3-25-2397/6 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Tiia Nurm

Määruse tegemise aeg ja koht

31.07.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-2397

Haldusasi

X. X kaebus Maksu- ja Tolliameti 03.01.2025 maksuteate

nr 20250153711 ja 30.06.2025 korralduse nr 13-11/45437

tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – X. X

Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet

Menetlustoiming

Menetluse osaline lõpetamine, tähtaja ennistamise taotluste

lahendamine, kaebuse osaline tagastamine, esialgse

õiguskaitse taotluse lahendamine

RESOLUTSIOON

1. Lugeda X. X kaebus Maksu- ja Tolliameti 03.01.2025 maksuteate nr 20250153711

tühistamiseks mittetähtaegseks.

2. Jätta X. X kaebetähtaja ennistamise taotlus rahuldamata.

3. Lõpetada haldusasja nr 3-25-2397 menetlus Maksu- ja Tolliameti 03.01.2025

maksuteate nr 20250153711 tühistamiseks kaebust menetlusse võtmata.

4. Tagastada X. X kaebus Maksu- ja Tolliameti 30.06.2025 korralduse nr 13-11/45437

tühistamiseks.

5. Jätta X. X esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

6. Jätta võimalikud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

7. Asendada avaldatavas kohtulahendis kaebaja nimi tähemärkidega.

8. Edastada määrus teadmiseks Maksu- ja Tolliametile.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 71 lg 6, §

155 lg 5, § 121 lg 4, § 252 lg 7 ja § 204 lg 1).

ASJAOLUD JA SENINE MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) koostas 03.01.2025 X. Xle (kaebaja) maksuteate nr

20250153711 mootorsõidukimaksu kohta 2025. aastal. Kaebajale määrati mootorsõidukimaks

summas 112,60 eurot tasumise tähtaegadega 16.06.2025 summas 56,30 eurot ja 15.12.2025

summas 56,30 eurot. Maksuteate tegi maksuhaldur kättesaadavaks e-maksuameti kaudu ning

kaebaja avas maksuteate e-maksuametis 14.02.2025.

2. Kaebaja esitas 12.06.2025 vaide MTA 03.01.2025 maksuteatele nr 20250153711.

3. MTA andis 01.07.2025 teatega nr 6-1/5906-2 kaebajale aega vaides esinevate puuduste

kõrvaldamiseks 5 päeva alates teate kättesaamisest. Kaebajal tuli vaides esinevate puuduste

kõrvaldamiseks märkida asutuse nimetus, kellele on vaie suunatud, kaebaja enda aadress,

vaidlustatava haldusakti nimetus, selle andmise kuupäev ja haldusakti sisu. Kaebajal tuli

kinnitada, et ei ole jõustunud kohtuotsust ega toimu kohtumenetlust. Teates hoiatati kaebajat, et

kui kaebaja puudusi tähtaja jooksul ei kõrvalda, siis tema vaie tagastatakse.

Kaebaja sai teate kätte e-maksuametis 01.07.2025 ning esitas samal päeval täiendatud vaide.

4. MTA andis 08.07.2025 teatega nr 6-1/6906-4 kaebajale aega vaides esinevate puuduste

kõrvaldamiseks 5 päeva alates teatise kättetoimetamisest. Teates selgitati kaebajale, et tema

vaie on esitatud peale selleks ettenähtud tähtaja möödumist, kuivõrd kaebaja sai maksuteate

kätte 14.02.2025 ning vaie tuli tal esitada hiljemalt 16.03.2025. Kaebajal tuli esitada vaide

esitamise tähtaja ennistamise taotlus koos tähtaja möödalaskmise põhjendustega. Kaebajat

hoiatati, et kui ta ei esita määratud tähtajaks põhjendatud taotlust vaide esitamise tähtaja

ennistamiseks, tagastab MTA vaide läbivaatamatult.

Kaebaja sai teatise e-maksuametis kätte 09.07.2025 ning esitas samal päeval MTA-le

teabenõude koos vaide esitamise tähtaja ennistamise taotlusega.

5. MTA leidis 14.07.2025 otsusega nr 6-1/5906-6, et vaide esitamiseks ettenähtud tähtaeg on

möödunud ning tagastas kaebaja vaide läbivaatamatult. Maksuteates on viidatud konkreetsetele

õigusaktide sätetele, mille alusel maks on määratud ja maksuteade koostatud.

6. Kaebaja esitas 17.07.2025 MTA-le kaebuse vaide tagastamise otsuse peale. Kaebaja leidis,

et vaide tagastamine läbivaatamata on vastuolus hea halduse tava ning haldusmenetluse

seaduse põhimõtetega. Lisaks oli vaides esitatud sisulised ja põhjendatud argumendid, mida

oleks tulnud käsitleda. Maksuteates puudusid esialgselt piisavad andmed maksusumma

arvutamise kohta, mis takistas maksuteate õigeaegset vaidlustamist. Lisaks esitas kaebaja

täiendused niipea, kui oli saanud selgust maksusumma arvutamise kohta. Maksuteates ei olnud

selgesõnaliselt lahti kirjutatud CO eriheite osa, baasmaksu arvutust ega viiteid kõikidele

₂

kasutatud koefitsientidele, mis muutis selle sisu tavakodanikule raskesti mõistetavaks. Kaebaja

on kahe alaealise lapse vanem, tema majanduslik olukord on piiratud ja sellise maksu tasumine

ilma sisulise aruteluta koormab ebaproportsionaalselt tema perekonda.

7. MTA jättis 21.07.2025 otsusega nr 6-1/5906-9 kaebaja kaebuse vaide tagastamise otsusele

rahuldamata. Maksuhalduril tekib kaalutlusõigus vaide esitamise tähtaja ennistamiseks üksnes

juhul, kui vastav tähtaeg on mööda lastud mõjuval põhjusel. Antud juhul on ennistamise

taotluses viidatud asjaolule, et maksuteates puudub viide konkreetse õigusakti sättele, mille

alusel maks on määratud ja maksuteade koostatud. Maksuhaldur on 14.07.2025 otsuses õigesti

tuvastanud, et vaides esitatud väited ei vasta tõele. Maksuteates sisaldub faktiline ja juriidiline

põhistus ning samuti on maksuteates viidatud ka selle vaidlustamise võimalustele ja korrale.

Sellest tulenevalt on maksuhaldur põhjendatult ja õiguspäraselt jätnud vaide esitamise tähtaja

ennistamata ning tagastanud vaide läbivaatamatult.

8. MTA kohustas 30.06.2025 korraldusega nr 13-11/45437 kaebajat tasuma maksuvõlg

56,25 eurot 10 päeva jooksul korralduse saamise päevast arvates. Kaebaja esitas 18.07.2025

vaide MTA 30.06.2025 korraldusele nr 13-11/45437.

9. MTA jättis 21.07.2025 korraldusega nr 6-1/5951-2 kaebaja vaide rahuldamata põhjusel, et

korraldus on õiguspärane ja põhjendatud haldusakt, mistõttu puudub selle vaidemenetluses

kehtetuks tunnistamiseks alus. Maksuteate vaidlustamine ei mõjuta 30.06.2025 korralduse

õiguspärasust. Mootorsõidukimaksu teate täitmist ei olnud sundtäitmise hoiatuse tegemise aja

seisuga peatatud, mistõttu oli maksuhalduril õigus koostada vaidlustatav korraldus.

Maksuhaldur on vaidlustatud korraldusega andnud vaide esitajale tähtaja maksuvõla

vabatahtlikuks täitmiseks ning alustab maksuvõla sundtäitmist üksnes juhul, kui vastava tähtaja

jooksul maksuvõlga ei tasuta.

10. Kaebaja esitas 22.07.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles soovib MTA

30.06.2025 korralduse nr 13-11/45437 ja selle aluseks oleva maksuteate tühistamist. Kaebaja

2(9)

palub MTA 30.06.2025 korralduse nr korralduse nr 13-11/45437 täitmise peatamist

kohtumenetluse ajaks ning vabastada kaebaja pangakonto aresti alt. Kaebaja on kaebuses

esitanud tähtaja ennistamise taotluse vaide esitamiseks mootorsõidukimaksu maksuteatele.

Kaebuses on välja toodud, et kui kohus leiab mootorsõidukimaksu põhiseadusega vastuolus

olevaks, palub kaebaja teha vastav otsus ja esitada põhiseaduslikkuse järelevalve taotlus

Riigikohtule.

11. Tallinna Halduskohus jättis 23.07.2025 määrusega kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse

käiguta ning andis kaebajale puuduste kõrvaldamiseks aega 4 päeva määruse

kättetoimetamisest arvates. Kaebajal tuli esitada kaebuses vaidlustatavad haldusaktid, selgitada

kaebetähtaegsust koos põhjendustega, selgitada täiendavalt esialgse õiguskaitse vajadust ning

tasuda esialgse õiguskaitse taotluse esitamiselt riigilõiv 20 eurot.

12. Kaebaja esitas 23.07.2025 ja 24.07.2025 kohtule puuduste kõrvaldamise avalduse koos

täiendavate dokumentidega.

13. Kohus palus 28.07.2025 kohtunõudega MTA-l esitada kõik haldusmenetluse dokumendid.

14. MTA esitas 29.07.2025 haldusmenetluse toimiku.

KOHTU PÕHJENDUSED

Menetluse osaline lõpetamine

15. HKMS § 124 lg 1 kohaselt kontrollib kohus eelmenetluses, kas kaebus on esitatud

tähtaegselt, ja lahendab kaebetähtaja ennistamise taotluse. HKMS § 152 lg 1 p 2 alusel kohus

lõpetab määrusega menetluse kaebetähtaja ületamise korral vastavalt HKMS § 124 lg-le 2. Kui

HKMS § 152 lg-s 1 sätestatud asjaolud ilmnevad enne kaebuse menetlusse võtmist, lõpetatakse

menetlus kaebust menetlusse võtmata (HKMS § 152 lg 3).

16. Kaebaja esitas kohtule kaebuse, milles soovis MTA 30.06.2025 korralduse nr 13-11/45437

ja selle aluseks oleva 03.01.2025 maksuteate nr 20250153711 tühistamist (kaebuse kokkuvõtte

ja taotluste peatükis 3. punkt, dtl 5). Kuna kaebaja on tühistamiskaebusega vaidlustanud talle

mootorsõidukimaksu teate, tuleb kohtul kontrollida maksuteate tühistamise nõude tähtaegsust.

17. HKMS § 46 lg 1 kohaselt võib tühistamiskaebuse halduskohtule esitada 30 päeva jooksul

haldusakti teatavaks tegemisest arvates. Kui isik pidas kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks

ettenähtud korrast, võib kaebuse selle nõudega esitada 30 päeva jooksul arvates päevast, kui

isikule tehti teatavaks kohtueelset menetlust lõpetav lahend (HKMS § 47 lg 2). Nõude

kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korra järgimise nõue hõlmab nii kohustust pidada kinni

vaide esitamise tähtajast kui ka kohustust esitada vaie, milles ei esine selle läbivaatamist

takistavaid puudusi (vt ka Riigikohtu 28.06.2019 määrus nr 3-18-253, p 17). MKS § 138 lg 1

kohaselt tuleb maksuotsuse peale vaie esitada 30 päeva jooksul, arvates haldusakti teatavaks

tegemise või kättetoimetamise päevast. Vaie peab vastama MKS § 139 nõuetele. Kui isik laskis

mööda vaide esitamise tähtaja ja see on jäetud õiguspäraselt ennistamata või kui vaide esitaja ei

kõrvaldanud maksuhalduri määratud tähtaja jooksul vaide läbivaatamist takistavaid puudusi,

ning vaie on sellest tulenevalt jäetud õiguspäraselt läbi vaatamata, siis ei saa isik kaebusega

halduskohtusse pöördumisel tugineda HKMS § 47 lg-s 2 toodud erandile, vaid kaebetähtajast

kinnipidamist kontrollitakse HKMS § 46 lg 1 alusel (nt Riigikohtu 16.06.2021 määrus nr 3-20-

999, p 17; Tallinna Ringkonnakohtu 15.07.2021 määrus nr 3-20-2082, p 11).

18. HKMS § 47 lg-s 2 sätestatud kaebetähtaega saaks kohus kohaldada juhul, kui kaebaja

vaide tagastamine oli õigusvastane. Kui vaie tagastati õigusvastaselt, saab lugeda kohtueelse

menetluse kaebaja poolt nõuetekohaselt läbituks ja kaebus oleks tulnud esitada kohtule 30

päeva jooksul arvates päevast, kui kaebajale tehti teatavaks vaide tagastamise otsus. Kui vaie

tagastati õiguspäraselt, siis ei ole kaebaja kinni pidanud nõude vabatahtlikust kohtueelseks

lahendamiseks ettenähtud korrast ja kaebus oleks tulnud esitada 30 päeva jooksul arvates

maksuotsuse kättetoimetamisest.

3(9)

19. Kohtule teadaolevalt sai kaebaja maksuteate kätte 14.02.2025 e-maksuameti kaudu. Kuna

kaebaja ei ole maksteate kättesaamise aja osas vastu vaielnud ega kättesaamise aega ümber

lükanud, siis puudub praeguses asjas vaidlus kaebajale haldusakti kättetoimetamise asjaolus.

Seega oli MTA-le vaide või kohtule kaebuse esitamise tähtaeg 17.03.20251.

20. Käesoleval juhul soovis kaebaja maksuteadet vaidlustada esmalt MTA-le vaide

esitamisega 12.06.2025. Kohtule nähtub haldusmenetluse toimikus, et MTA selgitas kaebajale

(08.07.2025 teade nr 6-1/6906-4, dtl 120–121), et tema vaie on esitatud peale selleks

ettenähtud tähtaja möödumist. Kuna kaebaja ei olnud vaides esitanud vaide esitamise tähtaja

ennistamise taotlust ning MTA-le olid teadmata mõjuvad põhjused, mis võimaldaksid

maksuhalduril kaaluda vaide esitamise tähtaja ennistamist omal algatusel, tuli kaebajal taotleda

vaide esitamise tähtaja ennistamist ning koos taotlusega esitada tähtaja möödalaskmise

põhjendused. Kaebajale selgitati, et tema vaie tagastatakse, kui ta ei ole määratud tähtaja

jooksul puudusi kõrvaldanud ning kui vaide esitamise tähtaeg on möödunud ja seda ei ennistata

(MKS § 149 lg 1 p-d 2–3). Kaebaja esitas 09.07.2025 vaide esitamise tähtaja ennistamise

taotluse (dtl 123), milles selgitas, et kontrollides maksuteate sisu, selgus, et maksuteates

puudub viide konkreetsele õigusakti sättele, mille alusel maks on määratud ja maksuteade

koostatud. Kaebaja leidis, et maksuteade ei vasta nõutud vorminõuetele ning see võib olla

käsitletav puuduliku haldusaktina.

21. MTA tagastas 14.07.2025 otsusega nr 6-1/5906-6 kaebaja vaide, lähtudes otsuse tegemisel

MKS § 143 lg 1 p-st 3, mille kohaselt tagastatakse vaie, kui vaide esitamise tähtaeg on

möödunud ning seda ei ennistata. Vaide tagastamise otsuse põhjendavas osas on märgitud

õiguslikuks aluseks ka MKS § 143 lg 1 p 2, mille kohaselt vaie tagastatakse, kui vaide esitaja

ei ole määratud tähtaja jooksul vaide puuduseid kõrvaldanud. MTA selgitas kaebajale, et

maksuteade sisaldab konkreetseid sätteid, mille alusel on maks määratud ja maksuteade

koostatud. Sealhulgas sisaldab maksuteade viiteid sätetele, mis reguleerivad, mis on

mootorsõidukimaksu objekt, kes maksab mootorsõidukimaksu ning kellel tekib

maksukohustus, milline on maksustamisperiood, maksu tasumise korda ja maksu määrasid.

Samuti selgitas MTA kaebajale tema viidatud MKS § 98 lg 2 p 5 osas, et viidatud paragrahv

reguleerib maksusumma aegumist ja et mainitud sätte lg-s 2 puudub p 5. Sellest tulenevalt

leidis MTA, et maksuteate vaidlustamiseks ettenähtud tähtaeg on möödunud ja tagastas kaebaja

vaide läbivaatamatult.

22. Haldusasja materjalide kohaselt esitas kaebaja 17.07.2025 kaebuse tema vaide tagastamise

otsusele, milles tõi välja, et tema vaide tagastamine on vastuolus hea halduse tava ja

haldusmenetluse põhimõtetega. Lisaks leidis kaebaja, et vaides olid esitatud sisulised ja

põhjendatud argumendid, mida tulnuks käsitleda. Kaebaja tõi välja, et kuigi vaie võis olla

formaalselt hilinenult esitatud, toimus see lühikese aja jooksul pärast maksuteate saamist ja

enne maksu sissenõudmise algust. Selline hilinemine ei kahjust avalikku huvi ega takista MTA

tööd, mistõttu olnuks MTA-l võimalik vaide sisuline läbivaatamine, ennistades tähtaeg mõjuval

põhjusel. Kaebaja märkis, et on kahe alaealise lapse vanem, tema majanduslik olukord on

piiratud ja sellise maksu tasumine ilma sisulise aruteluta koormab ebaproportsionaalselt tema

perekonda. MTA koostas 21.07.2025 otsuse nr 6-1/5906-9 (dtl 7–8), millega jättis kaebaja

kaebuse vaide tagastamise otsuse peale rahuldamata, põhjendades otsust sellega, et

maksuhalduril on kaalutlusõigus vaide esitamise tähtaja ennistamiseks üksnes juhul, kui vastav

tähtaeg on mööda lastud mõjuval põhjusel. MTA asus seisukohale, et antud juhul on kaebaja

vaide esitamiseks tähtaja ennistamise taotluses viidatud asjaolule, et maksuteates puudub viide

konkreetse õigusakti sättele, mille alusel maks on määratud ja maksuteade koostatud. MTA

leidis, et vaide tagastamise otsuses on maksuhaldur õigesti tuvastanud, et eelviidatud väide

maksuteate kohta ei vasta tõele, kuna maksuteates sisaldub faktiline ja juriidiline põhistus ning

samuti on maksuteates viidatud ka maksuteate vaidlustamise võimalustele ja korrale, mistõttu

on maksuhaldur põhjendatult ja õiguspäraselt jätnud vaide esitamise tähtaja ennistamata ning

tagastanud vaide läbivaatamatult.

1 MKS § 50 lg 1 koostoimes tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 136 lg 6 ja lg 8.

4(9)

23. Kohus leiab, et kaebajale vaide tagastamine oli õiguspärane. Kohtule nähtub haldusasja

toimikusse esitatud dokumentidest, et kaebaja esitatud vaie ja selle täiendus koos vaide

esitamise tähtaja ennistamise taotlusega keskendusid üksnes maksuteate sisulisele

vaidlustamisele. MTA selgitas kaebajale 08.07.2025 teates, et kaebajal tuleb tähtaja

ennistamises taotluses esitada tähtaja möödalaskmise põhjused, kuid kohtule ei nähtu, et

kaebaja oleks MTA-le esitatud menetlusdokumentides põhjendanud, miks ta esitas vaide pärast

maksuteate vaidlustamiseks ettenähtud tähtaega. Seega nähtub kohtule, et kaebaja ei

kõrvaldanud vaides esinenud puudusi, jättes põhjendused maksuteate vaidlustamise tähtaja

möödalaskmise põhjustest esitamata. Sellest tulenevalt leidis MTA, et vaie on esitatud

maksuteate vaidlustamiseks ettenähtud tähtaja möödumisega. Ehkki vaide tagastamise otsuses

ei ole kaebaja tähtaja ennistamise taotluse osas MTA võtnud vastu otsustust tähtaja ennistamata

jätmise osas, ei too see siiski kaasa vaide tagastamise otsuse õigusvastasust. Vaide tagastamine

on toiming HMS § 106 lg 1 tähenduses, millele ei kohaldu haldusaktile kehtestatud nõuded, sh

ei pea toiming sisaldama nii põhjalikke selgitusi nagu haldusakt. Asjaolust, et MTA luges

vaide esitamise tähtaja möödunuks, võib järeldada, et MTA jättis ka vaide esitamise tähtaja

ennistamata. Sellist järeldust toetab ka MTA 21.07.2025 otsus vaide tagastamise otsusele

esitatud kaebuse kohta, milles MTA leidis, et maksuhaldur on õiguspäraselt jätnud vaide

esitamise tähtaja ennistamise tähtaja ennistamata. Kaebaja on vaide esitamist tähtaja

möödumisega kinnitanud ka vaide tagastamise otsusele esitatud kaebuses, sedastades üksnes, et

vaide esitamine toimus lühikese aja jooksul pärast maksuteate saamist ning enne sissenõudmise

algust (vt dtl 134–135). Kuid ka selles kaebuses ei ole kaebaja vaide esitamise tähtaja

möödalaskmise mõjuvaid põhjendusi välja toonud. Kuna kaebaja ei esitanud MTA-le

põhjendusi vaide esitamiseks ettenähtud tähtaja möödalaskmise mõjuvatest põhjustest, ei olnud

MTA-l võimalik vaide esitamise tähtaega ka ennistada. Kohus nõustub MTA järeldusega, et

kaebaja on tähtaja ennistamist taotlenud põhjusel, et maksuteates puudub viide konkreetse

õigusakti sättele, mille alusel maks on määratud ja maksuteade koostatud. Sellest tulenevalt on

kohus ka seisukohal, et haldusakti õiguspärasusele tuginevaid põhjendusi ei saa lugeda vaide

esitamise tähtaja ennistamise kontekstis mõjuvaks põhjuseks vaide esitamisega viivitamisel.

Kuna kaebaja vaie oli esitatud vaide esitamiseks ettenähtud tähtaja rikkumisega, siis peab

kohus põhjendatuks MTA otsustust tagastada kaebaja vaie läbivaatamatult.

24. Kuna kaebaja otsustas enne kohtusse pöördumist läbida vaidemenetluse ning vaide

tagastamine oli kohtu hinnangul õiguspärane, ei saa käesoleval juhul kaebetähtaega arvestada

HKMS § 47 lg 2 järgi, vaid lähtuda tuleb HKMS § 46 lg-st 1. HKMS § 46 lg 1 kohaselt tuli

kaebajal esitada kaebus MTA 03.01.2025 maksuteate tühistamiseks kohtule hiljemalt

17.03.2025. Kaebus on kohtule esitatud 22.07.2025, seega enam kui neljakuulise hilinemisega.

25. Kaebaja esitas kohtule taotluse MTA 30.06.2025 korraldusele nr 13-11/45437 vaide

esitamise tähtaja ennistamiseks (kaebuse 1. peatükk, dtl 4). Sama taotluse on kaebaja esitanud

ka 23.07.2025 puuduste kõrvaldamise avalduses (dtl 44) ning kaebaja on kohtule esitatud

dokumentides läbivalt põhjendanud vaide esitamisega seotud takistusi. Sellest tulenevalt

selgitab kohus, et HKMS § 124 lg-st 1, HMS §-st 77 ja MKS §-st 140 kohaselt ei ole kohtu

pädevuses haldusmenetluses esitatud vaide tähtaja ennistamise taotluse lahendamine, mistõttu

kaebaja taotlus vaide esitamise tähtaja ennistamiseks tuleb jätta rahuldamata.

26. Lisaks peab kohus vajalikuks märkida, et kohtule esitatud asjaoludest nähtub, et kaebaja

esitas 18.07.2025 vaide MTA 30.06.2025 korraldusele, millega kohustati kaebajat tasuma

maksuvõlgnevus, ning MTA on teinud 21.07.2025 vaideotsuse nr 6-1/5951-2 (dtl 12–14),

millega jättis kaebaja 18.07.2025 esitatud vaide rahuldamata. Vaideotsuses leidis vastustaja, et

30.06.2025 korraldus on õiguspärane ja põhjendatud haldusakt, mistõttu puudub selle

vaidemenetluses kehtetuks tunnistamiseks alus. Seega lahendas MTA kaebaja 18.07.2025

esitatud vaide 30.06.2025 korraldusele sisuliselt ning arvestades vaideotsuse tegemise ja

kohtule kaebuse esitamise aega, on kaebus 30.06.2025 korraldusele esitatud tähtaegselt,

mistõttu ei ole tähtaja ennistamine 30.06.2025 korralduse vaidlustamiseks vajalik.

5(9)

27. Ka juhul, kui kaebaja vaide esitamise tähtaja ennistame taotlust tõlgendada HKMS § 2 lg 4

alusel taotlusena ennistada kaebuse esitamise tähtaeg maksuteate vaidlustamiseks, siis ei kuulu

kaebetähtaeg ennistamisele.

28. HKMS § 71 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud

menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei

saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Näitlik loetelu võimalikest mõjuvatest põhjustest on

esitatud HKMS §-s 150. Mõjuvaks põhjuseks saavad olla üksnes objektiivsed asjaolud, mille

tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saa ning mis takistasid kaebuse õigeaegset

esitamist. Mõjuva põhjusega ei ole tegemist, kui kaebuse esitamine oli küll raskendatud või

ebamugav, kuid siiski võimalik. Üldjuhul peaksid tähtaja ennistamist õigustama objektiivsed

takistused (nt ootamatu raske haigus, lähedase surm vms) ning tegemist peab olema

sündmusega, mille tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saa. Kohtupraktikas on

ka leitud, et küllaldane põhjus tähtaja ennistamiseks võib olla ka õiguslikes küsimustes

kogenematu inimese eksimus protsessitoimingutes (Riigikohtu 01.10.2002 määrus nr 3-3-1-57-

02; 16.01.2009 määrus nr 3-3-1-75-08; 11.05.2016 määrus nr 3-3-1-18-16), kuid tähtaja

ületamine ei saa olla vabandatav, kui kaebaja pole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada

välja vaidluse algatamise kord, sh tähtajad. Erandlikel juhtudel võib arvestada ka

menetlusosalise subjektiivseid võimeid asjadest aru saada ja oma käitumist õigusaktidele

vastavalt juhtida.

29. Kohus leiab, et kaebaja ei ole välja toonud kohtusse pöördumise tähtaja möödalaskmise

objektiivseid takistusi, mis õigustaks maksuteate vaidlustamiseks kaebetähtaja ennistamist.

Kaebaja ei ole vastavalt kohtu 23.07.2025 määruse põhjendustele selgitanud, millised

kohustused takistasid tal kaebuse õigeaegset esitamist. Kohtu hinnangul ei ole igapäevaste

kohustuste täitmine või laste kasvatamine selliseks mõjuvaks põhjuseks, mis takistaksid

kaebuse õigeaegset esitamist. Kohus leiab, et kaebajat ei saa pidada ka isikuks, kes ei olnud

võimeline selgitama ise välja kaebetähtaja arvutamise korda, arvestades, et kaebaja on suutnud

kohtule esitada põhjendused, miks ta peab talle määratud mootorsõidukimaksu õigusvastaseks

ja põhiseadusega vastuolus olevaks. Kohtule nähtub, et vaidlustatavas maksuteates sisalduv

vaidlustamisviide, mille kohaselt oli kaebajal õigus esitada 30 päeva jooksul maksuteate

kättetoimetamise (MKS § 52—55) päevast arvates vaie Maksu- ja Tolliametile (MKS § 137 lg

1 ja lg 3 ning § 138 lg 1), või esitada kaebus kohtule. Seega sisaldas maksuteade selgitusi, kuhu

vaie või kaebus esitada ja millise tähtaja jooksul tuleb seda teha. Kohtu hinnangul oleks hoolsa

käitumise korral saanud kaebaja endale kaebetähtajad ja kaebuse koostamise suunised selgeks

teha ning algatada kohtuvaidluse, või soovi korral vaidemenetluse, tähtaegselt. Asjaolu, et

kaebajal puuduvad juriidilised teadmised või ligipääs juriidilisele abile sisulise vaidlustuse

esitamiseks ei ole praegusel juhul selliseks asjaoluks, mis õigustaks kaebetähtaja ennistamist.

Kaebaja ei ole 13.06.2025 esitatud vaides ega ka ülejäänud haldusmenetluses kasutanud

juriidilist abi, vaid koostanud dokumendid ise. Samuti on kaebaja esitanud kohtule kaebuse

iseseisvalt, mistõttu ei saanud juriidilise abi või teadmiste puudumine olla kaebuse õigeaegseks

esitamiseks takistuseks. Lisaks on kaebaja hilinenud vaide esitamise järgselt suutnud

haldusmenetluses tema suhtes koostatud haldusakte ja tehtud toiminguid vaidlustada

tähtaegselt. Seega kohtu hinnangul oli kaebaja suuteline aru saama nii haldusmenetluses kui ka

halduskohtumenetluses sätestatud edasikaebetähtaegadest. Ka õiguslikult kogenematul isikul ei

ole alust eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises korras ja määramatu aja jooksul. Kui

kogenematul isikul tekib kahtlus oma õiguslikes teadmistes, peab ta mõistliku aja jooksul

otsima professionaalset abi või vajadusel saab isik koheselt pöörduda kohtu poole. Neil

põhjustel ei ole alust tähtaja ennistamise taotluse rahuldamiseks.

30. Kuna kaebus on kohtule esitatud kaebetähtaega ületades ning kohtu hinnangul puudub

tähtaja ennistamiseks, tuleb haldusasja menetlus MTA 03.01.2025 maksuteate nr 20250153711

tühistamiseks lõpetada HKMS § 152 lg 1 p 2 ja § 152 lg 3 alusel kaebust menetlusse võtmata.

Asja menetluse lõpetamise korral ei saa kaebaja sama nõudega samal alusel teist korda

halduskohtu poole pöörduda (HKMS § 155 lg 6, § 43 lg 1 p 2).

6(9)

Kaebuse osaline tagastamine

31. HKMS § 121 lg 2 p 21 kohaselt võib kohus määrusega kaebuse tagastada selle esitajale, kui

kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse

rahuldamine ebatõenäoline. Tegemist on kaebuse tagastamise diskretsioonilise alusega, mille

kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui täidetud on kaks

kumulatiivset tingimust: riive vähene intensiivsus ning kaebuse rahuldamise vähene tõenäosus

(Riigikohtu 01.11.2018 määrus nr 3-18-763, p 9; 14.12.2021 määrus nr 3-21-980, p 11;

26.05.2022 määrus nr 3-21-1411, p 12). HKMS § 133 lg 1 alusel on varaliselt hinnatava hüve

korral õiguste riive väheintensiivne eelkõige juhul, kui hüve väärtus ei ületa 1000 eurot.

32. Kaebaja vaidlustab käesolevas kaebuses ka MTA 30.06.2025 korraldust nr 13-11/45437,

millega kohustati kaebajat tasuma maksuvõlg 56,25 eurot 10 päeva jooksul korralduse saamise

päevast arvates. Kaebaja leiab, et vaidlustatud korraldus tugineb mootorsõidukimaksu

maksuteatele, mis kaebaja hinnangul on õigusvastane. Eelkõige põhjendab kaebaja talle

määratud mootorsõidukimaksu õigusvastasust seeläbi, et see põhineb pelgalt sõiduki registris

olemisele, sõltumata selle kasutusest või keskkonnamõjust. Seetõttu leiab kaebaja, et

mootorsõidukimaksu seadus on vastuolus põhiseadusega.

33. Kohus selgitab, et MTA 30.06.2025 korralduse õiguspärasuse hindamisel ei hinda kohus

maksuteate õiguspärasust. Samas mõjutab maksuteate õiguspärasus MTA 30.06.2025

korralduse õiguspärasust, kuna olukorras, kus maksuteade on õigusvastane, on õigusvastane ka

maksu sisse nõudmine kaebajalt ja maksu sisse nõudmiseks tehtavad toimingud. Kohus asus

aga eelnevalt seisukohale, et 03.01.2025 mootorsõidukimaksu määramise teade on kehtiv.

Kaebaja ei ole vaidlustanud mootorsõidukimaksu maksuteadet õigeaegselt ning kohus jättis

käesolevas asjas kaebetähtaja ennistamise taotluse rahuldamata. Seega on tegemist kehtiva

haldusaktiga, mida kaebaja talle määratud tähtaja jooksul ei täitnud, mistõttu tekkis kaebajal

maksuvõlg (MKS § 32 lg 1 p 1). Seega on kaebajal kohustus mootorsõidukimaks tasuda

vastavalt 03.01.2025 teatele.

34. Kohtule esitatud asjaoludest nähtuvalt ei ole vaidlust selles, et kaebaja jättis talle

mootorsõidukimaksu maksuteates pandud kohustuse tasuda mootorsõidukimaks summas 56,30

eurot määratud tähtajaks, s.o 16.06.2025 tasumata. Samuti ei ole kaebaja väitnud, et

mootorsõidukimaksu teate täitmine olnuks peatatud.

35. MKS § 128 lg 1 kohaselt on maksuhaldur kohustatud sisse nõudma maksukohustuslase

poolt tasumata maksuvõla. MKS § 129 lg 1 kohaselt on maksuhalduril õigus anda

maksukohustuslasele korraldus tasuda maksuvõlg 10 päeva jooksul korralduse saamise päevast

arvates ning lähtuvalt sama paragrahvi lg-st 3 on korraldusse märgitud hoiatus sundtäitmise

algatamise kohta, kui kohustust ei täideta tähtaegselt. Vaidlustatud korraldusega on antud

kaebajale tähtaeg maksuvõla vabatahtlikuks täitmiseks ning kaebajale on korralduses

selgitatud, et maksuhaldur alustab maksuvõla sundtäitmist üksnes juhul, kui vastava tähtaja

jooksul maksuvõlga ei tasuta. Kohtule ei nähtu, et vaidlustatud korraldus oleks õigusvastane,

kuivõrd see vastab MKS-is sätestatud haldusakti põhilistele kohustuslikele nõuetele (MKS § 46

ja § 462). Vastustajal puudus kaalutlusõigus maksuvõla sissenõudmiseks, kuna MTA

03.01.2025 maksuteade on kehtiv. Eeltoodust põhjustel leiab kohus, et kaebuse rahuldamine

MTA 30.06.2025 korralduse nr 13-11/45437 tühistamisnõudes oleks ebatõenäoline. Kuna

vaidlustatud korraldusega kohustati kaebajat tasuma maksuvõlgnevus 56,25 eurot, siis on riive

kaebaja õigustele HKMS § 133 lg-t 1 silmas pidades ka vähese intensiivsusega.

36. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse MTA 30.06.2025 korralduse nr 13-11/45437

tühistamiseks HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel.

37. Kaebuse tagastamine ei võta õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel

loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud (HKMS § 43 lg 2).

Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine

7(9)

38. HKMS § 249 lg 1 alusel võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel teha igas

menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib

kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks.

39. Esialgse õiguskaitse kohaldamisel tuleb kohtul teha kõigepealt kindlaks esialgse

õiguskaitse vajadus ning seejärel anda eelhinnang kaebuse põhjendatusele, kaaluda kaebaja

õigusi, avalikke huve ja teiste isikute õigusi (HKMS § 249 lg 3 ja Riigikohtu 14.12.2004

määrus haldusasjas nr 3-3-1-85-04, p 15). Esialgse õiguskaitse kohaldamine on põhjendatud

siis, kui kaebajat ähvardab tagajärg, mille kõrvaldamine põhiasjas tehtava hilisema

kohtulahendiga on võimatu või ebamõistlikult raske. Esialgse õiguskaitse kohaldamise eesmärk

on hoida üksnes ära kaebaja oluliste õiguste pöördumatu kahjustamine kohtumenetluse ajal,

mitte tekitada kaebajale täiendavaid õigusi. Esialgset õiguskaitset tuleb kohaldada vaid sel

määral, kui see on kaebaja õiguste kaitseks hädavajalik.

40. Kaebaja palub esialgse õiguskaitse korras MTA 30.06.2025 korralduse nr 13-11/45437

täitmise peatamist kohtumenetluse ajaks ning vabastada kaebaja pangakonto aresti alt. Kaebaja

põhjendab esialgse õiguskaitse taotlust sellega, et tema majanduslik olukord on piiratud ning

vaidlustatud korraldusega määratud maksusumma tasumine ilma sisulise aruteluta koormab

ebaproportsionaalselt kaebaja perekonda. Pangakonto aresti tõttu ei ole kaebajal võimalik teha

ülekandeid esmavajaduste katmiseks, sh toidu, ravimite ja laste koolitarvete ostmiseks,

transpordi- ja eluasemekulude kandmiseks. Samuti ei saa kaebaja teha pangamakseid. Kaebaja

sissetulek on piiratud ja tal puuduvad säästud, kinnisvara, väärtpaberid ja muu vara. Kui

kohtumenetluse tulemusel selgub, et maksukohustus oli õigusvastane, ei saa kaebaja hilisemaid

kahjusid (viivised, katkestatud teenused, täiendavad kulud) enam tagasi pöörata.

41. Kohtu hinnangul puudub kaebajal esialgse õiguskaitse vajadus. Mitte igasuguse rahalise

kohustuse täitmine kohtumenetluse ajal ei tähenda, et kaebajal on automaatselt esialgse

õiguskaitse vajadus, vaid selle kohustuse täitmisega peab kaasnema juba kohtumenetluse kestel

kaebajale tagajärg, mille kõrvaldamine põhiasjas tehtava hilisema kohtulahendiga on võimatu

või ebamõistlikult raske.

42. Kohus leiab, et kaebaja ei ole enda esialgse õiguskaitse vajadust piisavalt põhjendanud.

Kohus palus kaebajal seostada talle pöördumatult raskete tagajärgede tekkimise oht enda

majandusliku olukorraga ning selgitada, kuidas ja millises ulatuses korralduse täitmine kaebaja

igapäevaelu ja pere-eelarvet mõjutab, millised toimingud jäävad korralduse täitmise korral

kaebajal tegemata. Kaebaja ei ole taotluses välja toonud, millised on tema rahalised kohustused

või millises ulatuses on korralduse sundtäitmisel tema pere-eelarve mõjutatud. Sellest

tulenevalt ei ole kohtul täit ülevaadet kaebaja tegelikust majanduslikust seisundist ning kohtul

ei ole võimalik hinnata kaebajale saabuvate negatiivsete tagajärgede ohtu. Samas kohtule

esitatud pangakonto väljavõttest nähtub, et kaebaja perekond on toimetulev ning kaebajal on

olemas ka teine pangakonto, millelt on kaebaja iseendale ülekandeid teinud, millest võib

järeldada, et kaebajal on ka muid rahalisi vahendeid, mida ta ei ole kohtule avaldanud. Kohtule

ei nähtu kaebaja esitatud väljavõttest, et sõidukimaksu tasumise kohustuse täitmine 56,25 euro

ulatuses jätaks kaebaja perekonna puudusesse. Sealjuures korralduse sundtäitmise korral

kaebaja seatakse pangakontole arest maksuvõla summa ulatuses ning konto vabastatakse aresti

alt kolme tööpäeva jooksul arvates maksuvõla tasumisest (MKS § 131 lg 4). Lisaks on kaebajal

võimalik taotleda maksuhaldurilt maksusumma tasumise ajatamist, et tasuda nõutud

maksusumma ositi, ning seda võimalust on kaebajale selgitatud ka vaidlustatud korralduses.

Seega on kaebajale võimalike negatiivsete tagajärgede saabumise oht kaebaja enda

mõjusfääris.

43. Kuna kohus lõpetab haldusasja menetluse kaebust MTA 03.01.2025 maksuteate nr

20250153711 tühistamiseks menetlusse võtmata ning kohus tagastab kaebuse MTA 30.06.2025

korralduse nr 13-11/45437 tühistamiseks, siis ei ole kaebusel edulootusi.

44. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.

Muud küsimused

8(9)

45. HKMS § 104 lg 5 p 2 sätestab, et tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus tagastab kaebuse

selle esitajale, v.a juhul, kui see toimub HKMS § 121 lg 2 alusel. Kuna kohus tagastab kaebuse

MTA 30.06.2025 korralduse tühistamise nõudes HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel, siis ei kuulu

kaebuselt tasutud riigilõiv tagastamisele.

46. Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis kaebaja nime tähemärkidega (HKMS § 175 lg 3

ja § 179 lg 4).

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Nurm

Kohtunik

9(9)