1-11-13858/5 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja
Legislator summary
AI generated1 1-11-13858
Legislator headnote
AI generated1-11-13858/5 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja: 1 1-11-13858
Full text
1 1-11-13858
K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 04 jaanuar 2012 Tallinn Kriminaalasja number 1-11-13858 (11230115808) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Tõlk Maksim Tšurkin Kriminaalasi J.P süüdistus KarS § 199 lg 2 p 4 ja § 25 lg 2 järgi; Lühimenetlus Prokurör Katrin Pärtlas Süüdistatav J.P
ik: xxx, EV kodanik, põhiharidus, töökoht: töötu,
elukoht: xxx,
tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 05.11.2011, Varasem karistatus: Harju Maakohtu 12.11.2010 otsusega KarS § 199 lg 2 p 7, 8 ja § 25 lg 2 järgi vangistus 4 kuud KarS § 73 alusel tingimisi katseajaga 3 aastat Kaitsja Advokaat Eva Tibar RESOLUTSIOON
1. J.P süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 4 ja § 25 lg 2 ettenähtud kuriteo
toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 4 (neli) kuud.
2. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada J.P-le mõistetud karistust ühe
kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 2 (kaks) kuud ja 20 (kakskümmend) päeva.
3. KarS § 65 lg 2 ja § 73 lg 4 alusel suurendada J.P-le mõistetud karistust
Harju Maakohtu 12.11.2010 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra so. 3
(kolme) kuu ja 29 (kahekümne üheksa) päeva võrra, mõistes J.P-le
2 kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks 6 (kuus) kuud ja 19 (üheksateist) päeva.
4. KarS § 69 lg 1 alusel asendada J.P-le mõistetud vangistus üldkasuliku
tööga, arvestusega, et ühele päevale vangistusele vastab kaks tundi üldkasulikku tööd,
seega võrdub vangistus 199 päeva üldkasulikule tööle 398 (kolmsada üheksakümmend kaheksa) tundi.
5. KarS § 69 lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise ajaks 1 (üks) aasta alates
kohtuotsuse jõustumisest.
6. KarS § 69 lg 4 alusel allutada J.P üldkasuliku töö tegemise tähtajaks, so
1 aastaks käitumiskontrollile Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all. (Tartu mnt 85, Tallinnas, tel: 6 127 742)
7. KarS § 75 lg 1 p 1, 2, 3, 4, 5 kohaselt kohustada J.P järgima katseajal
kontrollnõudeid:
• elada alalises elukohas: xxx,
• ilmuda kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonda registreerimisele,
• alluda kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta,
• saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks,
• saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.
8. J.P suhtes valitud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada.
9. J.P-lt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4; 180 lg 1
alusel määratud kaitsjale makstud tasu 95 (üheksakümmend viis) eurot ja 95
(üheksakümmend viis) euro senti, mis tuleb KrMS § 180 lg 3 alusel 10 (kümme) kuu
jooksul kohtuotsuse jõustumisest võrdsetes igakuistes osades 9 (üheksa) euro ja 59
(viiskümmend üheksa) euro sendi kaupa kuus tasuda Rahandusministeeriumi
arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank,
viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „J.P , 1-11-13858, kaitsjatasu“.
10. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui rahalised nõuded ei
ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 11. Jätta KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2, 180 lg 1 alusel välja
mõistetav sundraha 435 (nelisada kolmkümmend viis) eurot KrMS § 180 lg 3 alusel J.P-lt välja mõistmata, jättes selle menetluskulu riigi kanda. 12. Jätta KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 5; 180 lg 1 alusel välja mõistetav kaitsjale kriminaaltoimikust koopiate tegemise kulu 45 (nelikümmend viis) euro senti KrMS § 180 lg 3 alusel J.P-lt välja mõistmata, jättes selle menetluskulu riigi kanda.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatavad, nende kaitsjad
ja kannatanud 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse
otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.
Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul.
Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas:
J.P süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda on varem 12.11.2010 Harju Maakohtu otsusega 1-10-7255 karistatud varguse toimepanemise eest, uuesti 05.11.2011 kella
08.40 paiku Tallinnas Paldiski mnt 102 asuvas Rocca al Mare kaubanduskeskuses asuvast
3 Rademari kauplusest püüdis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil varastada
Rademar OÜ-le kuuluvat kaupa kogumaksumusega 580,87 eurot: meeste dressipluusi Peak maksumusega 99,95 eurot, meeste dressipükse Peak maksumusega 89,95 eurot, naiste jopet
Roxy maksumusega 219,95 eurot, laste pükse Five Seasons maksumusega 51,07 eurot ja
naiste jopet Puma maksumusega 119,95 eurot, mille pani endale seljakotti ning millega
seejärel möödus kassadest jättes kauba eest tasumata, kuid tegu jäi tema tahtest olenemata põhjustel lõpule viimata, kuna ta oli kinni peetud turvatöötaja poolt.
Seega J.P pani toime, isikuna, kes on varem toime pannud varguse, võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, see on KarS § 199 lg 2 p 4 ja § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
Kohtuistungil süüdistatav J.P seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta
tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses.
Kaitsja asus seisukohale, et süüdistatava käitumisele antud karistusõiguslik hinnang on põhjendatud ning süüdistatava poolt süüteo toimepanemine kriminaalasjas kogutud tõenditega tõendatud.
Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid:
• 05.11.2011 koostatud Rademar OÜ avaldusest nähtuvalt 05.11.2011 kell 08:30-08:40
J.P väljus kaupluse müügisaalist, möödudes kassarivist Rademar OÜ
kauplusele kuuluva ja maksmata jäetud kaubaga koguväärtuses 580,8 eurot. Kaup oli rikkumata ja tagastati kauplusele. (t/l 2)
• 05.11.2011 koostatud õigusvastase teo toimepanemise akti kohaselt 05.11.2011 kell 08:30-
08:40 J.P väljus kauplusest Rademar aadressil Paldiski mnt 102, Tallinn,
Rademar OÜ-le kuuluva ja maksmata jäetud kaubaga (meeste dressipluus maksumusega 99,95 eurot, meeste dressipüksid maksumusega 89,95 eurot, naiste jope maksumusega 219,95 eurot, laste püksid 51,07 eurot, naiste jope 119,95 eurot) koguväärtuses 580,8 eurot. Kaup oli rikkumata. (t/l 3)
• 05.11.2011 koostatud tunnistaja MRi ülekuulamisprotokolli kohaselt tema tulles 05.11.2011 tööle kauplusesse Rademar (aadressil Paldiski mnt 102, Tallinn) nägi koristajat J.P lahkumas suure seljakotiga. Palus turvatöötajal kontrollida koristajat ning K.O J.P kotis avastati meeste dressipluus Peak hinnaga 99,95, meeste dressipüksid Peak hinnaga 89,95, naiste jope Roxy hinnaga 219,95, laste püksid Five Seasons hinnaga 51,07 ja naiste jope Puma hinnaga 119,95. Kaup oli rikkumata ja tagastati kauplusele. (t/l 4)
• Väljatrükk Harju Maakohtu 12.11.2010 otsusest kriminaalasjas 1-10-7255, millest nähtuvalt mõisteti Kristina J.P Vinnik´ule (ik xxx) KarS § 199 lg 2 p 7, 8 ja § 25 lg 2 ja KarS § 73 alusel tingimisi vangistus 3 kuud ja 29 päeva katseajaga 3 aastat. (t/l 11-18)
• 05.11.2011 koostatud kahtlustatava J.P ülekuulamisprotokolli kohaselt tunnistab ta end süüdi ja selgitab, et 05.11.2011 kella 06.30 paiku jõudis tööle Rocca Al Mare
Keskuses asuvasse kauplusesse Rademar, koristajana. Müügisaalis vaatas riideid, võttis riideesemed, mis talle meeldima hakkasid ja läks nendega riietehoidu, kus pani kahtlustuses
nimetatud esemed omale seljakotti. Seejärel koristas veel natuke, võttis oma seljakoti ning
lahkus. Rocca al mare keskuse I korrusel pidas teda kinni turvatöötaja ja palus kott ette
näidata. Andis turvatöötajale varastatud riideesemed ning ta toimetati politseiosakonda. (t/l 20-23)
• MTA-andmedest nähtuvalt Maksuja Tolliametil puuduvad andmed J.P tulude kohta 2009 ja 2010 aastal. (t/l 19)
4
Kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel süüdistatava J.P süüd tunnistavaid ütlusi, Rademar OÜ avaldust, tunnistaja MR ütlusi,
õigusvastase teo toimepanemise akti, Harju Maakohtu 12.11.2010 otsuse väljatrükki, asub
kohus seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus.
Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava J.P käitumine kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 4 ja § 25 lg 2 järgi. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt oli J.P
temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemise ajal isikuks, keda on karistatud 12.11.2010 KarS § 199 lg 2 p 7, 8 ja 25 lg 2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest ning inkrimineeritud teo pani ta toime eelmise kohtuotsusega määratud katseajal. Seega oli süüdistatav KarS § 199 lg 2 p 4 märgitud isikuks. Kriminaaltoimikus kogutud tõenditest nähtuvalt peeti süüdistatav
koos varastatud esemetega kinni ning varastatu võeti temalt ära, mistõttu jäi vargus tema
tahtest olenemata põhjustel lõpule viimata. Sellistest andmetest teeb kohus järelduse, et
süüdistatava käitumine on kohtueelsel menetlusel õigesti kvalifitseeritud võõra vallasasja
äravõtmise katsena, selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, so KarS § 199 lg 2 p 4 ja § 25 lg 2 ettenähtud kuriteona.
Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja
ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate ja kergendavate asjaolude puudumist. Süüdistatav küll avaldas kohtuistungil kahetsust, kuid selgitas sellele järgnevalt, et
asjaolude kokkusattumisel oli sunnitud teo toime panema. Seega on sisuliselt tegemist
õigustusega ning kohus peab taolist kahetsuse avaldust ebasiiraks. Süüdistatavale
inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 5 aastat. Kriminaaltoimiku andmetel puuduvad Maksuja Tolliametil andmed süüdistataval legaalse sissetuleku kohta 2009 ja 2010 aastal. Vaatamata sellele, et süüdistatav töötas, pani ta töökohal toime varguse katse, mis viitab sellele, et süüdistatava sissetulek ei
olnud süüdistatava jaoks piisav ning arvestades süüdistatava võimalikku majanduslikku
olukorda ja kuriteolaadi leiab kohus, et süüdistataval puuduvad küllaldased rahalised
vahendid rahalise karistuse tasumiseks. Seetõttu tuleb süüdistatava suhtes kohaldada isiku vabadust piiravat karistust. Karistuse määra valikul lähtub kohus süü suurusest, asjaolust, et
süüdistatav pani toime vaid ühe varguse, samuti õigusvastase ründe objektiks olnud vara väärtusest ning sellest, et varalist kahju ei tekkinud. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatava süü ei ole kuigi suur ning süüdistatavale võib karistuse mõista oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni
keskmise määra ja suhteliselt alammäära lähedasena. Samas on süüdistatav inkrimineeritud
teo toime pannud kohtu poolt määratud katseajal, mis tähendab seda, et süüdistatavale
mõistetav karistus kuulub liitmisele KarS § 65 lg 2 sätete alusel täies ulatuses. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on süüdistatavat karistatud kriminaalkorras varem 1
kord ning puuduvad ka andmed selle kohta, et süüdistatavat oleks pärast kohtuotsust karistatud ka väärteokorras. Süüdistatava ülalpidamisel on ka alaealine laps, mis käesolevaks ajaks töötu süüdistatava jaoks tekitab pingestatud majandusliku olukorra. Arvestades taolisi asjaolusid ning süüdistatava nõusolekut, leiab kohus, et süüdistatava suhtes võib kohaldada KarS § 69 sätteid, asendades mõistetava liitkaristuse üldkasuliku tööga, allutades süüdistatava käitumiskontrollile. Arvestades süüdistatava majanduslikku olukorda leiab kohus, et valdavas
osas tuleb kriminaalmenetluse kulud jätta riigi kanda ning välja mõistetav menetluskulu määrata tasumisele ositi.
Märt Toming kohtunik