Legislator Case Law & Legislation
2-24-10794/16 AI generated

2-24-10794/16 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Case Number 2-24-10794/16
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

1215/2012, 12. detsember 2012, kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja kättetoimetamisest (tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 696 lg 1 ja § 427).

Legislator headnote

AI generated

Art. 7 lg, Art. 25 lg, Art. 3 lg, Art. 4 lg, Art. 1 lg, Art. 4 lõike; 2-24-10794/16 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: 1215/2012, 12. detsember 2012, kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja kättetoimetamisest (tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 696 lg 1 ja § 427).

Keywords

AI generated
hail insurance right of common pasture technical barriers third-party collateral safe country of origin irregular pledge

Cited Legislation

AI generated
Art. 7 lg
Art. 25 lg
Art. 3 lg
seadustik (Zivilprozessordnung (ZPO) § 38) võimaldab juriidilistel isikutel sõlmida
Art. 4 lg
kättetoimetamisest (tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 696 lg 1 ja § 427).
Art. 1 lg
71 201 eurot ja viivise põhivõlalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud
Art. 4 lõike
kättetoimetamisest (tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 696 lg 1 ja § 427).
Art. 7 on
Art. 267 kolmas
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Indrek Parrest

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 30. juuli 2025

Tsiviilasja number

2-24-10794

Tsiviilasi

OÜ AGRILAND hagi PETKUS Technologie GmbH

vastu 71 201 euro ja viivise saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 19. novembri 2024. a määrus

Kaebuse esitaja ja liik

OÜ AGRILAND määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja OÜ AGRILAND (registrikood 10747906),

esindaja vandeadvokaat Andrus Lillo

Kostja PETKUS Technologie GmbH (registrikood

HRB 406033), esindajad vandeadvokaadid Raiko

Lipstok ja Erko-Andreas Roosik

Asja läbivaatamise viis

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta OÜ AGRILAND määruskaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu 19.

novembri 2024. a määrus muutmata.

2. Jätta rahuldamata OÜ AGRILAND määruskaebuses esitatud taotlus küsida

Euroopa Kohtult eelotsust Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) nr

1215/2012, 12. detsember 2012, kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja

täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades artikkel 7 lg 1 tõlgendamise ja

kohaldamise kohta.

3. Jätta määruskaebuse menetlusega seotud menetluskulud OÜ AGRILAND kanda.

4. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus mõistliku aja

jooksul pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest (tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 696 lg 1 ja § 427).

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. OÜ AGRILAND (hageja) esitas 15. juulil 2024 Tartu Maakohtule PETKUS Technologie

GmbH (kostja) vastu hagiavalduse, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõla

71 201 eurot ja viivise põhivõlalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras alates hageja ja kostja vahel 10. märtsil 2021 sõlmitud tolmueraldusseadme

müügilepingust taganemisest kuni põhivõla täitmiseni. Hageja palus jätta menetluskulud

kostja kanda.

Hageja ostis 2013. aastal kostja poolt toodetud läbivoolukuivati PETKUS 4000-19 DU

(kuivati). Kuivati paigaldati Oisu alevikkus Järvamaal. Pärast kuivati ostmist tekkis

kuivatist väljuva õhuga tolmusaasteprobleem. Hageja pöördus probleemi lahendamiseks

kostja kui kuivati müüja ja tootja poole. Hageja soovis, et kostja tegeleks kuivati

parandamisega (töövõtt). Kostja saatis 2021. a jaanuaris hagejale tolmueralduse

tööpõhimõtte skeemid ja joonise ning tegi sellele lahendusele tugineva hinnapakkumise.

Kostja oli seega valmis Eestis asuvat kuivatit remontima ja teatas, et kuivati remontimiseks

on vaja paigaldada kuivatile kostja toodetud tolmueraldusseade. Pooled leppisid 10. märtsil

2021 kokku kostja pakutud tolmueraldusseadme (tolmueraldusseade) müügis (leping).

Kostja pidi tellimuse kohaselt tarnima tolmueraldusseadme 14 nädala jooksul, s.o 24.

kalendrinädalaks. Hageja tasus 10. märtsil 2021 tolmueraldusseadme eest ettemakse 23 280

eurot.

Kostja ei tarninud tolmueraldusseadet tähtajaks. Kostja teatas 23. septembril 2021, et

tolmueraldusseade on valmis 40. kalendrinädalal. Kostja täpsustas 1. oktoobril 2021, et

tolmueraldusseade on 6. oktoobril 2021 laadimiseks valmis. Hageja tasus 7. oktoobril 2021

tolmueraldusseadme eest teise osamakse 40 161 eurot. Tolmueraldusseade transporditi 7.

oktoobril 2021 sihtkohta Oisu alevikku. Hageja tasus 28. jaanuaril 2022

tolmueraldusseadme eest viimase osamakse 7760 eurot. Hageja paigaldas mais 2022

tolmueraldusseadme kuivatile. Kostja käis 21. juulil 2022 kuivatit remontimas, sh.

tolmueraldusseadet paigaldamas ja seadistamas. Tolmueraldusseade ei lahendanud kuivati

tolmuprobleemi. Kostja spetsialistid käisid 30. augustil 2022 hageja juures probleemiga

tutvumas. Pooled uurisid pärast seda mitmeid variante kuivati tolmuprobleemi

lahendamiseks, kuid edutult. Tolmueraldusseade ei taganud kuivati tööd ettenähtud viisil.

Hageja andis 23. mail 2024 kostjale täiendava tähtaja oma lepingujärgse kohustuse

täitmiseks. Kostja keeldus kohustuste täitmisest. Hageja taganes VÕS § 116 lg 2 p-de 1, 2 ja

5 alusel lepingust. Hageja teeb taganemisavalduse hagiavalduses. Hageja soovib VÕS § 189

lg 1 alusel lepingu alusel kostjale üle antud 71 201 euro tagastamist.

Pooled ei sõlminud kohtualluvuse kokkulepet Saksamaa kohtu kasuks. Kostja viidatud

tüüptingimused ei saanud lepingu osaks. Kostja ei tutvustanud lepingu sõlmimise ajal

hagejale enda tüüptingimusi ega teatanud, kus hageja saaks nendega tutvuda.

Hagi allub Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1215/2012, 12. detsember

2012, kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja

kaubandusasjades (uuesti sõnastatud) (Brüssel I bis määrus) art 7 lg 1(b) teise alapunkti

alusel Eesti kohtule. Pooled sõlmisid segalepingu, mis koosnes kuivati remontimisest

(töövõtulepingu osa), selleks tolmueraldusseadme müügist (müügilepingu osa) ning

tolmueraldusseadme paigaldamisest ja seadistamisest (töövõtulepingu osa). Kostja

kinnitusel oli tolmueraldusseade vajalik kostjalt varasemalt ostetud kuivati tolmuprobleemi

lahendamiseks. Hagejal ei olnud tolmueraldusseadme ostmiseks eraldi huvi.

Tolmueraldusseade tuli toimetada Eestisse ja kostja kohustus selle lõplikult Eestis asuvale

kuivatile paigaldama ja seadistama. Kostja poolt hagejale teenuste osutamise koht on seega

Eestis.

2. Kostja palus jätta hagi läbivaatamata ja menetluskulud hageja kanda.

Hagi ei allu Eesti kohtule. Kostja tüüptingimuste kohaselt, millega hageja lepingu

sõlmimisel nõustus, alluvad hageja ja kostja õigussuhtest tulenevad vaidlused kostja

registrijärgsele ehk Saksamaa kohtule. Hagi allub kohtualluvuse kokkuleppe ja Brüssel I bis

määruse art 25 lg 1 alusel seega Saksamaa kohtule. Tolmueraldusseadme üleandmine

toimus Saksamaal. Kostja ei pidanud tolmueraldusseadet Eestisse transportima ega seda

hagejale üle andma. Kostja kui müüja kohustus andma tolmueraldusseadme vedajale üle

Wutha-Farnrodas, Saksamaal. Tolmueraldusseadme vedajale üleandmisega loeti kostja

üleandmise kohustus täidetuks ning asja kahjustamise või hävimise risk läks hagejale.

Kostjal ei olnud tolmueraldusseadme paigaldamise kohustust. Hagi allub kohtualluvuse

kokkuleppe puudumisel Brüssel I bis määruse art 7 lg 1(a) alusel samuti Saksamaa kohtule.

Hageja ja kostja õigussuhtele kohaldub Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni konventsioon

kaupade rahvusvahelise ostu-müügi lepingute kohta (CISG) ja Saksamaa õigus. Asjas

kohaldub CISG, kuna nii Eesti kui ka Saksamaa on CISG-i osalisriigid ja vaidlus kuulub

CISG-i kohaldamisalasse. Kostja tüüptingimuste kohaselt, millega hageja lepingu

sõlmimisel nõustus, kohaldub hageja ja kostja õigussuhtele Saksamaa õigus. Asjas kohaldub

kohaldatava õiguse kokkuleppe ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr

593/2008, 17. juuni 2008 , lepinguliste võlasuhete suhtes kohaldatava õiguse kohta (Rooma

I) art 3 lg 1 alusel Saksamaa õigus. Asjas kohaldub kohaldatava õiguse kokkuleppe

puudumisel Rooma I määruse art 4 lg 1(a) alusel samuti Saksamaa õigus, kuna kostja harilik

viibimiskoht on Saksamaal.

MAAKOHTU MÄÄRUS

3. Maakohus jättis 19. novembri 2024. a määrusega hagi läbivaatamata ja menetluskulud

hageja kanda.

Kohtualluvus saab Brüssel I bis määruse art 25 lg 1 järgi tuleneda poolte kokkuleppest.

Kohtul tuleb siiski kontrollida, kas kohtualluvuse kokkulepe sündis poolte selgelt ja täpselt

väljendatud kokkulangevate tahteavalduse tulemusena (EKo 7.07.2016, C-222/15, Hőszig

Kft. versus Alstom Power Thermal Services, p 37).

Lepingule kohaldub CISG, kuna hageja ja kostja asukohariigid on CISG-i osalisriigid ja

pooled ei ole välistanud CISG-i kohaldamist (CISG art 1 lg 1 ja art 6). Pooled vaidlevad,

kas nad sõlmisid kohalduva õiguse kokkuleppe, mille järgi kohaldub Saksa õigus. Poolte

kokkuleppest sõltumata kohaldub Rooma I määruse art 4 lõike 1(a) järgi Saksa õigus, kuna

kostja, s.o müüja harilik viibimiskoht, on Saksamaal. Saksamaa tsiviilkohtumenetluse

seadustik (Zivilprozessordnung (ZPO) § 38) võimaldab juriidilistel isikutel sõlmida

kohtualluvuse kokkuleppeid. Kostja tüüptingimuste p 12.2 näeb ette, et kohtualluvus on

kostja registrijärgse asukoha kohtul, kostja registrijärgne asukoht on Saksamaal.

Kohtualluvuse kokkulepe võib sisalduda tüüptingimustes, kui mõlema poole allkirjastatud

lepingu tekstis on sõnaselgelt tüüptingimustele viidatud või lepingus on otsesõnu viidatud

varasemale pakkumusele, milles on viide ühe poole tüüptingimustele, kui tüüptingimused

on teisele poolele edastatud (EKo 8.03.2018, C-64/17, Saey Home & Garden NV/SA versus

Lusavouga-Máquinas e Acessórios Industriais SA, p 29).

Hagejale 10. veebruaril 2021 tehtud pakkumises ja 10. märtsil 2021 poolte allkirjastatud

tellimuse kinnituses on viide, et tellimuse kinnitus põhineb kostja üldistel müügi- ja

tarnetingimustel ja tellimuse kinnitamisega nõustub ostja müüja üldiste äritingimustega.

Samas ei nähtu nimetatud dokumentidest, kust on kostja üldised müügi- ja tarnetingimused

leitavad. Asja materjalidest ei nähtu, et need tingimused oleksid hagejale edastatud. Hagejat

ei saa seega pidada avaldanuks kohtualluvuse kokkuleppe sõlmimise osas tahet. Kostja

tüüptingimustes sisalduv kohtualluvuse kokkulepe ei ole seega sõlmitud ega kehtiv.

Pooled sõlmisid müügilepingu. Asjaolu, et müügilepingu tingimuseks oli

tolmueraldusseadme projekteerimine ja töölepanemine, ei tähenda, et tegemist oleks

töövõtulepinguga. Brüssel I bis määruse art 7 lg 1(b) esimese alapunkti kohaselt võib isiku

vastu, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, esitada müügilepingust tuleneva hagi ka

liikmesriigis, kus lepingu kohaselt kaubad üle anti või kus need oleks tulnud üle anda.

Lepingu järgi anti tolmueraldusseade üle Wutha-Farnrodas Saksamaal. Hagi allub Brüssel I

bis määruse art 7 lg 1(b) alusel seega Saksamaa, mitte Eesti kohtule. Hagi allub Brüssel I

bis määruse art 4 lg 1 alusel samuti Saksamaa kohtule.

Hagi ei allu seega Eesti kohtule. Hagi jääb TsMS § 423 lg 1 p 13 alusel läbivaatamata.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Hageja palub määruskaebuses küsida Euroopa Kohtult eelotsust Brüssel I bis määruse art

7 lg 1 tõlgendamise ja kohaldamise kohta, tühistada maakohtu määrus, jätkata tsiviilasja

menetlust ning jätta menetluskulud kostja kanda.

Hageja palub küsida Euroopa Kohtult eelotsust, esitades järgnevad küsimused:

1) Kas juhul, kui poolte vahel on sõlmitud "segatüüpi leping", mille alusel üks isik

(töövõtja) kohustub valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega

muu kokkulepitud tulemuse (töö) ning töövõtja müüb töö täitmiseks tellijale varuosa

("segatüüpi leping", mis sisaldab nii teenuse osutamist kui müüki), mis ei sobi tulemuse

saavutamiseks, mille tõttu tellija lepingust taganeb, saab hageja valida, kas ta esitab hagi

Brüssel I bis määruse art 7 lg 1(b) alusel liikmesriigis, kus lepingu kohaselt teenuseid

osutati või kus neid oleks tulnud osutada, või liikmesriigis, kus lepingu kohaselt kaubad

üle anti või kus need oleks tulnud üle anda?

2) Kui vastus küsimusele 1 on eitav, siis kas "segatüüpi lepingu" puhul, mis sisaldab nii

teenuse osutamist kui müüki, kohaldub Brüssel I bis määruse artikkel 7 lg 1(b)?

3) Kui vastus küsimusele 2 on eitav, siis kas "segatüüpi lepingu" puhul, mis sisaldab nii

teenuse osutamist kui ka müüki, tuleb lähtuda Brüssel I bis määruse art 7 lg 1(a) ja (c)

ehk hagi tuleb esitada selle paiga kohtusse, kus tuli täita asjaomane kohustus? Kuidas

sellisel juhul sisustada mõisteid "asjaomane kohustus" ja selle täitmise koht?

4) Kui vastus küsimusele 2 on jaatav, siis kas "segatüüpi lepingu" puhul, mis sisaldab nii

teenuse osutamist kui müüki, tuleb lähtuda Brüssel I bis määruse art 7 lg 1(b) toodud

teenuse osutamise koha liikmesriigist või müügi koha liikmesriigist?

Pooled sõlmisid töövõtulepingu, mille eesmärgiks oli parandada 2013. aastal hageja poolt

kostjalt ostetud kuivati, mis asus Oisu alevikus Järvamaal. Hageja pöördus kuivati

parandamiseks kostja kui kuivati müüja ja tootja poole. Keegi peale kostja ei oleks saanud

kuivatit parandada, kuna selleks oli vaja kostja oskusteavet. Kostja saatis hagejale jaanuaris

2021 tolmueralduse joonise ja tööpõhimõtte skeemid ning sellele lahendusele tugineva

seadme hinnapakkumise. Kostja oli seega valmis Eestis asuvat kuivatit parandama ja teatas

hagejale, et remondi teostamiseks on vaja kuivatile paigaldada kostja toodetav

tolmueraldusseade. Tolmueraldusseade ei olnud kostja poolt pakutud kaupade hinnakirjas.

See valmistati spetsiaalselt kuivati probleemi kõrvaldamiseks. Pooled sõlmisid seega

töövõtulepingu kuivati remontimiseks. Hageja tellis kostjalt, kui kuivati tootjalt, kuivati

parandamise teenuse (töövõtuleping) ning ostis selleks kostjalt kuivati parandamiseks

vajalikku varuosa, s.o tolmueraldusseadme (müügileping). Hagejal ei olnud

tolmueraldusseadme vastu eraldi huvi, ta soovis kuivatit parandada. Kostja teadis seda.

Kostja kohustus kuivati parandama. Kostja ei teinud kuivatit korda. Tolmueraldusseade ei

tööta nii, et kuivati projekteerimisjärgset tootmisvõimsust saaks saavutada.

Tolmueraldusseade tuli paigaldada Eestis asuvasse kuivatisse ja seadistada. Seda sai teha

üksnes kostja, kuna see eeldas kostja oskusteavet.

Poolte vahel on seega n-ö segatüüpi leping. Leping sisaldas kostja poolt hagejale osutatavate

teenuste paketi. Kui poolte vahel on sõlmitud leping, mille raames üks isik osutab teisele

isikule teises riigis asja parandamiseks teenust, mille täitmiseks ostab tellija töövõtjalt

varuosasid, et viimane saaks oma kohustust täita, on tegemist teenuste osutamise pakettiga,

s.o teenusega Brüssel I bis määruse art 7 lg 1(b) tähenduses. Hageja saab esitada nõude

liikmesriigis, kus lepingu kohaselt teenuseid osutati või kus neid oleks tulnud osutada.

Hageja saab segatüüpi lepingute puhul, mis sisaldab nii teenuste osutamist kui ka selle

raames müüki, valida kas esitada nõue liikmesriigis, kus lepingu kohaselt teenuseid osutati,

või kus neid oleks tulnud osutada, või liikmesriigis, kus lepingu kohaselt kaubad üle anti või

kus need oleks tulnud üle anda. Brüssel I bis määruse art 7 on valikulise kohtualluvuse

norm. Isegi kui segatüüpi lepingu puhul Brüssel I bis määruse art 7 lg 1(b) ei kohaldu,

kohalduvad Brüssel I bis määruse art 7 lg 1(c) ja (a). Brüssel I bis määruse art 7 lg 1(a) järgi

võib isiku vastu, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, esitada hagi teises liikmesriigis

lepinguid puudutavates asjades selle paiga kohtusse, kus tuli täita asjaomane kohustus.

Segatüüpi lepingute puhul, kus hageja eesmärgiks on tellida kostjalt teenus kuivati

parandamiseks ning kuivati asub ja töid tuleb teha Eestis, tuli asjaomane kohustus täita

Eestis.

Hageja saab seega esitada hagi Eesti kohtusse. Hagi läbivaatamata jätmine oli

põhjendamatu.

5. Kostja palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Pooled sõlmisid müügilepingu. Lepingu raksuskese on tolmueraldusseadme müügil.

Lepingu esemeks on hageja soovi kohaselt projekteeritud tolmueraldusseadme müük. See,

et tolmueraldusseade hageja jaoks projekteeriti, ei muuda lepingu liiki. Leping sisaldab küll

lisaks tolmueraldusseadme töölepanekut, kuid see moodustab marginaalse osa lepingu

väärtusest. Leping ei sisalda selliseid viiteid töövõtule nagu hageja välja toob. Isegi kui

hagejale osutati kuivati suhtes hageja väidetud teenuseid, ei ole need 10. märtsi 2021. a

lepingu esemeks. Hageja nõue põhineb aga 10. märtsi 2021. a lepingul. Hageja väited

segatüüpi lepingu sõlmimise kohta on põhjendamatud. 10. märtsi 2021. a leping ei olnud

kuivati suhtes teenuse osutamise leping.

Lepingu järgi ei hõlmanud leping kokkupanekut, ehitustööd, tolmueraldusseadme

installeerimist. Hageja märkis hagis, et ta paigaldas tolmueraldusseadme ise kuivatile.

Leping tuli täita ja täideti Saksamaal. Hagi allub Brüssel I bis määruse art 7 lg 1(b) alusel

Saksamaa kohtule. Euroopa Kohtult eelotsuse küsimine ei ole põhjendatud, kuna hageja

esitatud küsimused ei ole asjakohased ning tegemist on selge olukorraga.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu

määrus tuleb jätta TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata. Hageja taotlus Euroopa

Kohtult eelotsuse taotlemiseks ja määruskaebus jäävad rahuldamata.

7. Liikmesriigi kohus peab juhul, kui tal kerkib küsimus Euroopa Liidu õiguse

tõlgendamisest ja tema otsuse peale ei saa riigisisese õiguse kohaselt edasi kaevata,

pöörduma Euroopa Liidu õiguse tõlgendamiseks eelotsusetaotlusega Euroopa Kohtusse

(Euroopa Liidu toimimise leping (ELTL) art 267 kolmas lõik). Liikmesriigi kohus, kellel

kerkib küsimus Euroopa Liidu õiguse tõlgendamisest, kuid kelle otsuse peale saab

riigisisese õiguse kohaselt edasi kaevata, võib pöörduda Euroopa Liidu õiguse

tõlgendamiseks eelotsusetaotlusega Euroopa Kohtusse, ent tal ei ole selleks kohustust

(ELTL art 267 teine lõik). Liikmesriigi kohtul ei ole eelnevale vaatamata eelotsusetaotluse

esitamise kohustust siiski juhul, kui ta tuvastab, et asjas üleskerkinud Euroopa Liidu õiguse

küsimus ei ole asjakohane või et Euroopa Kohus on liidu seda õigusnormi juba tõlgendanud

või et liidu õiguse õige tõlgendus on niivõrd ilmselge, et puudub mis tahes põhjendatud

kahtlus (EKo 22.12.2022, C-83/21, Airbnb Ireland UC plc ja Airbnb Payments UK Ltd, p

80).

Ringkonnakohus kohaldab määruskaebuse lahendamisel Euroopa Liidu õigust, ennekõike

Brüssel I bis määrust. Käesoleva määruse peale saab TsMS § 696 lg 1 ja § 427 järgi esitada

Riigikohtule määruskaebuse. Ringkonnakohtul ei ole seega kohustust pöörduda Brüssel I

bis määruse tõlgendamiseks eelotsusetaotlusega Euroopa Kohtusse. Ringkonnakohtu

hinnangul ei ole eelotsusetaotluse esitamine asja lahendamiseks vajalik. Euroopa Kohus on

Brüssel I bis määruse norme, mis on määruskaebuse lahendamisel asjakohased, tõlgendanud

ulatuses, mis võimaldab määruskaebuse lahendada (vt allpool viidatud Euroopa Kohtu

praktika).

8. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et pooled ei ole sõlminud Brüssel I bis määruse

art 25 tingimustele vastavat kohtualluvuse kokkulepet. Asja materjalidest ei nähtu, et kostja

viidatud kohtualluvuse kokkulepe põhineks poolte kokkulangevatel tahteavaldustel. Pooled

ei vaidle määruskaebuse menetluses, et kohtualluvuse kokkulepet sisaldavaid tüüptingimusi

ei edastatud hagejale. Hagejal ei olnud sellest tulenevalt mõistlikku võimalust nende sisuga

tutvuda ja kohtualluvuse kokkuleppe sõlmimiseks tahteavaldust anda.

9. Pooled vaidlevad, kas poolte vahel sõlmitud leping on Brüssel I bis määruse art 7 lg 1(b)

esimese taande mõttes müügileping või sama sätte teise taande mõttes töövõtuleping.

9.1. Brüssel I bis määruse art 7 lg 1 näeb ette valikulise kohtualluvuse normid müügi- ja

teenuse osutamise lepingutele ning kõikidele teistele lepingutele, mille suhtes ei ole

määruses erinorme. Brüssel I bis määruse art 7 lg 1(b) ja (c) järgi kohaldatakse müügi- ja

teenuse osutamise lepingute puhul määruse art 7 lg 1(b) ning teiste lepingute puhul, mille

suhtes ei ole määruses erinorme, määruse art 7 lg 1(a). Müügi- ja teenuse osutamise

lepingute puhul kohaldatakse Brüssel I bis määruse art 7 lõiget 1(b) sõltumata sellest, et

leping sisaldab nii kaupade müügile kui ka teenuse osutamisele viitavaid elemente.

Olukorras, kus leping sisaldab nii kaupade müügile kui ka teenuse osutamisele viitavaid

elemente, tuleb tuvastada lepingule iseloomulik kohustus ning selle alusel kvalifitseerida

leping Brüssel I bis määruse art 7 lg 1(b) tähenduses kas kaupade müügiks või teenuse

osutamiseks, mitte määrata lepingust tulenev kohtualluvus Brüssel I bis määruse art 7 lg

1(a) alusel (vt nt EKo 25.02.2010, C-381/08, Car Trim, p-d 27 jj; EKo C-64/17, Saey Home

& Garden NV/SA, p-d 34–36).

Kui lepingu iseloomulik kohustus on asja tarne, on tegemist Brüssel I bis määruse art 7 p

1(b) esimese taande mõttes kaupade müügiga. Kui lepingu iseloomulik kohustus on teenuse

pakkumine, on tegemist Brüssel I bis määruse art 7 punkti 1(b) teise taande mõttes teenuse

osutamisega (EKo C-381/08, Car Trim, p 32). Teenuse pakkumine tähendab, et see lepingu

pool, kes teenust pakub, teeb tasu eest mingi kindla tegevuse (EKo 23.04.2009, C-533/07,

Falco Privatstiftung ja Thomas Rabitsch, p 29 jj; 19.12.2013, C-9/12, Corman-Collins SA, p

37).

Lepingu iseloomuliku kohustuse määramisel tuleb arvestada järgmist. Asjaolu, et tarnitav

kaup tuli eelnevalt valmistada või toota, ei tähenda, et tegemist ei saa olla kaupade müügiga.

Kui kauba tootmiseks vajalik materjal ei pärine ostjalt, viitab see, et tegemist on kaupade

müügiga. Kui kaupa tootmiseks vajalik materjal pärineb ostjalt, viitab see, et tegemist on

teenuse osutamisega. Kui müüja vastutab tema tegevuse tulemuseks oleva kauba kvaliteedi

ja lepingule vastavuse eest, tuleks kalduda lepingu kaupade müügina kvalifitseerimise

poole. Kui müüja vastutab vaid nõuetekohase, ostja juhiseid järgiva täitmise eest, tuleks

kalduda lepingu teenuste osutamisena kvalifitseerimise poole. Valmistatavate või

toodetavate kaupade tarnelepingud tuleb, olenemata juhistest, mille ostja on valmistatavate

kaupade hankimise, töötlemise ja tarnimise kohta andnud, seega kvalifitseerida

müügilepinguks, kui ostja ei ole tarnijat materjaliga varustanud ja tarnija vastutab kauba

kvaliteedi ning lepingule vastavuse eest (EKo 25.02.2010, C-381/08, Car Trim, p-d 27–43).

Ainuüksi asjaolu, et müüja kohustub kauba ostja juures paigaldama või osutama ostjale

pärast kauba tarnimist kaubaga seoses teenuseid, ei muuda lepingut, mida iseloomustab

kaupade müük, teenuse osutamiseks (Magnus/Mankowski/Mankowski. Brussels Ibis

regulation (2016) art 7 vrn 94–95).

9.2. Lepingu kohaselt oli kostja kohustuseks projekteerida hageja poolt kostjalt varasemalt

ostetud kuivatile tolmueraldusseade (dtl 41, 82, 93), see valmis ehitada (dtl 40 – 41) ja

hagejale üle anda (dtl 41). Projekteerimine hõlmas väikese osa lepingu alusel üleantu

koguväärtusest (8000 eurot) (dtl 41). Suurema osa moodustas seadmete väärtus (77 343

eurot) (dtl 41). Lepingust ei nähtu ning pooled ei väida, et hageja oleks andnud kostjale

tolmueraldusseadme ehitamiseks vajalikud materjalid. Eelnimetatud asjaolud viitavad, et

lepingule iseloomulik kohustus on kaupade müük. Samas sisaldab leping kokkuleppeid, mis

viitavad kostja poolt hagejale teenuse osutamise kohustuse olemasolule. Lepingus selle

kohta sisalduv on kohati vastuoluline. Lepingu järgi on seadmete väärtusega hõlmatud ka

kohustused, mis viitavad teenuse osutamisele, nt kuivati kohaldamine, sh kasutusplatvormi

paigaldamine, ning äratõmbeventilaatorite väljavahetamine (dtl 40). Lepingus on aga ka

kirjas, et kostja ei ole kohustatud tolmueraldusseadet kokku panema ega installeerima (dtl

41-42). Poolte kohtueelsest kirjavahetusest saab järeldada, et tolmueraldusseadme kuivatile

paigaldamine ei olnud ikkagi kostja kohustus, kuivõrd hageja paigaldas selle kuivatile mais

2022. Paigaldamise käigus demonteeriti olemasolevad ventilaatorid ning paigaldati uued

(dtl 82 – 83, 94). Hageja ei väida, et ta paigaldas tolmueraldusseadme kuivatile, kuna kostja

rikkus enda kohustust seda teha. Lepingust nähtub, et kostja kohustuseks oli

tolmueraldusseadme seadistamine (dtl 41), mida kostja juulis 2022 ka tegi (dtl 83, 94).

Nende tööde väärtus oli 3500 eurot (dtl 41). Lepingust ei nähtu, et kostja kohustuseks oleks

olnud kuivati parandamine. Seda kinnitab ennekõike see, et kostja andis lepingus üksnes

seadmetele garantii (dtl 43), kuid ei garanteerinud seda, et kuivati hakkab hageja soovitud

viisil tööle.

Ringkonnakohus leiab eelnevat kogumis arvestades seega, et poolte vahel sõlmitud

lepingule iseloomulik kohustus on kaupade müük, mitte teenuse osutamine. Kostja poolt

hagejale pärast kauba tarnimist lepingu raames osaliselt ka teenuste osutamine, ei muuda

lepingule iseloomuliku kohustust teenuste osutamiseks.

10. Brüssel I bis määruse art 7 lg 1(b) esimese taande kohaselt on kaupade müügi puhul

alluvus liikmesriigi sellel kohtul, kelle tööpiirkonnas lepingu kohaselt kaubad üle anti või

kus need oleks tulnud üle anda. Seda kõigi lepingust tulenevate nõuete puhul, s.o nii juhul,

kui nõue põhineb kauba üleandmise kohustuse või samast lepingust tuleneva muu kohustuse

rikkumisel (EKo 3.05.2007, C-386/05, Color Drack GmbH, p 26). Kaupade müügi puhul

tuleb koht, kus lepingu kohaselt kaubad üle anti või kus need oleks tulnud üle anda, kindlaks

määrata lepingutingimuste põhjal. Kontrollimaks, kas üleandmise koht on lepingu kohaselt

kindlaks määratud, peab riigisisene kohus arvestama kõiki lepingu asjaomaseid mõisteid ja

tingimusi, mille abil on võimalik eelnimetatud kohta määratleda, k.a selliseid

rahvusvahelises kaubanduses üldtunnustatud ja üldkasutatavaid mõisteid ja tingimusi nagu

Incoterms (EKo 9.06.2011, C-87/10, Electrosteel Europe SA, p 26). Kui kohta, kus lepingu

kohaselt kaubad üle anti või kus need oleks tulnud üle anda, ei saa lepingutingimuste põhjal

kindlaks määrata lepingu suhtes kohaldatavale materiaalõigusele tuginemata, on selleks

kohaks koht, kus kaubad anti füüsiliselt ostja käsutusse, millest tulenevalt ostja sai või oleks

pidanud saama müügitehingu lõppsihtkohas kaupade valduse (EKo C-381/08, Car Trim, p

62).

Ringkonnkohus nõustub maakohtuga, et kaubad anti üle Wutha-Farnrodas Saksamaal.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid (TsMS § 654 lg 6). Hagi

allub Brüssel I bis määruse art 7 lg 1(b) esimese taande kohaselt seega Saksamaa kohtule.

11. Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et isegi, kui leping oleks kvalifitseeritav Brüssel I

bis määruse art 7 lg 1(b) teise taande mõttes teenuse osutamisena, nagu hageja väidab, ei

tähenda see, et hagi allub Eesti kohtule. Teenuse osutamise puhul on nimetatud sätte järgi

alluvus selle liikmesriigi kohtul, kelle tööpiirkonnas lepingu kohaselt teenuseid osutati või

kus neid oleks tulnud osutada. Kui teenuste osutamise lepingule iseloomuliku kohustuse

täitmisel on mitu kohta, tuleb täitmise kohana määruse Brüssel I bis määruse art 7 lg 1(b)

teise taande tähenduses käsitada kohta, mille puhul lepingu ja pädeva kohtu vaheline seos

on kõige tugevam, kusjuures see seos on üldjuhul kõige tugevam peamises teenuse

osutamise kohas. Mitmes liikmesriigis teenuste osutamise korral on teenuste osutamise

lepingu põhjal esitatud nõudeid seega pädev lahendama selle liikmesriigi kohus, mis on

peamine teenuste osutamise koht, nagu see tuleneb lepingu tingimustest, selliste tingimuste

puudumisel lepingu tegelik täitmise koht, ning kui sellel alusel ei ole kohta võimalik

kindlaks teha, siis on selleks teenuse osutaja elukoht (EKo 11.03.2010, C-19/09, Wood

Floor Solutions Andreas Domberger GmbH, p 30 jj; C-64/17, Saey Home & Garden NV/SA,

p-d 44–45).

Isegi kui pooled sõlmisid töövõtulepingu, mille eesmärgiks oli parandada hageja poolt

kostjalt ostetud kuivati, mis asus Oisu alevikus Järvamaal, ei tähenda see viitatud Euroopa

Kohtu praktikat arvestades, et peamine teenuse osutamise koht oli Oisu alevikus Järvamaal.

Lepingust ei tulene, et tolmueraldusseadme projekteerimine või ehitamine oleks pidanud

toimuma Eestis. Asja materjalidest ei nähtu, et seda oleks tehtud Eestis. Lepingu järgi

kohustus kostja pärast tolmueraldusseadme kuivatile paigaldamist selle kuivati asukohas, s.o

Oisu alevikus, üksnes seadistama. Kostja tegigi Eestis üksnes seda. Tolmueraldusseadme

seadistamine moodustas aga väikese osa kogu lepingu alusel tehtust ja hagejale üle antust.

12. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud hageja kanda (TsMS §

171 lg 1). Maakohus märkis, et määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast

määruse jõustumist. Ringkonnakohus ei määra seega menetluskulude rahalist suurust

kindlaks (TsMS § 174 lg 4). Menetluskulude suuruse määrab kindlaks maakohus TsMS §

177 lg 2 kohaselt.

(allkirjastatud digitaalselt)