2-24-10794/16 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Legislator summary
AI generated1215/2012, 12. detsember 2012, kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja kättetoimetamisest (tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 696 lg 1 ja § 427).
Legislator headnote
AI generatedArt. 7 lg, Art. 25 lg, Art. 3 lg, Art. 4 lg, Art. 1 lg, Art. 4 lõike; 2-24-10794/16 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: 1215/2012, 12. detsember 2012, kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja kättetoimetamisest (tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 696 lg 1 ja § 427).
Keywords
AI generatedCited Legislation
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Indrek Parrest
Määruse tegemise koht ja aeg
Tartu, 30. juuli 2025
Tsiviilasja number
2-24-10794
Tsiviilasi
OÜ AGRILAND hagi PETKUS Technologie GmbH
vastu 71 201 euro ja viivise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 19. novembri 2024. a määrus
Kaebuse esitaja ja liik
OÜ AGRILAND määruskaebus
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja OÜ AGRILAND (registrikood 10747906),
esindaja vandeadvokaat Andrus Lillo
Kostja PETKUS Technologie GmbH (registrikood
HRB 406033), esindajad vandeadvokaadid Raiko
Lipstok ja Erko-Andreas Roosik
Asja läbivaatamise viis
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Jätta OÜ AGRILAND määruskaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu 19.
novembri 2024. a määrus muutmata.
2. Jätta rahuldamata OÜ AGRILAND määruskaebuses esitatud taotlus küsida
Euroopa Kohtult eelotsust Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) nr
1215/2012, 12. detsember 2012, kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja
täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades artikkel 7 lg 1 tõlgendamise ja
kohaldamise kohta.
3. Jätta määruskaebuse menetlusega seotud menetluskulud OÜ AGRILAND kanda.
4. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus mõistliku aja
jooksul pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist.
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse
kättetoimetamisest (tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 696 lg 1 ja § 427).
Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja
taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel
määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva
sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus
mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole
esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. OÜ AGRILAND (hageja) esitas 15. juulil 2024 Tartu Maakohtule PETKUS Technologie
GmbH (kostja) vastu hagiavalduse, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõla
71 201 eurot ja viivise põhivõlalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud
määras alates hageja ja kostja vahel 10. märtsil 2021 sõlmitud tolmueraldusseadme
müügilepingust taganemisest kuni põhivõla täitmiseni. Hageja palus jätta menetluskulud
kostja kanda.
Hageja ostis 2013. aastal kostja poolt toodetud läbivoolukuivati PETKUS 4000-19 DU
(kuivati). Kuivati paigaldati Oisu alevikkus Järvamaal. Pärast kuivati ostmist tekkis
kuivatist väljuva õhuga tolmusaasteprobleem. Hageja pöördus probleemi lahendamiseks
kostja kui kuivati müüja ja tootja poole. Hageja soovis, et kostja tegeleks kuivati
parandamisega (töövõtt). Kostja saatis 2021. a jaanuaris hagejale tolmueralduse
tööpõhimõtte skeemid ja joonise ning tegi sellele lahendusele tugineva hinnapakkumise.
Kostja oli seega valmis Eestis asuvat kuivatit remontima ja teatas, et kuivati remontimiseks
on vaja paigaldada kuivatile kostja toodetud tolmueraldusseade. Pooled leppisid 10. märtsil
2021 kokku kostja pakutud tolmueraldusseadme (tolmueraldusseade) müügis (leping).
Kostja pidi tellimuse kohaselt tarnima tolmueraldusseadme 14 nädala jooksul, s.o 24.
kalendrinädalaks. Hageja tasus 10. märtsil 2021 tolmueraldusseadme eest ettemakse 23 280
eurot.
Kostja ei tarninud tolmueraldusseadet tähtajaks. Kostja teatas 23. septembril 2021, et
tolmueraldusseade on valmis 40. kalendrinädalal. Kostja täpsustas 1. oktoobril 2021, et
tolmueraldusseade on 6. oktoobril 2021 laadimiseks valmis. Hageja tasus 7. oktoobril 2021
tolmueraldusseadme eest teise osamakse 40 161 eurot. Tolmueraldusseade transporditi 7.
oktoobril 2021 sihtkohta Oisu alevikku. Hageja tasus 28. jaanuaril 2022
tolmueraldusseadme eest viimase osamakse 7760 eurot. Hageja paigaldas mais 2022
tolmueraldusseadme kuivatile. Kostja käis 21. juulil 2022 kuivatit remontimas, sh.
tolmueraldusseadet paigaldamas ja seadistamas. Tolmueraldusseade ei lahendanud kuivati
tolmuprobleemi. Kostja spetsialistid käisid 30. augustil 2022 hageja juures probleemiga
tutvumas. Pooled uurisid pärast seda mitmeid variante kuivati tolmuprobleemi
lahendamiseks, kuid edutult. Tolmueraldusseade ei taganud kuivati tööd ettenähtud viisil.
Hageja andis 23. mail 2024 kostjale täiendava tähtaja oma lepingujärgse kohustuse
täitmiseks. Kostja keeldus kohustuste täitmisest. Hageja taganes VÕS § 116 lg 2 p-de 1, 2 ja
5 alusel lepingust. Hageja teeb taganemisavalduse hagiavalduses. Hageja soovib VÕS § 189
lg 1 alusel lepingu alusel kostjale üle antud 71 201 euro tagastamist.
Pooled ei sõlminud kohtualluvuse kokkulepet Saksamaa kohtu kasuks. Kostja viidatud
tüüptingimused ei saanud lepingu osaks. Kostja ei tutvustanud lepingu sõlmimise ajal
hagejale enda tüüptingimusi ega teatanud, kus hageja saaks nendega tutvuda.
Hagi allub Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1215/2012, 12. detsember
2012, kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja
kaubandusasjades (uuesti sõnastatud) (Brüssel I bis määrus) art 7 lg 1(b) teise alapunkti
alusel Eesti kohtule. Pooled sõlmisid segalepingu, mis koosnes kuivati remontimisest
(töövõtulepingu osa), selleks tolmueraldusseadme müügist (müügilepingu osa) ning
tolmueraldusseadme paigaldamisest ja seadistamisest (töövõtulepingu osa). Kostja
kinnitusel oli tolmueraldusseade vajalik kostjalt varasemalt ostetud kuivati tolmuprobleemi
lahendamiseks. Hagejal ei olnud tolmueraldusseadme ostmiseks eraldi huvi.
Tolmueraldusseade tuli toimetada Eestisse ja kostja kohustus selle lõplikult Eestis asuvale
kuivatile paigaldama ja seadistama. Kostja poolt hagejale teenuste osutamise koht on seega
Eestis.
2. Kostja palus jätta hagi läbivaatamata ja menetluskulud hageja kanda.
Hagi ei allu Eesti kohtule. Kostja tüüptingimuste kohaselt, millega hageja lepingu
sõlmimisel nõustus, alluvad hageja ja kostja õigussuhtest tulenevad vaidlused kostja
registrijärgsele ehk Saksamaa kohtule. Hagi allub kohtualluvuse kokkuleppe ja Brüssel I bis
määruse art 25 lg 1 alusel seega Saksamaa kohtule. Tolmueraldusseadme üleandmine
toimus Saksamaal. Kostja ei pidanud tolmueraldusseadet Eestisse transportima ega seda
hagejale üle andma. Kostja kui müüja kohustus andma tolmueraldusseadme vedajale üle
Wutha-Farnrodas, Saksamaal. Tolmueraldusseadme vedajale üleandmisega loeti kostja
üleandmise kohustus täidetuks ning asja kahjustamise või hävimise risk läks hagejale.
Kostjal ei olnud tolmueraldusseadme paigaldamise kohustust. Hagi allub kohtualluvuse
kokkuleppe puudumisel Brüssel I bis määruse art 7 lg 1(a) alusel samuti Saksamaa kohtule.
Hageja ja kostja õigussuhtele kohaldub Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni konventsioon
kaupade rahvusvahelise ostu-müügi lepingute kohta (CISG) ja Saksamaa õigus. Asjas
kohaldub CISG, kuna nii Eesti kui ka Saksamaa on CISG-i osalisriigid ja vaidlus kuulub
CISG-i kohaldamisalasse. Kostja tüüptingimuste kohaselt, millega hageja lepingu
sõlmimisel nõustus, kohaldub hageja ja kostja õigussuhtele Saksamaa õigus. Asjas kohaldub
kohaldatava õiguse kokkuleppe ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr
593/2008, 17. juuni 2008 , lepinguliste võlasuhete suhtes kohaldatava õiguse kohta (Rooma
I) art 3 lg 1 alusel Saksamaa õigus. Asjas kohaldub kohaldatava õiguse kokkuleppe
puudumisel Rooma I määruse art 4 lg 1(a) alusel samuti Saksamaa õigus, kuna kostja harilik
viibimiskoht on Saksamaal.
MAAKOHTU MÄÄRUS
3. Maakohus jättis 19. novembri 2024. a määrusega hagi läbivaatamata ja menetluskulud
hageja kanda.
Kohtualluvus saab Brüssel I bis määruse art 25 lg 1 järgi tuleneda poolte kokkuleppest.
Kohtul tuleb siiski kontrollida, kas kohtualluvuse kokkulepe sündis poolte selgelt ja täpselt
väljendatud kokkulangevate tahteavalduse tulemusena (EKo 7.07.2016, C-222/15, Hőszig
Kft. versus Alstom Power Thermal Services, p 37).
Lepingule kohaldub CISG, kuna hageja ja kostja asukohariigid on CISG-i osalisriigid ja
pooled ei ole välistanud CISG-i kohaldamist (CISG art 1 lg 1 ja art 6). Pooled vaidlevad,
kas nad sõlmisid kohalduva õiguse kokkuleppe, mille järgi kohaldub Saksa õigus. Poolte
kokkuleppest sõltumata kohaldub Rooma I määruse art 4 lõike 1(a) järgi Saksa õigus, kuna
kostja, s.o müüja harilik viibimiskoht, on Saksamaal. Saksamaa tsiviilkohtumenetluse
seadustik (Zivilprozessordnung (ZPO) § 38) võimaldab juriidilistel isikutel sõlmida
kohtualluvuse kokkuleppeid. Kostja tüüptingimuste p 12.2 näeb ette, et kohtualluvus on
kostja registrijärgse asukoha kohtul, kostja registrijärgne asukoht on Saksamaal.
Kohtualluvuse kokkulepe võib sisalduda tüüptingimustes, kui mõlema poole allkirjastatud
lepingu tekstis on sõnaselgelt tüüptingimustele viidatud või lepingus on otsesõnu viidatud
varasemale pakkumusele, milles on viide ühe poole tüüptingimustele, kui tüüptingimused
on teisele poolele edastatud (EKo 8.03.2018, C-64/17, Saey Home & Garden NV/SA versus
Lusavouga-Máquinas e Acessórios Industriais SA, p 29).
Hagejale 10. veebruaril 2021 tehtud pakkumises ja 10. märtsil 2021 poolte allkirjastatud
tellimuse kinnituses on viide, et tellimuse kinnitus põhineb kostja üldistel müügi- ja
tarnetingimustel ja tellimuse kinnitamisega nõustub ostja müüja üldiste äritingimustega.
Samas ei nähtu nimetatud dokumentidest, kust on kostja üldised müügi- ja tarnetingimused
leitavad. Asja materjalidest ei nähtu, et need tingimused oleksid hagejale edastatud. Hagejat
ei saa seega pidada avaldanuks kohtualluvuse kokkuleppe sõlmimise osas tahet. Kostja
tüüptingimustes sisalduv kohtualluvuse kokkulepe ei ole seega sõlmitud ega kehtiv.
Pooled sõlmisid müügilepingu. Asjaolu, et müügilepingu tingimuseks oli
tolmueraldusseadme projekteerimine ja töölepanemine, ei tähenda, et tegemist oleks
töövõtulepinguga. Brüssel I bis määruse art 7 lg 1(b) esimese alapunkti kohaselt võib isiku
vastu, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, esitada müügilepingust tuleneva hagi ka
liikmesriigis, kus lepingu kohaselt kaubad üle anti või kus need oleks tulnud üle anda.
Lepingu järgi anti tolmueraldusseade üle Wutha-Farnrodas Saksamaal. Hagi allub Brüssel I
bis määruse art 7 lg 1(b) alusel seega Saksamaa, mitte Eesti kohtule. Hagi allub Brüssel I
bis määruse art 4 lg 1 alusel samuti Saksamaa kohtule.
Hagi ei allu seega Eesti kohtule. Hagi jääb TsMS § 423 lg 1 p 13 alusel läbivaatamata.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4. Hageja palub määruskaebuses küsida Euroopa Kohtult eelotsust Brüssel I bis määruse art
7 lg 1 tõlgendamise ja kohaldamise kohta, tühistada maakohtu määrus, jätkata tsiviilasja
menetlust ning jätta menetluskulud kostja kanda.
Hageja palub küsida Euroopa Kohtult eelotsust, esitades järgnevad küsimused:
1) Kas juhul, kui poolte vahel on sõlmitud "segatüüpi leping", mille alusel üks isik
(töövõtja) kohustub valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega
muu kokkulepitud tulemuse (töö) ning töövõtja müüb töö täitmiseks tellijale varuosa
("segatüüpi leping", mis sisaldab nii teenuse osutamist kui müüki), mis ei sobi tulemuse
saavutamiseks, mille tõttu tellija lepingust taganeb, saab hageja valida, kas ta esitab hagi
Brüssel I bis määruse art 7 lg 1(b) alusel liikmesriigis, kus lepingu kohaselt teenuseid
osutati või kus neid oleks tulnud osutada, või liikmesriigis, kus lepingu kohaselt kaubad
üle anti või kus need oleks tulnud üle anda?
2) Kui vastus küsimusele 1 on eitav, siis kas "segatüüpi lepingu" puhul, mis sisaldab nii
teenuse osutamist kui müüki, kohaldub Brüssel I bis määruse artikkel 7 lg 1(b)?
3) Kui vastus küsimusele 2 on eitav, siis kas "segatüüpi lepingu" puhul, mis sisaldab nii
teenuse osutamist kui ka müüki, tuleb lähtuda Brüssel I bis määruse art 7 lg 1(a) ja (c)
ehk hagi tuleb esitada selle paiga kohtusse, kus tuli täita asjaomane kohustus? Kuidas
sellisel juhul sisustada mõisteid "asjaomane kohustus" ja selle täitmise koht?
4) Kui vastus küsimusele 2 on jaatav, siis kas "segatüüpi lepingu" puhul, mis sisaldab nii
teenuse osutamist kui müüki, tuleb lähtuda Brüssel I bis määruse art 7 lg 1(b) toodud
teenuse osutamise koha liikmesriigist või müügi koha liikmesriigist?
Pooled sõlmisid töövõtulepingu, mille eesmärgiks oli parandada 2013. aastal hageja poolt
kostjalt ostetud kuivati, mis asus Oisu alevikus Järvamaal. Hageja pöördus kuivati
parandamiseks kostja kui kuivati müüja ja tootja poole. Keegi peale kostja ei oleks saanud
kuivatit parandada, kuna selleks oli vaja kostja oskusteavet. Kostja saatis hagejale jaanuaris
2021 tolmueralduse joonise ja tööpõhimõtte skeemid ning sellele lahendusele tugineva
seadme hinnapakkumise. Kostja oli seega valmis Eestis asuvat kuivatit parandama ja teatas
hagejale, et remondi teostamiseks on vaja kuivatile paigaldada kostja toodetav
tolmueraldusseade. Tolmueraldusseade ei olnud kostja poolt pakutud kaupade hinnakirjas.
See valmistati spetsiaalselt kuivati probleemi kõrvaldamiseks. Pooled sõlmisid seega
töövõtulepingu kuivati remontimiseks. Hageja tellis kostjalt, kui kuivati tootjalt, kuivati
parandamise teenuse (töövõtuleping) ning ostis selleks kostjalt kuivati parandamiseks
vajalikku varuosa, s.o tolmueraldusseadme (müügileping). Hagejal ei olnud
tolmueraldusseadme vastu eraldi huvi, ta soovis kuivatit parandada. Kostja teadis seda.
Kostja kohustus kuivati parandama. Kostja ei teinud kuivatit korda. Tolmueraldusseade ei
tööta nii, et kuivati projekteerimisjärgset tootmisvõimsust saaks saavutada.
Tolmueraldusseade tuli paigaldada Eestis asuvasse kuivatisse ja seadistada. Seda sai teha
üksnes kostja, kuna see eeldas kostja oskusteavet.
Poolte vahel on seega n-ö segatüüpi leping. Leping sisaldas kostja poolt hagejale osutatavate
teenuste paketi. Kui poolte vahel on sõlmitud leping, mille raames üks isik osutab teisele
isikule teises riigis asja parandamiseks teenust, mille täitmiseks ostab tellija töövõtjalt
varuosasid, et viimane saaks oma kohustust täita, on tegemist teenuste osutamise pakettiga,
s.o teenusega Brüssel I bis määruse art 7 lg 1(b) tähenduses. Hageja saab esitada nõude
liikmesriigis, kus lepingu kohaselt teenuseid osutati või kus neid oleks tulnud osutada.
Hageja saab segatüüpi lepingute puhul, mis sisaldab nii teenuste osutamist kui ka selle
raames müüki, valida kas esitada nõue liikmesriigis, kus lepingu kohaselt teenuseid osutati,
või kus neid oleks tulnud osutada, või liikmesriigis, kus lepingu kohaselt kaubad üle anti või
kus need oleks tulnud üle anda. Brüssel I bis määruse art 7 on valikulise kohtualluvuse
norm. Isegi kui segatüüpi lepingu puhul Brüssel I bis määruse art 7 lg 1(b) ei kohaldu,
kohalduvad Brüssel I bis määruse art 7 lg 1(c) ja (a). Brüssel I bis määruse art 7 lg 1(a) järgi
võib isiku vastu, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, esitada hagi teises liikmesriigis
lepinguid puudutavates asjades selle paiga kohtusse, kus tuli täita asjaomane kohustus.
Segatüüpi lepingute puhul, kus hageja eesmärgiks on tellida kostjalt teenus kuivati
parandamiseks ning kuivati asub ja töid tuleb teha Eestis, tuli asjaomane kohustus täita
Eestis.
Hageja saab seega esitada hagi Eesti kohtusse. Hagi läbivaatamata jätmine oli
põhjendamatu.
5. Kostja palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
Pooled sõlmisid müügilepingu. Lepingu raksuskese on tolmueraldusseadme müügil.
Lepingu esemeks on hageja soovi kohaselt projekteeritud tolmueraldusseadme müük. See,
et tolmueraldusseade hageja jaoks projekteeriti, ei muuda lepingu liiki. Leping sisaldab küll
lisaks tolmueraldusseadme töölepanekut, kuid see moodustab marginaalse osa lepingu
väärtusest. Leping ei sisalda selliseid viiteid töövõtule nagu hageja välja toob. Isegi kui
hagejale osutati kuivati suhtes hageja väidetud teenuseid, ei ole need 10. märtsi 2021. a
lepingu esemeks. Hageja nõue põhineb aga 10. märtsi 2021. a lepingul. Hageja väited
segatüüpi lepingu sõlmimise kohta on põhjendamatud. 10. märtsi 2021. a leping ei olnud
kuivati suhtes teenuse osutamise leping.
Lepingu järgi ei hõlmanud leping kokkupanekut, ehitustööd, tolmueraldusseadme
installeerimist. Hageja märkis hagis, et ta paigaldas tolmueraldusseadme ise kuivatile.
Leping tuli täita ja täideti Saksamaal. Hagi allub Brüssel I bis määruse art 7 lg 1(b) alusel
Saksamaa kohtule. Euroopa Kohtult eelotsuse küsimine ei ole põhjendatud, kuna hageja
esitatud küsimused ei ole asjakohased ning tegemist on selge olukorraga.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6. Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu
määrus tuleb jätta TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata. Hageja taotlus Euroopa
Kohtult eelotsuse taotlemiseks ja määruskaebus jäävad rahuldamata.
7. Liikmesriigi kohus peab juhul, kui tal kerkib küsimus Euroopa Liidu õiguse
tõlgendamisest ja tema otsuse peale ei saa riigisisese õiguse kohaselt edasi kaevata,
pöörduma Euroopa Liidu õiguse tõlgendamiseks eelotsusetaotlusega Euroopa Kohtusse
(Euroopa Liidu toimimise leping (ELTL) art 267 kolmas lõik). Liikmesriigi kohus, kellel
kerkib küsimus Euroopa Liidu õiguse tõlgendamisest, kuid kelle otsuse peale saab
riigisisese õiguse kohaselt edasi kaevata, võib pöörduda Euroopa Liidu õiguse
tõlgendamiseks eelotsusetaotlusega Euroopa Kohtusse, ent tal ei ole selleks kohustust
(ELTL art 267 teine lõik). Liikmesriigi kohtul ei ole eelnevale vaatamata eelotsusetaotluse
esitamise kohustust siiski juhul, kui ta tuvastab, et asjas üleskerkinud Euroopa Liidu õiguse
küsimus ei ole asjakohane või et Euroopa Kohus on liidu seda õigusnormi juba tõlgendanud
või et liidu õiguse õige tõlgendus on niivõrd ilmselge, et puudub mis tahes põhjendatud
kahtlus (EKo 22.12.2022, C-83/21, Airbnb Ireland UC plc ja Airbnb Payments UK Ltd, p
80).
Ringkonnakohus kohaldab määruskaebuse lahendamisel Euroopa Liidu õigust, ennekõike
Brüssel I bis määrust. Käesoleva määruse peale saab TsMS § 696 lg 1 ja § 427 järgi esitada
Riigikohtule määruskaebuse. Ringkonnakohtul ei ole seega kohustust pöörduda Brüssel I
bis määruse tõlgendamiseks eelotsusetaotlusega Euroopa Kohtusse. Ringkonnakohtu
hinnangul ei ole eelotsusetaotluse esitamine asja lahendamiseks vajalik. Euroopa Kohus on
Brüssel I bis määruse norme, mis on määruskaebuse lahendamisel asjakohased, tõlgendanud
ulatuses, mis võimaldab määruskaebuse lahendada (vt allpool viidatud Euroopa Kohtu
praktika).
8. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et pooled ei ole sõlminud Brüssel I bis määruse
art 25 tingimustele vastavat kohtualluvuse kokkulepet. Asja materjalidest ei nähtu, et kostja
viidatud kohtualluvuse kokkulepe põhineks poolte kokkulangevatel tahteavaldustel. Pooled
ei vaidle määruskaebuse menetluses, et kohtualluvuse kokkulepet sisaldavaid tüüptingimusi
ei edastatud hagejale. Hagejal ei olnud sellest tulenevalt mõistlikku võimalust nende sisuga
tutvuda ja kohtualluvuse kokkuleppe sõlmimiseks tahteavaldust anda.
9. Pooled vaidlevad, kas poolte vahel sõlmitud leping on Brüssel I bis määruse art 7 lg 1(b)
esimese taande mõttes müügileping või sama sätte teise taande mõttes töövõtuleping.
9.1. Brüssel I bis määruse art 7 lg 1 näeb ette valikulise kohtualluvuse normid müügi- ja
teenuse osutamise lepingutele ning kõikidele teistele lepingutele, mille suhtes ei ole
määruses erinorme. Brüssel I bis määruse art 7 lg 1(b) ja (c) järgi kohaldatakse müügi- ja
teenuse osutamise lepingute puhul määruse art 7 lg 1(b) ning teiste lepingute puhul, mille
suhtes ei ole määruses erinorme, määruse art 7 lg 1(a). Müügi- ja teenuse osutamise
lepingute puhul kohaldatakse Brüssel I bis määruse art 7 lõiget 1(b) sõltumata sellest, et
leping sisaldab nii kaupade müügile kui ka teenuse osutamisele viitavaid elemente.
Olukorras, kus leping sisaldab nii kaupade müügile kui ka teenuse osutamisele viitavaid
elemente, tuleb tuvastada lepingule iseloomulik kohustus ning selle alusel kvalifitseerida
leping Brüssel I bis määruse art 7 lg 1(b) tähenduses kas kaupade müügiks või teenuse
osutamiseks, mitte määrata lepingust tulenev kohtualluvus Brüssel I bis määruse art 7 lg
1(a) alusel (vt nt EKo 25.02.2010, C-381/08, Car Trim, p-d 27 jj; EKo C-64/17, Saey Home
& Garden NV/SA, p-d 34–36).
Kui lepingu iseloomulik kohustus on asja tarne, on tegemist Brüssel I bis määruse art 7 p
1(b) esimese taande mõttes kaupade müügiga. Kui lepingu iseloomulik kohustus on teenuse
pakkumine, on tegemist Brüssel I bis määruse art 7 punkti 1(b) teise taande mõttes teenuse
osutamisega (EKo C-381/08, Car Trim, p 32). Teenuse pakkumine tähendab, et see lepingu
pool, kes teenust pakub, teeb tasu eest mingi kindla tegevuse (EKo 23.04.2009, C-533/07,
Falco Privatstiftung ja Thomas Rabitsch, p 29 jj; 19.12.2013, C-9/12, Corman-Collins SA, p
37).
Lepingu iseloomuliku kohustuse määramisel tuleb arvestada järgmist. Asjaolu, et tarnitav
kaup tuli eelnevalt valmistada või toota, ei tähenda, et tegemist ei saa olla kaupade müügiga.
Kui kauba tootmiseks vajalik materjal ei pärine ostjalt, viitab see, et tegemist on kaupade
müügiga. Kui kaupa tootmiseks vajalik materjal pärineb ostjalt, viitab see, et tegemist on
teenuse osutamisega. Kui müüja vastutab tema tegevuse tulemuseks oleva kauba kvaliteedi
ja lepingule vastavuse eest, tuleks kalduda lepingu kaupade müügina kvalifitseerimise
poole. Kui müüja vastutab vaid nõuetekohase, ostja juhiseid järgiva täitmise eest, tuleks
kalduda lepingu teenuste osutamisena kvalifitseerimise poole. Valmistatavate või
toodetavate kaupade tarnelepingud tuleb, olenemata juhistest, mille ostja on valmistatavate
kaupade hankimise, töötlemise ja tarnimise kohta andnud, seega kvalifitseerida
müügilepinguks, kui ostja ei ole tarnijat materjaliga varustanud ja tarnija vastutab kauba
kvaliteedi ning lepingule vastavuse eest (EKo 25.02.2010, C-381/08, Car Trim, p-d 27–43).
Ainuüksi asjaolu, et müüja kohustub kauba ostja juures paigaldama või osutama ostjale
pärast kauba tarnimist kaubaga seoses teenuseid, ei muuda lepingut, mida iseloomustab
kaupade müük, teenuse osutamiseks (Magnus/Mankowski/Mankowski. Brussels Ibis
regulation (2016) art 7 vrn 94–95).
9.2. Lepingu kohaselt oli kostja kohustuseks projekteerida hageja poolt kostjalt varasemalt
ostetud kuivatile tolmueraldusseade (dtl 41, 82, 93), see valmis ehitada (dtl 40 – 41) ja
hagejale üle anda (dtl 41). Projekteerimine hõlmas väikese osa lepingu alusel üleantu
koguväärtusest (8000 eurot) (dtl 41). Suurema osa moodustas seadmete väärtus (77 343
eurot) (dtl 41). Lepingust ei nähtu ning pooled ei väida, et hageja oleks andnud kostjale
tolmueraldusseadme ehitamiseks vajalikud materjalid. Eelnimetatud asjaolud viitavad, et
lepingule iseloomulik kohustus on kaupade müük. Samas sisaldab leping kokkuleppeid, mis
viitavad kostja poolt hagejale teenuse osutamise kohustuse olemasolule. Lepingus selle
kohta sisalduv on kohati vastuoluline. Lepingu järgi on seadmete väärtusega hõlmatud ka
kohustused, mis viitavad teenuse osutamisele, nt kuivati kohaldamine, sh kasutusplatvormi
paigaldamine, ning äratõmbeventilaatorite väljavahetamine (dtl 40). Lepingus on aga ka
kirjas, et kostja ei ole kohustatud tolmueraldusseadet kokku panema ega installeerima (dtl
41-42). Poolte kohtueelsest kirjavahetusest saab järeldada, et tolmueraldusseadme kuivatile
paigaldamine ei olnud ikkagi kostja kohustus, kuivõrd hageja paigaldas selle kuivatile mais
2022. Paigaldamise käigus demonteeriti olemasolevad ventilaatorid ning paigaldati uued
(dtl 82 – 83, 94). Hageja ei väida, et ta paigaldas tolmueraldusseadme kuivatile, kuna kostja
rikkus enda kohustust seda teha. Lepingust nähtub, et kostja kohustuseks oli
tolmueraldusseadme seadistamine (dtl 41), mida kostja juulis 2022 ka tegi (dtl 83, 94).
Nende tööde väärtus oli 3500 eurot (dtl 41). Lepingust ei nähtu, et kostja kohustuseks oleks
olnud kuivati parandamine. Seda kinnitab ennekõike see, et kostja andis lepingus üksnes
seadmetele garantii (dtl 43), kuid ei garanteerinud seda, et kuivati hakkab hageja soovitud
viisil tööle.
Ringkonnakohus leiab eelnevat kogumis arvestades seega, et poolte vahel sõlmitud
lepingule iseloomulik kohustus on kaupade müük, mitte teenuse osutamine. Kostja poolt
hagejale pärast kauba tarnimist lepingu raames osaliselt ka teenuste osutamine, ei muuda
lepingule iseloomuliku kohustust teenuste osutamiseks.
10. Brüssel I bis määruse art 7 lg 1(b) esimese taande kohaselt on kaupade müügi puhul
alluvus liikmesriigi sellel kohtul, kelle tööpiirkonnas lepingu kohaselt kaubad üle anti või
kus need oleks tulnud üle anda. Seda kõigi lepingust tulenevate nõuete puhul, s.o nii juhul,
kui nõue põhineb kauba üleandmise kohustuse või samast lepingust tuleneva muu kohustuse
rikkumisel (EKo 3.05.2007, C-386/05, Color Drack GmbH, p 26). Kaupade müügi puhul
tuleb koht, kus lepingu kohaselt kaubad üle anti või kus need oleks tulnud üle anda, kindlaks
määrata lepingutingimuste põhjal. Kontrollimaks, kas üleandmise koht on lepingu kohaselt
kindlaks määratud, peab riigisisene kohus arvestama kõiki lepingu asjaomaseid mõisteid ja
tingimusi, mille abil on võimalik eelnimetatud kohta määratleda, k.a selliseid
rahvusvahelises kaubanduses üldtunnustatud ja üldkasutatavaid mõisteid ja tingimusi nagu
Incoterms (EKo 9.06.2011, C-87/10, Electrosteel Europe SA, p 26). Kui kohta, kus lepingu
kohaselt kaubad üle anti või kus need oleks tulnud üle anda, ei saa lepingutingimuste põhjal
kindlaks määrata lepingu suhtes kohaldatavale materiaalõigusele tuginemata, on selleks
kohaks koht, kus kaubad anti füüsiliselt ostja käsutusse, millest tulenevalt ostja sai või oleks
pidanud saama müügitehingu lõppsihtkohas kaupade valduse (EKo C-381/08, Car Trim, p
62).
Ringkonnkohus nõustub maakohtuga, et kaubad anti üle Wutha-Farnrodas Saksamaal.
Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid (TsMS § 654 lg 6). Hagi
allub Brüssel I bis määruse art 7 lg 1(b) esimese taande kohaselt seega Saksamaa kohtule.
11. Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et isegi, kui leping oleks kvalifitseeritav Brüssel I
bis määruse art 7 lg 1(b) teise taande mõttes teenuse osutamisena, nagu hageja väidab, ei
tähenda see, et hagi allub Eesti kohtule. Teenuse osutamise puhul on nimetatud sätte järgi
alluvus selle liikmesriigi kohtul, kelle tööpiirkonnas lepingu kohaselt teenuseid osutati või
kus neid oleks tulnud osutada. Kui teenuste osutamise lepingule iseloomuliku kohustuse
täitmisel on mitu kohta, tuleb täitmise kohana määruse Brüssel I bis määruse art 7 lg 1(b)
teise taande tähenduses käsitada kohta, mille puhul lepingu ja pädeva kohtu vaheline seos
on kõige tugevam, kusjuures see seos on üldjuhul kõige tugevam peamises teenuse
osutamise kohas. Mitmes liikmesriigis teenuste osutamise korral on teenuste osutamise
lepingu põhjal esitatud nõudeid seega pädev lahendama selle liikmesriigi kohus, mis on
peamine teenuste osutamise koht, nagu see tuleneb lepingu tingimustest, selliste tingimuste
puudumisel lepingu tegelik täitmise koht, ning kui sellel alusel ei ole kohta võimalik
kindlaks teha, siis on selleks teenuse osutaja elukoht (EKo 11.03.2010, C-19/09, Wood
Floor Solutions Andreas Domberger GmbH, p 30 jj; C-64/17, Saey Home & Garden NV/SA,
p-d 44–45).
Isegi kui pooled sõlmisid töövõtulepingu, mille eesmärgiks oli parandada hageja poolt
kostjalt ostetud kuivati, mis asus Oisu alevikus Järvamaal, ei tähenda see viitatud Euroopa
Kohtu praktikat arvestades, et peamine teenuse osutamise koht oli Oisu alevikus Järvamaal.
Lepingust ei tulene, et tolmueraldusseadme projekteerimine või ehitamine oleks pidanud
toimuma Eestis. Asja materjalidest ei nähtu, et seda oleks tehtud Eestis. Lepingu järgi
kohustus kostja pärast tolmueraldusseadme kuivatile paigaldamist selle kuivati asukohas, s.o
Oisu alevikus, üksnes seadistama. Kostja tegigi Eestis üksnes seda. Tolmueraldusseadme
seadistamine moodustas aga väikese osa kogu lepingu alusel tehtust ja hagejale üle antust.
12. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud hageja kanda (TsMS §
171 lg 1). Maakohus märkis, et määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast
määruse jõustumist. Ringkonnakohus ei määra seega menetluskulude rahalist suurust
kindlaks (TsMS § 174 lg 4). Menetluskulude suuruse määrab kindlaks maakohus TsMS §
177 lg 2 kohaselt.
(allkirjastatud digitaalselt)