1-09-17914/23 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1

KOHT U MÄ Ä R U S Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 03.01.2012 Jõhvi kohtumaja Kohtuasja number 1-09-17914 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk Olga NÕMMEMEES Prokurör Sergei TRAVNIKOV Kohtuasi

Viru Vangla materjalid F.Z-i

elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu F.Z

sünd. xxx, isikukood xxx, Vene Föderatsiooni põhi kodanik, haridus, rahvuselt mustlane,

elukoht xxx-xxx

töökoht puudub, võimalik õppekoht xxx Karistuse kandmise algus 29.03.2010 ja 27.07.2013 lõpp RESOLUTSIOON

Jätta F.Z elektroonilise järelevalve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.

Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud

Viru Vangla esitas 28.11.2011 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetav F.Z-i

elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

F.Z on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 10.12.2009 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §122 järgi ning KrMS §238 lg.2 ja KarS §65

karistatud

lg.2 kohaldamisega vangistusega 3 aastat 3 kuud 28 päeva alates karistuse kandmisele asumisest.

2 Viru Vangla iseloomustusest nähtu vangistuse ajal määratud b, et kinnipeetavale on 6 distsiplinaarkaristust. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kaks korda, reaalset

vangistust kannab esimest korda. Käesoleva kuriteo puhul on täheldatud

toimepanemise põhjustena ja ajenditena emotsionaalset seisundit ja otsest tahtlust

põhjustada kannatanule valu. Kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks, soodusteguriks on alkoholi kuritarvitamine. Kinnipeetav õpib alates 09.08.2011

riigikeele sissejuhataval kursusel, omandab alates 01.09.2011 kutseharidussüsteemis

keevitaja eriala ning on läbinud sõltuvusvõõrutusprogrammi Usk ja teadmine,

sotsiaalprogrammid Viha juhtimine ja

Igapäevane valik. Kinnipeetaval on olemas

pikaajalise elaniku elamisluba. Vanglas on kinnipeetav keeldunud töötamast majandustöödel. Vangistuses ei toeta kinnipeetavat materiaalselt keegi. Kinnipeetava sotsiaalvõrgustiku moodustavad vend, onupoeg ja onutütar. Kinnipeetava suhtlusringi kuuluvad kriminaalse taustaga isikud, tal on riskeeriv elustiil. Kinnipeetav suitsetas vahel kanepit ja tarvitanud amfetamiini, kuriteo on toime pannud alkoholijoobes. 2008 oli kinnipeetaval diagnoositud psüühikahäire ja ta oli ravil psühhiaatriahaiglas. Kinnipeetav on kasutanud vägivalda oma elukaaslase suhtes. Kinnipeetav tunnistas, et oli varem kergesti ärrituv ja pingelises olukorras emotsionaalselt ebastabiilne, mõtles enamasti vaid enda heaolu peale. Kinnipeetava puhul võivad ohtlikkuse tunnused ilmneda juhul, kui ta on psüühiliselt ebastabiilses seisundis või alkoholijoobes. Viru

Vangla toetab kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega.

Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses

märgib, et kinnipeetava puhul on oluline hoiduda tarvitamast sõltuvusaineid ning suhtlemast kriminaalse taustaga tuttavatega.

Majandusliku olukorra parandamiseks on vajalik võtta ennast arvele Eesti Töötukassas. Sotsiaalse toimetuleku tõstmiseks on soovitav läbida sotsiaalprogramm

Sotsiaalsete oskuste treening. Kriminaalhooldusametnik leiab, et elektroonilise

järelevalve pikkuseks võiks olla 6 kuud. Kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest nähtub, et lähedastest on kinnipeetaval vend ja 3 sugulast, kellega suhted on head. Oma laste ja laste emaga kinnipeetav ei suhtle. Vabanemise korral soovib kinnipeetav asuda elama oma tädi juurde. Tegemist on toalise kõigi mugavustega ja 3- võlgnevusteta korteriga, kus käesoleval ajal elab tädi üksinda. Kirjaliku nõusoleku on tädi andnud, korter sobib elektroonilise valve seadme paigaldamiseks. Kinnipeetava

tädi töötab ja ta on kinnipeetavat vanglast vabanemisel nõus materiaalselt ja moraalselt toetama. Kinnipeetaval puudub vabanemisel kindel töökoht ja eriala.

Maakohtu istung

Kinnipeetav F.Z taotles maakohtu istungil enda vabastamist vangistusest,

kinni

tas, et asub elama tädi juurde ja õppima keevitaja erialale.

Prokuröri abi Sergei Travnikov ei toetanud maakohtu istungil kinnipeetava

vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega.

Maakohtu määruse põhjendused

Maakohus, tutvu

nud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele.

3 Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid,

süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud

kahel korral. Viru Maakohtu 02.04.2008 otsusega mõisteti kinnipeetav süüdi ja

karistati vangistusega 2 aastat 11 kuud 28 päeva tingimisi katseajaga 24 kuud. Uuesti mõisteti ta süüdi juba Viru Maakohtu 10.12.2009 otsusega. Sellest otsusest

nähtub, et uued kuriteod pani kinnipeetav toime juba 20.06.2008, 24.09.2008,

28.09.2008, seega lühikese aja jooksul peale kohtuotsuse kuulutamist ja kehtival katseajal.

Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemisega kaasneb samuti katseaeg koos käitumiskontrolli nõuete ja võimalike lisakohustuste täitmise kohustusega. Maakohtul puudub igasugune veendumus, et kinnipeetav seekord on suuteline katseaja kuni selle lõpuni 27.07.2013 läbima nõuetekohaselt ning täitma kõiki käitumiskontrolli nõudeid.

Kinnipeetavale on vangistuse ajal määratud 6 distsiplinaarkaristust, millest kehtivad

käesoleval ajal 3. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele

kohtuasjas nr.3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Kinnipeetav ei suuda isegi range järelevalve tingimustes karistuse kandmise ajal käituda seaduskuulekalt.

Asja materjalide kohaselt on kinnipeetavale vabanemise korral garanteeritud kindel

elukoht tädi juures. Maakohus peab seda asjaolu positiivseks, kuid leiab, et sellel alusel vabastamine ei ole põhjendatud. Nagu nähtub vaarasematest kohtuotsustest, on tal alaline elukoht olemas olnud kogu aeg. Seega ei välista kindla elukoha omamine uute kuritegude toimepanemist.

Asja materjalide kohaselt puudub kinnipeetaval vabanemise korral garanteeritud

töökoht. Kinnipeetava enda seletuste kohaselt maakohtu istungil soovib ta jätkata

õpinguid kutseharidussüsteemis keevitaja erialal ja seletas, et õpingute ajal toetab

teda tädi. Kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest nähtub, et kinnipeetava tädi sissetulek on vaid 300 eurot kuus. Maakohus ei pea võimalikuks, et kinnipeetava tädi on sellise sissetulekuga võimeline toetama materiaalselt ja üleval pidama veel

ka kinnipeetavat. Arvestades seda, et kinnipeetav on varasemalt toime pannud

varavastaseid kuritegusid, on suur oht, et materiaalsete raskuste tekkimisel paneb kinnipeetav toime uusi kuritegusid.

Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetaval diagnoositud psüühikahäire. Ka

viimane kuritegu oli seotud vägivallaga elukaaslase suhtes. Viru Vangla

iseloomustusest nähtub ka, et kinnipeetav võib olla kergesti ärrituv ja pingelises

olukorras ebastabiilne. See omakorda suurendab uute, s.h. vägivaldsete kuritegude toimepanemise riski.

Kuna kinnipeetava karistuse tähtaeg lõpeb alles 27.07.2013, on tal veel piisavalt

aega, et näidata oma tõelist tahet elada seaduskuulekalt (eelkõige

distsiplinaarkaristuste puudumisega). Samuti on tal aeg lõpetada oma õpingud

4 kutseharidussüsteemis, et eriala omandanuna konkureerida tööjõuturul. Lisaks on tal

karist

use kandmise ajal võimalik ka läbida sotsiaalprogrammid, mis on seotud agressiivsusega.

Ülaltoodu alusel ei pea maakohus võimalikuks kinnipeetava vabastamise vangistusest tingimisi enne tähtaega käesoleval ajal. Maakohus leiab, et see on ennatlik ja ei ole

kooskõlas karistuse mõistmise eesmärkidega. Ühiskonna õiglustunne saaks sellisel juhul oluliselt riivatud.

Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalme

netluse seadustiku §426, §383, §384 ja §387.

allkirjastatud digitaalselt Anne PALMISTE Kohtunik