3-25-2213/4 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Halduskohus

Kohtunik

Sirje Kaljumäe

Määruse tegemise aeg ja koht

30. juuli 2025, Tartu

Kohtuasja number

3-25-2213

Kohtuasi

X-i kaebus Tartu Vanglalt mittevaralise kahju hüvitise

nõudes seoses au ja hea nime teotamise ning väärikuse

alandamisega

Menetlusosalised

Menetlustoimingud

Kaebaja – X

Vastustaja – Tartu Vangla

Kaebuse tagastamine

Taotluste lahendamine

RESOLUTSIOON

1. Tagastada X-i kaebus.

2. Jätta X-i menetlusabi taotlus kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest

vabastamiseks läbi vaatamata.

3. Jätta X-i riigi õigusabi taotlus rahuldamata.

4. Asendada kohtulahendi avaldamisel kaebaja nimi tähemärgiga X.

Edasikaebamise kord

Määruse resolutsiooni punktide 1, 2 ja 3 peale võib esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 119 lg 1, § 121 lg 4, § 204 lg 1).

ASJAOLUD

1. Tartu Vanglas kinni peetav isik X (kaebaja) esitas 4. juulil 2025 Tartu Halduskohtule

kaebuse, milles märgib kokkuvõtlikult järgmist.

Kaebaja kuulis teiselt kinnipeetavalt, et Tartu Vangla ametnikud avaldasid 28. aprillil 2025

kaaskinnipeetavale kaebaja kohta ebaõigeid faktiväiteid ja ebakohaseid väärtushinnanguid. Nad

väitsid vestluse käigus teisele kinnipeetavale, et kaebaja mõjutab kõiki kinnipeetavaid ja tekitab

neile probleeme, kaebaja kasutab teist kinnipeetavat ära ning tal tekivad hiljem kaebaja pärast

3-25-2213

vanglaga probleemid ning kaebajat ei saa usaldada. Ametnikud hirmutasid kinnipeetavat ja

üritasid talle selgeks teha, et kui ta suhtleb kaebajaga ja laseb tal ennast esindada, siis tekivad tal

probleemid. Vestluse eesmärgiks oli kinnipeetava mõjutamine, et ta loobuks kaebajale antud

volitusest teda esindada. Selline esindusõiguse riivamine ei ole hea haldustava. Vangla

rikkumine tuli välja ainult tänu sellele, et kinnipeetav oli vapper ja julges ametnike vastu

tunnistada.

Kaebaja hinnangul jätavad Tartu Vangla ametnike väited mulje, nagu oleks kaebaja halb

inimene, teda ei saa usaldada ning parem on hoida temast eemale. Vangla valeväited laimavad,

alandavad ning kahjustavad teda. Nendega jäetakse isikutele mulje, et kaebaja kasutab inimesi

ära ja põhjustab neile konflikte vanglaga. Kaebajale omistatakse negatiivseid kuvandeid ja

hoiakuid ning see mõjutab tema ohutaset ning vangistust üldiselt. Vangla tekitatud kahju on

laiaulatuslik, sest kaebaja esindab ka teisi kinnipeetavaid, pakkudes neile enda parimate

teadmiste ulatuses õigusabi ning ka neid on mõjutatud pöördumistest ja volitusest loobuma.

Kaebaja märgib, et au ja hea nime rikkumine on põhjustanud talle hingelist valu ja kannatusi

ning olulist heaolu langust. Talle on tekitatud mittevaraline kahju suuruses 5000 eurot. Ta palub

tunnistada Tartu Vangla 30. juuni 2025. a otsus nr 1-9/2-25/198-2 õigusvastaseks ning palub

selle tühistada ning nõude täies ulatuses rahuldada. Ühtlasi palub kaebaja vabastada end

riigilõivu tasumise kohustusest ning palub anda endale riigi õigusabi.

2. Vastuseks kohtunõudele edastas Tartu Vangla 11. juulil 2025 kohtule kaebaja 30. aprilli 2025.

a kahju hüvitamise taotluse nr 1-9/2-25/198-1 (vangiportaali numbriga 2-25/2-2/5362) ja selle

neli jätkudokumenti, Tartu Vangla 30. juuni 2025. a otsuse nr 1-9/2-25/198-2 ja vanglaametnike

e-kirja teel antud selgitused.

KOHTU SEISUKOHT

Kaebuse tagastamine

3. HKMS § 120 lg 1 p 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus välja vaidluse

eseme. Kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja

tegelikust tahtest (HKMS § 2 lg 4).

Arvestades kaebaja soovi vaidlustada Tartu Vangla 30. juuni 2025. a otsust nr 1-9/2-25/198-2

(s.o kaebaja kahjunõude rahuldamata jätmise otsust) ning kaebuses välja toodud mittevaralise

kahju nõuet 5000 eurot, mõistab kohus, et kaebaja esitab käesolevas asjas hüvitamiskaebuse

(HKMS § 37 lg 2 p 4), nõudes hüvitist enda au ja hea nime teotamise ning väärikuse alandamise

eest. Selliselt on kohtueelses menetluses kaebaja nõuet mõistnud ka vangla. Kohus märgib, et

seadus ei võimalda esitada kahju hüvitamise taotluse kohta kohtueelses menetluses tehtud otsuse

tühistamise nõuet (ega ka eraldiseisvat tuvastamisnõuet) ning tuvastamisnõue on hõlmatud kahju

hüvitamise nõudega (vt nt Riigikohtu 17. juuni 2021. a otsus asjas nr 3-19-1416, p 17). Juhul, kui

kaebaja ei ole rahul kohtueelses menetluses tehtud kahju hüvitamise otsusega, ei otsusta kohus

selle otsuse tühistamise küsimust, vaid lahendab hüvitamisnõuet sisuliselt uuesti.

4. HKMS § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine

alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus on seisukohal, et kaebus tuleb

tagastada ning seda alljärgnevatel põhjustel.

5. HKMS § 121 lg 2 p 21 sätestab, et kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui

kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse

rahuldamine ebatõenäoline.

3-25-2213

5.1. Kohus leiab, et kaebusega kaitsta soovitava õiguse riivet ei saa praegusel juhul pidada

intensiivseks.

Kaebaja leiab, et kaaskinnipeetava ja vanglaametnike vahel 28. aprillil 2025 toimunud vestluse

käigus teotati tema au ja head nime ning alandati tema väärikust. Kaaskinnipeetav vahendas

vestluse sisu kaebajale ning sellest selgus, et ametnikud olid kaaskinnipeetavat hoiatanud kaebaja

eest, viidates sellele, et kaebaja kasutab kinnipeetavat ära ning teda ei saa usaldada. Ametnikud

soovisid, et kaaskinnipeetav loobuks kaebajale antud volitusest teda esindada.

Kohus märgib, et asja materjalidest nähtuvalt toimus 28. aprilli 2025. a vestlus suletud ringis.

Vestlusest võtsid lisaks kaaskinnipeetavale osa üksuse juht, inspektor-kontaktisik ning kaks

teabe- ja uurimisosakonna spetsialisti. Vestluse teema oli seotud kaaskinnipeetava suhtes

kohaldatud täiendavate julgeolekuabinõudega ja vangla julgeolekuga ning vestluse käigus sooviti

kinnipeetavat suunata õiguskuulekale käitumisele (dtl 33, 36-37). Kui vestluse teemaks on

julgeolek vanglas, siis hõlmab see kohtu hinnangul suure tõenäosusega enamikel juhtudel ka

vanglas viibivate kinnipeetavate omavahelisest suhtlemisest rääkimist. Vanglas julgeoleku

tagamise huvides peavad kinnipeetavate omavahelisest suhtlusest olema teadlikud ka valdkonna

eest vastutavad vanglaametnikud. Seetõttu ei saa vanglale kuidagi ette heita seda, et vestluse

käigus viidati ka mõnele konkreetsele kinnipeetavale (käesoleval juhul kaebajale). Kohus ei pea

usutavaks, et vangla oleks selle vestluse sisu kuidagi avalikult kättesaadavaks teinud või laiemale

avalikkusele jaganud. Arvestades, et vestlust peeti suletud ringis, kaebaja ei viibinud vestluse

juures ning kaaskinnipeetav vahendas talle üksnes vestluse väidetavat sisu, ei saa kohtu

hinnangul praegusel juhul rääkida kaebaja väärikuse märkimisväärsest riivest vastustaja tegevuse

tõttu või sellest, et vastustaja oleks tema au ja head nime kuigivõrd teotanud.

Kohus leiab seega, et kaebaja õiguste riivet ei saa käesolevas asjas pidada intensiivseks.

5.2. Kohtu hinnangul ei ole ka tõenäoline, et kohus esitatud kaebuse rahuldaks.

Vangistusseaduse § 6 lg 1 kohaselt on vangistuse täideviimise eesmärk kinnipeetava suunamine

õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Nagu eelnevalt märgitud, siis

vanglaametnike ja kinnipeetava vahelise vangla julgeolekut puudutava vestluse käigus

kinnipeetavate omavahelise suhtlemise teemal rääkimist ei saa pidada õigusvastaseks, vaid see

teenib vanglas julgeoleku tagamise eesmärki vastavalt vangistusseaduse § 66 lg-le 1

Praegusel juhul leiab kaebaja, et vestluse see osa, mis puudutas tema isikut, tõi kaasa tema au ja

hea nime teotamise ning väärikuse alandamise, mistõttu on tal õigus hüvitisele.

Kohus märgib, et au ja hea nime teotamise eelduseks on ka selle teo teatav avalikkus. Kui au

teotamine võib aset leida nii laia avalikkuse ees kui ka üksikute isikute vahel (st nii, et selle

tunnistajaks on vaid üks kolmas isik peale au teotaja ja isiku, kelle au teotati), siis hea nime ehk

maine riive eelduseks on head nime teotava teo tegemine üldsust kaasaval viisil laia avalikkuse

ees (vt Ü. Madise jt. Eesti Vabariigi Põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne, 2020, § 17, p 4).

Ka kohtupraktikas on leitud, et isiku au või hea nime teotamine eeldab toimingut, mis kahjustab

isiku mainet avalikkuse ees (vt nt Harju Maakohtu 9. märtsi 2020. a otsus asjas nr 2-17-12877, p

20). Praegusel juhul ei viibinud kaebaja ise vestluse juures, ei kuulanud seda vahetult pealt ning

vangla ei ole vestluse sisu ka avalikult jaganud. Tagant järele ei ole võimalik üheselt kindlaks

teha, milliseid sõnu või lauseid kaebajat puudutavas vestluses täpsemalt kasutati, sest vestlust ei

salvestatud (dtl 34). Vanglaametnikud on kinnitanud, et vestluse käigus kedagi ei laimatud ning

kellegi mainet ei kahjustatud (dtl 36-37). Eeltoodut arvestades ei saa kohtu hinnangul vanglale

ette heita kaebaja au ja hea nime teotamist.

Samuti ei saa kohtu hinnangul vanglale ette heita kaebaja väärikuse alandamist laiemas

tähenduses. Olukorras, kus kaebaja kuuleb kaaskinnipeetavalt, et tema ning vangla vahelises

3-25-2213

vestluses räägiti kaebajast viisil, mis näitab teda halvas valguses, võib kaebaja tunda end küll

ebamugavalt ja häirituna, kuid tegemist ei ole olukorraga, mis kvalifitseeruks inimväärikuse

alandamisena. Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikas on väärikuse alandamiseks peetud näiteks

järgmisi olukordi: täielik sotsiaalne isolatsioon; erivajaduste ignoreerimine; arstiabi andmata

jätmine, millega kaasnevad rasked vigastused või surm: põhjendamatu jõu kasutamine;

sundtoitlustamine ilma meditsiinilise vajaduseta; ülerahvastatus kambris; alasti kinnipeetava

läbiotsimine vastassoost vanglaametniku juuresolekul; paigutamine kolmeks kuuks pimedasse

väiksesse kambrisse ilma jalutamisvõimaluseta; halvad sanitaartingimused kogumis. Kaebaja

poolt vanglale etteheidetav tegevus ei ole eelnevate olukordadega võrreldav

Kui teave kaaskinnipeetavate ja vanglaametnike vahel toimunud vestluse sisust levib kas kaebaja

enda või vestluses osalenud kaaskinnipeetava vahendusel, ei ole tegemist vangla õigusvastase

tegevusega, mis kahju hüvitamise tingiks.

Kokkuvõttes on kaebuse rahuldamine ja kaebajale hüvitise määramine seega ebatõenäoline.

6. Tuginedes eeltoodule asub kohus seisukohale, et mõlemad HKMS § 121 lg 2 p 21 kohaldamise

eeldused on täidetud ning kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel.

HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud

korras uuesti halduskohtusse pöörduda. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu

menetluses olnud.

Taotluste lahendamine ja muud menetluslikud otsustused

7. Kaebuse tagastamise tõttu jätab kohus kaebaja menetlusabi taotluse kaebuse esitamisel

riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks läbi vaatamata.

8. Kaebaja on taotlenud endale ka riigi õigusabi korras esindaja määramist.

Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma

majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest

või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei

võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Samas ei ole taotleja

majanduslik seisund ainuke riigi õigusabi saamise tingimus. RÕS § 7 lg 1 p 5 kohaselt ei anta

riigi õigusabi, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt

vähene. Võttes arvesse, et kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel, on kaebuse

tagastamise aluse esinemisest tulenevalt ka kaebaja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt

vähene. Sellest tulenevalt jätab kohus kaebaja taotluse riigi õigusabi saamiseks RÕS § 7 lg 1 p 5

alusel rahuldamata.

9. Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga X (HKMS § 175 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)

Sirje Kaljumäe

kohtunik