksejõuetuks (RKTKo tsiviilasjas nr 3-2-1-169-13, p 21). Kohtupraktikas on

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks peetud minimaalselt piisavaks nõuda

laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et

adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Ei saa lugeda piisavaks laenu taotlemisel

täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna

sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv (vt nt

Tallinna Ringkonnakohtu 8. novembri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-106661, p 55).

18. VÕS § 4034 lg 3 kohaselt krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks

küsib krediidiandja vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid.

VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes

juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis

analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

19. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6

sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94

sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid

tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed

uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale

teatavaks tegema. Käesolevas lõikes sätestatut ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud

esitamata teabe vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetele 3 ja 4 või võltsinud krediidiandjale

esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust

valesti.

Kohus on seisukohal, et hageja ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist

piisavalt põhistanud. Hageja on kinnitanud kohtule, et krediidiandja lähtus kostja

krediidivõimelisuse hindamisel kostjalt endalt küsitud teabest ja kontrollis kostja esitatud

teavet laenutaotlusel esitatud andmete ja maksehäireregistri väljavõtte alusel. Hagiavalduses

märgib hageja, et esitab tõendina maksehäireregistri väljavõtte (lisa 8 – dtl 63-64).

Nimetatud lisa 8 pealkirjaks on „krediidianalüüs“, kus on välja toodud, et

krediidivõimelisuse

hindamise

protsessis

tegi

krediidiandja

päringuid

Maksehäireregistritesse. Krediiditaotluste esitamise ajal kehtivaid ega varasemaid

maksehäireid polnud. Samuti nähtub lisast 8, et kostja ei ole järelmaksulepingu puhul

maksetähtaegadest kinni pidanud, tagasimaksed pole laekunud (konto vv lisatud). Nimetatud

lisa ei tõenda neid asjaolusid, mida hageja on hagiavalduses esile toonud. Hageja ei ole seega

kohtule esitanud tõendit, millest järeldub, et lepingu sõlmimise ajal puudusid kostjal

maksehäired. Sellest tulenevalt ei ole tuvastatav, et krediidiandja on kostja kohta enne

lepingu sõlmimist maksehäireid kontrollinud. Kohtu hinnangul ei ole esitatud andmed

piisavad järeldamaks, et kostjal on piisav maksevõime. Taotluses on kostja märkinud, et

tema igakuised sissetulekud on 1000 eurot ning igakuised kohustused 0,00 eurot. Muid

andmeid kostjalt küsitud ei ole. Samuti ei ole kostjalt küsitud pangakonto väljavõtet. KAVS

§ 50 lg 4 kohaselt tuleb tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta

kontrollida võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõtte alusel, kui muu

kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Maksehäirete

puudumine ei ole selle sätte tähenduses piisav muu teave. Maksehäirete puudumine ei näita

tarbija sissetulekute ega väljaminekute suurust. Üldjuhul tuleb vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgimiseks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt

pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Piisavaks ei saa lugeda

laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid,

kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto

väljavõtetest nähtuv.

20. Eelneva põhjal asub kohus seisukohale, et krediidiandja ei kogunud vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikku teavet ega hinnanud tarbija krediidivõimet

nõuetekohase hoolsusega. Nõuetekohane hoolsus VÕS § 4034 lg 2 tähenduses väljendub nii

tarbijalt nõutava teabe liigi ja ulatuse määramises kui selle teabe kontrollimises. Kostjal oli

küll VÕS § 4034 lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid

krediidiandjal on VÕS § 4034 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi

rakendades kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada (RKTKo 31.01.2018.a, nr 2-14-21710, p

29.3). Praegusel juhul seda tehtud ei ole.

21. Euroopa Kohtu praktikast (Euroopa Kohtu kohtuasjad C-147/16 Karel de Grote ja C -

154/15 Francisco Gutiérrez Naranjo v Cajasur Banco SAU jt) lähtuvalt on kohtul kohustus

hinnata tüüptingimusi omal algatusel (ex officio) ka siis, kui tarbija ise tüüptingimuste

ebaõigluse küsimust ei tõstata. Samuti on kohtu kohustus kontrollida võlausaldaja poolt

lepingueelsete kohustuste täitmist ja kohaldada ametiülesande korras lepingu tühisuse

sanktsiooni (Euroopa Kohtu kohtuasi C-679/18, OPR-Finance s.r.o. versus GK, p-d 20-23).

Selline kohustus kaitseb tarbijate nõrgemat positsiooni, kuna nad ei pruugi olla teadlikud

oma õigustest.

22. Hagejal on kohustus tulenevalt VÕS § 4034 lg-st 13 ja vastavalt eelnevalt viidatud

Euroopa Kohtu praktikale vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike

kohustuste täitmist tõendada. Kohus leiab, et hageja seda teinud ei ole. Eelnevast tulenevalt

asub kohus seisukohale, et laenuandja ei ole veendunud kostja krediidivõimelisuses ning on

rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust. Vastavalt VÕS § 4034 lg-le 7 on selle

tagajärjeks, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud

intressimäär ja muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.

23. Kuivõrd hageja saab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimata jätmise tõttu nõuda

kostjalt üksnes põhivõla ja VÕS §-s 94 sätestatud intressimäära tasumist, tuleb asja

lahendamiseks tuvastada, kui suures summas hageja kostjale järelmaksulepingu alusel kauba

eest järelmaksuga tasumist võimaldas ning kui suure summa on kostja lepingu järgi tagasi

maksnud.

24. Hageja esitas 03.06.2025 VÕS § 4034 lg 7 kohased ümberarvestused, mille kohaselt

18.11.2023 sõlmitud järelmaksulepingust nr L89014330541 tuleneva nõude puhul on kostja

poolt lepingu katteks tagasimakseid tehtud kokku 516,72 eurot. Kui kohus jõuab järeldusele,

et krediidiandja ei ole krediidi väljastamisel käitunud vastutustundliku laenamise

põhimõtetega kooskõlas, siis on hageja põhinõue VÕS § 4034 lg 7 ümberarvestuse kohaselt

on 672,28 eurot (väljastatud krediit 1189 eurot, millest maha arvestatud 516,72 eurot).

Krediidiandja poolt VÕS § 4034 tulenevate kohustuste mittetäitmise puhul palub hageja

kostjalt hageja kasuks välja mõista järelmaksulepingu nr L89014330541 tulenev

põhivõlgnevus 672,28 eurot ja viivis alates lepingu lõppemise järgnevast päevast, s.o. alates

17.03.2024 lepingujärgses viivisemääras, s.o 16% aastas.

25. Seega kostjal on hagejale tasumata järelmaksulepingust nr L89014330541 tulenev

põhivõlgnevus 672,28 eurot.

26. Hageja palub VÕS § 1132 lg 2 alusel kostjalt välja mõista võla sissenõudmiskulu summas

40 eurot. Hageja on teinud kohtuvälises menetluses mõistlikke pingutusi, et saada kostjaga

kontakti kokkulepe saavutamiseks kohtuväliselt, edastades peale lepingu lõppemist kostjale

nii e-posti- kui ka posti teel järgnevad nõudekirjad: 02.05.2024 (20 eurot), 10.05.2024 (5

eurot), 27.05.2024 (5 eurot), muud makseviivitusega tekkinud kulud 10 eurot (võlgniku

makseviivitusega tingitud muud kulud sisaldavad: - nõude andmete töötlemise ja

kontrollimise kulud; - kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; - võlgnikule vastamisega

seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni teel, emaili teel; -

võlgnikule tehtavate kõnede kulud; - võlanõude avaldamisega tehtud kulud). Hageja on selle

tõenduseks esitanud saadetud e-kirjad. Ringkonnakohtute praktika kohaselt säilib

vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjel võlausaldajal sissenõudmiskulude

nõudmise õigus. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on lisaks

intressikokkuleppe tühisusele ka krediidilepingu osaline tühisus muude krediidiga seotud

tasude osas (VÕS § 4034 lg 7). Kolleegium leiab, et tasuna ei saa VÕS § 4034 lg 7 lause 2

tähenduses käsitada viivist ega sissenõudmisega seotud kulusid, sest tegemist ei ole

krediidiga seotud tasu(de)ga, vaid õiguskaitsevahenditega kohustuste täitmise tagamiseks.

Kohus rahuldab hageja taotluse võla sissenõudmiskulude osas 30 euro ulatuses. Kohus leiab,

et muud makseviivitusega tekkinud kulud 10 euro ulatuses ei kuulu kostjalt

väljamõistmisele, kuivõrd hageja ei ole tõendanud, et kulud tekkisid sellises ulatuses, s.o

hageja ei ole kahju tekkimist ja selle ulatust (päringute, toimingute tegemist ja selle kulu)

tõendanud ega välja toonud.

27. Vastavalt 03.06.2025 menetlusdokumendile nõuab hageja viivist põhinõudelt alates

lepingu lõppemise järgnevast päevast, s.o 17.03.2024 lepingujärgses viivisemääras, s.o 16%

aastas intressiga võrdses määras. Kuigi VÕS § 4034 lõige 7 kohaselt vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimise rikkumisel ei võlgne tarbija muid tasusid, ei saa viivist pidada

tasuks kui selliseks. Viivis on raha maksmise kohustuse rikkumisega kaasnev tagajärg, s.t

viivis ei ole VÕS § 4034 lg 7 nimetatud muu tasu. VÕS § 4034 lg 7 järgi on vastutustundliku

laenamise põhimõtte rikkumise esmaseks tagajärjeks lepingujärgse intressi alanemine

seadusjärgse määrani, mistõttu puudub hageja viivisenõudel intressiga võrdses määras

õiguslik alus. Kehtivas kohtupraktikas on leitud, et vastutustundliku laenamise põhimõtte

rikkumise korral on viivist põhjendatud arvestada alates ajast, mil tarbijale on tehtud

teatavaks krediidiandja poolt uuesti määratud tagasimaksed, mis arvestavad intressimäära ja

muude kulude vähendamist, ning tarbija satub nende tagasimaksete tegemisega viivitusse (vt

nt Tallinna Ringkonnakohtu 27.01.2023 otsus tsiviilasjas nr 2-18-124589, p 51).

Vastutustundliku laenamise põhimõtte mõttega ei ole kooskõlas, kui lepingus kokku lepitud

seadusjärgset viivisemäära ületav viivisemäär jääks kehtima. Kohus on seisukohal, et

käesoleval juhul olukorras, kus laenu andmisel ei ole järgitud vastutustundliku laenamise

põhimõtet, tuleb rakendada seadusjärgset viivisemäära.

Kohus mõistab viivise välja kohtulahendi tegemise päevani kindla summana ning edasi

seadusjärgses määras. Seadusjärgne viivis alates 17.03.2024 kuni 31.07.2025 põhivõlalt

672,28 eurot on 108,71 eurot (viivitatud päevi kokku 502, viivise määr 17.03.2024-

30.06.2024 oli 12,5%, 01.07.2024-31.12.2024 oli 12,25%, 01.01.2025-30.06.2025 oli

11.15% ja 01.07.2025-31.07.2025 oli 10,15%).

28. Tallinna Ringkonnakohus selgitas tsiviilasjas 2-22-145432 tehtud otsuses, et kui rikutud

on vastutustundliku laenamise põhimõtet, saab selle rikkumise tagajärjeks olla VÕS § 4034

lg 7 kohaselt lepingujärgse intressi alanemine seaduses sätestatud määrani ning muude

kulude maksmise kohustuse äralangemine, kuid põhivõlg tuleb laenusaajal tagastada (vt

Tallinna Ringkonnakohtu otsus tsiviilasjas nr 2-22-145432, p 24).

29. Arvestades eelpool väljatoodud põhjendusi, hageja 03.06.2025 esitatud ümberarvestust

ning tsiviilasja materjale, kuulub kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele põhivõlgnevus

672,28 eurot, sissenõudmiskulud 30 eurot ja viivis põhivõlgnevuselt VÕS § 113 lg 1 teises

lausest sätesatud määras alates 17.03.2025 kuni põhivõla täieliku tasumiseni. Ülejäänud

hageja nõuded jätab kohus rahuldamata.

Menetluskulud

30. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kohus jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hagi hind on

käesolevas asjas 984,34 eurot. Kohus rahuldab hageja poolt esitatud nõude osaliselt, kokku

summas 882,56 eurot (672,28 eurot põhinõue + 30 eurot sissenõudmiskulu + 108,71 eurot

viivis + 71,57 eurot seadusjärgne viivis aasta eest alates kohtuotsuse tegemisest) ehk hageja

nõudest rahuldatakse 90%. Kohus leiab, et hageja menetluskulud tuleb jätta 90% ulatuses

kostja kanda ja kostja menetluskulud 10% ulatuses hageja kanda.

31. Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 1 ja § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus kindlaks

menetluskulude rahalise suuruse. Hageja on esitanud taotluse hagiavalduselt tasutud

riigilõivu 245 euro, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja hageja õigusabikulude 507

euro väljamõistmiseks. Riigilõivu suurus ja tasumise, ning maksekäsu kiirmenetluse kulu

tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on tegemist põhjendatud menetluskuluga.

Tulenevalt TsMS § 175 lg 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

32. Kohtu hinnangul on 507 euro suurune õigusabikulu selgelt põhjendamatu. Põhjendamatu

on esindaja tunnitasu 169 eurot tunnis. Arvestades nõude olemust, hagiavalduse ja tõendite

mahtu ning asjaolu, et kohus lahendab asja kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata,

ning, et hagejat esindab jurist, siis peab kohus põhjendatud ajakuluks 1,5 tundi ja vajalikuks

tunnihinnaks 120 eurot tunnis, ehk õigusabikuluks seega 180 eurot.

33. Kokku on kohtu hinnangul hageja põhjendatud menetluskuludeks 445 eurot, sh riigilõiv

245 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja õigusabikulud 180 eurot. Kostjal tuleb

hagejale hüvitada seega 400,50 eurot (90% 445-st).

34. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud

isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

35. Kostja menetluskulude rahalise suuruse jätab kohus kindlaks määramata, kuna kostja ei

ole menetluses osalenud, seega ei saa kostjal olla ka kulusid.

36. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

34. TsMS § 317 lg 1 p 1 kohaselt võib menetlusosalisele kohtu määruse alusel toimetada

menetlusdokumendi kätte avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse või

kui isik ei ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule

muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi

kättesaamiseks volitatud isikule või muul käesolevas osas sätestatud viisil.

Kuna kostja elukoht või viibimiskoht ei ole jätkuvalt teada, siis tuleb kohtuotsus kostjale

kätte toimetada avalikult.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kadri Mälberg

kohtunik