2-24-1812/52 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Viru Maakohus

Tsiviilasja number

2-24-1812

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. juuli 2025. a, Jõhvi

Kohtunik

Viljo Junolainen

Kohtuasi

A V hagi O G vastu täitemenetluse 197/2024/63 lubamatuks

tunnistamiseks

Asja läbivaatamise kuupäev

18. november 2024. a

Menetlusosalised

Hageja:

Hageja esindaja:

Kostja:

Kostja esindaja:

A V (isikukood xxx, elukoht: xxx )

A G, e-post: xxx

O G (isikukood xxx, elukoht: xxx )

Vandeadvokaadi abi Irina Gromtsev,

Ida-Viru Advokaadibüroo e-post: xxx

RESOLUTSIOON

Jätta hagi täies ulatuses rahuldamata.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

1. Menetluskulud jätta hageja kanda.

2. Välja mõista A Vlt O G kasuks menetluskulude katteks 580 (viissada

kaheksakümmend) eurot.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest.

HAGIAVALDUS

1. A V (hageja) esitas 01.02.2024. a kohtule hagi O G (kostja) vastu sundtäitmise lubamatuks

tunnistamiseks täiteasjas 197/2024/63.

2. Hagiavalduse kohaselt koostas kohtutäitur T A 09.01.2024. a täiteasjas 197/2024/63

täitmisteate avaliku enampakkumise korraldamiseks. Täitedokumendiks on Viru Maakohtu

15.05.2023. a kohtuotsus tsiviilasjas 2-19-8257, millega jagati O G ja A V (pankrotis)

ühisvaraks olev korteriomand xxx avalikul enampakkumisel müümise teel täitemenetluse

seadustikus sätestatud korras alghinnaga 27 000 eurot. Vara müügist saadud raha tuli jagada O

G ja A V vahel võrdselt, arvates enne maha müügikulud ning eriomandi majandamisega seotud

kulude hüvitis kokku summas 2 512,21 eurot.

3. Hagi põhjenduste kohaselt on täitemenetlus lubamatu, sest 17.01.2024. a tegi Tartu

Ringkonnakohus samas asjas (2-2-19-8257) uue otsuse, millega on maakohtu otsuse

resolutsiooni punkti 6 täiendatud. Siiani ei ole Tartu Ringkonnakohtu otsus jõustunud, kuid

kohtutäitur jätkab täitemenetlust ringkonnakohtu lahendi alusel. Tsiviilasja 2-19-8257 menetluse

ajal tegi kohus kindlaks, et hageja on kostjale välja maksnud poole jagatava korteri hinnast –

nimelt 11 800 eurot. Korteriomandi maksumuse 23 600 eurot (11 800 x 2) kooskõlastasid

pooled kirjaliku kompromissiga, mille kohus jättis kinnitamata. Peale 15.05.2023. a kohtuotsust,

milles toodi välja korteriomandi lõplik hind 27 000 eurot, on hageja poolt kostjale makstud

hüvitise jääk 1 700 eurot. Teisisõnu on sissenõudja O G saanud täieliku hüvitise oma osa

võõrandamise eest – 13 500 eurot. Jagatavas korteris elab hageja koos perega (abikaasa, laps),

mis vähendab märkimisväärselt korteriomandi ostuhinda. Isegi kui korteriomandi saab maha

müüa 10 000 euro eest, läheb see raha pankrotihaldurile ja kohtutäiturile. Ülejäänud 3 000 – 5

000 euro eest pole võimalik osta ühtegi eluruumi. Enampakkumisel korraldatav korteriomandi

müük on vastuolus nii võlaõigusseaduse (VÕS) põhimõtetega (hea usu ja mõistlikkuse

põhimõte) kui ka Põhiseadusega (PS). Täitemenetluse lubamatuse olulisemaks asjaoluks on see,

et hageja tütar J V (sündinud xxx. a) on xxx laps. Hageja abikaasa on sunnitud töölt lahkuma,

tagamaks haige lapse rehabilitatsioonikava täitmise. Seepärast niisuguse lapse ja tema vanemate

korralikust eluruumist ilmajätmine on rängalt vastuolus nii lastekaitseseaduse kui ka

rahvusvahelise õiguse põhimõtetega (PS §§ 3, 10, 28 ja 32).

4. Hageja taotleb hagis: (1) tunnistada sundtäitmine lubamatuks; (2) tühistada kohtutäituri

09.01.2024. a seatud korteriomandi käsutamise keelumärge; (3) tühistada kohtutäituri

09.01.2024. a kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus; (4) jätta hageja menetluskulud kostja

kanda. Hageja taotles hagi tagamist ning 06.03.2024. a kohtumäärusega peatas kohus

täitemenetluse kuni kohtulahendi jõustumiseni tsiviilasjas nr 2-24-1812. Tartu Ringkonnakohtu

30.05.2024. a kohtumäärusega maakohtu 06.03.2024. a hagi tagamise määrus tühistati ning A V

hagi tagamise taotlus jäeti rahuldamata.

5. 01.03.2024. a kohtumäärusega rahuldati hageja menetlusabi taotlus, hageja vabastati riigilõivu

tasumisest hagiavalduse esitamisel 595 eurot ja hagi tagamise taotluse esitamise eest 70 eurot.

6. Kohus võttis hagi menetlusse 05.03.2024. a kohtumäärusega.

KOSTJA VASTUS

7. Kirjalikus vastuses hagile kostja hagi ei tunnistanud.

8. Kostja soovib märkida, et ühisvara jagamise vaidluse poolteks olid O G ja A V (pankrotis)

pankrotihaldur Robert Sprengk, mitte A V. A V oli hagejaks vastuhagis korteriomandiga

seotud kulude nõudes. Seega arvab kostja, et ka täitemenetluse poolteks ühisvara jagamise

osas peavad olema O G ja A V (pankrotis) pankrotihaldur Robert Sprengk. A Vl puudub aga

õigus esitada hagi kohtusse sellise nõudega. Isegi, kui kohus leiab, et A Vl on õigus esitada

hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, siis arvab kostja, et hagi tuleb jätta

rahuldamata.

9. A V käesolevas hagis esitatud nõude aluseks on TMS 221 lg 1, mille alusel võib võlgnik

esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks

tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Kostja

esitas Viru Maakohtu 15.05.2023. a kohtuotsuse täitmisele jõustunud osas, s.o kohtuotsuse

resolutsiooni punktide 1-5, 7-10 osas, mis on jõustunud 14.07.2023. a. Täiteavalduse sisuks

oli ühisvara jagamine, s.o korteriomandi, asukohaga xxx müümine enampakkumise teel.

Hageja väidab, et täitemenetlus on lubamatu, kuna O G nõue on rahuldatud sellega, et A V

nimel on O Gle välja makstud pool jagatava korteri hinnast, nimelt 11 800 eurot. Kostja ei

eita seda, et poolte ühine poeg A V on maksnud kostjale 11 800 eurot. Peale korteriomandi

müügist ja müügist saadud raha jagamist otsustab kostja raha tagastamise küsimuse pojaga.

See aga ei muuda asjaolu, et korteriomand, asukohaga xxx on endiselt jagamata. Kuna

täitemenetluses on O G täiteavaldus ühisvara jagamiseks, mis peab toimuma korteriomandi,

asukohaga xxx avalikul enampakkumisel müümise teel, siis nõue saab rahuldada vaid juhul,

kui korteriomand on maha müüdud. Praegu on korteriomand müümata, seega ei saa väita, et

O G nõue on rahuldatud. Seega puudub alus tunnistada täitemenetlus täiteasjas nr

197/2024/63 lubamatuks põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud.

10. Peale selle, ei saa rääkida ka sellest, et A V maksis O Gle osa ühisvarast hüvitisena. Viru

Maakohtu 15.05.2023. a kohtuotsuses, mis on käesolevaks ajaks jõustunud täies ulatuses,

kuna Riigikohus ei võtnud 18.03.2024. a A V kassatsioonkaebus menetlusse, on märgitud

seoses sellega järgmist: “A. V (pankrotis) avaldab, et asja menetluse käigus maksis ta O.

Gle välja kokku 11 800 eurot O. G osa ühisvarast hüvitisena. Väljamakseid teostas poeg A V.

Kohus on seisukohal, et A V poolt O.Gle teostatud väljamakseid ei saa arvestada kui A. V

(pankrotis) poolt O. Gle väljamakstud hüvitis ½ osa ühisomandis. Kompromissist, mida

kohus ei ole kinnitanud, nähtus, et osapoolte soov oli jätta vaidlusalust eriomandit pojale A

Vle. Seega on järeldada, et A V tasus O.Gle raha, saamaks eriomandit endale”. Tegelikult

proovisid pooled tsiviilasjas nr 2-19-8257 sõlmida kompromissi, milles leppisid kokku, et

korteriomandi, asukohaga xxx, maksumuseks on 23 600 eurot ja peale O Gle poole hüvitise

maksmisest kirjutavad pooled korteriomandi nende ühise poja A V nimele, kuid selle

eelduseks oli asjaolu, et pankrotihaldur peab andma tehinguks oma nõusoleku. Kuid

pankrotihaldur sellist nõusolekut ei andnud, kuna siis ei laeku midagi A V pankrotivarasse.

Kohus ka ei ole kompromissi kinnitanud. Seega on asjakohatu A V viide antud

kompromissile.

11. Asjakohatud on A V viited tema perekondlikele asjaoludele. Esiteks, tema ise tekitas

antud olukorra. Tsiviilasja menetluse nr 2-19-8257 käigus oli võimalus kinkida korteriomand

xxx poolte ühisele pojale A Vle. Sel juhul oli A V perekonnal võimalus kasutada korterit ka

edaspidi, kuna A V elab teises riigis. A V seda võimalust ei kasutanud. Teiseks on A V

abikaasa nimel xxx-toaline korter, asukohaga xxx. Seega igal juhul ei jää A V perekond

tänavale.

12. O G soovis jagada ühisvaraks olevat korteriomandit alates 2015. aastast. Kuid hageja

takistas igatpidi kostjal seda teha. Kostja on seisukohal, et A V ise ei tegutse hea usu

põhimõttest lähtuvalt. Ta elab korteris, kasutab korterit ja kommunaalteenuseid, kuid võib

jätta korteri eest maksmata. Korteriühistu juba esitas üks kord kostja vastu (kinnistusraamatu

kohaselt on korteriomanik O G) avalduse võlgnevuse nõudes, mida kostja pidi tasuma. Kuigi

A V pärast hüvitas kostjale pool võlgnevusest, ongi kostja sooviks, et korter ei oleks tema ja

A V ühisvara. Et tulevikus ei tekiks jälle olukord, kui A V tekitab võlgnevusi ja kostja peab

jälle seda kustutama, kuna tema on korteri omanik.

13. Kostja on seisukohal, et A Vl puudub õigus hagi esitamiseks täitemenetluse täiteasjas nr

197/2024/63 lubamatuks tunnistamiseks. Juhul, kui kohus leiab, et A Vl on hagi esitamise

õigus, siis palub kostja jätta hagi rahuldamata.

MENETLUSE EDASINE KÄIK

14. Kohtu esimehe käskkirjaga jagati tsiviilasi 2-24-1812 kohtunik Viljo Junolaineni

menetlusse.

15. 17.10.2024. a peatas kohtutäitur T A täitemenetluse täiteasjas 19772024/63.

16. Kohus korraldas kohtuistungi 18.11.2024. a.

17. Hageja esitas 19.12.2024. a kohtule seisukoha, milles märkis, et hageja õigusi eluruumile

kaitseb PS. Poole korteri väärtusest on O G juba kätte saanud, mistõttu A Vl on õigus nõuda

selle korteriomandi tunnistamist tema ainuomandiks. Samuti on võimalik, et O G vormistab

oma osa kinkimise ühisele pojale A Vle.

18. Kostja esitas 19.12.2024. a kohtule menetluskulude nimekirja.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

19. Kohus on seisukohal, et hagi ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.

20. Viru Maakohtu menetluses oli tsiviilasi 2-19-8257, O G hagi A V (pankrotis)

pankrotihalduri Robert Sprengki vastu ühisvara jagamise nõudes ja A V (pankrotis) vastuhagi O

G vastu võlgnevuse nõudes.

21. 15.05.2023. a resolutsiooni kohaselt kohtuotsuses tsiviilajas 2-19-8257:

1. Võtta O G hagist osaliselt loobumise vastu ja lõpetada tsiviilasja menetluse järgmiste

nõude osas:

1.1. Jagada poolte ühisvara, mille hulka kuulub korteriomand aadressil xxx Maakohtu

kinnistusosakonna reg nr xxx) ning jätta korteriomand aadressil xxx (Viru Maakohtu

kinnistusosakonna reg nr xxx) kostja ainuomandisse;

1.2. Määrata hagejale hüvitis omandiõiguse kaotamise eest summas 14 000 eurot;

1.3. Asendada kohtuotsusega kostja tahteavaldust kinnistusraamatuseaduse § 341 lg 1

tähenduses kinnistusraamatu registriosa nr 1088709 teise jao omaniku kande

muutmiseks ja kostja sissekandmiseks ainuomanikuna.

2. Võtta A V (pankrotis) vastuhagist osaline loobumise vastu ja lõpetada tsiviilasja

menetluse nõude osas mõista O G´iIt välja A V kasuks 1489,37 eurot ehk 1/2 jagatava

ühise korteriomandi ülalpidamise eest ajavahemikul 01.01.2016-01.12.2020 tasutud

ülalpidamise kuludest.

3. Rahuldada O G hagi osaliselt ja A V (pankrotis) vastuhagi täies ulatuses.

4. Arvata O G´i ja A V (pankrotis) ühisvara hulka aadressil xxx, asuv eriomand (Tartu

Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr xxx).

5. Jagada O G´i ja A V (pankrotis) ühisvaraks olev eriomand asukohaga xxx (Tartu

Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr xxx) avalikul enampakkumisel müümise teel

täitemenetluse seadustikus sätestatud korras alghinnaga 27 000 eurot.

6. Vara müügist saadud raha jagada O G´i ja A V (pankrotis) vahel võrdselt, arvates enne

maha müügikulud ning eriomandi majandamisega seotud kulude hüvitis kokku summas

2512,21 eurot.

7. Jätta rahuldamata O G´i hagi kasutuseelise väljamõistmise osas.

8. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Menetlusosalistele hüvitatavad kulud puuduvad.

9. Vabastada O. G A. V (pankrotis) menetluskulude, mille tasumisest ta oli vabastatud,

riigituludesse tasumise kohustusest.

10. Jätta A. V (pankrotis) menetluskulud, mille tasumisest ta oli vabastatud, riigi kanda.

21. Tartu Ringkonnakohtu 17.01.2024. a otsuse resolutsiooni kohaselt:

1.Täiendada Viru Maakohtu 15. mai 2023 otsust resolutsiooni p-s 6 ja määrata, et A V ja O

G ühisvara arvelt tuleb hüvitada korteriomandi majandamisega seotud kuluna A Vle 988, 30

eurot ja O Gle 1523, 91 eurot. Ülejäänud osas jätta maakohtu otsus muutmata.

2. Kohtuotsuse tervikresolutsioon sõnastada järgmiselt:

2.1. Võtta O G´i hagist osaliselt loobumine vastu ja lõpetada tsiviilasja menetlus järgmiste

nõuete osas:

-

jagada poolte ühisvara, mille hulka kuulub korteriomand aadressil xxx

kinnistusosakonna reg nr xxx) ning jätta korteriomand aadressil xxx (Viru Maakohtu

kinnistusosakonna reg nr xxx) kostja ainuomandisse;

-

määrata hagejale hüvitis 14 000 eurot omandiõiguse kaotuse eest;

-

asendada kohtuotsusega kostja tahteavaldus KRS § 341 lg 1 tähenduses

kinnistusraamatu registriosa nr 1088709 teise jao omaniku kande muutmiseks ja

kostja sissekandmiseks ainuomanikuna.

2.2. Võtta A V (pankrotis) vastuhagist osaline loobumine vastu ja lõpetada tsiviilasja

menetluse nõude osas mõista O G´iIt välja A V kasuks 1489,37 eurot ehk 1/2 jagatava

ühise korteriomandi ülalpidamise eest ajavahemikul 1. jaanuar 2016 - 1. detsember

2020 tasutud ülalpidamise kuludest.

2.3. Rahuldada O G hagi osaliselt ja A V vastuhagi täies ulatuses.

2.4. Arvata O G´i ja A V ühisvara hulka aadressil xxx, asuv eriomand (Tartu Maakohtu

kinnistusosakonna registriosa nr xxx).

2.5. Jagada O G´i ja A V ühisvaraks olev eriomand asukohaga xxx (Tartu Maakohtu

kinnistusosakonna registriosa nr xxx) avalikul enampakkumisel müümise teel

täitemenetluse seadustikus sätestatud korras alghinnaga 27 000 eurot.

2.6. Korteriomandi müügist saadud rahast arvata kõigepealt maha vara müügikulud ja

välja maksta korteriomandi majandamisega seotud kuluna O Gle 1523, 91 eurot ja A

Vle 988, 30 eurot. Ülejäänud raha jagada O G ja A V vahel võrdselt, kuid A V osa

maksta välja A V pankrotivarasse.

2.7. Jätta rahuldamata O G´i hagi kasutuseelise väljamõistmise osas.

2.8. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Menetlusosalistele hüvitatavad kulud

puuduvad.

2.9. Vabastada O. G A. V menetluskulude, mille tasumisest ta oli vabastatud, riigituludesse

tasumise kohustusest.

2.10. Jätta A. V menetluskulud, mille tasumisest ta oli vabastatud, riigi kanda.

3. Jätta menetluskulud ringkonnakohtus menetlusosaliste endi kanda. Jätta A.

V menetluskulud (riigilõiv), mille tasumisest ta oli apellatsioonkaebuse esitamisel

vabastatud, riigi kanda.

22. Eeltoodust tuleneb, et ringkonnakohus täiendas maakohtu otsuse resolutsiooni punkti 6

korteri majandamisega seotud kulude osas ja määras, et A V osa maksta välja A V

pankrotivarasse (vt ringkonnakohtu otsuse resolutsiooni punktid 1 ja 2.6.

23. Tartu Ringkonnakohtu 17.01.2024. a kohtuotsus jõustus 18.03.2024. a (Riigikohtu

18.03.2024. a määrus).

24. Kohus ei nõustu hageja väidetega, et sundenampakkumine on lubamatu, kuna on vastuolus

hea usu ja mõistlikkuse põhimõtetega ning on põhiseaduse vastane, kostja osa ühisvaras on

hageja poolt kostjale hüvitatud. Alljärgnevalt kohus põhjendab oma seisukohta.

24.1. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 sätestab, et võlgnik võib esitada sissenõudja

vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et

nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi

kehtivust ega õigusjõudu.

24.2. Kohus saab erandina lõpetada sundtäitmise ka siis, kui sundtäitmine, sh TMS § 221 lõikes

2 sätestatud piirangu kohaldamine, on hea usu põhimõttega vastuolus (Riigikohtu 15.11.2023. a

lahend 2-22-9401/29, p 15.1).

24.3. Täiteavalduse sisuks oli ühisvara jagamine, s.o korteriomandi, asukohaga xxx müümine

enampakkumise teel. Hageja väidab, et täitemenetlus on lubamatu, kuna O G nõue on rahuldatud

sellega, et A V nimel on O Gle välja makstud pool jagatava korteri hinnast. Kostja ei eita seda, et

poolte ühine poeg A V on maksnud kostjale 11 800 eurot. Peale korteriomandi müügist ja

müügist saadud raha jagamist otsustab kostja raha tagastamise küsimuse pojaga. See aga ei

muuda asjaolu, et korteriomand, asukohaga xxx on endiselt jagamata. Kuna täitemenetluses on O

G täiteavaldus ühisvara jagamiseks, mis peab toimuma korteriomandi, asukohaga xxx avalikul

enampakkumisel müümise teel, siis kohtuotsus on täidetud vaid juhul, kui korteriomand on maha

müüdud. Praegu on korteriomand müümata, seega ei saa väita, et O G nõue on rahuldatud. Seega

puudub alus tunnistada täitemenetlus täiteasjas nr 197/2024/63 lubamatuks põhjusel, et nõue on

rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud.

24.4. Hageja tugineb sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi alusena sellele, et

täitemenetluses täidetav nõue on rahuldatud. Hageja tõi välja, et täitemenetluses täidetakse

poolte ühisvara jagamise nõuet. Täitedokumendist tuleneb, et poolte ühisvarasse kuuluv korter

tuleb müüa avalikul enampakkumisel alghinnaga 27 000 eurot ning korteri müügist saadud

rahast tuleb arvestada maha korteri müügikulud ja eriomandi majandamisega seotud kulude

hüvitis ning seejärel jagada ülejäänud raha poolte vahel võrdselt. Hageja väidetest tuleneb, et

korter ei ole müüdud ning et hageja ei soovi selle müüki. Hageja enda väidetest tuleneb seega, et

täitedokumendist tulenev nõue ei ole rahuldatud. Hageja väide, nagu saaks täitedokumendist

tuleneva nõude lugeda rahuldatuks kostjale makstud raha arvel, ei ole põhjendatud.

Täitedokumendist tulenev nõue ei ole suunatud raha saamisele, vaid see on ühisvara jagamise

nõue. Sellist nõuet ei saa kostja tahte vastaselt täita kostjale raha maksmisega. Seda saab poolte

teistsuguse kokkuleppe puudumisel täita üksnes täitedokumendis määratud viisil ühisvara

jagamisega. Hageja väidetest nähtub, et poolte poja poolt kostjale 11 800 euro tasumist käsitleti

täitedokumendi aluseks olnud kohtumenetluses, s.o tsiviilasjas nr 2-19-8257. Kohus sai selle

asjaoluga seega arvestada, kui ta tegi täitedokumendiks oleva kohtulahendi. Hageja ei saa TMS §

221 lg 2 järgi sellele sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis enam tugineda. Hageja väide,

et kostjale tasuti pärast tsiviilasjas nr 2-19-8257 maakohtu lahendi tegemist 1 700 eurot, ei

tähenda, et täitedokumendist tulenev ühisvara jagamise nõue saaks olla sellega rahuldatud.

24.5. Viru Maakohtu 15.05.2023. a kohtuotsusest tsiviilasjas 2-19-8257 nähtub, et kostja, A

V (pankrotis) pankrotihaldur Robert Sprengk võttis hagi õigeks (kd 1, tl 156; kd 2, tl 89, 137)

ja on nõus, et kohus tuvastab O G ja A V ühisvara osana korteriomandi asukohaga Oru 17-16,

Narva. Samuti on kostja nõus ühisvara jagamisega hagis pakutud viisil ning nõustub, et

korteriomand müüakse avalikul enampakkumisel kohtutäituri kaudu alghinnaga 27 000 eurot

ning korteriomandi müügist saadud rahast arvestatakse maha korteriomandi võõrandamisega

seotud kulud ja allesjäänud raha jagatakse O G ja kostja vahel võrdselt. Seega võtab kostja

hagi õigeks ja leiab, et kohus saab hagi rahuldada (TsMS § 440 lg 1, kohtuotsuse lk 18).

Samuti nähtub viidatud kohtuotsusest, et osapoolte vahel puudub vaidlus selles, et: eriomandi

maksumus on 27 000 eurot, ühisvara jagatakse avalikul enampakkumisel müümise teel.

Asjaõigusseaduse (AÕS) § 77 lg 2 kohaselt juhul, kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet

kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kaasomandi

jagamise viisi üle: jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele

kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas,

või müüa asi avalikul või kaasomanike vahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada

kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Seega saab kohus valida üksnes nende

kaasomandi lõpetamise viiside vahel, mida on nõutud hagis või vastuhagis. Hageja palus

jagada poolte ühisvara avalikul enampakkumisel müümisega kohtutäituri kaudu alghinnaga

27 000 eurot; korteriomandi müügist saadud rahast maha arvestada korteriomandi

võõrandamisega seotud kulud. Hageja pakutud jagamise viis on lubatav. Kostja ei esitanud

vastuhagi ühisvara jagamiseks muul viisil. Kohus osundab, et tulenevalt PKS § 37 lg-st 3

ühes AÕS § 77 lg-ga 2 saab kohus valida üksnes nende kaasomandi lõpetamise viiside vahel,

mida on nõutud hagis või vastuhagis. Kohus leiab, et O. G ja A. V (pankrotis) ühisomand

asuvale xxx eriomandile (Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa xxx) tuleb lõpetada

ning jagada eriomandi müümisega avalikul enampakkumisel täitemenetluse sätete kohaselt.

Eriomandi müügist saadud raha, millest on maha arvatud eriomandi võõrandamisega seotud

kulud, tuleb jagada O. G ja A. V (pankrotis) vahel võrdsetes osades selliselt, et O. Gle jääb ½

ja A. Vle ½. Kuna kostja A. V (pankrotis) pankrotihaldur R. Sprengk võttis selles osas hagi

õigeks, rahuldab kohus hagi selles osas hagi õigeksvõtu otsusega TsMS § 440 lg 1 alusel,

mille kohaselt rahuldab kohus kostja poolt kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses

hageja nõude õigeksvõtul hagi. A. V (pankrotis) avaldab, et asja menetluse käigus maksis ta

O. Gle välja kokku 11 800 eurot O. G osa ühisvarast hüvitisena. Väljamakseid teostas poeg A

V. Kohus on seisukohal, et A V poolt O. Gle teostatud väljamakseid (kd 2, tl 55, 56, 57, 58,

79, 106 (korduv), 107) ei saa arvestada kui A. V (pankrotis) poolt O. Gle väljamakstud

hüvitis ½ osa ühisomandis. Kompromissist, mida kohus ei ole kinnitanud, nähtus, et

osapoolte soov oli jätta vaidlusalust eriomandit pojale A Vle. Seega on järeldada, et A V

tasus O. Gle raha, saamaks eriomandit endale (kohtuotsuse lk 19-20).

24.6. Hageja tugineb sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi alusena sellele, et

sundtäitmine on hea usu põhimõtte vastane. Hea usu põhimõttest tulenevalt tuleb õiguste

teostamisel ja kohustuste täitmisel toimida heas usus (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS)

§ 138 lg 1). Õiguse teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse

teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule (TsÜS § 138 lg 2). Hageja ei

põhistanud, millistest asjaoludest tulenevalt on kostja, soovides jagada poolte ühisvara

täitedokumendis märgitud viisil, käitunud hea usu põhimõtte vastaselt. Täitemenetluse

alustamisest nähtub kostja soov korteri ühisomand lõpetada. Hageja väidetest saab järeldada,

et hageja soovib, et korter jääks ühisvarana jagamata, kuna sel juhul saaks hageja jätkuvalt

korterit kasutada, kuid hageja pankrotihaldur ei saaks selle arvel hageja

pankrotivõlausaldajate nõudeid rahuldada. Kostja ei käitu hea usu põhimõtte vastaselt, kui

soovib täitedokumendis nimetatud viisil ühisvara jagada, kuid hageja ei soovi seda teha. Seda

järeldust ei muuda ka see, kui kostjale oleks makstud tema ühisomandi osa väärtusele vastav

rahasumma. Kostjale raha maksmine ei lõpeta poolte ühisomandit. Kostjale raha maksmisest

(isegi kui hageja väidetud kõigi maksetega saaks arvestada) ei saa seega järeldada, et

sundtäitmine on hea usu põhimõttega vastuolus.

24.7. Hageja püsiv maksejõuetus (pankrot) ning asjaolu, et korteri müügist hagejale kuuluv

osa läheb pankrotiseaduse § 108 lg 2 järgi hageja pankrotivarasse, ei tähenda, et hageja jääb

sundtäitmise läbiviimise korral korteri müügist saadavast talle kuuluvast rahast ilma.

Sundtäitmisest saadava raha hageja osa arvel tasutakse hageja pankrotivõlausaldajate nõuded,

s.o hageja kohustused vähenevad. Hageja püsiv maksejõuetus on hagejast tulenev asjaolu,

kostja ei saa seda mõjutada. Hageja püsiv maksejõuetus ning asjaolu, et korteri müügist

hagejale kuuluv osa läheb hageja pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja mitte

hagejale uue eluaseme ostmiseks, ei muuda sundtäitmist hea usu põhimõtte vastaseks.

Asjaolu, et hageja kaotab sundenampakkumise tulemusena korteri omandiõiguse ja sellest

tulenevalt ka selle kasutamise ja valdamise õiguse, tuleneb seadusest (vastavalt TMS § 98 lg

1 ja asjaõigusseadus § 68 lg 1). See ei muuda samuti sundtäitmist hea usu põhimõttega

vastuolus olevaks.

24.8. Täitemenetluses jõustunud kohtulahendi täitmine (korteriomandi müük

enampakkumisel) ei kujuta endast põhiseadusega tagatud omandi puutumatuse riivet.

24.9. Samuti ei ole jõustunud kohtulahendi täitmine vastuolus lastekaitse seaduse ega

rahvusvahelise õigusega pelgalt seetõttu, et enampakkumisel müüdavas korteris elab hageja

ja tema abikaasa alaealine keskmise puudega (keele- ja kõnefunktsiooni kõrvalekalle) laps.

25. Seoses sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõude põhjendamatusega ei kuulu

rahuldamisele ka hageja nõuded kohtutäituri seatud keelumärke tühistamiseks ja kohtutäituri

tasu väljamõistmise otsuse tühistamiseks. Kohus märgib, et kohtutäituri tasu otsust saab

vaidlustada kohtutäiturile kaebuse esitamisega ning seejärel kohtutäituri otsuse

vaidlustamisega hagita menetluse korras (TMS § 218).

MENETLUSKULUDE JAOTUS

26. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud

kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning

menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab

kandma.

27. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus jättis hagi rahuldamata, seega kannab kostja menetluskulud hageja.

28. Kostja menetluskulud on riigilõiv määruskaebuse esitamise eest 50 eurot kulutused

õigusabile 580 eurot (käibemaksuga, 4 tundi 25 minutit x 120 eurot). Kostja menetluskulud on

põhjendatud. Kostja on kasutanud õigusabi ning õigusabi maht on kooskõlas asjas tehtud

menetlustoimingutega.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Viljo Junolainen

Kohtunik