3-24-1503/21 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Ragne Piir

Otsuse tegemise aeg ja koht

31.07.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-24-1503

Haldusasi

E.H kaebus Eesti Vabariigi Suursaatkond Pekingis

02.02.2024 viisast keeldumise otsuse (taotlus nr

2024/639/25) ja 06.03.2024 otsuse nr 2024/PEK/28/73 ning

Välisministeeriumi 09.04.2024 otsuse nr 2024/TLN/28/104

tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – E.H

Vastustaja – Välisministeerium, esindajad Marge Maspanov,

Merike Alep, Perit Soininen

Kaasatud haldusorgan – Kaitsepolitseiamet, esindajad Jane

Suur, Karel Virks

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.

3. Tagastada toimikust järgmistel digitaalse toimiku lehtedel asuvad dokumendid: dtl

4-11, 12-19, 29-36, 49-55, 60-62, 69-74, 230-237, 238-245, 247-254, 255-262, 360-369.

KOHTU SELGITUSED

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule hiljemalt 01.09.2025

(HKMS § 181 lg 1). Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele ja sellega

ühiseks läbivaatamiseks võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse

menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg-d 1 ja 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, siis

tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida. Vastasel juhul eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega

kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

Kohus edastab kohtuotsuse E.H poolt kohtule avaldatud elektronposti aadressile XXX. Otsuse

kättesaamise kohta tuleb viivitamata saata kohtule kinnitus.

3-24-1503

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. E.H esitas 23.01.2024 Eesti Vabariigi Suursaatkonnale Pekingis pikaajalise

viisa taotluse nr 2024/639/25 (dtl 271-273), mis jäeti 02.02.2024 otsusega (dtl 274-

275) rahuldamata. Otsuses on märgitud, et see tehti järgmitel põhjustel: „6. Kujutate

ohtu avalikule korrale, riigi julgeolekule, rahvusvahelistele suhetele või rahva

tervisele“ ning „7. On põhjendatud alus kahelda esitatud täiendavate dokumentide

ehtsuses või nende sisu õigsuses, tema avalduste usaldusväärsuses või tema kavatsuses

lahkuda Eestist enne pikaajalise viisa kehtivusaja lõppu.“

2. E.H esitas 02.03.2024 Eesti Vabariigi Suursaatkonnale Pekingis avalduse

02.02.2024 otsuse vaidlustamiseks, mis jäeti 06.03.2024 otsusega nr 2024/PEK/28/73

(dtl 75) rahuldamata.

3. E.H esitas 21.03.2024 Välisministeeriumile avalduse Eesti Vabariigi

Suursaatkonna Pekingis 06.03.2024 otsuse peale, mille Välisministeerium jättis

09.04.2024 otsusega nr 2024/TLN/28/104 (dtl 229) rahuldamata.

4. E.H esitas 20.05.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse, mille kohus võttis

menetlusse nõuetega tühistada Eesti Vabariigi Suursaatkond Pekingis 02.02.2024

viisast keeldumise otsus (taotlus nr 2024/639/25) ja 06.03.2024 otsus nr

2024/PEK/28/73 ning Välisministeeriumi 09.04.2024 otsus nr 2024/TLN/28/104.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

1. E.H kaebuse põhjendused on järgmised.

1)

Pikaajalisest viisast keeldumine mõjutab kaebaja isiklikke ja tööalaseid plaane Eestis. See

on ebaõiglane ega toetu olulistele tõenditele. Kaebaja kohustub täitma vajalikke nõudeid ja

tema kavatsus on tõeline ja vankumatu.

2)

Valesti on leitud, et kaebaja on ohuks avalikule korrale, sisejulgeolekule, rahvatervisele

või rahvusvahelistele suhetele. Konkreetsed tõendid otsuses puuduvad. Pole viidatud ka

konkreetsele kategooriale, kuhu kaebaja juhtum kuulub. Viisa andmisest keeldumise põhjused

jäävad ebaselgeks, mis mõjutab kaebaja õigust tõhusale õiguskaitsevahendile. Selgitus tuleks

esitada lahtris „Märkused“ või muul viisil. Ebaselguse tõttu ei saa kaebaja esitada tõendeid

ega argumente, mis võiksid otsuse ümber lükata.

3)

Kaebaja väidab, et ta ei ole osalenud tegevuses, mida võiks pidada tegelikuks, praeguseks

ja piisavalt tõsiseks ohuks põhilistele ühiskondlikele huvidele. EL õiguse kohaselt tuleb

avaliku korra mõistet ja tegeliku ohu olemasolu tõlgendada rangelt. Kaebaja on pühendunud

rahvusvaheliste ärisuhete ja majandusarengu edendamisele, mida kinnitab tema osalemine

organisatsioonides nagu Eesti-Hiina Kaubanduskoda. See näitab kaebaja iseloomu ja panust

ühiskonda. Kaebaja on kogu karjääri jooksul tegutsenud iseseisvalt, äritegevus on olnud

läbipaistev ja seaduslik ning toimunud rahvusvahelise koostöö ja vastastikkuse kasu vaimus.

Kaebajal ei ole otseseid või kaudseid seoseid valitsusasutustega, mis võiks teda kaasata

avaliku korra või julgeoleku vastasesse tegevusse.

4)

EL õiguses tuleb tagada isiku takistusteta liikumine liikmesriikide vahel ning avaliku

korra mõistet ei tohi kasutada kergekäeliselt. Põhivabaduste piirangud peavad tuginema

selgetel, objektiivsetel ja kontrollitavatel tõenditel.

5)

Keeldumine on avaldanud sügavat negatiivset mõju kaebaja Eestis asuva ettevõtte

tegevusele. See rikub tema õigusi ning häirib töö- ja eraelu järjepidevust riigis. Samuti

2(9)

3-24-1503

koormab see põhjendamatult kaebaja võimet tegeleda äritegevusega ja anda oma panus Eesti

majandusse. Kaasnevad märkimisväärsed takistused reisimisele ja äritegevusele Eestis.

6)

Puuduvad konkreetsed tõendid, mis oleks kooskõlas ühegi elamisloa andmisest

keeldumise tingimustega, eelkõige VMS § 124. Kaebaja ei ole kunagi esitanud võltsitud

dokumente või valeandmeid. Tema austus Eesti põhiseadusliku korra vastu ja selle järgimine

on olnud vankumatu. Ta ei ole osalenud üheski tegevuses, mida võiks tõlgendada Eesti riigi ja

selle julgeoleku vastu suunatud tegevusena, samuti vihale või vägivallale õhutamisena.

Kaebaja ei ole seotud ühegi välisriigi relvajõududega ja on kriminaalkorras karistamata. Ta

pole seotud kuritegelike organisatsioonide või terrorismiga. Kaebaja varasemad taotlused

elamisloa saamiseks on olnud põhjalikult kontrollitud ja ta on tõestanud, et tal ei ole mingeid

sidemeid välisriigi luure- või julgeolekuteenistustega. Ta ei ole saanud eriväljaõpet

ebaseadusliku tegevuse jaoks, mida saaks rakendada ebaseaduslike relvastatud üksuste

moodustamisel või koolitamisel. Ei ole alust arvata, et ta oleks osalenud tsiviilelanikkonna

vastu suunatud karistusoperatsioonides, toime pannud inimsusevastaseid kuritegusid või

sõjakuritegusid.

7)

Keeldumine on ka kaebaja isikliku alandamise allikas. Tal on alates 2017. a tekkinud

sügav imetlus Eesti kultuuri vastu, mida näitab tema oma kulul Eesti-Hiina Kaubanduskoja all

heategevusfondi asutamine, eesmärgiga hõlbustada äridialoogi kahe riigi vahel. Kaebajal on

laitmatud tulemused ja oluline panus Eesti kultuuri ja ärisuhete edendamisel Hiinaga.

8)

Kaebaja on esitanud menetluses rohkelt dokumente, mis tõendavad, et ta on järginud

Eesti sisserände eeskirju ja teinud ametivõimudega täielikku koostööd. Kaebajat on

poliitiliselt diskrimineeritud, mis väljendub tema pealetükkivates küsitlustes seotuse kohta

Hiina institutsioonidega, rikutud on tema eraelu puutumatust ja tehtud elamisloa uuendamise

seisukohalt ebaolulisi päringuid.

2. Välisministeerium palub vastuses jätta kaebus rahuldamata, leides järgmist.

1)

Viisa andmisest on õiguspäraselt keeldutud, keeldumise otsus on vormistatud ja

põhjendatud nõuetekohaselt. Konsulaarametnik viib menetluse läbi välismaalaste seaduses

(VMS) sätestatud korras. Eesti Vabariigi suursaatkonnal kui välisriigis asuva

Välisministeeriumi struktuuriüksusena ja Välisministeeriumil ei ole ainupädevust ega teavet

viisa taotleja Eestisse saabumise ja Eestis viibimise võimaliku kooskõla avalike huvidega ning

avaliku korra ja riigi julgeoleku kaitse vajadustega. Praegusel juhul on viisa taotluse

menetluses viisa taotlus asjaomaste asutustega kooskõlastatud ja menetluse läbiviimisel

teatavaks saanud asjaolusid on viisa andmisest keeldumise otsustamisel hinnatud kogumis.

Viisa taotlemise korral peavad konsul ja kooskõlastusi andvad asutused lähtuma tervikpildist,

mille kujunemise aluseks on kõik asjaolud kogumis ning asjaomaste asutuste varasem

kogemus sarnaste viisataotlejatega. Kuna viisa andmisel tuleb tagada, et välismaalaste

Eestisse saabumine ja Eestis ajutine viibimine oleks kooskõlas avalike huvidega ning vastaks

avaliku korra ja riigi julgeoleku kaitse vajadusele, siis arvestades Eesti praegust

julgeolekuolukorda ja pädevate asutuste avalikustatud teavet ja menetluses antud

kooskõlastusi, on viisa andmise menetluse ja vaidlustamismenetluse läbiviijad piisava

põhjalikkusega hinnanud kõiki asjaolusid ning teinud õiguspärased otsused.

2)

VMS § 15 lg 1 kohaselt eeldatakse välismaalase Eestisse saabumise ja Eestis ajutise

viibimise menetlustes tulevikus aset leida võivate asjaolude hindamisel ja tõendamisel ning

välismaalasega seotud ohtude ennetamisel, et asjaolu saabumine on tõenäoline, kui selle

saabumine ei ole ilmselgelt välistatud. Seega on viisamenetluses avaliku korra ja riigi

julgeoleku kaitseks ohu ennetamise kaalutlustel tegemist prognoosotsusega, mis on tehtud

lähtuvalt kindlal ajahetkel hindamiseks olnud materjalidest ja välismaalase antud selgitustest

3(9)

3-24-1503

ning VMS §-s 15 toodud põhimõttest, et välismaalase Eestisse saabumise ja Eestis ajutise

viibimise menetlustes tulevikus aset leida võivate asjaolude hindamisel ja tõendamisel

eeldatakse, et asjaolu saabumine on tõenäoline, kui selle saabumine ei ole ilmselgelt

välistatud.

3)

Kaebaja taotluse viisamenetluses on järgitud menetlus- ja vorminõudeid. Viisa andmisest

keeldumisel teavitati kaebajat keeldumise õiguslikust alusest. Välismaalasele ega muule

isikule ei avaldata viisa andmisest keeldumise põhjust ega sellega seonduvat teavet. Ei

avaldata ka viisa andmisest keeldumise põhjust ega sellega seonduvat teavet, samuti

vaidlustusmenetluses tehtud otsuste aluseks olevaid asjaolusid, otsuse tegemise põhjust ega

sellega seonduvat teavet (VMS § 66 lg 2, § 82 lg 3, § 1008, § 10016). Haldusmenetluse seaduse

(HMS) põhjendamisnõuded ei kohaldu.

4)

Kaebajal ei ole subjektiivset õigust riiki sisenemiseks ja viisa saamiseks. Riigil on õigus

otsustada, milliseid välismaalasi riiki lubada (nt on sellele põhimõttele viidatud EIK Suurkoja

09.07.2021 otsuses asjas M.A. vs. Taani, 6697/18, p 131). Ei põhiseadusest ega inimõiguste

konventsioonist tulene välismaalasele õigust siseneda Eesti territooriumile või siia elama

asuda (samas, p 132). Viisa alusel on tegemist ajutise ehk ajalise piiranguga viibimisega ning

riigil on selle andmisel suur kaalutlusruum. Kuigi üldtunnustatud on õigus oma päritoluriigist

välja rännata, siis samavõrd tunnustatud on ka seisukoht, et puudub õigus mistahes

konkreetsesse riiki saabuda, seal viibida ja sinna elama asuda. See tähendab, et seadusliku

viibimise tingimus lähtub riikide suveräänsest õigusest kontrollida, millisel hulgal ja millistele

tingimustele vastavaid välismaalasi nad oma territooriumile lubavad. Välismaalasel ei ole

võrdse kohtlemise õigust liikumisõiguse osas ega subjektiivset õigust siseneda, resideeruda

või jääda konkreetsesse riiki elama. Viisa alusel riigi territooriumil viibimine ei ole käsitletav

välismaalase subjektiivse õigusena. Ka kohtuasjas 5-23-6 on Riigikohus märkinud: „Eesmärk

vältida ohtu riigi julgeolekule ja avalikule korrale on seotud põhiseaduse preambuliga, mis

nõuab muu hulgas, et Eesti riik tagaks sisemise ja välimise rahu kaitse. Neid eesmärke saab

riik saavutada siis, kui tal on õigus otsustada selle üle, kas ja millistel tingimustel lubada riiki

välismaalasi“ (Riigikohtu üldkogu 21.06.2019 otsus nr 5-18-5, p 67). Viisa andmisest

keeldumise tõttu on kaebajal küll takistatud Eestisse sisenemine, ent riigil ongi suveräänne

õigus kontrollida välismaalaste riiki sisenemist, riigis viibimist ja riigist väljasaatmist,

arvestades endale võetud rahvusvahelisi kohustusi. Isikul, kes ei ole riigi kodanik, puudub

põhiõigus mittekodakondsusjärgsesse riiki saabuda ja seal viibida. Rahvusvahelisest õigusest

ega EL õigusest ei tulene kolmanda riigi kodanikule riiki sisenemise põhiõigust.

5)

Viisa andmisest keeldumise kohtulik kontroll on piiratud. Kuigi pikaajalise ja lühiajalise

viisa menetluse alused on erinevad, põhistab ka Euroopa Kohtu praktika lühiajalise viisa

menetluse puhul riigiasutuste ulatuslikku kaalutlusruumi viisaeeskirjas ette nähtud

keeldumispõhjuste kohaldamise tingimuste ja asjasse puutuvate asjaolude hindamise

küsimuses (vt 19.12.2013 kohtuotsus Koushkaki, C-84/12, p 60, ning 13.12.2017 kohtuotsus

El Hassani, C-403/16, p 36). Kohtulik kontroll sellise kaalutlusruumi üle piirdub kontrolliga,

kas vaidlustatud otsus põhineb piisavalt kindlal faktilisel alusel, ning tuleb veenduda, et selles

ei esine ilmseid vigu (vt analoogia alusel 04.04.2017 kohtuotsus Fahimian, C-544/15, p-d 45

ja 46, ning 24.11.2020 kohtuotsus Minister van Buitenlandse Zaken, C-225/19 ja C-226/19, p

49). Tegemist ei ole menetlusega, kus kõrvaldamata kahtlusi tuleks igal juhul tõlgendada

taotleja kasuks. Minister van Buitenlandse Zaken kohtusasjas selgitas ka kohtujurist P.

Pikamäe, et kuna viisataotlejal on üksnes piiratud õigused (üksnes menetluslikud) ja seetõttu

suhteliselt nõrk positsioon, mõjutab see ka liikmesriigi ametiasutuste kaalutlus- ja

hindamisruumi ulatust ning piirab vastavalt ka kohtuliku kontrolli ulatust (p 88). Kohtuasjas

Koushkaki tehtud otsusest ilmneb, et viisataotleja individuaalse olukorra hindamine, tegemaks

kindlaks, kas tema taotlust ei takista rahuldamast mõni keeldumispõhjus, eeldab keerukaid

4(9)

3-24-1503

hindamisi, mis on keskendatud eelkõige selle taotleja isikule, tema integratsioonile oma

elukohariigis, selle riigi poliitilisele, sotsiaalsele ja majanduslikule olukorrale ning

võimalikule ohule, mida kujutab endast selle taotleja riiki sisenemine mõne riigi avalikule

korrale, sisejulgeolekule, rahvatervisele või rahvusvahelistele suhetele. Euroopa Kohtu sõnul

sisaldab selline keeruline hindamine dtaotleja eeldatava käitumise prognoosimist ja peab

põhinema eelkõige põhjalikel teadmistel tema elukohariigist ning erinevate selliste

dokumentide analüüsil, mille sisu ehtsust ja õigsust tuleb kontrollida, samuti taotleja

avaldustel, mille usaldusväärsust tuleb hinnata, nagu on ette nähtud viisaeeskirja art 21 lõikes

7 (p 66). Liikmesriikide konstitutsiooniline kord annab täidesaatvale võimule eesõigused

välis- ja julgeolekupoliitika valdkonnas. Viisaasjades tehtud otsuse kohtulik kontroll peaks

seetõttu olema piiratum (p-d 94-96). Kontrolli eesmärk on vältida meelevaldseid otsuseid.

Selline kontroll eeldab oma definitsiooni poolest, et haldusotsuse õigusvastasuse

tuvastamiseks on seatud üsna kõrge lävi. Euroopa Kohtu praktikast ilmneb, et haldusotsus on

meelevaldne, kui see on tehtud ilma, et esineks ühtegi faktilist asjaolu, mis seda õigustaks (p

99). Keeldumisotsuse sisu kohtuliku kontrolli puhul peab olema ette nähtud kohtu võimalus

kontrollida, ega haldusasutuse kaalutlusruumi piire selle kindlaks tegemisel, kas taotlejale

võib viisa anda, ei ole ületatud. Seejuures peab kohus analüüsima, kas olulised tingimused,

millest kaalutlusõiguse kasutamine sõltub, on täidetud. Kui haldusasutus pole ilmset

hindamisviga teinud, peab kohus järeldama, et viisa andmisest keeldumise otsus on

õiguspärane (p 102). Nii Tallinna Halduskohtu 20.02.2023 otsuses 3-22-1150 (p 6) kui ka

Tallinna Ringkonnakohtu 01.09.2022 otsuses haldusasjas 3-21-1903 (p-d 9, 12, 13) on

selgitatud, et viisaasjades piirdub kohtulik kontroll riigiasutuse kaalutlusruumi üle sellega, et

tuleb kontrollida, kas vaidlustatud otsus põhineb piisavalt kindlal faktilisel alusel, ning

veenduda, et selles ei esine ilmseid vigu. Kontrolli eesmärk on vältida meelevaldseid otsuseid.

3. Kaasatud haldusorgan leiab seisukohas järgmist:

1)

Kaebaja kujutab ohtu riigi julgeolekule ja on alust kahelda tema

usaldusväärsuses. VMS § 13 lg 1 kohaselt on välismaalase Eestisse saabumise, Eestis

ajutise viibimise, Eestis elamise, Eestis töötamise ja Eestist lahkuma kohustamise

menetluste eesmärk tagada, et need oleks kooskõlas avalike huvidega ning vastaks

avaliku korra ja riigi julgeoleku kaitse vajadusele. Kaasatud haldusorgan keeldus

kaebajale viisa andmise kooskõlastamisest VMS § 65 lg 2 p-de 6 ja 7 alusel, leides, et

kaebajaga seoses esineb oht riigi julgeolekule ja on alust kahelda kaebaja

usaldusväärsuses. Menetluses kogutud andmed annavad põhjendatud aluse arvata, et

kaebaja tegelik eesmärk viisa taotlemisel ei vastanud tema poolt väidetud eesmärgile

ning tema tegelik eesmärk on kolmanda riigi kodanikuna EL-s viibimisaluse ja

liikumisvabaduse saamine. Kooskõlastamisest keeldumise aluseks olnud asjaolud ja

põhjendused on toodud Kaitsepolitseiameti 27.02.2024 kirjas nr 2597-2, milles

kaasatud haldusorgan jäi senisele seisukohale, et kaebaja osas on elamisloa

pikendamisest keeldumine põhjendatud ja esitas kooskõlastusest keeldumise aluseks

olnud asjaolud ja põhjendused (esineb põhjendatud alus arvata, et kaebaja Eestis

viibimine võib ohustada Eesti Vabariigi ja teise EL liikmesriigi, Schengeni

konventsiooni liikmesriigi või Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni liikmesriigi

julgeolekut; esineb põhjendatud alus arvata, et kaebaja elamisloa tegelik eesmärk ei

vasta väidetud eesmärgile – kaebajal oli tähtajaline elamisluba ettevõtluseks alates

18.05.2018, kehtivusega 5 aastat, mille ajal ta elas ja töötas Šveitsis ja Suurbritannias

ja seosed Eestiga tekkisid alates 2023. a (VMS § 124 lg 1 p 7); esineb alus arvata, et

kaebaja on esitanud valeandmeid menetluses tähtsust omavate asjaolude kohta – VMS

§ 124 lg 2 p 1).

5(9)

3-24-1503

2)

Viisa andmise kooskõlastamise või kooskõlastamata jätmise puhul on tegemist

prognoosotsusega, mis on tehtud sel ajahetkel teada olevate andmete põhjal. Viisa

andmise kooskõlastamisel lähtutakse VMS § 15 lg-s 1 sätestatud põhimõttest, et

välismaalase Eestisse saabumise, Eestis ajutise viibimise, Eestis elamise, Eestis

töötamise ja Eestist lahkuma kohustamise menetlustes tulevikus aset leida võivate

asjaolude hindamisel ja tõendamisel ning välismaalasega seotud ohtude ennetamisel

eeldatakse, et asjaolu saabumine on tõenäoline, kui selle saabumine ei ole ilmselgelt

välistatud. VMS § 65 lg 2 p-d 6 ja 7 lubavad viisa andmisest keelduda põhjendatud

kahtluse korral. Seega ei pea isikust tulenev oht olema realiseerunud. Otsustamine, kas

kaebaja võib olla ohuks riigi julgeolekule, kuulub Kaitsepolitseiameti pädevusse.

3)

Viisaotsus vastab VMS §-s 66 sätestatud nõuetele. VMS § 66 lg 1 kohaselt

teavitatakse viisa andmisest keeldumise korral välismaalast üksnes keeldumise

õiguslikust alusest. Seda on praegusel juhul tehtud. Viisa andmisest keeldumise otsuse

standardvormi nõue on kehtestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr

810/2009 (viisaeeskiri) artikli 32 lg-ga 2. Seega on viisaotsus kooskõlas nii siseriikliku

kui ka EL õigusega. Üksnes asjaolu, et viisaotsuses ei ole välja toodud keeldumise

aluseks olevat konkreetset alternatiivi, ei anna alust viisaotsuse tühistamiseks.

4)

Asjakohatu on kaebaja etteheide, et viisa andmisest keeldumine rikub tema

õigusi ja häirib töö- ja eraelu järjepidevust riigis. Kaebaja ei viibinud enamuse eelmise

elamisloa kehtivuse ajast Eestis, mistõttu puudub põhjus arvata, et viisa andmisest

keeldumisega kaasneks temajaoks märkimisväärseid tagajärgi. Kaebajal on võimalik

Eestis ettevõtlusega tegeleda ka riigis viibimata. Kaitsepolitseiametile teadaolevalt

puuduvad kaebajal Eestiga seoses muud kaitsmist väärivad asjaolud. Seega ei piira

viisa andmisest keeldumine kaebaja õigusi ülemäära. Lisaks puudub välismaalasel

subjektiivne õigus viisa saamiseks. Avalik huvi riigi julgeoleku vastu kaalub üles

kaebaja soovi Eestis viibida.

KOHTU PÕHJENDUSED

4. Kohus leiab, et kaebajale keelduti viisa andmisest õiguspäraselt ning

vaidlustatud saatkonna ja Välisministeeriumi otsuste tühistamiseks ei ole alust.

5. Nagu on korduvalt selgitatud kohtupraktikas, peab halduskohus viisa andmisest

keeldumise asjas kontrollima, ega vastustaja ei ole eksinud otsuse aluseks olnud

oluliste faktiliste asjaolude tuvastamisel ega teinud nendel faktidel põhinevate

hinnangute ja prognooside alusel viisa andmisest keeldumisel ilmselgeid vigu ning kas

järgitud on menetlus- ja vorminõudeid, sh otsust vajalikus ulatuses põhjendatud.

Tegemist ei ole menetlusega, kus kõrvaldamata kahtlusi tuleks igal juhul tõlgendada

taotleja kasuks (vt Tallinna Ringkonnakohtu 01.09.2022 otsus nr 3-21-1903, p-d 9-13;

Tallinna Ringkonnakohtu 15.04.2025 määrus nr 3-23-2200, p 16). Viisamenetluses

hinnatakse tulevikku suunatult kaebaja ajutise Eestis viibimise lubatavust

viisataotluses märgitud eesmärgil ja ajavahemikul (vt Tallinna Ringkonnakohtu

30.04.2025 otsus nr 3-22-1954, p 24).

6. Viisa andmisest keeldumiseks ei pea seega esinema väga kaalukaid põhjusi

ning sisuliselt piirdub viisamenetluses kohtulik kontroll menetluslike normide

järgimise kontrolliga ja meelevaldsete otsuste välistamisega.

7. Viisa andmise või andmisest keeldumise Eesti välisesinduses otsustab

konsulaarametnik (VMS § 81), kellel tuleb viisa andmine kooskõlastada valdkonna

6(9)

3-24-1503

eest vastutava ministri määratud Siseministeeriumi valitsemisala asutusega (VMS § 82

lg 1, siseministri 04.12.2015 määruse nr 69 § 2 lg 1). Kui valdkonna eest vastutava

ministri määratud asutus ei kooskõlasta viisa andmist, peab konsulaarametnik viisa

andmisel oma otsust viisaregistris põhjendama (VMS § 82 lg 2). Viisamenetluses peab

konsulaarametnik otsuse tegemisel seega arvestama ka kaasatud haldusorgani

arvamusega, olemata sellega küll seotud.

8. Praeguses asjas nähtub kohtule, et otsuse tegemisel on arvestatud oluliste

asjaolude ja tõenditega ning puudub alus seda meelevaldseks pidada. Vastustaja

vastusest nähtuvalt kooskõlastati kaebaja viisa taotlus asjaomase asutusega ja hinnati

teatavaks saanud asjaolusid keeldumise otsustamisel kogumis, sh koos saadud

arvamusega. Seega järeldub vastustaja selgitustest, et automaatselt ei lähtutud pelgalt

kaasatud haldusorgani kooskõlastusest, vaid vastavaid põhjendusi arvestati

viisataotlejast tervikpildi kujundamiseks ning neid ümber hindamata ja nende alusel

otsustati ka kaebajale viisa andmisest keeldumine.

9. Kaebaja taotles pikaajalist viisat iduettevõtlusega tegelemiseks. Kaasatud

haldusorgani seisukohas ja sellele lisatud 27.03.2024 kirjas on välja toodud peamised

asjaolud ja kaalutlused, millest kaasatud haldusorgan lähtus. Kaasatud haldusorgani

seisukohast nähtuvalt otsustati kaebajale viisa andmise kooskõlastamisest keelduda

VMS § 65 lg 2 p-de 6 ja 7 alusel, kuna kaebajaga seoses esineb nii oht riigi

julgeolekule kui ka on alust kahelda tema usaldusväärsuses.

10. Seejuures on kaasatud haldusorgan seoses kaebaja avalduste usaldusväärsuses

kahtlemisega selgitanud, et menetluses kogutud andmed andsid põhjendatud aluse

arvata, et kaebaja tegelik eesmärk viisa taotlemisel ei vastanud tema poolt väidetud

eesmärgile ning tema tegelik eesmärk oli kolmanda riigi kodanikuna Euroopa Liidus

viibimisaluse ja liikumisvabaduse saamine, mitte siin iduettevõtlusega tegelemine.

Kaasatud haldusorgan tugineb ühtlasi enda varasemale seisukohale juba mainitud

27.03.2024 kirjas, mis on antud kaebaja elamisloa pikendamise menetluses ja milles

on lisaks ohukahtlusele viitamisele samuti selgitatud, et esineb põhjendatud alus

arvata, et kaebaja elamisloa tegelik eesmärk ei vasta väidetud eesmärgile.

11. Viidatud kirjas on sellega seoses välja toodud, et kaebajal oli 5 aastat kehtiv

tähtajaline elamisluba ettevõtluseks alates 18.05.2018, ent selle kehtivuse ajal elas ja

töötas ta hoopis Šveitsis ja Suurbritannias, teatavad seosed Eestiga tekkisid alles alates

2023. a. Märgitakse, et kaebaja on osanik kolmes Eesti firmas ja juhatuse liige kahes,

millel aga majandustegevus puudub või on ajutine. Mittetulundusühingu XXX

registreeris kaebaja 7 kuud enne elamisloa kehtivusaja lõppu, koduleht sellele ühingule

loodi alles aprillis 2023. a ning kontaktide loomiseks hakkas kaebaja seda kasutama

samuti alles 2023. a kevadel.

12. Ühtlasi on viidatud kirjas põhjendatud, miks esines alus arvata, et kaebaja

esitas menetluses tähtsust omavate asjaolude kohta valeandmeid – nimelt kutsus

kaebaja 2023. a aprillis MTÜ XXX kaudu Eestisse väidetava MTÜ töötajana Hiina

RV kodaniku YY, kellega koos pidi ta kohtuma Eesti ametnike ja tuntumate Eesti

tehnoloogiafirmadega, kuid ta ei võtnud mitme kutses mainitud firmaga isegi ühendust

ega kohtunud nendega. Seega oli põhjendatud järeldada, et eelnevaga soovis kaebaja

kunstlikult näidata MTÜ tegevust, reaalset tegevust aga ei toimunud.

13. Eesti Vabariigi Suursaatkonna Pekingis 02.02.2024 viisast keeldumise otsus on

vormistatud ja põhjendatud VMS §-s 66 ettenähtud ulatuses. Tuleb arvestada, et VMS

§ 12 lg 2 järgi ei kohaldata VMS-s sätestatud viisamenetlusele HMS sätteid, kui VMS

7(9)

3-24-1503

ei sätesta teisiti. Seega ei pea viisamenetluse otsused vastama HMS-s sätestatud

põhjendamise nõuetele. Otsuse põhjendamise kohustus on täpsemalt reguleeritud VMS

§ 66 lg-tes 1 ja 2, mille kohaselt teavitatakse välismaalast viisa andmisest keeldumise

korral üksnes keeldumise õiguslikust alusest ning talle ei avaldata viisa andmisest

keeldumise põhjust ega sellega seonduvat teavet.

14. Praegusel juhul keelduti kaebajale pikaajalise viisa andmisest järgmistel alustel:

1) oht avalikule korrale, riigi julgeolekule, rahvusvahelistele suhetele, rahva tervisele;

2) kahtlus dokumentide ehtsuses, usaldusväärsuses, lahkumise kavatsuses. Selliselt on

otsuse põhjendused märgitud ka viisa andmisest keeldumise otsuse vormil. Viisa

andmisest keeldumise õiguslikud alused (vastavalt VMS § 65 lg 2 p-d 6 ja 7) on

otsusest seega sisuliselt arusaadavad, kuigi nimetatud sätetele ei ole konkreetselt

viidatud. Niisiis olid kaebajale teada viisa andmisest keeldumise konkreetsed alused ja

kohtumenetluses on kaasatud haldusorgan avaldanud ka täpsustavad selgitused.

Kaebajale oli tagatud võimalus selles osas soovi korral oma seisukoht esitada.

15. Välimaalasel puudub üldine põhiõigus Eestis viibimiseks, elamiseks ja

töötamiseks. Kaebaja viitab Euroopa Liidu õigusest tulenevale liikumisvabadusele, ent

tal tuleb arvestada, et kolmanda riigi kodanikele ei ole antud õigust siseneda

liikmesriikide territooriumile ega ka subjektiivset õigust viisale. Tallinna

Ringkonnakohus on selgitanud, et viisat ei käsitata õiguse, vaid liikmesriigi

territooriumil lühiajaliselt viibida soovivale isikule pandud kohustusena ehk liidu

territooriumile sisenemise eeltingimusena (loana) ja seega on viisataotleja õiguslik

positsioon pigem nõrk (vt Tallinna Ringkonnakohtu 01.09.2022 otsus nr 3-21-1903, p

11). Viisa andmine või selle andmata jätmine puudutab ajutist hüve, mille puhul võib

üldjuhul eeldada, et see ei oma välismaalasele intensiivseid, pikaajalisi ja

pöördumatuid tagajärgi.

16. Kaebaja esitatud väited tema töö- ja eraelu järjepidevuse häirimisest ei ole

usutavad ja nendest ei järeldu kaebajale tekkivaid intensiivseid, pikaajalisi ega ka

pöördumatuid tagajärgi. Kaebajal ei ole subjektiivset õigust iduettevõtlusega

tegelemise eesmärgil riiki sisenemiseks. Eesti riigiga vähesel määral majanduslikult

seotud välismaalase huvi Eestis viibida selleks, et siin majandussuhteid arendada, ei

ole kaalukas ning sellise võimaluse puudumine ei riiva intensiivselt tema õigusi.

Kohtule ei nähtu, et kaebaja ei oleks seni saanud enda ettevõtteid ja MTÜ-d juhtida

välismaal viibides, kuna seni on ta seda kaasatud haldusorgani põhjendustest nähtuvalt

teinud, elamata enda varasema elamisloa kehtivusajast valdava osa Eestis. Seega

puudub põhjus arvata, et viisa andmisest keeldumisega kaasneks kaebaja jaoks

märkimisväärseid negatiivseid tagajärgi ning kohtule ei nähtu, et kaebaja tingimata

vajaks viisat selleks, et tegeleda Eestis ettevõtlusega.

17. Esitatud asjaoludest ei ilmne ka, et kaebajal oleks muid kaitsmist väärt seoseid

Eestiga, sh olulisi eraelulisi sidemeid. Seega ei piira viisa andmisest keeldumine

kaebaja õigusi ülemäära.

18. Kohus leiab vastustaja ja kaasatud haldusorgani menetlusdokumentides antud

selgituste põhjal, et kaebajale viisa andmisest keeldumine ei olnud meelevaldne ning

keeldumise põhjendused seondusid vähemalt ühe VMS § 65 lg 2 p-s 7 nimetatud

alternatiiviga – oli põhjendatud alus kahelda kaebaja avalduste usaldusväärsuses.

19. Täiendavate keeldumise aluste kontrollimine ei ole seetõttu enam vajalik.

8(9)

3-24-1503

20. Seega on Eesti Vabariigi Suursaatkond Pekingis 02.02.2024 viisast keeldumise

otsus õiguspärane ning selle tühistamiseks puudub alus. Kuna 06.03.2024 otsus nr

2024/PEK/28/73 ning 09.04.2024 otsus nr 2024/TLN/28/104 ei riku iseseisvalt

kaebaja õigusi, pole alust ka nende tühistamiseks. Kaebus jääb tervikuna rahuldamata.

Menetluskulud

21. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus

tehti. Kuna kaebus jääb rahuldamata, siis jäävad kaebaja menetluskulud HKMS § 108

lg 1 alusel tema enda kanda.

22. Vastustaja ei ole menetluskulude kandmise kohta kohtule andmeid esitanud,

mistõttu jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel samuti

tema endi kanda.

Dokumentide tagastamine kohtutoimikust

23. Nagu kohtumenetluses kaebajale juba varasemalt selgitatud, toimub

kohtumenetlus ja kohtu asjaajamine eesti keeles (HKMS § 80 lg 1) ja kõik võõrkeelsed

dokumendid tuleb esitada kohtule koos eestikeelse tõlkega (HKMS § 81 lg 1). Kaebaja

on esitanud kohtule lisaks eestikeelsetele dokumentidele osaliselt nende tõlkeid inglise

keelde, milleks puudub vajadus. Toimiku korrastamiseks tagastab kohus kaebajale

järgmised eestikeelsete dokumentide tõlked inglise keelde, samuti mitmed korduvalt

esitatud dokumendid. Tagastatavad dokumendid asuvad järgmistel digitaalse toimiku

lehtedel:

Dtl 4-11 (korduv dokument pdf-vormis, mille allkirjastatud verisoon on esitatud dtl 20 jj);

Dtl 12-19 ja 29-36 (kaebuse ingliskeelsed tõlked);

Dtl 49-55 (korduv dokument, võrreldes ingliskeelse dokumendiga dtl 42-48);

Dtl 60-62 (korduv dokument, võrreldes ankeediga dtl 56 jj);

Dtl 69-74 (korduv dokument, võrreldes ingliskeelse dokumendiga dtl 63-68);

Dtl 230-237 ja 238-245 (korduvad kaebuse eesti- ja ingliskeelne versioon);

Dtl 247-254 ja 255-262 (korduvad kaebuse eesti- ja ingliskeelne versioon).

Dtl 360-369 (korduv 25.08.2024 ingliskeelne seisukoht).

(allkirjastatud digitaalselt)

9(9)