1-11-14175/3 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

1-11-14175

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

03. jaanuar 2012. a, Tartu kohtumaja, kirjalik menetlus

Kohtunik

Rutt Teeveer

Prokurör

Lõuna

Ringkonnaprokuratuuri

Tartu

I

osakonna

ringkonnaprokurör Tatjana Tamm

Kriminaalasja number

1-11-14175 (11760000091)

Kriminaalasi

K.P süüdistuses KarS § 320 lg 1 järgi

käskmenetluses

Süüdistatav

K.P

isikukood: XXX

elukoht: XXXXX

karistatus: varem kriminaalja väärteokorras karistamata

tõkend: elukohast lahkumise keeld

Kaitsja

riigi õigusabi korras advokaat Veljo Viilol

RESOLUTSIOON

1. Süüdi tunnistada K.P KarS § 320 lg 1 järgi ja mõista temale karistuseks rahaline karistus 60 (kuuekümmend) päevamäära, s.o 192 (ükssada üheksakümmend kaks) eurot (KrMS § 251 lg 1, § 253 p 1, § 254). Määrata K.P rahalise karistuse tasumine ositi järgnevalt: 6 (kuue) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust tasuda igakuiselt 32 (kolmkümmend kaks) eurot hiljemalt iga kuu viimaseks kuupäevaks kuni rahalise karistuse täieliku tasumiseni (KarS § 66 lg 1, 3).

2. Tühistada K.P-le kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – käesoleva kohtuotsuse jõustumisel.

3. Sisse nõuda K.P-lt menetluskuludena riigituludesse sundraha 435 (nelisada kolmkümmend viis) eurot, kaitsjale määratud tasu 57 (viiskümmend seitse) eurot ja 53 (viiskümmend kolm) senti ning kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulud 45 (nelikümmend viis) senti (KrMS § 180 lg 1).

4. Rahaline karistus tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 (SEB), nr 221023778606 (Swedbank) või nr 333416110002 (Danske Bank AS Eesti filiaal), viitenumber 4100065035, selgituses näidata kohtuasja number, menetlustoiming ning isiku nimi, kelle eest tasuti. Menetluskulud tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 (SEB), nr 221023778606 (Swedbank) või nr 333416110002 (Danske Bank AS Eesti filiaal), viitenumber 280004987, selgituses näidata kohtuasja number, menetlustoiming ning isiku nimi, kelle eest tasuti. Otsuse vabatahtliku täitmise korral tasuda riigituludesse makstavad menetluskulud 30 päeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. Eelnimetatud tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus menetluskulude osas sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud.

5. Otsuse koopia toimetada kätte süüdistatavale ja tema kaitsjale ning prokurörile.

Edasikaebamise kord

Süüdistataval ja tema kaitsjal on õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates viieteistkümne päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui süüdistatav ega kaitsja ei taotle, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras, käskmenetluses tehtud kohtuotsus jõustub (KrMS § 254 lg 6, 7).

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

I Kuriteo asjaolud ja kvalifikatsioon

1. 22.12.2011. a saatis Lõuna Ringkonnaprokuratuur Tartu Maakohtule arutamiseks kriminaalasja K.P süüdistuses KarS § 320 lg 1 järgi käskmenetluses. 2.

olles 10.11.2010. a Tartu Maakohtu

K.P süüdistatakse selles, et tema,

poolt hoiatatud vastutusest teadvalt valeütluste andmise eest KarS § 320 järgi ning kinnitades seda ka oma allkirjaga, andis 10.11.2010. a Tartus Kalevi 1 asuvas Tartu Maakohtu Tartu kohtumajas toimunud kohtuistungil kriminaalasjas nr 1-10-6526 teadvalt valed ütlused selle kohta, et viibis ajavahemikul 21.-22.04.2009. a Marika Lemvaldi majas Tartumaal XXX vallas XXX alevikus XXX ning et ööl vastu 22.04.2009. a Marika Lemvald magas oma toas ja ei saanud sel ajal osa võtta Tartumaal XXX vallas XXX alevikus XXX asuva F.G. kuuluva maja süütamisest. Sellega pani K.P toime toime KarS § 320 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o tunnistaja poolt kriminaalmenetluses teadvalt vale ütluste andmise.

II Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus

3. Kuriteoga tekitatud kahju ei ole.

4. Tsiviilhagi esitatud ei ole.

5. Asitõendid ja konfiskeeritav vara puuduvad.

III Süüdistatavale mõistetava karistuse motiivid

6. Prokurör teeb kohtule ettepaneku karistada K.P KarS § 320 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest rahalise karistusega 60 (kuuekümmne) päevamäära ulatuses. Kuna K.P maksustatavast tulust arvutatud keskmise päevasissetuleku suurus 2010. a kohta oli 2.13 eurot, tuleb KarS § 44 lg 2 päevamääraks pidada miinimumpäevamäär 3.20 eurot ja seega rahaliseks karistuseks määrata 192 (ükssada üheksakümmend kaks) eurot. KarS § 66 alusel määrata, et rahaline karistus 192 eurot tuleb tasuda ositi järgmiselt: alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust tasuda 6 kuu vältel igakuiselt vähemalt 32 eurot kuus kuni rahalise karistuse täieliku tasumiseni.

7. KrMS § 251 lg 1 kohaselt kui teise astme kuriteos, mille eest prokurör peab võimalikuks kohaldada põhikaristusena rahalist karistust, on tõendamiseseme asjaolud selged, võib kohus prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja käskmenetluses. Vastavalt KrMS § 254 lg 1 koostab kohtunik käskmenetluses kohtuotsuse siis, kui ta nõustub järeldustega, mis on süüdistusaktis süüdistuse tõendatuse ja karistuse määra kohta esitatud.

8. Kohus nõustub Lõuna Ringkonnaprokuratuuri 22.12.2011. a käskmenetluse süüdistusaktis kriminaalasjas nr 1-11-14175 (11760000091) esitatud järeldustega süüdistuse tõendatuse ja karistuse määra kohta ja leiab, et käskmenetluse kohaldamine toodud tingimustel on põhjendatud ja võimalik. Kohtule esitatud materjalide kohaselt on süüdistus õigesti kvalifitseeritud ja tõendatud kriminaalasjas kogutud tõenditega: Tartu Maakohtu 03.12.2010. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-10-6526 (tlk 2-24); Tartu Ringkonnakohtu 05.05.2011. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-10-6526 (tlk 25-38); koopiaga Lõuna-Eesti Päästekeskuse kaaskirjast 23.04.2009. a (tlk 39);

koopiaga sündmuskoha

vaatlusprotokollist ja lisatud fotodest (tlk 40-48); koopiaga sündmuse kokkuvõttest (tlk 49); koopiaga menetleja arvamusest (tlk 50); koopiaga tunnistaja, kannatanu allkirjast 10.11.2010. a (tlk 51); väljavõtetega kohtuistungi protokollist kriminaalasjas nr 1-10-6526 (tlk 52-113) ja kahtlustatava K.P ütlustega (tlk 114-116). Seega on leidnud tõendamist, et K.P, olles 10.11.2010. a Tartu Maakohtu poolt hoiatatud vastutusest teadvalt valeütluste andmise eest KarS § 320 järgi ning kinnitades seda ka oma allkirjaga, andis 10.11.2010. a Tartus Kalevi 1 asuvas Tartu Maakohtu Tartu kohtumajas toimunud kohtuistungil kriminaalasjas nr 1-10-6526 teadvalt valed ütlused selle kohta, et viibis ajavahemikul 21.-22.04.2009. a Marika Lemvaldi majas Tartumaal XXX vallas XXX alevikus XXX ning et ööl vastu 22.04.2009. a Marika Lemvald magas oma toas ja ei saanud sel ajal osa võtta Tartumaal XXX vallas XXX alevikus XXX asuva F.G. kuuluva maja süütamisest.

9. Asjaolude põhjal tegi kohus järelduse, et K.P toimepandud tegu vastab KarS § 320 lg 1 ettenähtud kuriteokoosseisule. Kohus tuvastas K.P õigusvastase käitumise ega tuvastanud K.P süüd välistavaid asjaolusid. K.P tuleb KarS § 320 lg 1 järgi süüdi mõista. KarS § 320 lõikes 1 sätestatu kohaselt on kriminaalmenetluses teadvalt vale ütluse andmise eest karistuseks rahaline karistus või kuni 3-aastane vangistus. Tegemist on teise astme kuriteoga; tõendamiseseme asjaolud on selged. Vastava paragrahvi sanktsioon võimaldab rahalise karistuse mõistmist.

10. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. K.P tegevuses karistust raskendavaid asjaolusid, mis on sätestatud KarS § 58, ei ole. KarS § 57 lg 1 p 3 järgse karistust kergendava asjaoluna käsitleb kohus süüdistatava puhul seda, et ta on oma tegu puhtsüdamlikult kahetsenud (tlk 114-116). Kohtu hinnangul, arvestades K.P poolt toimepandud kuriteo erilisi asjaolusid ja seda, et tegemist on süüdistatava esimese kriminaalkaristusega, on teda võimalik mõjutada uutest samalaadsetest kuritegudest hoiduma kõige kergema karistusliigiga, s.o rahalise karistuse mõistmisega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mille tõttu ei ole rahalise karistuse kandmine võimalik. Arvestades K.P teo iseloomu, siis nii üldkui eripreventiivsest eesmärgist tulenevalt peab karistus olema tuntav ja nii ei tohi süüdistatavale mõistetav karistus olla miinimummääras, mis KarS § 44 lg 1 kohaselt on 30 päevamäära. K.P süü suurust arvestades, on võimalik teda mõjutada prokuröri poolt nõutava rahalise karistusega, mis KarS § 121 puhul jääb karistusraami alumisse kolmandikku. Seega nõustub kohus prokuröri taotlusega ja mõistab K.P-le KarS § 320 lg

1 järgi karistuseks rahalise karistuse 60 päevamäära. Selline karistus avaldab mõju süüdlasele ka edaspidi ning saavutab ka karistamise eesmärgi õiguskorra kaitsmise huvides ja hoiab süüdlast edaspidi uute süütegude toimepanemisest.

11. KarS § 44 lg 2 ja 3 kohaselt arvutab kohus rahalise karistuse päevamäära suuruse süüdimõistetu keskmise päevasissetuleku alusel, keskmine päevasissetulek aga arvutatakse, lähtudes süüdimõistetu suhtes kriminaalmenetluse alustamise aastale vahetult eelnenud aasta või, kui nimetatud aasta andmed ei ole kättesaadavad, sellele aastale eelnenud aasta tulumaksuga maksustatavast tulust, millest on maha arvatud tulumaks. Teo toimepanemise ajal kehtinud KarS § 44 lg 2 III ja IV kohaselt ei tohi arvestatud päevamäära suurus olla väiksem kui miinimumpäevamäär, s.o 3.20 eurot. Kuivõrd K.P 2010. a keskmine päevasissetulekuks oli 2.136 eurot (tlk 121), siis tuleb KarS § 44 lg 2 kohaselt päevamääraks pidada miinimumpäevamäär 3.20 eurot ja seega on temale mõistetava rahalise karistuse suuruseks 192 (ükssada üheksakümmend kaks) eurot.

12. KarS § 66 lg 1 kohaselt, mõistes rahalise karistuse, võib kohus süüdlase perekondlikku, tööalast või tervislikku seisundit arvestades määrata karistuse tasumise ositi. Sama paragrahvi lõike 3 järgi ei tohi ositi tasutava karistuse täitmise tähtaeg ületada ühte aastat. Kohus leiab sarnaselt prokuröriga, et mõistetud rahalise karistuse suurusest tulenevalt on selle korraga tasumine isikule majanduslikult ebamõistlikult koormav, mistõttu tuleb K.P võimaldada tasuda talle mõistetud rahaline karistus ositi. Lisaks rahalisele karistusele tuleb süüdistaval tasuda ka menetluskulud.

IV Kohtu seisukoht menetluskulude osas

16. Vastavalt KrMS § 180 lg 1, 3 nõuab kohus süüdimõistva kohtuotsuse tegemisel süüdimõistetult sisse menetluskulud riigituludesse. K.P-lt sissenõutavate menetluskulude hulka kuuluvad KrMS § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 2 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha II astme kuriteo eest süüdimõistmisel 1,5 palga alammäära ulatuses, s.o 435 eurot, KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel K.P-le määratud kaitsjale makstud tasu 57.53 eurot ja KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulu 0.45 eurot.

Kohtunik