3-25-239/19 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

T A R T U H A L D U S K O H U S

T a r t u k o h t u m a j a

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-25-239

Määruse kuupäev

30. juuli 2025

Kohtunik

Karin Jõks

Kohtuasi

X-i kaebus Tartu Vangla 25.01.2025.a käskkirja

nr 2-25/1-2/26 tühistamiseks ja mittevaralise kahju

hüvitamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja: X

Vastustaja: Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

1. Tagastada kaebus.

2. Asendada määruse avaldamisel kaebaja nimi

tähemärgiga.

Edasikaebamise kord ja

muud selgitused

3. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse

kättetoimetamisest.

4. Määrus toimetatakse kätte kaebajale.

Asjaolud

1. Tartu Vangla kohaldas 25.01.2025.a käskkirjaga nr 2-25/1-2/26 (dtl 20-21, edaspidi

vaidlustatud käskkiri) kaebaja X-i suhtes täiendava julgeolekuabinõuna ohjeldusmeedet -

käeraudu.

Käskkirjas on kirjeldatud 25.01.2025 toimunud sündmusi: kaebaja ütles kella 13.20 paiku

vanglaametnikule, et kui ta vabaneb, siis otsib ta ametniku üles ja paneb tema maja põlema,

kella 15 paiku lõhkus oma kambrit, ametnikku nähes sõimas, kasutas ebatsensuurseid ja

solvavaid väljendeid ning ütles ametnikule kaks korda, et „annab temale nuga“. Eeltoodu

kohta esitasid ettekande kolm erinevat valvurit (dtl 23-24).

Vastustaja asus seisukohale, et kaebaja ähvardas ametnikke raskete kehavigastuste

tekitamisega. Täiendavate julgeolekuabinõude kasutamine on vajalik ohutuse tagamiseks,

õigusrikkumiste toimepanemise takistamiseks ja ründe toimumise tõenäosuse

minimeerimiseks. Käeraudu kohaldatakse kokkupuutel ametnikega. Vastustaja andis käskkirja

ilma kaebajat ära kuulamata (haldusmenetluse seaduse § 40 lg 3 p 1), kuna esines vajadus

kasutada ohjeldusmeetmeid viivitamata.

2. Kaebaja esitas 26.01.2025 vastustajale vaide (reg nr 2-25/2-2/1108, dtl 22), milles leidis,

et süüdistus, mis talle esitati, on alusetu. Käskkirjas pole kirjas, millist valvurit kaebaja

ähvardas ja kes oli valvur, kes ettekande tegi. Kirjas on ainult see, et alusetult võttis kaebajalt

vabaduse A. Lütter.

3. Kaebaja esitas 26.01.2025 vastustajale kahju hüvitamise taotluse (reg nr 2-25/2-2/1100,

dtl 70). Taotluse üheks aluseks oli, et 25.01.2025 võeti kaebajalt alusetult vabadus

valekaebuste põhjal, käskkirjas pole kirjas, kes valvuritest kaebuse tegi ning mis on ettekande

number. Süüdistus kaebaja suhtes on alusetu. Kaebaja nõudis sel alusel hüvitist 3000 eurot.

Kaebajal oli mitmeid etteheiteid vanglaametnikele. S.h väitis kaebaja, et konflikt algas

seetõttu, et kaebaja soovis saada tahvelarvutit, kuid ei saanud seda, kaebajat ei viidud

jalutama ja pesema ning tema kambris keerati vesi kinni.

4. Kaebaja esitas 30.01.2025 Tartu Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse vaidlustatud

käskkirja alusel täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise keelamiseks. Tartu Halduskohus

jättis taotluse 17.02.2025.a määrusega läbi vaatamata, kuna kaebaja ei tasunud riigilõivu.

Määrus jõustus 05.03.2025.

5. Vastustaja lõpetas kaebaja suhtes käeraudade kohaldamise 14.02.2025 (dtl 61). Käskkirjas

on öeldud, et kaebaja ei ole viimase kahe nädala jooksul näidanud üles agressiivsust ametnike

suhtes. Kaebaja suhtes oli enne vaidlustatud käskkirja andmist kohaldatud ka muid

täiendavaid julgeolekuabinõusid, nende kohaldamine jätkus.

6. Vastustaja tagastas 25.02.2025.a otsusega nr 1-8/2-25/25-2 (dtl 60) määruse punktis 2

nimetatud vaide seda läbi vaatamata, kuna vaidlustatud käskkiri ei avalda enam kaebajale

mõju.

7. Vastustaja jättis 01.04.2025.a otsusega nr 1-9/2-25/47-2 (dtl 62-69) määruse punktis 3

nimetatud kahju hüvitamise taotluse rahuldamata. Vastustaja asus seisukohale, et vaidlustatud

käskkiri oli õiguspärane. Vanglal tekkis põhjendatud kahtlus, et kaebaja kujutab endast ohtu

ametnikele. Sellise ohu ning edaspidise ründe toimumise minimeerimiseks tuli kohaldada

kaebaja suhtes käeraudu. Käskkirja ei muuda õigusvastaseks see, et nimeliselt ei ole välja

toodud ettekande koostanud ametnikku ja ettekande numbrit. Vaidlustatud käskkirjast nähtub

selle andmise faktiline ja õiguslik alus.

Vaidlustatud käskkirja alusel ei ole piiratud kaebaja vanglasisest liikumist ja

suhtlemisvabadust või otsustatud tema eraldatud kambrisse paigutamise üle. Neid abinõusid

kohaldati kaebaja suhtes 20.12.2024.a käskkirja nr 2-24/1-2/338 alusel. Vaidlustatud

käskkirjaga kohaldati lisaks varasematele abinõudele täiendavalt ohjeldusmeedet (käeraudu)

kaebaja liikumisel väljaspool kambrit ja ametnike sisenemisel kambrisse. Kambris ja

jalutuskäigul viibimise ajal kaebaja suhtes käeraudu ei kohaldatud. Abinõul ei ole vabaduse

võtmise kvaliteeti ja kaebajal ei ole kahju tekkinud.

Otsuses on kirjeldatud 25.01.2025.a sündmusi, s.h välja toodud, et sel päeval koostati kaebaja

suhtes seitse ettekannet:

1) 08.20 kasutas valvuri suhtes ebaviisakaid ja solvavaid väljendeid (ettekanne 2-25-317);

2) 09.00 tekitas kambris uputuse, kasutas valvuri suhtes solvavaid ja ebaviisakaid

väljendeid, peksis mõlki talle väljastatud metallist kausi ja kruusi (ettekanne 2-25-318);

3) 10.20 kasutas valvuri suhtes ebaviisakaid ja solvavaid väljendeid (ettekanne 2-25-319);

4) 11.23 kasutas valvuri suhtes ebaviisakaid ja solvavaid väljendeid (ettekanne 2-25-320);

5) 12.40 kasutas valvuri suhtes ebaviisakaid ja solvavaid väljendeid (ettekanne 2-25-323);

6) 13.20 kasutas valvuri suhtes ähvardavaid väljendeid (ettekanne 3-25-322);

7) 15.00 lõhkus kambrit, kui ametnik kambrisse vaatas, siis kasutas ebaviisakaid ja

solvavaid väljendeid ning lubas ametnikule nuga anda (ettekanne 2-25-324).

8. Kaebaja esitas 27.02.2025 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotles vaidlustatud

käskkirja õigusvastasuse tuvastamist ja mittevaralise kahju hüvitamist. Kaebaja hinnangul

tehti 25.01.2025 tema kohta valekaebus, mille alusel piirati tema vabadust alusetult ja

õigusvastaselt.

Kohus selgitas 13.06.2025.a määruses kaebajale, et tuvastamiskaebuse esitamise eeldused ei

ole täidetud. Kaebaja teatas 17.06.2025, et ta soovib esitada vaidlustatud käskkirja tühistamise

nõude. Kaebaja täpsustas, et ta taotleb mittevaralise kahju hüvitamist seoses vabaduse võtmise

ja väärikuse alandamisega. Kaebaja esitas taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks.

Kohtu seisukoht

9. Kaebaja on esitanud liitkaebuse, mis sisaldab vaidlustatud käskkirja tühistamise ja

mittevaralise kahju hüvitamise nõudeid (HKMS § 37 lg 2 p 1 ja 4). Mõlema nõude puhul on

kaebuse aluseks, et vaidlustatud käskkiri ehk kaebajale käeraudade kohaldamine oli

õigusvastane.

10. Kohus tagastab kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 21 alusel,

kuna kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on

kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.

11. Vaidlustatud käskkirja alusel kohaldati kaebajale käeraudu ajavahemikul 25.01-

14.02.2025. Käeraudu kohaldati ajal, mil toimus kaebaja saatmine ja kui kaebaja kambris

viibisid ametnikud. Käeraudu ei kohaldatud ajal, mil kaebaja viibis kambris üksi või oli

jalutuskäigul.

Käeraudade kohaldamise õigusliku aluse moodustavad vangistusseaduse (VangS) § 69 lg 1, lg

2 p 5, § 701 lg 1 p 1. VangS § 69 lg 1 kohaselt kohaldatakse täiendavaid julgeolekuabinõusid

kinnipeetavale, kes süstemaatiliselt rikub vangistusseaduse või vangla sisekorraeeskirja

nõudeid, kahjustab oma tervist või on suitsiidi- või põgenemiskalduvustega, samuti

kinnipeetavale, kes on ohtlik teistele isikutele või vangla julgeolekule, täiendavaid

julgeolekuabinõusid võib kohaldada ka raske õiguserikkumise ärahoidmiseks. VangS § 69 lg

2 p 5 järgi on täiendava julgeolekuabinõuna lubatud ohjeldusmeetmete kasutamine. VangS §

701 lg 1 p 1 alusel on üheks ohjeldusmeetme liigiks käerauad.

Kohtupraktikas on välja kujunenud seisukoht, et täiendavaid julgeolekuabinõusid

kohaldatakse vanglas ohu ennetamiseks. Tegemist on prognoosotsusega, milles vangla annab

piiratud teabe põhjal hinnangu, et kaitstava õigushüve kahjustamine on tõenäoline.

Konkreetse meetme valikul on vanglal kaalutlusõigus. Kohus saab kontrollida vangla

hinnangute põhjendatust ja kaalutlusreeglite järgmist, kuid ei saa kontrollida täiendavate

julgeolekuabinõude kohaldamise otstarbekust.

12. Kaebaja suhtes kohaldati vaidlustatud käskkirjaga käeraudu ohutuse tagamiseks,

õigusrikkumiste toimepanemise võimaluste takistamiseks ning ründe toimumise tõenäosuse

minimeerimiseks. Ohjeldusmeetmete kohaldamise ajendiks olid 25.01.2025 toimunud

sündmused:

- kella 13.20 paiku kaebaja ütles valvur E. Tootsile „Usu mind kui ma vanglast vabanen ma

otsin su üles ja panen su maja põlema kus sa ka sees oled" (dtl 23);

- kella 15 paiku kaebaja lõhkus kambrit, ütles valvur L. Pärnjõele „munn“, „pede“,

„värdjas“, ütles kaks korda, et annab valvurile nuga, sündmus on salvestatud

kehakaameraga, valvur tundis kaebaja ähvardusest ohtu oma elule ja tervisele (dtl 24).

Kohtuasja dokumentide põhjal koostati kaebaja suhtes 25.01.2025 kokku seitse ettekannet, s.h

oli kaebaja kontrollimatu käitumine vältav ning juba hommikul tekitas kaebaja kambris

uputuse, mille tõttu kambris tuli vesi kinni keerata. Kaebaja väitel esitas valvur E. Toots tema

suhtes valekaebuse, valvur L. Pärnjõe väidetele ei ole kaebaja vastu vaielnud.

13. Kohtu hinnangul ei ole tõenäoline, et kohus hindab kaebuse sisulise lahendamise korral

vaidlustatud käskkirja õigusvastaseks. Kaebaja käitumine on tõendatud erinevate valvurite

ettekannetega. Kohaldatud abinõu mõjutas kaebaja igapäevast elu vähesel määral, üksnes

saatmise ja ametnike kambris viibimise ajal. Vastustaja ei ole eksinud kaebajast lähtuva

võimaliku ohu prognoosimisel või kohase ja proportsionaalse julgeolekuabinõu valimisel ja

kohaldamisel. Käskkirjast nähtub selle andmise faktiline ja õiguslik alus.

Kui vaidlustatud käskkiri oli õiguspärane, siis ei ole võimalik tühistamis- ega hüvitamisnõude

rahuldamine.

14. HKMS § 121 lg 2 p 21 eesmärgiks on tasakaalustada kaebuse võimaliku rahuldamise

korral kaebaja saadavat kasu või leevendust ning õigusemõistmisega seotud kulusid.

Kaebusega kaitstava õiguse riivet peetakse väheintensiivseks, kui kaebuse aluseks oleva

subjektiivsete õiguste rikkumise tuvastamise korral tuleks asuda seisukohale, et kaebajale

tekkinud negatiivne tagajärg on sedavõrd kerge, et kaebuse rahuldamise korral kaebaja saadav

kasu või leevendus oleks ebaproportsionaalselt väike võrreldes õigusemõistmisega seotud

kuludega1.

Kohtu hinnangul ei riivanud vaidlustatud käskkiri kaebaja õigusi intensiivselt. Kaebajal

tekkinud negatiivseks tagajärjeks on, et kaebajal tuli taluda käeraudade kohaldamist väga

piiratud ajavahemikel ja eeldustel. Kaebaja ei ole välja toonud mingeid täiendavaid asjaolusid

seoses käeraudade kohaldamisega. Vaidlustatud käskkiri ei mõjutanud kaebaja liikumisõigust

või -vabadust või muude kinnipeetava õiguste teostamist. Kaebaja oli vaidlustatud käskkirja

andmise ajal juba paigutatud eraldatud lukustatud kambrisse 20.12.2024.a käskkirja nr 2-24/1-

2/338 alusel (selle käskkirja tühistamise nõude esitas kaebaja kohtuasjas 3-25-168). Piirang ei

takistanud kaebajal kasutada õigust viibida iga päev üks tund vabas õhus. Käeraudade

kohaldamist ei käsitleta üldjuhul väärikust alandavana, kui meedet on rakendatud seoses

õiguspärase kinnipidamisega ja see ei hõlma üle mõistlikult vajaliku jõu kasutamist või

avalikku eksponeerimist (Euroopa Inimõiguste Kohtu lahend asjas Jeret vs Eesti, kaebus nr

42110/17 p 54 ja selles viidatud lahendid). Piirangut ei saa käsitleda vabaduse võtmisena.

Hüvitamisnõude puhul seisneb kaebaja võimalik kasu rahalise hüvitise saamises ning

kohaldatav on lisaks eeltoodule ka HKMS § 133 lg 1. Selle sätte kohaselt peetakse kaebusega

1 Seletuskiri halduskohtumenetluse tõhustamiseks halduskohtumenetluse seadustiku, riigilõivuseaduse ja riigi

õigusabi seaduse muutmise seaduse eelnõu 496 SE I juurde, lk 22.

kaitstava õiguse riivet väheintensiivseks, kui tegemist on varaliselt hinnatava hüvega ja hüve

väärtus ei ületa 1000 eurot.

Kaebaja taotleb kahju hüvitamist kohtu äranägemisel. Isegi kui vaidlustatud käskkiri oleks

osutunud õigusvastaseks, ei ole kohtuasja asjaoludel reaalne, et kohus määrab rahas

hüvitamisele kuuluva mittevaralise kahju suuruseks 1000 eurot või rohkem.

15. Kokkuvõttes on HKMS § 121 lg 2 p 21 kohaldamise eeldused täidetud ja kohus tagastab

kaebuse.

Kaebuse tagastamise korral ei vaja lahendamist kaebaja taotlus riigilõivu tasumisest

vabastamiseks.

16. Kohus asendab HKMS §175 lg 3 alusel määruse avaldamisel kaebaja nime tähemärgiga.

Kaebaja esitab halduskohtule arvukalt kaebusi ning reeglina esitab taotluse tema nime mitte

avaldada. Kui kaebaja oleks käesolevas kohtuasjas soovinud lahendi avaldamist täies mahus,

siis tuleb kaebajal teatada sellest kohtule enne lahendi jõustumist.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik Karin Jõks