3-25-2514/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Maarja Oras

Määruse tegemise aeg ja koht

30. juulil 2025 Tallinnas

Haldusasja number

3-25-2514

Haldusasi

Maksu- ja Tolliameti taotlus loa andmiseks täitmist

tagavate toimingute sooritamiseks

Menetlusosalised

Haldustoiminguks loa taotleja Maksu- ja Tolliamet,

volitatud esindaja Sven Enok

Isik, kelle suhtes haldustoiminguks luba taotletakse XXX

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Maksu- ja Tolliameti taotlus ning anda Maksu- ja Tolliametile luba Eesti

Vabariigi kasuks (Maksu- ja Tolliameti kaudu) aresti seadmiseks XXX ettemaksukontole

(viitenumber xxxxxxxx) summas 85 030 eurot.

2. Toimetada määrus kätte Maksu- ja Tolliametile, kellel tuleb kohut viivitamata teavitada

käesoleva loa alusel täitetoimingute sooritamisest. Seejärel toimetab kohus määruse kätte

XXX-le.

EDASIKAEBAMISE KORD

Käesolev määrus jõustub selle kättetoimetamisel taotlejale (halduskohtumenetluse seadustiku

(HKMS) § 265 lg 3). Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15

päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest (HKMS § 204 lg 1, § 265 lg 5).

KOHTU SEISUKOHT

1. HKMS § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu

tegemiseks loa ja pikendab seda. Sama paragrahvi lõike 2 järgi taotluse loa saamiseks esitab selleks

volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks

vajalike tõendite ja seletustega. Kohus võib nõuda täiendavate tõendite või seletuste esitamist.

HKMS § 264 lg 4 kohaselt otsustab kohus loa andmise viivitamatult kirjaliku määrusega ainu-

isikuliselt lihtmenetluses. MKS § 1361 ei näe ette seletuse küsimist isikult, kelle suhtes soorita-

tavaks toiminguks loa andmist otsustatakse. Samuti ei tulene seadusest kohustust otsustada asi

kohtuistungil. Seega otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit

pidamata.

2. MKS § 1361 lg-s 1 on sätestatud, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib

põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist

võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või

võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa

saamiseks, et sooritada MKS § 130 lg-s 1 sätestatud täitetoimingud.

3. MKS § 1361 lg-s 1 nimetatud loa andmine eeldab esiteks seda, et maksuhaldur on läbi viimas

menetlust, mille eeldatavaks tulemuseks on isiku maksukohustuse kindlaksmääramine, ning teiseks

peab esinema põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse

määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks

või võimatuks. Kohus ei kontrolli seejuures üksikasjalikult seda, kas käimasoleva maksumenetluse

tulemusena maksuhalduri poolt eelduslikult tehtav maksuotsus oleks õiguspärane. Võimaliku

maksuotsuse sisuline kohtulik kontroll on võimalik, kui pärast sellise otsuse tegemist esitatakse

halduskohtule kaebus. MKS § 1361 lg 1 nimetatud loa andmisel saab kohus lähtuda maksuhalduri

kinnitusest, et maksumenetlus on käimas.

4. MKS § 1361 lg 2 kohaselt peavad taotluses olema märgitud järgmised andmed: 1) põhjendus,

millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus; 2)

võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus; 3) andmed tagatise kohta, mille

esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud; 4) üks või mitu MKS § 130 lg-s 1 või

täitemenetluse seadustikus sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur peab

valitud toimingu tegemist vajalikuks.

5. Kuigi kohus ei saa täitmist tagavate toimingute loa andmise menetluses võtta siduvat seisukohta

äriühingu maksukohustuse olemasolu või puudumise kohta, peab kohus taotluse lahendamisel siiski

hindama, kas maksukohustuse määramine MTA taotluses kirjeldatud asjaoludel on tõenäoline.

Kohtule nähtub esitatud taotlusest ja sellele lisatud dokumentidest, et MTA on alustanud äriühingu

veebruari 2025 käibedeklaratsiooni parandamisel tekkinud tagastusnõude õigsuse ning ettevõtlusega

tegelemise kontrolli perioodil veebruar-mai 2025 (digitoimiku lehekülg (dtl) 13). Äriühing on

arvestanud veebruari 2025 KMD-l sisendkäibemaksu 85 030 eurot X OÜ nimel väljastatud arve (dtl

38) alusel. Samas on OÜ-l X esitamata veebruari 2025 KMD ning ka muudel perioodidel ei kinnita

X OÜ müüki äriühingule. Samuti ei ole äriühing, vaatamata korduvatele meeldetuletustele (dtl 20-

21), esitanud maksuhalduri poolt küsitud dokumente ega vastanud küsimustele, mis tõendaksid

OÜ-ga X tehingute toimumist. Kohus nõustub maksuhalduri seisukohaga tehingute toimumise

kahtluse osas tuginedes ka asjaolule, et OÜ X on alates 28. veebruarist 2025

käibemaksukohustuslaste registrist kustutatud, kuna ei esitanud ettevõtlusega tegelemist tõendavaid

dokumente. Lisaks on OÜ-l X ulatuslik maksuvõlg ning esitamata 2024. a majandusaasta aruanne.

Samuti ei ole X OÜ olnud maksuhaldurile kättesaadav.

Kõiki neid asjaolusid kogumis arvestades peab kohus MTA kahtlusi äriühingu maksukohustuste

õiguspärase täitmise osas põhjendatuks ning peab võimalikuks MTA poolt maksukohustuse

määramist.

6. Halduskohtule esitatavas taotluses tuleb märkida põhjendus, millest nähtub võimaliku

maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus (MKS § 1361 lg 2 p 1). MTA on

põhjendanud, et äriühing on teadlikult kajastanud KMD-l tehinguid, mida tegelikkuses toimunud ei

ole. Kohus nõustub, et see asjaolu seab kahtluse alla, kas äriühing täidab heauskselt oma kohustusi

ka maksukohustuse määramisel. Kohtule esitatud asjaoludest nähtub, et äriühingul on juba

maksuvõlg 177 777 eurot 99 senti, mis annab aluse arvata, et uue maksukohustuse määramisel võib

selle sissenõudmine olla oluliselt raskendatud või võimatu. Äriühingule ei kuulu ka kinnisvara,

muud registervara või väärtpabereid, mis tagaksid võimaliku määratava maksukohustuse tasumise.

Kuivõrd mai-juuni 2025 eest ei ole äriühing kaupade/teenuste müüki ega soetust deklareerinud, on

alust arvata, et äriühing võib hakata oma tegevust lõpetama, mistõttu ei ole võimaliku

maksukohustuse tasumine tagatud ka kaupade/teenuste müügist saadava tulu arvelt. Äriühingu

ettemaksukontol vabad rahalised vahendid puuduvad. Arvestades võimaliku määratava

maksukohustuse suurust (85 030 eurot) ning eeltoodud asjaolusid peab kohus põhjendatuks

maksuhalduri seisukohta, et maksukohustuse sissenõudmine äriühingult võib osutuda oluliselt

raskendatuks või võimatuks.

7. MTA on põhjendanud täitetoimingute valikut ning kohus on seisukohal, et aresti seadmine

äriühingu MTA ettemaksukontole on kohane. Nimetatud meede piirab kõige vähem äriühingu

ettevõtlusvabadust ja igapäevast äritegevust. Kuna äriühingul puudub kinnisvara, muu registervara

või väärtpaberid, mille abil tagada võimaliku määratava maksukohustuse täitmine, on aresti

seadmine äriühingu MTA ettemaksukontole asjakohane ning vajalik meede.

8. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus MTA taotluse ning annab loa taotleda Eesti Vabariigi

kasuks (Maksu- ja Tolliameti kaudu) aresti seadmist XXX ettemaksukontole (viitenumber

xxxxxxxx) summas 85 030 eurot.

9. MKS § 136¹ lg 3 kohaselt lõpetab MTA äriühingu vastu suunatud täitetoimingud hiljemalt kahe

tööpäeva jooksul, kui täitetoimingu sooritamise tinginud asjaolu on ära langenud või kui äriühing

on esitanud tagatise võimaliku rahalise nõude või kohustuse tagamiseks. Tulenevalt MKS § 1361 lg

2 p-st 3 lõpetab maksuhaldur konkreetse isiku vastu suunatud täitetoimingu, kui äriühing on

esitanud tagatise MKS § 120 lg 1 p 3, § 121 kohaselt suuruses 85 030 eurot, valides tagatise liigi

vastavalt MKS §-s 122 loetelule. Asendustagatise esitamisel tuleks arvestada asjaoluga, et esitatav

tagatis peab lisaks maksuhalduri nõudele katma ka sundtäitmise kulud, mille suurus oleneb tagatise

liigist (MKS § 122). Kui äriühing soovib tagatissumma kanda deposiiti, siis on kantava deposiidi

väärtuseks 85 030 eurot.

Maarja Oras

/allkirjastatud digitaalselt/