3-25-530/33 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Legislator summary
AI generatedD.L esitas 27.12.2024 Tallinna Vanglale pöördumise, milles taotleb mittevaralise kahju hüvitamist. Taotluse kohasel toimus 09.10.2024 Tallinna Vanglas evakuatsiooniõppus.
Legislator headnote
AI generated3-25-530/33 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium: Taotluse kohasel toimus 09.10.2024 Tallinna Vanglas evakuatsiooniõppus.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtunik
Janar Jäätma
Määruse tegemise aeg ja koht
30.07.2025, Tallinn
Haldusasja number
3-25-530
Haldusasi
D.L-i kaebus Tallinna Vanglalt mittevaralise kahju
hüvitamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja D.L
Vastustaja Tallinna Vangla
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 07.07.2025 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
D.L-i määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Võtta D.L-i määruskaebus Tallinna Halduskohtu 07.07.2025 määruse resolutsiooni
punkti 3 peale menetlusse.
2. Jätta D.L-i määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 07.07.2025
määruse resolutsiooni p 3 muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määrus edasikaebamisele ei kuulu (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. D.L esitas 27.12.2024 Tallinna Vanglale pöördumise, milles taotleb mittevaralise kahju
hüvitamist. Taotluse kohasel toimus 09.10.2024 Tallinna Vanglas evakuatsiooniõppus.
Taotleja väidab, et ta otsiti alasti läbi. Ametnikul oli rinnakaamera ja sellel oli näha punast
täppi. Kinnipeetav järeldab, et teda filmiti läbiotsimise ajal. Samuti ei lubatud kasutada
õppuse ajal lifti.
2. Tallinna Vangla jättis 20.02.2025 taotluse rahuldamata.
3. Tallinna Halduskohus jättis 07.07.2025 määruse resolutsiooni p-ga 3 kaebaja
mittevaralise kahju nõude osas riigilõivu vabastamise taotluse rahuldamata. Halduskohus
esitas kokkuvõtlikult järgmised põhjendused:
3-25-530
1) menetlusabi taotlus tuleb jätta rahuldamata, kuna kaebusel puuduvad ilmselgelt
eduväljavaated ning kaebajale asjast tulenev võimalik kasu on ebamõistlikult väike võrreldes
kohtumenetluse eeldatavate kuludega (HKMS § 111 lg-d 1 ja 3);
2) esitatud tõenditest järeldub üheselt, et antud kuupäeval pole kaebajat alasti läbi otsitud.
Kohus kontrollis vanglalt veel täiendavalt, kas muul ajal samal päeval võis esineda hetki, kus
kaebaja võidi ametniku poolt läbi otsida. Vangla on esitanud kaebaja päevast detailse ülevaate
ning kaebaja ei ole ka selle tulemusel parandanud, et teda otsiti läbi mõnel muul hetkel või
muus kohas. Kõik vangla kirjeldatud kambri ukse avanemised olid ka alati kahe ametniku
juuresolekul;
3) evakuatsiooniõppus polnud õigusvastane. Kaebajale on arst andnud soovituse, et ta saaks
kasutada lifti. Samas ei nähtu soovitusest, et mistahes trepi olemasolul, kui lift puudub, tuleb
tagada kaebaja liikumine tasapindade vahel mõnel muul viisil, kuna kaebaja tervise
tagamiseks tuleb ära hoida astmetest astumine. Ka ei ole kaebajale seatud liikumispiiranguna,
et ta peaks kasutama ratastooli vms. Kaebaja liikus eelnevalt käsitletud videol omal jalgel.
Tegemist oli evakuatsiooniõppusega, kus stsenaariumiks oli tulekahju. Tulekahju korral
sõidavad liftid esimesele korrusele, avavad seal uksed ning rohkem ei liigu. Teisisõnu ei ole
tulekahju korral võimalik hoonest lahkumiseks või ohutusse kohta liikumiseks lifti kasutada.
Lisaks on õppus selleks, et saada teada, kas ettevalmistused tegelikuks ohuolukorraks on
piisavad või vajavad isikud täiendavat abi või suunamist. Seega ei ole õppuse läbiviimine ja
selle käigus ohutusse kohta liikumise korraldamine, arvestades õppuse stsenaariumis
kirjeldatud piirangutega (lifti kasutamise võimatus) iseenesest õigusvastased. Kaebaja on
kirjeldanud, kuidas tal oli liikumine ebamugav, ta jäi teistest maha ja tal oli keerukas õigesse
kohta jõuda. Tegemist ei ole inimväärikust alandava olukorraga. Kaebaja kirjeldusest ega
vangla kirjeldusest ei nähtu, et kaebajat oleks seetõttu alandatud, temaga kurjustatud või teda
alavääristatud. Õppusel ootamatusse olukorda sattumine ja sellest vajaliku teabe kogumine
ongi õppuse eesmärgiks. Tegemist on sarnase olukorraga, kuhu võib sattuda ka mistahes
vabaduses viibiv isik, kes võib sattuda kas õppuse käigus segadusse või jääda teistest maha.
Sellega võib kaasneda sisemine ebamugavustunne, aga seda ei saa pidada inimväärikuse
alandamiseks. Seega on kaebaja poolt eluliselt usutavalt põhistamata, et tema inimväärikus
võis saada õppuse käigus riivatud;
4) ka tervisekahju tekkimist esitatud tõendite alusel ei saa jaatada, mistõttu pole kaebus selles
osas riigilõivu vaba.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
4. Kaebaja taotleb määruskaebuses halduskohtu määruse tühistamist.
Alasti läbiotsimisega on rikutud kaebaja õigusi. Lahtiriietumine peab olema dokumenteeritud.
Miks ei esitatud kohtule läbiotsimise kohta andmeid? Miks esitati võltsitud video? Miks ei
peetud aruandlust läbiotsimise kohta? Kaebajal pole võimalik alasti läbiotsimist tõendada.
Lifti kasutamise soovituse andis kliiniline psühholoog.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5. Kuna kaebaja on esitanud määruskaebuses väiteid üksnes halduskohtu määruse peale, mis
puudutab menetlusabi andmata jätmist (s.o resolutsiooni punkti 3), siis võtab ringkonnakohus
määruskaebuse halduskohtu määruse resolutsiooni p 3 peale menetlusse.
2(3)
3-25-530
6. Riigilõivu tasumise kohustuse juures ei hinnata üksnes kaebaja majanduslikku võimalust
nõutavas ulatuses riigilõivu tasuda, vaid ka kaebuse rahuldamise tõenäosust (HKMS § 111 lg
1 ja lg 3). Kui kaebuse rahuldamine pole tõenäoline, siis on kohtul õigus keelduda
menetlusabi andmisest ja riigilõiv tuleb tasuda kaebajal.
7. Kaebuse rahuldamise vähest tõenäosust ei saa jaatada pelgalt sellel alusel, et haldusaktide
andmiseks võis esineda seaduslik alus ja need võisid seadusliku alusega kooskõlas olla.
Kaebaja väidab, et haldusaktide aluseks olevad normid on põhiseadusega vastuolus.
Halduskohus pole seda väidet hinnanud.
8. Kaebuses kirjeldatud asjaolud ei võimalda järeldada, et vaidlustatud tegevusega oleks
kahjustatud RVastS § 9 lg-s 1 nimetatud kaebaja õigushüve ning et sellega oleks kaasnenud
ka füüsiline ja hingeline valu ning kannatus. Ringkonnakohus ei korda halduskohtu kõiki
põhjendusi (HKMS § 201 lg 4 ja § 203 lg 2).
9. Halduskohus on põhjendatult esile toonud, et 09.10.2024 videotest ei nähtu, et kaebaja
oleks pidanud lahti riietuma. Videost nähtub üheselt, et kui ametnik avas lukustatud kambri
ukse, siis oli kaebaja riides. Pärast ukse avamist anti kaebajale korraldus väljuda koridori.
Koridoris kombati kaebaja riided läbi. Seejärel anti kaebajale korraldus liikuda spordisaali.
Samamoodi talitati ka teiste kinnipeetavatega. Videost järeldub, et 09.10.2024 toimingud olid
seotud evakuatsiooniõppusega. Seega on halduskohus õigesti järeldanud, et kaebaja väide
selle kohta, et ta pidi 09.10.2024 antud toimingu ajal võtma ennast alasti, ei ole leidnud
kinnitamist.
10. Ükski esitatud tõend ei viita sellele, et kaebajale oleks võinud selle sündmuse tõttu tekkida
tervisekahju.
11. Seega jättis halduskohus õiguspäraselt kaebaja menetlusabi taotluse rahuldamata (HKMS
§ 111 lg 1 ja lg 3).
12. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus kaebaja määruskaebuse rahuldamata ja
halduskohtu määruse muutmata.
(allkirjastatud digitaalselt)
3(3)