4-25-2370/9 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja

4-25-2370

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

10. juuli 2025, Paide, kirjalikus menetluses

Väärteoasja number

4-25-2370 (2630,25,001740)

Kohtunik

Indrek Nummert

Väärteoasi

Joosep Laiksoo kaitsja Fränk Valdmanni 17.06.2025. a

kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Kesk-

Eesti politseijaoskonna Paide menetlusgrupi uurija Ragne

Tõntsu 28.05.2025. a üldmenetluse otsusele väärteoasjas nr

2630,25,001740 LS § 227 lg 2 järgi

Kohtuvälise menetleja esindaja

Kaebuse esitaja

PPA Lääne prefektuuri Kesk-Eesti politseijaoskonna Rapla

menetlusgrupi eriasjade uurija Piret Pesti

Joosep Laiksoo (ik 39009294912; elukoht x x x x x; e-

post x; tel +x)

Kaitsja

jurist Fränk Valdmann, lepinguline

RESOLUTSIOON

Juhindudes väärteomenetluse seadustiku § 2, § 120 lg 1, §

132 p 1, § 133-135 kohus otsustas:

1. Jätta rahuldamata Joosep Laiksoo kaitsja Fränk Valdmanni 17.06.2025. a kaebus

Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Kesk-Eesti politseijaoskonna Paide

menetlusgrupi uurija Ragne Tõntsu 28.05.2025. a üldmenetluse otsusele väärteoasjas

nr 2630,25,001740 ja jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata.

2. Kohtuotsuse lõpposa saata kaebuse esitajale, kaitsjale ja Lääne prefektuurile.

Edasikaebamise kord

Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada kirjalikult Pärnu Maakohtule 7 päeva

jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest, s.o hiljemalt 17.07.2025. a, ning kassatsiooni

võib esitada Riigikohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on menetluse pooltele

kohtus tutvumiseks kättesaadav ning selleks tuleb kasutada advokaadi abi, sest Riigikohtusse

saab pöörduda isik vaid siis, kui teda esindab advokaat.

Kui kohtumenetluse pooled loobusid kassatsiooniõiguse kasutamisest vastavalt VTMS § 135 lg 4

p 2, jõustub otsus selle kuulutamisele järgnevast päevast.

1 (4)

4-25-2370

Kirjaliku kassatsiooniteate esitamise korral on põhistatud kohtuotsus kohtumenetluse pooltele

tutvumiseks kättesaadav 31.07.2025. a päeva jooksul avaliku e-toimiku vahendusel või Paide

Tallinna tn 18 kohtumaja kantseleis.

Väärteo kirjeldus

03.05.2025. a kell 11.34 x x x, x x, x x, Joosep Laiksoo juhtis mootorsõidukit kiirusega 88 km/h

± 3 km/h. Lubatud suurim sõidukiirus sellel teelõigul 50 km/h. Ületas lubatud sõidukiirust mitte

vähem kui 35 km/h.

Menetluse käik

Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Kesk-Eesti politseijaoskonna Paide menetlusgrupi

uurija Ragne Tõntsu 28.05.2025. a üldmenetluse otsusega väärteoasjas nr 2630,25,001740

karistati J. Laiksood LS § 227 lg 2 alusel rahatrahviga 91 trahviühikut, s.o 728 eurot.

J. Laiksoo kaitsja esitas maakohtule 17.06.2025. a kaebuse, millega taotleb kohtuvälise

menetleja otsuse tühistamist karistuse osas ja põhikaristuse kergendamist 400 euroni. Kaebuse

põhjenduste kohaselt on karistus põhjendamatult suur ja ebaproportsionaalne ning ei ole

kooskõlas ka Riigikohtu praktikaga, mille kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks

karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. LS § 227 lg 2 karistuse keskmine

määr on 50 trahviühikut, vaidlustatud otsuses kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ei

esinenud ning isiku süü ei ole vähemalt üle keskmise suur. Kaitsja toob välja ka asjaolu, et

menetlusalune isik ei realiseerinud oma käitumisega reaalset ohtu ühelegi kõrvalisele isikule, oli

sõidukis üksinda ning kiiruseületamine toimus valgel ja kuival ajal. Kaitsja viitab ka

puhtsüdamlikule kahetsusele, mis kaebusele lisatud on.

Kohtuvälise menetleja esindaja leiab, et alused otsuse tühistamiseks ja karistuse vähendamiseks

puuduvad. Isiku süü suurus sõltub kiirusmõõteseadmega mõõdetud sõiduki liikumiskiirusest ehk

numbrilisest näidust. J. Laiksoo rikkumine oli temale ette heidetud LS § 227 lg 2 mõistes üle

keskmise, seega on õigustatud ka rahatrahv üle keskmise määra. Samuti selgub karistusregistri

väljavõttest, et J. Laiksool on varasemast ajast kehtiv karistus LS § 227 lg 2 järgi, mis suurendab

veelgi J. Laiksoo süüd. Karistuse eripreventiivne eesmärk on menetlusaluse isiku mõjutamine

edaspidi õigusrikkumisi mitte toime panema. Kõnealusel juhul ei ole J. Laiksoole varasemalt LS

§ 227 lg 2 järgi toime pandud liiklusrikkumise eest määratud rahatrahv mõjutanud teda edaspidi

käituma liikluses seadusekuulekalt.

Kohtuväline menetleja leiab, et J. Laiksoo kahetsus tuleb jätta tähelepanuta, sest isik väljendab

kahetsust alles kohtumenetluses, kuigi tal oli selleks korduvalt võimalus kohtuvälises

menetluses. Samuti jääb tahtmatult mulje, et kahetsust on väljendatud üksnes soovist vähendada

kohtuvälise menetleja poolt määratud karistust.

Pärnu Maakohtu seisukoht

VTMS § 123 kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse

piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke

asjaolusid. VTMS §-s 133 on loetletud küsimused, millised selgitab kohus välja kaebuse

lahendamisel. VTMS §-s 150 on loetletud väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised.

Kohus, vaadanud läbi kaebuse ja selle lisad, kohtuvälise menetleja seisukoha, kohtule esitatud

väärteoasja toimiku, on seisukohal, et kaebus rahuldamisele ei kuulu.

2 (4)

4-25-2370

1. Väärteo objektiivne ja subjektiivne koosseis

Asjas puudub vaidlus selle üle, et 03.05.2025. a kell 11.34 x x x x x juhtis J. Laiksoo

mootorsõidukit x, registreerimisnumbriga x, kiirusega 88 km/h +/- 3 km/h. Lubatud suurim

sõidukiirus sellel teelõigul oli 50 km/h ning seeläbi ületas J. Laiksoo lubatud sõidukiirust mitte

vähem kui 35 km/h. J. Laiksoo andis kohapeal juhtunu kohta ütlused, mille kohaselt kiirendas

ringteelt väljudes liiga entusiastlikult ning ületas kiirust, st on tegu tunnistanud (PPA toimik lk

2). Kiirusemõõteseadme kasutamise protokoll on asendatud videosalvestisega ning kohtule

esitatud videofailist (KIS dok nr 6s) nähtub kohe video esimesest hetkest, et suurimaks

mõõdetud kiiruseks on 88 km/h.

Teekate on tõesti kuiv ning tegemist on valge ajaga, nagu kaitsja kaebuses viitab, kuid videolt

nähtub ka muu liiklus – J. Laiksoole vastutulevas suunas liikuv jalgrattur ning veok. Seejuures

video viimasel, s.o 9. sekundil, on J. Laiksoo juhitud sõiduki kiirus endiselt üle lubatud suurima

kiiruse sel teelõigul, s.o 71 km/h mõõteseadme kohaselt. Kasutatud kiirusmõõtur Lasercam oli

nõuetekohaselt taadeldud (PPA toimik lk 3-4).

Seega on kohtuvälise menetleja poolt J. Laiksoole etteheidetud LS § 15 lg 1 p 2 rikkumine

tuvastatud ning seeläbi on J. Laiksoo pannud toime LS § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo,

s.o mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise 21–40 kilomeetrit tunnis.

J. Laiksoo teos on tahtluse liigina tuvastatav kavatsetus, kuivõrd ta on ka ise väärteoprotokollis

avaldanud, et kiirendas ringteelt väljudes liiga entusiastlikult, seejuures on ta ise x elanik, st

võttis täiesti teadlikult vastu otsuse asulasisesel teel 50 km/h mõjualas kiirendada. Olles varem

ka LS § 227 lg 2 järgi karistatud (PPA toimik lk 5), teadis ta ka, et paneb sellega toime süüteo.

Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad, samuti väärteomenetlust välistavad

asjaolud. Kohus ei tuvasta ka VTMS §-s 150 loetletud väärteomenetlusõiguse olulisi rikkumisi.

2. Karistus

Kaitsja hinnangul on mõistetud karistus ebaproportsionaalne ning ei vasta süü suurusele ega ka

Riigikohtu praktikale ning taotleb karistuse vähendamist kuni karistusmäära keskmiseni, s.o 400

euroni. LS § 227 lg 2 karistusraamideks on rahatrahv kuni 100 trahviühikut või sõiduki

juhtimisõiguse äravõtmine kuni kuue kuuni.

Kohtuväline menetleja viitab oma seisukohas õigesti, et süüs sisustamisel LS § 227 järgi tuleb

mh vaadata vastava lõike kiiruse ületamise raame ning seda, millisesse otsa jääb teo toimepanija

lõplik mõõdetud kiirus, mille võrra ta kiirust ületas. LS § 227 lg 2 kiiruse ületamise raam on 21-

40 km/h ning J. Laiksoo poolt ületatud kiiruse lõpptulem oli mitte vähem kui 35 km/h,

paigutudes seeläbi ette antud raami viimasesse veerandisse. Juba ainuüksi sel põhjusel on J.

Laiksoo süü keskmisest suurem. Siia juurde tuleb arvestada asjaolu, et J. Laiksoo on kahetsust

avaldanud esmakordselt alles kohtule esitatud kaebuse lisas, mis võimaldab asuda seisukohale, et

pigem kahetseb ta seda, et peab vastutust kandma kui oma tegu.

J. Laiksoo väljendab kahetsust mitte vahetult või kohtuvälisemenetluse staadiumis, vaid alles

kohtumenetluses, kuigi tal oli selleks korduvalt võimalus kohtuvälises menetluses. Kahetsuse

arvestamisel tuleb arvestada ka selle siirust. Antud juhul alles kohtumenetluses väljaendatud

kahetsuse näol ei ole see täielikult siiraks peetav, sest jääb tahtmatult mulje, et kahetsust on

väljendatud üksnes soovist vähendada kohtuvälise menetleja poolt määratud karistust, olukorras

kus on ka ees juba kehtivaid karistusi.

Kõige selle taustal on teo toimepanemine raskeimas tahtluse vormis, s.o kavatsetusega.

3 (4)

4-25-2370

Eelneva tõttu saab J. Laiksoo süü suuruse tunduvalt üle keskmise hinnata. Nagu kohus juba

eelnevalt märkis, on J. Laiksool ka kehtiv karistus LS § 227 lg 2 järgi, s.o samasuguse väärteo

eest. Seega ei ole kohtuvälise menetleja poolt mõistetud karistuse tühistamiseks ja selle

vähendamiseks 400 euroni ühtki alust võimalik tuvastada. Kohtuvälise menetleja poolt mõistetud

karistus 91 trahviühikut, s.o 728 eurot, on proportsionaalne, täidab eripreventiivset eesmärki ning

vastavuses süü suurusega.

Seega tuleb jätta kaebus kohtuvälise menetleja otsusele rahuldamata ja kohtuvälise menetleja

otsus muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)

Indrek Nummert

Kohtunik

4 (4)