3-25-2049/14 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Maret Hallikma

Otsuse tegemise aeg ja koht

30.07.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-2049

Haldusasi

Tele2

Eesti

AS-i

kaebus

Haridus-

ja

Teadusministeeriumi riigihankes „Tartu-Viljandi-

Tallinn kiudoptiliste liinide kasutusõigus“ (viitenumber

289789) 08.05.2025 otsuste peale tunnistada vastavaks

ja edukaks Telia Eesti AS pakkumus ning riigihangete

vaidlustuskomisjoni 12.06.2025 otsusele vaidlustusasjas

nr 120-25/289789

Menetlus riigihangete

vaidlustuskomisjonis

Tele2 Eesti AS-i vaidlustus Haridus- ja

Teadusministeeriumi riigihankes „Tartu-Viljandi-

Tallinn kiudoptiliste liinide kasutusõigus“ (viitenumber

289789) 08.05.2025 otsuse peale tunnistada vastavaks ja

edukaks Telia Eesti AS pakkumus

Menetlusosalised

Kaebaja (vaidlustaja) – Tele2 Eesti AS, volitatud

esindaja Anna Pauliina Sutt

Vastustaja (hankija) – Haridus- ja Teadusministeerium,

volitatud esindaja Mattias Suumann

Kolmas isik – Telia Eesti AS, volitatud esindaja Kristi

Rohtmets

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Kuulutada haldusasja nr 3-25-2049 menetlus kinniseks osas, mis puudutab Riigihangete

vaidlustuskomisjoni poolt kohtule esitatud kolmanda isiku pakkumuse (dtl 293-294)

uurimist ja Riigihangete vaidlustuskomisjoni poolt kohtule esitatud vaidlustusmenetluse

materjalide (dtl 139-292), uurimist osas, mis sisaldavad kolmanda isiku vastuseidt

hankijale (sõnumi ID 956916 ja 953822).

2. Eemaldada kaebaja eelnimetatud dokumentide uurimisest ning mitte teha neid talle

kättesaadavaks. Kaebajal on võimalik Riigihangete vaidlustuskomisjoni materjalidega

tutvuda osas, kus kolmanda isiku vastused on eemaldatud (dtl 332-621).

3. Jätta kaebus rahuldamata.

4. Menetlusosaliste menetluskulud jätta nende endi kanda.

3-25-2049

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 10

päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 11.08.2025, mis

on puhkepäevale langevale tähtpäevale järgnev esimene tööpäev. Kui apellant ei ole

apellatsioonkaebuses märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta

on nõus kirjaliku menetlusega.

Hankeasjas ei saa esitada vastuapellatsioonkaebust.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Haridus- ja Teadusministeerium (hankija või vastustaja) viib läbi avatud hankemenetluse

riigihanget nimetusega „Tartu-Viljandi-Tallinn kiudoptiliste liinide kasutusõigus“ (viitenumber

289789), mille objektiks on Tartu-Viljandi-Tallinn kiudoptiliste liinide kasutusõigus kuni aastani

2034.

2. Hankija on avaldanud riigihanke alusdokumendid (RHAD), sh riigihanke tehnilise kirjelduse (TK,

dtl 7-8).

3. Hankija tegi 07.05.2025 kõrvaldamise aluste otsuse, millega tunnistas vastavaks Elisa Eesti AS

pakkumuse nr 544434, Tele2 Eesti Aktsiaseltsi (kaebaja) pakkumuse nr 545731 ja Telia Eesti AS

(kolmas isik) pakkumuse nr 547874 (dtl 10-12). Seejärel tegi hankija 08.05.2025 teatavaks edukaks

tunnistamise otsuse, millega otsustati tunnistada edukas Teila Eesti AS pakkumus (dtl 13-7).

4. Tele2 Eesti AS esitas 16.05.2025 riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO) vaidlustuse (dtl 18-

45,) hankija otsuste, millega tunnistati vastavaks ja edukaks Telia Eesti AS pakkumus, kehtetuks

tunnistamiseks. Hankija ja kolmas isik esitasid vaidlustusmenetluse ajal mõlemad enda esmase ja

täiendavad seisukohad (dtl 46-54 ja 55-63).

5. VAKO 12.06.2025 otsusega vaidlustusasjas nr 120-25/289789 (VAKO otsus, dtl 64-77) jäeti

kaebaja vaidlustus täies ulatuses rahuldamata.

6. Tele2 Eesti AS esitas 20.06.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotleb Haridus- ja

Teadusministeeriumi 07.05.2025 otsuste tühistamist Telia Eesti AS pakkumuse vastavaks ja edukaks

tunnistamise osas ning riigihangete vaidlustuskomisjoni 12.06.2025 otsuse vaidlustusasjas nr 120-

25/289789 tühistamist.

7. Kohus võttis 20.06.2025 määrusega kaebuse menetlusse, tunnistas vastustajaks Haridus- ja

Teadusministeeriumi, kaasas kolmanda isikuna menetlusse Telia Eesti AS ning määras kaebuse

läbivaatamise kirjalikus menetluses ja kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aja.

8. Vastustaja esitas 27.06.2025 vastuse kaebusele (dtl 622-625) ning kolmas isik esitas seisukoha

02.07.2025 (dtl 629-637).

9. VAKO esitas kohtule vaidlustusmenetluse materjalid kolmes osas, mis kaebajale avaldatakse osas,

milles need ei sisalda kolmanda isiku ärisaladust.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebaja seisukohad

10. VAKO-sse esitatud vaidlustus põhines kolmel argumendil kuid kohtumenetluses tugineb kaebaja

neist vaid ühele: kolmanda isiku pakkumus tulnuks tagasi lükata, kuna kolmas isik kavatseb teenuse

osutamisel kasutada kiudoptilist liini, mille optilised kiud ei vasta TK punktis 11.1 sätestatud

nõuetele.

11. TK versioon 3 seab teenuse osutamisel kasutatavale optilisele kiule järgnevad nõuded: Punkt 2:

„Pakutavas kiudoptilises liinis peab olema kaks optilist kiudu, mis vastavad standardile ITU-T G.652

2(6)

3-25-2049

või on sellega ühilduvad.“ Viidatud standardi (dtl 78-107, tabel 1) kohaselt on maksimaalne lubatud

sumbuvus lainepikkusel 1550 nm 0,35 dB/km. TK punkt 11 kohaselt peavad pakutavad optilised kiud

vastama järgmistele tingimustele: „11.1 Sumbuvus mitte rohkem kui 0.24 dB/km 1550 nm

lainepikkusel“. Tehniliselt tähendab sumbuvus optilises kius valguse intensiivsuse vähenemist, kui

see liigub läbi optilise kiu. Seda väljendatakse tavaliselt detsibellides kilomeetri kohta (dB/km).

Suurem sumbuvus tähendab rohkem kaotsiläinud signaali, mis halvendab andmeedastuse kvaliteeti ja

ulatust.

12. Vaidlust ei ole, et TK p-s 11.1 sätestatud nõude kohalduvuse osas. Vaidlus seisneb asjaolus, kas

kolmanda isiku poolt esitatud pakkumus ning kolmanda isiku poolt hanke raames rendile pakutav

optiline kiud vastab antud nõudele.

12.1. Kaebaja põhistas VAKO menetluses, et kolmas isik kavatseb hankelepingu täitmisel kasutada

Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutuse (edaspidi ka: ELA SA), s.t. kolmanda isiku renditoodet. Kuigi

kaebajal puudub juurdepääs kolmanda isiku pakkumuse koosseisus esitatud kaabliskeemile, ei ole

kolmas isik ega hankija seda väidet ELA SA renditoote kasutamist ümber lükanud.

12.2. Olukorras, kus kolmas isik kasutab teiste rendileandjate (eelduslikult ELA SA) kiude, on vajalik

hinnata kasutatava renditoote teenusepakkuja teenuse vastavust TK nõuetele. Rendileandjal on

tavapäraselt õigus teha muudatusi teenuse osutamiseks kasutatavas tehnilises lahenduses, sh

kaablitootjate valikus. Seetõttu ei ole kohane viide üksnes kaabli tootjate standarditele, kuivõrd

teenuse osutamiseks kasutatav kaabel võib ajas muutuda.

12.3. Vastavalt ELA SA kiupaari rendi tootetingimustele (dtl 108) on ELA SA vahendusel pakutava

kiu maksimaalne sumbuvus 1550 nm lainepikkuse korral 0,3 dB/km (tingimuste p 2.3) ehk suurem

kui hankija poolt ette nähtud ja TK-s kirjeldatud 0,24 dB/km. Tootetingimuste kohaselt ei ole

garanteeritud minimaalset sumbuvust. Punktis 4.6 kirjeldatud õigus teenuse osutamise tingimusi

ühepoolselt muuta on sätestatud ka ELA SA poolt kehtestatud ja kehtivates valguskaabli kiu

rendilepingu tüüptingimuste punktis 2.2 (d), mistõttu ei olegi ELA SA poolt võimalik tagada ELA SA

renditoote kasutamisel madalamat sumbuvust kui 1550 nm lainepikkuse korral 0,3 dB/km (vt dtl 109-

123). Vastavat kinnitust TK-s nõutud sumbuvuse tagamiseks ei ole andnud ka rendileandja ehk ELA

SA ise, mistõttu ei ole ka kohane, et hankija või kolmas isik võiks sellise kinnituse rendileandja poolt

anda või seda eeldada. Järelikult viidatud ELA SA kiupaari renditingimused kinnitavad, et kolmanda

isiku pakkumus ei vasta TK punktile 11.1 ning tulnuks seetõttu tagasi lükata.

13. Riigihangete seaduse (edaspidi RHS) § 114 lg 2 alusel oleks hankija pidanud kontrollima

kolmanda isiku pakkumuse vastavust riigihange alusdokumentides esitatud tingimustele sisuliselt.

Kolmanda isiku pakkumuse vastavuse kontroll on ebapiisav. Olukorras, kus kolmas isik kavatseb

hankelepingu täitmisel kasutada ELA SA kiupaari, mis TK punkti 11.1 nõuetele ei vasta, on tegemist

sisulise mittevastavusega ning kolmanda isiku pakkumus tulnuks tagasi lükata.

14. Hankes avaldatud hindamiskriteeriumite järgi hinnati pakkumust järgmise näitaja põhjal:

maksumus, vähim on parim (osakaal 100). Kolmanda isiku pakkumuse maksumus oli 12 880,00

eurot, kaebaja pakkumuse kogumaksumus oli 19 399,00 eurot. Järelikult, kolmanda isiku pakkumuse

tagasilükkamise korral oleks kaebaja pakkumus saanuks 100 väärtuspunkti ning osutunud edukaks.

Vastustaja (hankija) seisukohad

15. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata.

15.1. Kaebaja ei sea kahtluse alla tootja spetsifikatsiooni tõepärasust ega toote (optilise kaabli)

vastavust hanke tehnilisele kirjeldusele. Kasutatava kaabli omadused ei muutu sellest, milline on

kasutajate omavahelised õiguslikud suhted. Kaebuses on omistatud põhjendamatult tähtsust

võimalusele, et kolmas isik võib olla ei osta nõuetele vastavat kaablit, vaid saab selle kaabli

kasutusõiguse läbi rendilepingu.

3(6)

3-25-2049

15.2. Ekslik on arutlus, mille kohaselt rendi puhul ei saa lähtuda tootja spetsifikatsioonist, kuivõrd

võimaliku rendileandja poolt teenuse osutamiseks kasutatav kaabel võib ajas muutuda. Muutuda võib

ka kolmanda isiku omandis olev teenuse osutamiseks kasutatav kaabel. Mõlemal juhul tagavad

võimaliku uue kaabli vähemalt samaväärseid tehnilisi omadusi pooltevahelised lepingulised suhted,

näiteks vastustaja ja kolmanda isiku vahel hankelepingu punktid 1.1. ja 4.1.

15.3. Liigset rõhku on kaebuses pandud võimaliku rendileandja avaldatud tüüptingimustele,

arvestamata asjaoluga, et kui tüüptingimus on sisult vastuolus lepingupoolte poolt eraldi kokku

lepitud tingimusega, kehtib eraldi kokku lepitud tingimus.

15.4. Alusdokumentides toodud tehnilise kirjelduse tingimuste sisulise kontrollimise osas on hankija

alusdokumentides lähtunud pakkuja kinnituse piisavusest. Kaebaja on pidanud seda sobivaks, jättes

riigihanke alusdokumendid vaidlustamata. Kuigi hankija saanuks ka lähtuda pakkujate pakkumusega

koos esitatud kinnitusest, et nende pakkumused vastavad hanke alusdokumentides sätestatud

tingimustele (vastavustingimus nr 1), küsis hankija sumbuvusele vastavuse täiendavalt üle

(riigihangete registri sõnumid), millele sai täiendavat kindlust andvad vastused.

Kolmanda isiku seisukoht

16. Kolmas isik on veendunud, et tema pakkumus vastab kõigile riigihanke alusdokumentides

(RHAD) sätestatud nõuetele. Kolmas isik on esitanud oma pakkumuse koosseisus kõik RHAD-is

nõutud dokumendid ja info, mida hankija on pakkumise vastavuse ja edukuse hindamisel

nõuetekohaselt kontrollinud.

16.1. Kaebuse kohaselt on kaebaja seisukohal, et kolmanda isiku pakkumus ei vasta tehnilise

kirjelduse (TK) punktis 11.1. kehtestatud (optilise kiu sumbuvuse) nõudele. Seejuures on kaebaja

ainuke väide, et kolmanda isiku pakkumus ei saa sellele nõudele vastata, kui kolmas isik kasutab

teenuse osutamiseks ELA SA teenust. Nagu kolmas isik ka vaidlustusmenetluse raames selgitas, ei

ole selline automaatne järeldus õige.

16.2. Kaebuse lisana on kaebaja esitanud ELA SA tootetingimused. Viidatud dokumendi punkti 2.2.

kohaselt vastab valguskaabli kiud rahvusvahelisele standardile ITU-T G652-D. Kaebaja ei ole

väitnud, et sellisele standardile vastav kaabel ei saa vastata TK p 11.1. nõudele. Ainuke argument,

millele kaebaja on kaebuse rajanud, põhineb faktil, et viidatud ELA SA tootetingimuste punktis 2.3.

on ELA SA sumbuvuse osas kehtestanud leebema tingimuse, lubades suuremat sumbuvust kui on

hankija poolt TK-s sätestatu. Sõltumata sellest, mis põhjusel on ELA SA oma tootetingimustes

sumbuvuse suhtes leebema tingimuse kehtestanud, ei muuda see tõsiasja, et tegelik sumbuvus ei

tulene teenusepakkuja tingimustest, vaid sõltub reaalsetest asjaoludest.

16.3. Kolmandale isikule teadaolevalt puudub standard, mis sätestaks kaablile sumbuvuse 0,24 db/km

1550 nm lainepikkusel. Seetõttu ei saa TK-s sätestatud nõudele vastamiseks lähtuda üksnes standardi

nõuetest, vaid tuleb arvestada ka kaabli tootja tingimustega. Eksitav on kaebaja väide, nagu oleks

VAKO oma otsuses asunud seisukohale, et optiliste kiudude vastavuse kontrollimisel on asjakohane

tugineda üksnes optilise kaabli tootja spetsifikatsioonile. VAKO on oma otsuses kinnitanud, et tootja

spetsifikatsioonile tuginemine on asjakohane. VAKO ei ole väljendanud, nagu oleks see ainuke

asjaolu, mille alusel vastavuse kontrolli on võimalik teostada.

16.4. Kaebaja väide, nagu ei oleks hankija teostatud pakkumuste vastavuse kontroll olnud piisav ega

sisuline, ei ole õige. RHS § 114 lg 1 lausest 1 ja lg 2 tuleneb, et hankija hindab pakkumuste vastavust

RHAD-s sätestatud tingimustele ja lükkab pakkumuse tagasi, kui see RHAD-s esitatud tingimustele ei

vasta. Pakkumuste vastavuse hindamine ei saa seega minna kaugemale RHAD-i tingimustest. RHAD

seab piirangud hankija kontrolli ulatusele, kuna pakkumuse vastavust tuleb kontrollida üksnes ja

ainult RHAD-s esitatud tingimuste alusel. Pakkumuste hindamine on hankija pädevuses.

Vaidlustusmenetluses ega halduskohtumenetluses ei toimu pakkumuste hindamist. Neis menetlustes

4(6)

3-25-2049

kontrollitakse, kas hankija on hinnanud pakkumuste vastavust õiguspäraselt, st vastavalt RHAD-ile ja

RHS-i sätetele.

16.5. Hankija pädevuses on otsustada ja RHAD-s ette näha see, mille alusel ja kuidas pakkumuse

vastavust kontrollitakse. Antud hankes kinnitab RHAD-i kohaselt pakkuja pakkumuse esitamisega

kõigi riigihanke alusdokumentides esitatud tingimuste ülevõtmist (seega piirdus hankija pakkuja

kinnitusega), ning pakkumuse koosseisus tuli esitada kaablivõrgustiku (ühendusliinide) skeem ja

kaablivõrgustiku omandi- või edasimüügiõigust tõendav dokument. Sellega olid ka määratud

pakkumuste vastavuse kontrolli piirid. Pakkumuse dokumentide koosseis ja hankijapoolne

pakkumuste kontrolli ulatus ei sõltu teiste pakkujate avaldatud kahtlustest.

16.6. Kolmas isik on pakkumuse koosseisus esitanud kõik nõutavad kinnitused ja dokumendid. Veelgi

enam, kolmas isik esitas pakkumuse koosseisus ka eraldiseisva tehnilise kirjelduse, milles kirjeldas

pakutava teenuse tingimusi. Seega on hankijal saanud teostada pakkumuse vastavuse kontrolli, on

seda teinud õiguspäraselt ja RHAD-ile vastavas ulatuses.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

17. VAKO on kohtule esitanud dokumendid kolmes osas: kolmanda isiku pakkumus (dtl 293-294);

vaidlustusmenetluse materjalid (dtl 139-292), mis sisaldavad kolmanda isiku vastuseid hankija

küsimustele (sõnumi ID 956916 ja 953822) ning samad materjalid selliselt, kus kolmanda isiku

vastused on eemaldatud (dtl 332-621). Kolmanda isiku pakkumus ja vastused hankija küsimustele

sisaldavad teavet, mis on käsitatav kolmanda isiku ärisaladusena ning ehkki kaebaja on kaebuses

tõstatanud küsimuse kolmanda isiku pakkumuse vastavuses, ei kaalu kaebaja ega menetlusväliste

isikute huvi asja materjalidega tutvumiseks üles kolmanda isiku ärisaladuse kaitse vajadust. Kohtul on

võimalik asja lahendamisel neid dokumente uurida ning kaebuses tõstatatud küsimusi kontrollida.

Seetõttu tuleb käesoleva haldusasjas menetlus kuulutada HKMS § 77 lg 1 ja tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 38 lg 1 punkti 6 alusel kinniseks osas, mis puudutab VAKO poolt esitatud,

kolmanda isiku ärisaladust puudutavate dokumentide uurimist ning eemaldada nende dokumentide

uurimisest kaebaja vastavalt HKMS § 79 lg 1 punktile 5.

18. Kohtule esitatud kaebuses on Tele2 Eesti AS vaidlustanud hankija otsused kolmanda isiku

pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamise osas, sest leiab, et kolmanda isiku pakkumus tulnuks

tagasi lükata, kuna eeldatavasti kavatseb kolmas isik teenuse osutamisel kasutada kiudoptilist liini,

mille optilised kiud ei vasta TK punktis 11.1 sätestatud nõuetele. Kaebaja leiab, et hankija ei ole

kolmanda isiku pakkumuse vastavust piisava põhjalikkusega kontrollinud.

19. TK versioon 3 seab teenuse osutamisel kasutatavale optilisele kiule järgnevad nõuded: Punkt 2:

„Pakutavas kiudoptilises liinis peab olema kaks optilist kiudu, mis vastavad standardile ITU-T G.652

või on sellega ühilduvad.“ Viidatud standardi (dtl 78-107, tabel 1) kohaselt on maksimaalne lubatud

sumbuvus lainepikkusel 1550 nm 0,35 dB/km. TK punkt 11 kohaselt peavad pakutavad optilised kiud

peavad vastama järgmistele tingimustele: „11.1 Sumbuvus mitte rohkem kui 0.24 dB/km 1550 nm

lainepikkusel“. Vaidlust ei ole, et TK p-s 11.1 sätestatud nõude kohalduvuse osas, see tähendab selles,

et pakutava kiudoptilise liini puhul peab sumbuvus olema mitte rohkem kui 0.24 dB/km 1550 nm

lainepikkusel. Vaidlus seisneb asjaolus, kas kolmanda isiku poolt esitatud pakkumus ning kolmanda

isiku poolt hanke raames rendile pakutav optiline kiud vastab antud nõudele ning kas hankija on läbi

viinud kolmanda isiku pakkumuse vastavuse kontrolli piisava põhjalikkusega.

20. Leian, et kaebuse rahuldamiseks ei ole alust. Nõustun siinjuures VAKO otsuse põhjendustega

ning ei pea vajalikuks neid siinkohal üksipulgi korrata. Vastuseks kaebusele märgin järgmist:

21. RHS § 114 lg-st 2 tulenevalt lükkab hankija pakkumuse tagasi, kui see ei vasta RHAD-s esitatud

tingimustele või isegi pakkuja antud selgituste põhjal ei ole võimalik üheselt hinnata tema pakkumuse

vastavust RHAD-s esitatud tingimustele.

5(6)

3-25-2049

21.1. RHAD-i „Vastavustingimused“ sätestavad, et pakkuja peab kinnitama, et pakkumus vastab

hanke alusdokumentides nõutule. Kolmas isik on oma pakkumuses sellise kinnituse andnud. RHAD-

is ei ole nõutud pakkumuse vastavuse tõendamiseks TK p-ile 11.1 täiendavate dokumentide esitamist.

Kohtupraktikas on leitud, et kui asjaomane seadus ei sätesta teisiti võib hankija otsustada, kas ta

usaldab pakkujate kinnitusi või nõuab vastavate asjaolude kindlakstegemiseks tõendeid.

Hankemenetlus põhineb suurel määral pakkujate ühepoolsetel kinnitustel ja hankija võimalusel neid

usaldada (RKHKo 19.12.2019 asjas nr 3-19-1464, p 16). Seetõttu on VAKO õigesti leidnud, et

vaidlusaluse hanke puhul ei olnud nõutav lisadokumentide esitamine ning hankija võis pidada

piisavaks pakkumuses pakkuja kinnituse esitamist, et tema pakkumus vastab hanke alusdokumentides

nõutule.

22. Hankija on siiski pidanud vajalikuks kolmanda isiku pakkumuses toodud kinnitust täiendavalt

täpsustada, esitades kolmandale isikule riigihangete registri vahendusel küsimuse (ID 956916),

paludes pakkujal veel kord kinnitada, et ta saab pakkuda hanketingimustele vastavat kiudoptilist liini.

Kolmas isik on hankija küsimusele vastates sellise kinnituse andnud, esitades ka sisulise selgituse

viitega kasutatava optilise kaabli tootja poolsetele spetsifikatsioonidele (mille kohaselt on kaabli

maksimaalne sumbuvus isegi parem kui TK-s nõutud) ja veel kord kinnitanud (vt dtl 287), et ta tagab

pakkumise vastavuse TK-s sätestatud sumbuvuse nõude tingimustele kõikides trassi lõikudes. Hankija

ei ole pidanud vajalikuks täiendavate dokumentide nõudmist ja on pakkumuses sisalduvale

kinnitusele ja kolmanda isiku täiendavatele selgitustele tuginedes pakkumuse vastavaks tunnistanud.

Kuivõrd RHAD-s ei olnud täiendavate dokumentide esitamise nõuet sätestatud, oli hankija selline

tegevus ja seega ka kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistamine kooskõlas RHS § 114 lg-tega 1

ja 2.

23. Ehkki ülalviidatust tulenevalt saab pakkumuse vastavaks lugeda juba kolmanda isiku kinnituse

põhjal, on VAKO täiendavalt analüüsinud ka küsimust, kas optilistele kiududele kehtestatud

tingimusele (TK p 11.1) vastavuse tõendamisel (ja vastavuse kontrollimisel) on asjakohane tugineda

optilise kaabli tootja spetsifikatsioonile, mis kinnitab kolmanda isiku pakkumuse vastavust. VAKO

leidis, et tootja spetsifikatsioonile tuginemine on muuhulgas asjakohane ja tootja spetsifikatsioonile

tuginemist ei saa pidada tingimusliku pakkumuse esitamiseks kolmanda isiku poolt. Nõustun VAKO

sellekohase seisukohaga. Kolmanda isiku pakkumuse vastavus TK tingimustele oli seega

nõuetekohaselt kinnitatud ja RHAD kohaselt ei olnud hankijal kohustust nõuda pakkujalt mistahes

täiendavate dokumentide esitamist. Kui kaebaja leiab, et selliste dokumentide esitamine taoliste

hangete puhul on igal juhul vajalik, tulnuks kaebajal juhtida hankija tähelepanu sellisele vajadusele

enne pakkumuste esitamise tähtpäeva.

24. Eeltoodut kokkuvõttes leian, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.

Menetluskulud

25. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse

rahuldamata jätmisega on otsus tehtud kaebaja kahjuks. Hankija ega kolmas isik ei ole

menetluskulude väljamõistmise taotlust esitanud. Menetlusosaliste menetluskulud jäävad seega nende

endi kada.

(allkirjastatud digitaalselt)

Maret Hallikma

6(6)