1-10-1316/31 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1(3) Toimik nr 1-10-1316

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 04.jaanuaril 2012 kohtumajas Jõhvi Kohtuasja number 1-10-1316 Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär Merike Erisalu juuresolekul jus tõlk Inga Kal Kohtuasi

Viru Vangla materjalid H.A tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 04.01.2012 avalikul kohtuistungil Süüdimõistetu

H.A , isikukood: xxx, kannab karistust xxx RESOLUTSIOON

Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras:

Jä tingimisi enne tähtaega vabastamata. tta H.A vangistusest

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada.

Asjaolud

Viru Vangla esitas 22.12.2011 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava H.A tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

Viru Maakohtu 22.08.2011 kohtuotsusega tunnistati H.A süüdi KarS § 424 järgi KrMS § 238 lg 2 alusel mõisteti karistuseks 8 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 25.06.2011-21.08.2011, s.o 1 kuu 28 päeva. Kandmisele kuulub alates 2

2.08.2011 6 kuud 2 päeva vangistust. Karistuse algus 25.06.2011 ja lõpp 25.02.2012.

Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 25.12.2011.

Kinnipidamisasutusest H.A kinnipeetavat kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et

Vangistuse jooksul distsiplinaarkorras karistatud ei ole. Vanglas viibides ei ole kinnipeetav

läbinud taasühiskonnastavaid tegevusi. Riigikeelt ei valda. Ennetähtaegse vabanemise korral soovib elama asuda ema Jxxx Gxxx korterisse xxx xxx Gxxx . Käesoleval ajal elab korteris J üksi,

kes on töövõimetuspensionär. Isikul on põhiharidus, eriala puudub. Vabanedes isikul kindel töökoht puudub, töökogemused on vähesed. K raha andmetel on tasumata rahalisi nõudeid ca 1800 -

2(3)

eurot. Kinnipeetavat on korduvalt kriminaalkorras ja väärteokorras karistatud alkoholijoobes autojuhtimise eest, mis näitab isiku riskivat ja hoolimatut elustiili. Vabaduses oli isik fentanüüli ja

amfetamiini juhutarvitaja veenisiseselt. Kinnipeetav on impulsiivse käitumisega, teeb otsuseid

mida hiljem kahetseb. Jätkuvad kuriteod alkoholijoobes autojuhtimise eest näitavad isiku

negatiivseid hoiakuid ühiskonda. On rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid. Vangla toetab

kinnipeetava H.A vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist, kuna see annab võimaluse allutada isikut kõrgemale järelevalvele.

Kriminaalhooldaja andmete kohaselt on kinnipeetaval vabanemise korral kindel elukoht aadressil xxx. Käesoleval ajal elab korteris kin kes on töövõimetuspensionil. nipeetava ema Jxxx xxx Kinnipeetava ema on nõus H.A vanglast vabanemisel toetama materiaalselt ja moraalselt. Vabanemise korral kindel töökoht puudub. Eriala puudub ja töökogemused on vähesed.

H.A taotleb . kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist

Prokurör tähtaega vabastamist kirjalikult toetab H.A tingimisi enne .

Kohtu põhjendused

Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, arv u , arvestades ära kuulanud süüdimõistetu am se

prokuröri kirjaliku arvamust, tuleb jätta tingimisi enne tähtaega leiab, et H.A

vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine ebaotstarbekas.

KarS § 76 lg 3 alusel, k tähtaega atseajaga tingimisi

enne vangistusest vabastamise otsustamisel

arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning

käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab

taotluse

läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed - nii tema käitumise kuriteo eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele . le ajal ning sellele järgnenud perioodil

Süüdimõistetu liiklussüütegude (mootorsõiduki juhtimise on neli korda kriminaalkorras karistatud

eest joobeseisundis) toimepanemise eest. Vanglakaristust kannab esimest korda. Isik on olnud

kahel korral kriminaalhoolduse all

isele. Viru Maakohtu , ühel korral on karistus pööratud täitm 02.02.2009 kohtumäärusest on näha, et H.A hoidus kõrvale üldkasuliku töö tegemisest (80 ÜKT tunnist täitis vaid 2 tundi) ja ei täitnud registreerimisnõuet

. Käesoleval ajal kannab karistust mootorsõiduki joobeseisun

dis juhtimise eest. Karistusregistri teatisest (isiklik toimik lk 5-7 et H.A on 8 korral karistatud ) on näha,

väärteokorras, nendest 3 korral Alkoholiseaduse rikkumise eest ja 3 korral Liiklusseaduse rikkumise eest, kusjuures 1 korral joobeseisundis juhtimise eest. Eeltoodust nähtub, et mõistetud karistused ja määratud

kriminaalhooldus H.A puhul ei ole täitnud eesmärki hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta -

enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt.

Vangla koostatud iseloomustusest on näha, et kinnipeetavat vangistuse jooksul distsiplinaarkorras karistatud ei ole.

Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Sotsiaalprogrammides osalenud ei ole.

Isikul on kehtiv isikuttõendav dokument ID-kaart kehtivusega kuni 22.12.2015. Vabanedes on H.A kindel elukoht oma ema Jelena H.A juures aadressil Uus 5a- 15, Kohtla-

Järvel.

3(3) Vabanemisel puudub H.A kindel töökoht ja iseseisev sissetulek. Isikul puudub eriala ning töökogemus, töö leidmist ja suurendab mis raskendab kuritegude toimepanemise riski.

Kohus leiab, et süüdimõistetu ei ole enda jaoks vastavaid järeldusi teinud. Arvestades H.A

poolt toimepandud kuritegude asjaolusid, korduvaid karistusi (4 korral karistatud

joobeseisundis mootorsõiduki juhtimise eest), tema käitumist kriminaalhooldaja järelevalve all

olles (käitumiskontrollnõuete rikkumine, hoidus kõrvale üldkasulikust tööst) ja süüdimõistetu

võimalusi vabaduses (töökoha puudumine kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne ), ei ole vangistusest vabastamine korral kriminaalhooldusele allutatud, kuid õigustatud. Isik oli juba kahel

see ei täitnud oma eesmärki – et isik uute süütegude toimepanemisest ära hoiduks,

viimasel kriminaalhooldusel hoidus kõrvale üldkasuliku tööst (80 ÜKT tunnist täitis vaid 2 tundi), ei käinud

registreerimisel, karistus oli täitmisele pööratud). Seega kriminaalhooldus ei osuta H.A-le

. Oleks kergemeelne arvata, et varem korduvalt karistatud isik, kes on piisavalt mõju

juba korduvalt li all uut käitumiskontrolli all viibinud, nüüd alustab kriminaalhoodaja kontrol

seadusekuulekat elu. Eksisteerib suur tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei

oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega Kõik H.A .

poolt toimepandud süüteod on toime pandud alkoholijoobes. Alkoholi tarvitamise risk suurendab uue kuriteo toimepanemise ohtu.

Isik, kes pani toime kuriteo korduvalt ja seda veel katseajal, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb

ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud.

Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab koh üüdimõi us s stetu H.A temale Viru Maakohtu 22.08.2011 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata.

Kohtunik Inna Kirsipuu