3-25-2518/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Maarja Oras

Määruse tegemise aeg ja koht

31. juulil 2025 Tallinnas

Haldusasja number

3-25-2518

Haldusasi

Maksu- ja Tolliameti taotlus loa andmiseks täitmist

tagavate toimingute sooritamiseks

Menetlusosalised

Haldustoiminguks loa taotleja Maksu- ja Tolliamet,

volitatud esindaja Renee Hunt

Isik, kelle suhtes haldustoiminguks luba taotletakse XXX

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Maksu- ja Tolliameti taotlus ning anda Maksu- ja Tolliametile luba Eesti

Vabariigi kasuks (Maksu- ja Tolliameti kaudu) aresti seadmiseks XXX ettemaksukontole

(viitenumber xxxxxxxx) selliselt, et arestida seal olevad ja sinna tulevikus kantavad summad

kuni 114 246 euro täitumiseni.

2. Toimetada määrus kätte Maksu- ja Tolliametile, kellel tuleb kohut viivitamata teavitada

käesoleva loa alusel täitetoimingute sooritamisest. Seejärel toimetab kohus määruse kätte

XXX-le.

EDASIKAEBAMISE KORD

Käesolev määrus jõustub selle kättetoimetamisel taotlejale (halduskohtumenetluse seadustiku

(HKMS) § 265 lg 3). Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15

päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest (HKMS § 204 lg 1, § 265 lg 5).

KOHTU SEISUKOHT

1. HKMS § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu

tegemiseks loa ja pikendab seda. Sama paragrahvi lõike 2 järgi taotluse loa saamiseks esitab selleks

volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks

vajalike tõendite ja seletustega. Kohus võib nõuda täiendavate tõendite või seletuste esitamist.

HKMS § 264 lg 4 kohaselt otsustab kohus loa andmise viivitamatult kirjaliku määrusega ainu-

isikuliselt lihtmenetluses. MKS § 1361 ei näe ette seletuse küsimist isikult, kelle suhtes soorita-

tavaks toiminguks loa andmist otsustatakse. Samuti ei tulene seadusest kohustust otsustada asi

kohtuistungil. Seega otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit

pidamata.

2. MKS § 1361 lg-s 1 on sätestatud, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib

põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist

võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või

võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa

saamiseks, et sooritada MKS § 130 lg-s 1 sätestatud täitetoimingud.

3. MKS § 1361 lg-s 1 nimetatud loa andmine eeldab esiteks seda, et maksuhaldur on läbi viimas

menetlust, mille eeldatavaks tulemuseks on isiku maksukohustuse kindlaksmääramine, ning teiseks

peab esinema põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse

määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks

või võimatuks. Kohus ei kontrolli seejuures üksikasjalikult seda, kas käimasoleva maksumenetluse

tulemusena maksuhalduri poolt eelduslikult tehtav maksuotsus oleks õiguspärane. Võimaliku

maksuotsuse sisuline kohtulik kontroll on võimalik, kui pärast sellise otsuse tegemist esitatakse

halduskohtule kaebus. MKS § 1361 lg 1 nimetatud loa andmisel saab kohus lähtuda maksuhalduri

kinnitusest, et maksumenetlus on käimas.

4. MKS § 1361 lg 2 kohaselt peavad taotluses olema märgitud järgmised andmed: 1) põhjendus,

millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus; 2)

võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus; 3) andmed tagatise kohta, mille

esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud; 4) üks või mitu MKS § 130 lg-s 1 või

täitemenetluse seadustikus sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur peab

valitud toimingu tegemist vajalikuks.

5. Kuigi kohus ei saa täitmist tagavate toimingute loa andmise menetluses võtta siduvat seisukohta

äriühingu maksukohustuse olemasolu või puudumise kohta, peab kohus taotluse lahendamisel siiski

hindama, kas maksukohustuse määramine MTA taotluses kirjeldatud asjaoludel on tõenäoline.

Kohtule nähtub esitatud taotlusest ja sellele lisatud dokumentidest, et MTA on alustanud äriühingu

märtsi – aprilli 2025 käibedeklaratsioonide esitamisel tekkinud tagastusnõuete õigsuse ning märtsi

ja aprilli 2025 käibedeklaratsioonidel deklareeritud andmete õigsuse kontrolli (digitoimiku lehekülg

(dtl) 14). Äriühing deklareeris oma märtsi 2025 KMD-l sisendkäibemaksu XXXX arve nr

3103202516 alusel 85 250 eurot ning aprillikuu KMD-l XXXX arve nr 28042517 alusel 28 996

eurot. Samas ei selgu kõnealustelt arvetelt, mis perioodil ning millises mahus on töid teostatud.

Samuti ei ole XXXX tasunud käibemaksu, kuigi on esitanud käibedeklaratsiooni, millelt nähtub

müük äriühingule. Äriühing ei ole MTA-le esitanud kõiki MTA poolt küsitud dokumente ega

andnud väidetavate tehingute kohta ammendavaid vastuseid, mistõttu on tõendamata, et XXXX

reaalselt äriühingule teenust osutas. MTA on osutanud, et näiteks puudub info, kas XXXX töötajad

äriühingu ehitusobjektidel töid tegid. Samuti ei ole MTA-le esitatud nt tööde üleandmis-

vastuvõtmisakte, millelt nähtuks, millises ulatuses on väidetavalt töid tehtud (kuigi vastav

dokumenteerimiskohustus sisaldus XXXX-ga sõlmitud töövõtulepingus (dtl 305)). Maksuhaldur on

selgitanud, et kinnitust ei ole leidnud ka asjaolu, kas äriühing on XXXX-le eelviidatud arvete alusel

tasunud, kuivõrd tasumist tõendavaid dokumente ei ole MTA-le esitatud ning ka äriühingu

pangakontodelt ei nähtu tasumisi XXXX-le. Lisaks on maksuhaldur viidanud asjaolule, et kevadel,

kui väidetavad ehitustööd algasid, ei olnud XXXX-l registreeritud ühtegi töötajat, samuti ei nähtu,

et töötajate eest oleks deklareeritud töötasu väljamakseid. Kuigi XXXX on deklareerinud oma

veebruar 2025 KMD-l ostu XX-lt, ei olnud XX-l ühtegi töötajat ning ta ei deklareerinud käivet,

mistõttu ei saanud XXXX kasutada ka alltöövõtjat. XXXX-l on suur maksuvõlg ning ta ei ole

täitnud kohustust kolmanda isikuna esitada MTA poolt küsitud dokumente ja selgitusi seoses

äriühingule väidetavalt teostatud töödega.

Kõiki neid asjaolusid kogumis arvestades peab kohus MTA kahtlusi äriühingu maksukohustuste

õiguspärase täitmise osas põhjendatuks ning peab võimalikuks MTA poolt maksukohustuse

määramist.

6. Halduskohtule esitatavas taotluses tuleb märkida põhjendus, millest nähtub võimaliku

maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus (MKS § 1361 lg 2 p 1). MTA on

põhjendanud, et liiklusregistri ja väikelaevade registri andmetel on äriühingu nimel registreeritud

kaks haagist, mootorsaan, rattamaastikusõiduk, sõiduk Volkswagen Passat (esmane registreerimine

2016) ning Volkswagen Passat (esmane registreerimine 2015). Samas tõdeb MTA, et sõidukid on

likviidne vallasvara, mille müügi korral puudub kindlus, et see jääb võimaliku maksukohustuse

määramisel selle tasumist tagama, lisaks tuleb arvestada sõiduvahendite pidevat turuväärtuse

langemist. Äriühingu nimele ei ole registreeritud väärtpabereid. Äriühingu nimele on

kinnistusraamatu andmetel registreeritud kinnistu, millele on seatud hüpoteegid kolmandate isikute

kasuks 90 000 eurot. MTA-l puuduvad andmed kinnistu turuväärtuse kohta, samuti ei pruugi

kinnistu realiseerimise korral müügist saadav raha katta äriühingu maksukohustusi olukorras, kus

hüpoteegipidajate nõuded võidakse enne rahuldada. Äriühingu ettemaksukontol puuduvad vabad

rahalised vahendid ning äriühingu KMD-lt nähtub, et tema tegevus ei ole olnud kasumlik. Kuivõrd

äriühing ei ole esitanud 2024 majandusaasta aruannet, puudub MTA-l ka info, kas äriühingul võib

olla muid tulusid, mida deklaratsioonid ei kajasta ning mille arvelt võiks maksukohustuse täitmine

tagatud olla.

Arvestades võimaliku määratava maksukohustuse suurust (114 246 eurot) ning eeltoodud asjaolusid

peab kohus põhjendatuks maksuhalduri seisukohta, et maksukohustuse sissenõudmine äriühingult

võib osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks.

7. MTA on põhjendanud täitetoimingute valikut ning kohus on seisukohal, et aresti seadmine

äriühingu MTA ettemaksukontole on kohane. Nimetatud meede piirab kõige vähem äriühingu

ettevõtlusvabadust ja igapäevast äritegevust ning on sobivaim, et tagada maksukohustuse täitmine.

8. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus MTA taotluse ning annab loa Eesti Vabariigi kasuks

(Maksu- ja Tolliameti kaudu) aresti seadmiseks XXX ettemaksukontole (viitenumber xxxxxxxx)

selliselt, et arestida seal olevad ja sinna tulevikus kantavad summad kuni 114 246 euro täitumiseni.

9. MKS § 136¹ lg 3 kohaselt lõpetab MTA äriühingu vastu suunatud täitetoimingud hiljemalt kahe

tööpäeva jooksul, kui täitetoimingu sooritamise tinginud asjaolu on ära langenud või kui äriühing

on esitanud tagatise võimaliku rahalise nõude või kohustuse tagamiseks. Tulenevalt MKS § 1361 lg

2 p 3 lõpetab MTA konkreetse isiku vastu suunatud täitetoimingu, kui äriühing on esitanud tagatise

MKS § 120 lg 1 p 3, § 121 kohaselt suuruses 114 246 eurot valides tagatise liigi vastavalt MKS §-s

122 loetelule. Asendustagatise esitamisel tuleks arvestada asjaoluga, et esitatav tagatis peab lisaks

maksuhalduri nõudele katma ka sundkäitmise kulud, mille suurus oleneb tagatise liigist (MKS §

122). Kui äriühing soovib tagatissumma kanda deposiiti, siis on kantava deposiidi väärtuseks 114

246 eurot.

Maarja Oras

/allkirjastatud digitaalselt/