3-25-2278/3 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS J õ h v i k o h t u m a j a KOHTUM Ä ÄR US Kohtuasja number 3-25-2278 Määruse kuupäev 29. juuli 2025 Kohtunik Ene Andresen Kohtuasi X kaebus edasisest karistuse kandmisest vabastamiseks ja Eestist väljasaatmiseks RESOLUTSIOON 1. Tagastada X kaebus. 2. Asendada kohtulahendi avaldamisel kaebaja nimi tähemärgiga. EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED Määruse resolutsiooni punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4 ja § 204 lg 1). Määrus toimetatakse kaebajale kätte. ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT 1. Viru Vangla kinnipeetav X esitas 7. juulil 2025 Tartu Halduskohtule avalduse, milles palub end kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 4241 lg 1 alusel vabastada edasisest karistuse kandmisest. Avalduse kohaselt öeldi talle Politseija Piirivalveametist (PPA), et halduskohus saab ta Eestist välja saata, kui ta teeb KrMS § 4241 lg 1 alusel päringu. Avaldus jõudis Tartu Halduskohtusse 10. juulil 2025 ning registreeriti kaebusena (haldusasi nr 3-25-2278). 2. HKMS § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, kas esineb alus kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. HKMS § 121 lg 1 p 1 sätestab, et kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses.

3-25-2278 HKMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. X kaebusest nähtub tema soov, et kohus vabastaks ta KrMS § 4241 lg 1 alusel edasisest karistuse kandmisest või saadaks ta Eestist välja. Nagu Tartu Halduskohus X-ile haldusasjas nr 3-24-2850 tehtud 21. oktoobri 2024. a määruse punktis 7 selgitas, ei kuulu kriminaalasjas tehtud kohtulahendi täitmisega seotud küsimuste lahendamine halduskohtu pädevusse. KrMS § 4241 lg 1 kohaselt lahendab süüdimõistetu edasisest karistuse kandmisest vabastamise taotluse maakohus. Halduskohtu pädevuses ei ole ka isikute Eestist väljasaatmise otsuse tegemine. Halduskohus saab lahendada isiku kaebuse alusel õiguslikku vaidlust, mis on tekkinud täidesaatva riigivõimu teostamise käigus. Näiteks saab isik esitada halduskohtule kaebuse, kui PPA on teinud talle lahkumisettekirjutuse. Halduskohus ei tee ise lahkumisettekirjutust, vaid kontrollib kaebuse alusel, kas PPA tegi lahkumisettekirjutuse õiguspäraselt. X kaebusest ei nähtu, et tal oleks tekkinud PPA-ga Eestis viibimise õiguse üle õiguslik vaidlus. 3. Eeltoodust tulenevalt ei ole X kaebuse lahendamine halduskohtu pädevuses. Seepärast tagastab halduskohus kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel. Kohus selgitab, et kaebuse tagastamine ei võta selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud (HKMS § 43 lg 2). Kohus selgitab täiendavalt, et väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse § 7 lg 1 kohaselt tehakse lahkumisettekirjutus välismaalasele, kes viibib Eestis ebaseaduslikult. Eestis kinnipidamisasutuses viibival kinnipeetaval on Eestis viibimiseks seaduslik alus olemas (välismaalaste seaduse § 43 lg 1 p 5 ja § 43 lg 3). 4. Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3 ja § 179 lg 4). (allkirjastatud digitaalselt) Ene Andresen 2