2-25-10022/13 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Addis Tammiku

Tsiviilasja number

2-25-10022

Määruse tegemise aeg ja koht

29. juuli 2025, Paide

Tsiviilasi

RR hagi XX vastu abielu lahutamiseks

Menetlustoiming

Asja läbivaatamata jätmine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja RR (isikukood XXX)

Kostja XX (isikukood XXX)

RESOLUTSIOON

1. Jätta hagi läbivaatamata.

2. Jätta menetluskulud hageja kanda ja rahaliselt kindlaks määramata.

3. Tagastada hagejale hagilt tasutud riigilõiv 100 eurot OO arvelduskontole nr x.

4. Toimetada määrus kätte hagejale.

Edasikaebamise kord

Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva

jooksul määruse kättetoimetamisest alates, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse

tegemisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 70 eurot.

Asjaolud ja kohtu põhjendused

1. RR (hageja) esitas 26. juunil 2025 Pärnu Maakohtule hagi XX (kostja) vastu abielu lahutamiseks.

Kohus võttis hagi menetlusse 16. juuli 2025 määrusega ja määras asjas istungi 29. juuliks 2025 algusega

kell 13.00.

2. Kohtuistungile ilmus hageja isiklikult koos tõlgiga. Kostja istungile ei ilmunud ja kostjale kohtukutset

kättetoimetatud ei olnud. Hageja selgitas, et abikaasad elasid viimati ühiselt koos Soome Vabariigis

(Soomes). Praegu elavad abikaasad lahus. Mõlemad abikaasad elavad Soomes. Hageja registrijärgne

elukoht on Eestis. Pooled abiellusid Eestis. Hageja kodakondsus on määratlemata.

3. Kohtu arvates tuleb menetluses eisletoodud asjaoludel jätta hagi läbivaatamata territoriaalse pädevuse

puudumise tõttu tsiviilkohtumenetluse seadustiku TsMS § 423 lg 1 p 13 alusel.

Kuna asjaolude kohaselt on tegemist piiriülese abielulahutusega, kohaldub siinses asjas jurisdiktsiooni

kindlaksmääramisel Euroopa Nõukogu (EÜ) määrus nr 2201/2003 (27. november 2003), mis käsitleb

kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja

vanemliku vastutusega, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1347/2000 (Brüssel II bis

määrus). Brüssel II bis määrus art 3 kohaselt on abielulahutuse asjades liikmesriigi kohtul kohtualluvus

juhul, kui selle territooriumil on: 1) on abikaasade alaline elukoht; 2) oli abikaasade viimane alaline

elukoht, kui üks neist veel elab seal; 3) on kostja alaline elukoht 4) on ühistaotluse puhul ühe abikaasa

alaline elukoht; 5) on hageja alaline elukoht, kui ta on seal elanud vähemalt aasta vahetult enne taotluse

esitamist 6) kelle kodanikud mõlemad abikaasad on. Brüssel II bis määruse art 17 kohaselt kontrollib

kohus kohtualluvust omal algatusel ja teatab, kui asi ei allu sellele kohtule. Kostja kohtusse ei ilmunud.

Tsiviilasi nr 2-25-10022

Hagis esiletoodu ega kohtu poolt tuvastatu kohaselt pole Eesti kohtul alust abieluasja läbivaatamiseks.

Seega ei allu abielulahutuse asi Eesti kohtule.

4. Ülaltoodud põhjendustel jääb hagi läbivaatamata..

5. Hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib

pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse (TsMS § 426 lg

1). Seega võib hageja lahutuse hagiga soovi korral uuesti kohtusse pöörduda.

6. Asja läbivaatamata jätmisel jäävad menetluskulud hageja kanda (TsMS § 168 lg 2). Kohtutoimiku

kohaselt kindlaksmääratavaid menetluskulusid ei ole.

7. Hagi läbivaatamata jätmise tõttu tuleb hagejale tagastada hagilt tasutud riigilõiv tema poolt taotletud

arvelduskontole (TsMS § 150 lg 1 p 3).

8. Kuivõrd avaldus ja selle lisad on esitatud kohtule elektrooniliselt, puudub vajadus materjalide

tagastamiseks hagejale.

(allkirjastatud digitaalselt)

Addis Tammiku

kohtunik

2 (2)