2-25-9701/7 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Piret Raik

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. juuli 2025. a, Jõhvi

Tsiviilasja number

2-25-9701

Kohtuasi

Kohtla-Järve linn, Vahtra tn 8 korteriühistu avaldus A.

S. vastu võlgnevuse nõudes

Menetlusosalised

Avaldaja:

Avaldaja

lepinguline

esindaja:

Puudutatud

isik:

Kohtla-Järve linn, Vahtra tn 8 korteriühistu

(registrikood 80430588, asukoht Vahtra tn 8,

Kohtla-Järve linn, Ida-Viru maakond, 30322)

A. T. (e-post info@condorfinants.ee)

A. S. (sünniaeg XXX, kinnisvara asukoht

XXX, tegelik elu- või viibimiskoht ei ole

teada)

RESOLUTSIOON

1. Kohtla-Järve linn, Vahtra tn 8 korteriühistu avaldus rahuldada.

2. Välja mõista A. S.lt Kohtla-Järve linn, Vahtra tn 8 korteriühistu kasuks võlg 1273 (üks

tuhat kakssada seitsekümmend kolm) eurot 63 senti.

3. Välja mõista A. S.lt Kohtla-Järve linn, Vahtra tn 8 korteriühistu kasuks viivis alates

20.06.2025. a kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud

ulatuses.

4. Menetluskulud jätta A. S. kanda.

4.1 Välja mõista A. S.lt Kohtla-Järve linn, Vahtra tn 8 korteriühistu kasuks avaldaja

menetluskulude katteks 310 (kolmsada kümme) eurot.

4.2 Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb tasuda viivist kohtumääruse jõustumisest

kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 sätestatud määras.

5. Kohtumäärusega väljamõistetud summad tuleb A. S.l tasuda Condor Finants OÜ

arveldusarvele nr EEXXX LHV Pangas; selgitusse märkida võlgniku nimi ja tsiviilasja

number.

6. Toimetada kohtulahendi ärakiri A. S.le kätte avalikult, avaldades lahendis

resolutsiooni väljaandes Ametlikud Teadaanded.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru

Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest arvates.

AVALDAJA NÕUE JA MENETLUSE KÄIK

1. Kohtla-Järve linn, Vahtra tn 8 korteriühistu esitas Viru Maakohtule avalduse A. S. vastu

võlgnevuse nõudes.

Avalduse kohaselt on XXX asuva korteriomandi omanikuna kinnistusraamatusse kantud

puudutatud isik A. S. juba alates 11.11.2010.a. Seega on A. S. Kohtla-Järve linn, Vahtra tn 8

korteriühistu liige.

Kohtla-Järve linn, Vahtra tn 8 korteriomanikud on moodustanud maja haldamiseks

korteriühistu. Kommunaalteenuste tarbimise ja igakuiste elamu haldamisega seotud kulutuste

eest väljastas korteriühistu puudutatud isikule igakuiselt arved.

Puudutatud isiku võlgnevus on tekkinud perioodil 31.01.2022 – 31.03.2025 (arve tasumise

tähtaeg 25.04.2025.a). Korteriühistu väljastab arveid korteriomanikele iga kuu, vastavalt

põhikirja p-le 4.2.6. Korteriomanik on kohustatud teatama korteriühistule oma olemasolevate

sidevahendite andmed, eelkõige telefoninumbri või elektronposti aadressi (KrtS § 46 lg 1).

Arve mittesaamine ei ole õigustuseks jätta oma kohustus täitmata.

Korterile nr 18 väljastatakse arveid ainult maja hoolduse eest, mille arvestus toimub tariifi

põhiselt sõltuvalt korteriomandi ruutmeetritest. Muud teenused on tühjana seisvates korterites

välja lülitatud. Tõendamaks kulude arvestust terve maja peale esitab avaldaja majandusaasta

aruanded 2022 - 2024 kohta, kus korteriomandite majandamiskulud. Erinevate teenuste

tarnijatega majandavad korteriomandi omanikud suures ulatuses ise. Üldiste teenuste lepingud

on avaldaja lisanud avaldusele.

Avalduse esitamise seisuga (19.06.2025.a.) on puudutatud isiku võlgnevus perioodi 31.01.2022

– 31.03.2025 eest 1252,96 eurot (põhiosa), millele lisandub viivis 20,67 eurot.

Korteriühistu palub A. S.lt välja mõista:

-

võlg 1252,96 eurot;

-

seisuga 19.06.2025.a sissenõutavaks muutunud viivis 20,67 eurot (arvestus dtl 5),

-

viivis alates 20.06.2025.a kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses

sätestatud ulatuses;

Menetluskulud 310 eurot (millest 50 eurot riigilõiv ja 260 eurot õigusabikulu) palub avaldaja

jätta A. S. kanda.

2. Kohus saatis puudutatud isikule materjalid aadressil XXX, kuid vastus/kinnitus

kättesaamise kohta puudub. Kohus toimetas asjast puudutatud isikule menetlusdokumendid

kätte avalikult Ametlike Teadaannete kaudu. Teade on Ametlikes Teadaannetes avaldatud

26.06.2025.a.

Kohus kohustas puudutatud isikut 14 päeva jooksul kirjalikult vastama. Puudutatud isik kohtule

vastust ega vastuväiteid avalduses esitatud nõudele, sh nõude suurusele, esitanud ei ole.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

3. Kohus rahuldab avalduse.

4. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 p 1 kuuluvad alates

01.01.2018.a. korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel esitatud asjad, mis tulenevad

korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutavad korteriomanike

omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja

kohustusi (välja arvatud nõue, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 33 järgi on esitatud

korteriomandi võõrandamise kohustamiseks) menetlemisele hagita menetluses.

5. Avaldaja tugineb nõudes asjaolule, et A. S. korteriomanikuna ja korteriühistu liikmena on

rikkunud puudutatud isiku liikmelisusest tulenevat kohustust tasuda majandamiskulude eest.

Eelduseks, et asjast puudutatud isikul on kohustus tasuda ühistu majandamiskulude eest, on

tema kuulumine avaldaja liikmete hulka.

Kinnistusraamatu andmetel on A. S. Kohtla-Järvel, Vahtra tn 8 korteri nr X (registriosa number

XXX) omanik (dtl 8-9).

Vahtra tn 8 korteriühistu põhikirja p 3.1 kohaselt on ühistu liikmed kõik elamu eluruumi või

mitteeluruumi omanikud.

Seega on A. S. Vahtra tn 8 korteriühistu liige, kellele laienevad liikmesused tulenevad õigused

ja kohustused.

6. Korteriomandi- ja korteriühistu seaduse (KrtS) § 12 lg 1 kohaselt teostavad

korteriomanikud oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi KrtS-s sätestatud

ulatuses korteriühistu kaudu ja lg 2 järgi peavad korteriomanikud omavahelistes suhetes, samuti

suhetes korteriühistuga järgima hea usu põhimõtet ning arvestama üksteise õigustatud huve.

KrtS § 40 lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid

osutatud ja ostetud teenuste eest.

Korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades võib korteriühistu põhikirjaga ette näha KrtS

§ 40 lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude

kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi

korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest

sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt

oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule (KrtS § 40 lg

2).

Kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt

viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses (KrtS § 42 lg 1).

7. Põhikirja p-s 4.2 on toodud liikme kohustused: muuhulgas on ühistu liige kohustatud

- täitma põhikirjast tulenevaid kohustusi ja nõudeid ning ühistu juht- ja kontrollorganite

otsuseid;

- tasuma regulaarselt üks kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt kindlaksmääratud kuupäevaks,

elamu majandamise jooksvate kulutuste katteks sihtotstarbelisi makseid üldkoosoleku poolt

kehtestatud suuruses ja korras.

Avaldaja on korteriomanikule esitanud ajavahemikus jaanuar 2022-märts 2025 arveid 1252,96

eurot (põhiosa) (dtl 10, 11-49). Viidatud arvetel on arvestatud tasu maja hoolduse eest lähtudes

korteri üldpinnast 38,2 m2 ning korrutades see ruutmeetri hinnaga 0,70; 0,80 ja 1 euro. XXX

kliendikaardilt (dtl 10) nähtub, et ajavahemikul 31.01.2022-31.03.2025 laekumised puuduvad.

5.02.2022 üldkoosolekul (dtl 50) võeti vastu otsus selle kohta, et alates 1.01.2022 on maja

teenindamise tasu 0,70 eurot 1 m2 kohta ning ajavahemikus 1.05.2022-30.09.2022 1 euro;

21.01.2023 üldkoosolekul (dtl 52) otsustati, et alates 1.01.2023 on maja teenindamise tasu 0,70

eurot 1 m2 kohta ning ajavahemikus 1.05.2023-30.09.2023 1 euro ; 17.01.2024 üldkoosolekul

(dtl 54) otsustati, et alates 1.01.2024 on maja teenindamise tasu 0,80 eurot 1 m2 kohta ning

ajavahemikus 1.05.2024-30.09.2024 1 euro; 1.02.2025.a üldkoosoleku protokolli (dtl 56) järgi

on alates 1.01.2025 maja haldamise kulu 1 euro 1 m2 kohta ning ajavahemikus 1.05.20245-

30.09.2025 samuti 1 euro.

Avaldaja märgib, et tehnovõrgud toimivad majas, kuid neist teenustest on tühjana seisvad

korterid välja lülitatud ning tõendab kulude arvestust terve maja peale avaldaja majandusaasta

aruannetega 2022 - 2024 kohta (dtl 68-104; korteriomandite majandamiskulud aasta peale on

toodud välja aruannetes); korterelamu üldteenuste lepingutega (OÜ VKG Energia

soojusenergia müügilepinguga nr 30064294 dtl 105 jj; OÜ Järve Biopuhatus sõlmitud

veevarustus- ja reovee ärajuhtimise teenuse müügileping nr TL-8008638 dtl 109-115;

Elektrilevi võrgulepinguga dtl 58; Eesti Eneriaga sõlmitud leping nr EL2303292441343EE dtl

60; OÜ-ga Ekovir sõlmitud jäätmeveoteenuse osutamise lepinguga KJL0026 dtl 61).

Korteriühistu palub A. S.lt välja mõista:

-

võlg 1252,96 eurot;

-

seisuga 19.06.2025.a sissenõutavaks muutunud viivis 20,67 eurot (perioodi 26.04.2025-

19.06.2025 eest; viivitatud päevi 55, arvestusega 0.03% tasumata võlasummast 1252,96 eurot

päevas; arvestus dtl 5),

-

viivis alates 20.06.2025.a kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses

sätestatud ulatuses.

8. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või

seadusele. Kohustuse täitmata jätmine või täitmisega viivitamine on kohustuse rikkumine VÕS

§ 100 mõttes, mis annab võlausaldajale õiguse VÕS § 101 sätestatud õiguskaitsevahendite

rakendamiseks kohustust rikkunud võlgniku suhtes (sh nõuda kohustuse täitmist lg 1 p 1 ja

viivist p 6).

Viidatud sätetest tulenevalt on kohustuse rikkumine maksete tasumata jätmine, tasumisega

viivitamine, samuti ebaregulaarne ja suvalistes summades arvete tasumine.

Avaldaja nõuab lisaks kohustuse täitmisele ja seisuga 19.06.2025 sissenõutavaks muutunud

viivisele viivist TsMS § 367 alusel alates 20.06.2025.a. VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud

määras kuni põhinõude tasumiseni.

TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et

taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud,

väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina

põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.

9. Avaldaja nõuab A. S.lt kommunaalteenuste eest tekkinud võlgnevust.

Korteriomanik on jätnud esitatud arved tasumata.

Arvete tasumata jätmine, samuti tasumisega viivitamine on kohustuse rikkumine.

Puudutatud isik ei ole kohtu määratud tähtajaks avalduses esitatud nõudele (sh nõude

suurusele) omapoolset vastust ega vastuväiteid esitanud.

Puudutatud isik ei ole tõendanud, et oleks võla tasunud (sh osaliselt) või puuduks kohustus

tasuda, mistõttu loeb kohus, et puudutatud isik on avalduses esitatud asjaolud omaks võtnud

ning avaldaja on õigustatud kasutama õiguskaitsevahendeid kohustust rikkunud korteriomaniku

vastu.

10. Kohus rahuldab avaldaja nõude ning jätab korteriomaniku kanda menetluskulud.

Menetluskulude jaotus

11. Vastavalt TsMS § 172 lg 1 kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides

lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et

menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid

arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite

või tõendi.

Avaldaja taotletud menetluskulu on avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 50 eurot, õigusabikulu

260 eurot (arvestusega 2 h x 130 eur), kokku 310 eurot (dtl 130-133).

Kohus leiab, et avaldaja menetluskulude hüvitamise taotlus on põhjendatud (TsMS § 175) ja

rahuldab menetluskulude hüvitamise taotluse.

Kohus mõistab A. S.lt välja avaldaja menetluskulude katteks 310 eurot.

12. Avaldaja palub puudutatud isikult välja mõista viivise menetluskuludelt alates

kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt TsMS §

177 lg 4.

TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Piret Raik

Kohtunik