4-25-802/7 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Otsuse tegemise aeg

29.07.2025

Väärteoasja number

4-25-802

Kohtunik

Anne PALMISTE

Väärteoasi

VKV Grupp OÜ väärteoasi Välismaalaste seaduse

§301 lg.2 järgi

Kaebuse esitaja

VKV Grupp OÜ

registrikood 14399709, asukoht Päevalille 9 – 44

Tallinn Harjumaa

Kaebuse esitaja seaduslik

esindaja

Kaebuse esitaja kaitsja

Viktor KOSTIN

juhatuse liige

Ilja SIPARI

vandeadvokaat

Kohtuvälise menetleja

esindaja

Artjom FEDJAJEV

Ida Prefektuuri piirivalvebüroo järelevalveekspert

Juhindudes Väärteomenetluse seadustiku §120, §132, §134, §135, §155 lg.1 p.1 ja lg.2,

§156, §157 ja §158, maakohus

O T S U S T A S :

Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri piirivalvebüroo piiri- ja

migratsioonijärelevalvetalituse teabegrupi järelevalveekspert Artjom FEDJAJEVI

17.02.2025 otsus väärteoasjas nr.2403,25,000010 VKV Grupp OÜ karistamise osas

Välismaalaste seaduse §301 lg.2 järgi rahatrahviga summas 24 000 (kakskümmend

neli tuhat) eurot - tühistada osaliselt, s.o. karistuse suuruse osas.

Mõista VKV Grupp OÜ-le Välismaalaste seaduse §301 lg.2 alusel karistuseks

rahatrahv 12 000 (kaksteist tuhat) eurot.

Ülejäänud osas jätta Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri piirivalvebüroo piiri-

ja migratsioonijärelevalvetalituse teabegrupi järelevalveekspert Artjom FEDJAJEVI

17.02.2025 otsus väärteoasjas nr.2403,25,000010 muutmata.

Karistusseadustiku §66 lg.2 alusel määrata, et rahatrahv summas 12 000 (kaksteist

tuhat) eurot tuleb VKV Grupp OÜ-l tasuda ositi 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul

alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest.

VKV Grupp OÜ kaebus rahuldada osaliselt.

Väärteomenetluse seadustiku §2 ja Kriminaalmenetluse seadustiku §175 lg.1 p.1 alusel

välja mõista Eesti Vabariigilt VKV Grupp OÜ (registrikood 14399709, asukoht

Päevalille 9 – 44 Tallinn Harjumaa) kasuks osaliselt kaitsjatasu summas 722

(seitsesada kakskümmend kaks) eurot.

Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse

teatavakstegemisest.

Kohtuotsus tehakse Viru Maakohtus teatavaks 29.07.2025.

Asjaolud ja menetluse varasem käik

Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri piirivalvebüroo piiri- ja

migratsioonijärelevalvetalituse teabegrupi järelevalveekspert Artjom Fedjajev koostas

17.01.2025 väärteoprotokolli, mille kohaselt kontrollis Ida Prefektuuri piirivalvebüroo

piiri- ja migratsioonijärelevalvetalitus 18.12.2024 kell 13.21 – 18.00 ehitusobjektil

Männiku põik 5 Uusküla Alutaguse vald Ida-Virumaa töötavaid välismaalasi,

teostades järelevalvet Välismaalaste seaduse (edaspidi tekstis VMS) §296 lg.1 alusel.

Kontrollimise ajal viibisid ehitusobjektil 7 Ukraina kodanikku ja 2 Usbekistani

kodanikku, kes teostasid töid ettevõttes VKV Grupp OÜ (edaspidi tekstis OÜ).

Ukraina kodanikud oli V.B, R.H., I.V, P.S, M.S, V.K, M.K ning Usbekistani

kodanikud olid G.Y ja A.S (edaspidi tekstis välismaalased).

Töötamise registri andmetel alustasid isikud töölepingud OÜ-ga järgmiselt: V.B alates

21.11.2024, R.H. alates 25.11.2024, I.V alates 16.12.2024, P.S alates 25.11.2024, M.S

alates 25.11.2024, V.K alates 16.12.2024, M.K alates 16.12.2024, G.Y alates

12.06.2024 ja A.S alates 08.08.2024.

Välismaalaste Eesti Vabariigi ja Läti Vabariigi elamisload on väljastatud töötamiseks

teises ettevõttes. Seega peavad 7 UKR ja 2 UZB kodanikku Eestis teise tööandja

juures töötamiseks omama lühiajalist Eestis töötamise registreerimist. OÜ ei ole

nende töötamist enne Eestis tööle asumist PPA-s nõuetekohaselt registreerinud.

Kontrollimise käigus selgus ka, et A.Sl puudus alates 08.08.2024 seaduslik alus

Eesti Vabariigis viibimiseks, kuna talle väljastatud LVA elamisluba oli tunnistatud

alates 08.08.2024 seoses töösuhte lõppemisega kehtetuks.

Vastavalt VMS §286 lg.1 on tööandja kohustatud kontrollima, et tema juures töötaval

välismaalasel oleks Eestis viibimiseks ja töötamiseks õiguslik alus.

Tulenevalt KarS §14 lg.1 vastutab juriidiline isik seaduses sätestatud juhtudel teo

eest, mis on toime pandud tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja

poolt juriidilise isiku huvides.

Välismaalaste tööandja OÜ seaduslik esindaja on Viktor Kostin, kellel on vastavalt

VMS §286 kohustus kontrollida, et tema juures töötavatel välismaalastel oleks Eestis

viibimiseks ja töötamiseks õiguslik alus, tegutses ettevõtte ärihuvides ning võimaldas

Eestis ajutiselt viibivatel välismaalastel rikkuda töötamise tingimusi, rakendades 7

UKR kodanikku ja 2 UZB kodanikku tööle, jättes eelnevalt nende lühiajalise

töötamise PPA-s registreerimata ning jättis täitmata VMS §286 lg.1 sätestatud

tööandja kohustuse seoses välismaalaste Eestis töötamisega.

Seega võimaldas OÜ Eestis tingimustele mittevastava töötamise 7 UKR kodanikul ja

2 UZB kodanikul.

Sellega rikkus OÜ VMS §106 lg.1, §104 lg.2, 3 ja pani toime väärteo VMS §301 lg.2

järgi.

Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri piirivalvebüroo piiri- ja

migratsioonijärelevalvetalituse teabegrupi järelevalveekspert Artjom Fedjajevi

17.02.2025 otsusega väärteoasjas nr.2403,25,000010 määrati OÜ-le VMS §301 lg.2

järgi karistuseks rahatrahv 24 000 €.

Otsuse esimeses osas on korratud väärteoprotokolli sisu.

Nimetatud otsuse kohaselt pani menetlusalune isik teo toime tahtlikult, raskendava

asjaoluna on viidatud KarS §58 p.1.

Karistamise alused on sätestatud KarS §56 lg.1. VMS §104 lg.1 kohaselt võib Eestis

ajutiselt viibiv välismaalane Eestis töötada, kui tööandja on tema lühiajalise

töötamise PPA-s registreerinud või kui tema Eestis töötamise õigus tuleneb vahetult

seadusest või Riigikogu ratifitseeritud välislepingust. VMS §106 lg.1 kohaselt võib

lühiajaliselt Eestis töötada välismaalane, kellel on seaduslik alus Eestis ajutiseks

viibimiseks ning kelle töötamine on enne tööle asumist registreeritud PPA-s. VMS §8

kohaselt on Eestis töötamine mistahes tegevus Eestis töölepingu või muu lepingu

alusel, samuti muu tegevus teise isiku heaks, mille puhul võib eeldada tulu või muu

varalise hüve saamist, sõltumata tegevuse aluseks oleva lepingu liigist, vormist või

lepingu sõlminud teise poole asukohast või elukohast, kui välisleping või seadus ei

sätesta teisiti.

OÜ pani toime VMS §301 lg.2 kvalifitseeritava väärteo, mis seisnes selles, et OÜ

juhatuse liige Viktor Kostin võimaldas ettevõtte ärihuvides Eestis ajutiselt viibivatel

välismaalastel töötamist ilma lühiajalise töötamise registreeringuta, mida tõendavad

Lühiajalise töötamise registreerimise taotluste väljavõtted PPA dokumentide

andmebaasist ning väljavõtted MTA Töötamise registreerimise väljavõtetest ja

menetlusaluse isiku ütlused.

Ettevõtte juhatuse liige Viktor Kostin, kelle kohustuseks tulenevalt ettevõtte

tööülesannete jaotusest oli välismaalaste töötamine PPA-s registreerida ja kes polnud

vastavasisulist taotlust välismaalaste töötamiseks esitanud. Seega puudus

välismaalastel Eesti Vabariigis töötamiseks seaduslik alus.

Toimepandud väärtegu on koosseisupärane, õigusvastane ja süüline. Väärteo

toimepanemine on tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega.

VMS §301 lg.2 näeb antud teo eest karistuseks ette rahatrahvi kuni 32 000 €.

Kohtuväline menetleja leidis, et kohaldatud karistus on kooskõlas menetlusaluse isiku

süü raskuse ja karistuse eesmärgiga. Kohtuvälise menetleja hinnangul on väärtegu

toime pandud tahtlikult. Kohtuväline menetleja tuvastas KarS §58 p.1 järgi

raskendavad asjaolud. OÜ eesmärk oli säilitada endale antud ehitusobjektiga seotud

leping, et saada teostatud tööde eest tasu. OÜ juhatuse liige kinnitas oma ütlustes, et

kui ta ei kutsuks tööle ehitajaid, ei saaks ta antud ehitusobjektiga lepingut sõlmida

ning kaotaks raha teostamata tööde tõttu.

Menetlusaluse isiku kaitsja vandeadvokaat Ilja Sipari esitas 27.02.2025 Viru

Maakohtule kaebuse, milles palus kohtuvälise menetleja otsus tühistada ja

väärteomenetlus lõpetada või alternatiivselt tühistada kohtuvälise menetleja otsus

rahatrahvi suuruse osas, määrata miinimumilähedane rahatrahv ja võimaldada see

tasuda ositi 12 kuu jooksul.

Kaebuse kohaselt tuleneb VMS §104 lg.2, 3 ja §106 lg.1, et välismaalane, kelle

lühiajaline töötamine on PPA-s registreeritud, peab ise hoolitsema selle eest, et tal

oleks kogu töötamise aja Eestis viibimiseks seaduslik alus. Nimetatud sätted ei

sätesta juriidilisele isikule mitte mingeid kohustusi.

Kohtuväline menetleja nendib väärteoprotokollis, et VMS §286 nimetatud kohustused

on menetlusaluse isiku juhatuse liikmel. Käesoleval juhul on tööandjaks juriidiline

isik. Juhatuse liiget Viktor Kostinit, kes väidetavalt jättis VMS §286 lg.1 sätestatud

kohustused täitmata, ei saa samastada juriidilise isikuga, keda ta esindas. Kuna

menetlusaluse isiku nimel tegutsenud juhatuse liige ei täitnud erilise isikutunnuse

(tööandja) puudumise tõttu VMS §301 lg.1 sätestatud väärteokoosseisu, pole ka

koosseisupärast tegu. KarS §14 lg.1 kohaselt vastutab juriidiline isik seaduses

sätestatud juhtudel teo eest, mis on toime pandud tema organi, selle liikme,

juhtivtöötaja või pädeva esindaja poolt juriidilise isiku huvides. Juriidiline isik

vastutab vaid siis, kui tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja

tegu vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.

See, milline organi liige, juhtivtöötaja või pädev esindaja on pannud juriidilise isiku

huvides teo, peab olema ära toodud väärteoprotokollis. Protokolli kohaselt võimaldati

välismaalastel töötamist menetlusaluse isiku ärihuvides. Protokollist ega otsusest ei

selgu, millist tähendust omistab kohtuväline menetleja selle väitele. Protokolli kohaselt

on etteheidetavaks teoks juhatuse liikme tegevusetus. Käesoleval juhul tuli protokollis

kajastada ka see, millest tulenevalt kohtuväline menetleja leidis, et tegutsemiskohustus

oli just juhatuse liikmel Viktor Kostinil ja milline oli nõutav tegu, mille ta tegemata

jättis, samuti Viktor Kostini väidetava teo subjektiivne koosseis. Kohtuvälisel

menetlejal tulnuks otsuses ära näidata, millest tulenevalt leiti, et tegutsemiskohustus

oli just menetlusaluse isiku juhatuse liikmel ja milline oli nõutav tegu, mille ta

tegemata jättis.

Kokkuvõtvalt leidis kaitsja, et käesoleval juhul ei ole füüsilise isiku koosseisupärast

tegu, mis oleks võimalik menetlusalusele isikule omistada ja väärteomenetlus tuleb

lõpetada.

Alternatiivselt, kui käesoleval juhul saab jaatada menetlusaluse isiku vastutust, siis

määratud rahatrahv irdub täielikult karistuse kohaldamise põhimõtetest ja süü

suurusest. Rahatrahv 2/3 sanktsiooni maksimummäärast on ilmselgelt õigusvastane.

Kohtuvälise menetleja poolt raskendava asjaoluna märgitud omakasu motiiv on

käesoleval juhul täiesti otsitud ega ole millegagi põhjendatud. Kohtuvälise menetleja

etteheide, et menetlusaluse isiku eesmärk oli säilitada endale ehitusobjektiga seotud

leping, on kummaline, kuna leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik ja

karistada isikut selle eest, et ta soovib lepingulisi kohustusi täita, on asjakohatu.

Samuti jääb arusaamatuks, millele tuginedes on menetleja leidnud, et lepingu täitmine

toob menetlusalusele isikule kasu. Kohtuväline menetleja ei ole üldse käsitlenud

karistuse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke, määrates rahatrahvi lähedaselt

maksimummäärale ja isikule, keda ei ole varem karistatud. Kohtuväline menetleja

jätab tähelepanuta, et menetlusaluse isiku süü ei ole suur. Töötajad olid Töötamise

registris registreeritud, samuti olid töötajatel Eesti Vabariigi ja Läti Vabariigi

elamisload väljastatud, olgugi, et töötamiseks teises ettevõttes. Taotlused töötajate V.B,

R.H., I.V, P.S, M.S, V.K ja M.K menetlusaluse isiku juures töötamise

registreerimiseks olid PPA-le esitatud perioodil 08.12.2024 – 14.12.2024, s.o. enne

kohtuvälise menetleja poolt 18.12.2024 korraldatud kontrolli.

VTMS §19 lg.1 p.4-1 kohaselt on menetlusalusel isikul õigus taotleda rahatrahvi

tasumist ositi. Menetlusaluse isiku majanduslik olukord on keeruline ja juhul, kui

menetlusalune isik siiski vastutab, palub kaitsja võimaldada tasuda rahatrahv KarS

§66 lg.2 alusel ositi 12 kuu jooksul.

Kaitsja kinnitas, et menetlusalune isik ei soovi kohtuistungist osa võtta.

Kohtuvälise menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri piirivalvebüroo

piiri- ja migratsioonijärelevalvetalituse menetlusgrupi grupijuht Veljo Uustal esitas

11.06.2025 Viru Maakohtule kirjaliku seisukoha nr.3.1-1.1/4017-4 kaebuse osas,

milles vaidles kaebusele vastu ja leidis, et kaebus on põhjendamatu ning määratud

karistus proportsionaalne.

PPA 17.01.2025 otsusega karistati menetlusalust isikut VMS §301 lg.2 alusel

rahatrahviga 24 000 € selle eest, et menetlusalune isik võimaldas Eestis tingimustele

mittevastava töötamise välismaalastel. PPA teostas 18.12.2024 kell 13.21 kontrolli

ehitusobjektil Männiku põik 5 Uusküla Alutaguse vald Ida-Virumaa. Kontrolli käigus

tuvastati, et nimetatud objektil töötasid välismaalased, kes allusid tööülesannete

täitmisel OÜ juhtimisele. Samuti ilmnes, et välismaalaste lühiajaline töötamine ei

olnud PPA-s nõuetekohaselt registreeritud.

VMS §104 lg.1 kohaselt võib Eestis ajutiselt viibiv välismaalane siin töötada üksnes

juhul, kui tööandja on tema lühiajalise töötamise registreerinud PPA-s või kui tema

töötamise õigus Eestis tuleneb vahetult seadusest või Riigikogu ratifitseeritud

rahvusvahelisest lepingust. Lühiajalise töötamise registreerimise kohustus on tööandjal.

VMS §286 lg.1 kohaselt on tööandja kohustatud kontrollima, et tema juures töötaval

välismaalasel oleks Eestis viibimiseks ja töötamiseks kehtiv õiguslik alus. Käesoleval

juhul on tööandja rollis menetlusalune isik, mistõttu on kohustus temal. Tööandja on

kohustatud veenduma, et enne tööle asumist on kõigil välismaalastel, kes tema juurde

tööle asuvad, nõuetekohaselt vormistatud kõik vajalikud dokumendid ning et neil on

seaduslik alus Eestis viibimiseks ja töötamiseks.

Otsuse koostamisel on arvestatud kõiki asjaolusid kogumis ning rahatrahv on

määratud proportsionaalselt toimepandud rikkumisega.

OÜ osanik, tegelik kasusaaja ja ainus esindusõigusega juhatuse liige on Viktor

Kostin. Juhatuse liige peab oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega.

Menetlusaluse isiku seaduslik esindaja kinnitas ülekuulamisel, et vajalikud toimingud

välismaalaste seaduslikuks töötamiseks olid peaaegu tehtud. Samas oli menetlusalune

isik välismaalastega töölepingu sõlmimisel ja neid ehitusobjektile tööde teostamiseks

saatmisel teadlik, et neil puudus VMS tulenev õigus Eestis töötamiseks ja et nende

dokumendid ei olnud korrektselt vormistatud. Samuti märkis seaduslik esindaja, et

juhul, kui ta ei oleks töötajaid objektile kutsunud, poleks tal olnud võimalik lepingut

antud ehitusobjekti teostamiseks sõlmida. Seetõttu on kohtuväline menetleja

seisukohal, et teos esinevad karistust raskendavad asjaolud (omakasu või muu madal

motiiv).

Kohtuväline menetleja on seisukohal, et toimepandud väärtegu on koosseisupärane,

õigusvastane ja süüline ning tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega.

Kohtuväline menetleja nõustus asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses.

Maakohtu otsuse põhjendused

Maakohus, tutvunud käesoleva väärteoasja materjalidega, leidis, et OÜ kaebus on

osaliselt põhjendatud.

Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §120 lg.1 võib maakohtunik kohtuistungit

korraldamata lahendada kirjalikus menetluses ja teha lahendi Väärteomenetluse

seadustiku §132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia

kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning

kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi

kohtuistungist osa võtta.

Käesolevas väärteoasjas nähtub menetlusaluse isiku kaitsja poolt maakohtule esitatud

kaebusest, et menetlusalune isik ei soovi kohtuistungist osa võtta.

Politsei- ja Piirivalveameti 11.06.2025 kirjalikust vastusest nr.3.1-1.1/4017-4 Viru

Maakohtu 28.05.2025 päringule nr.4-25-802 nähtub, et kohtuväline menetleja on

nõus väärteoasja läbivaatamisega kirjalikus menetluses.

Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku (edaspidi tekstis VTMS) §123 lg.2 arutab

maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides

kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

VTMS §133 on sätestatud kaebuse lahendamisel otsustatavad küsimused.

Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt pani menetlusalune isik toime väärteo VMS

§301 lg.2 järgi.

VMS §301 lg.2 näeb ette vastutuse juriidilise isiku poolt välismaalase Eestis

töötamise tingimuste rikkumise võimaldamise eest, sealhulgas välismaalase poolt

seadusliku alusega kindlaks määratud tingimustele mittevastava töötamise

võimaldamise eest.

Seega tuleb käesolevas väärteoasjas tuvastada, kas menetlusalune isik kontrollis

käesolevas kohtuotsuses ülalviidatud välismaalaste osas nende seaduslikku alust

Eestis viibimiseks ja registreeris nende lühiajalise töötamise PPA-s ning kas

määratud karistus vastab menetlusalusele isikule ja toimepandud väärteole.

Nagu nähtub 17.02.2025 koostatud otsusest väärteoasjas nr.2403,25,000010, rikkus

menetlusalune isik VMS §106 lg.1 ja §104 lg.2, 3.

VMS §106 lg.1 sätestab, et lühiajaliselt võib Eestis töötada välismaalane, kellel on

seaduslik alus Eestis ajutiseks viibimiseks ning kelle töötamine on enne tööle

asumist registreeritud Politsei- ja Piirivalveametis.

VMS §104 lg.2, 3 sätestavad, et Eestis ajutiselt viibival välismaalasel on keelatud

Eestis töötada, kui tööandja ei ole tema lühiajalist töötamist Politsei- ja

Piirivalveametis registreerinud, välja arvatud Riigikogu ratifitseeritud välislepingus või

seaduses ettenähtud juhtudel ning välismaalasel, kes viibib Eestis seadusliku aluseta,

sealhulgas kellele on haldusaktiga või kohtulahendiga pandud kohustus Eestist

lahkuda, on keelatud Eestis töötada.

Käesolevas väärteoasjas ei ole vaidlust selle üle, et järelevalve teostamise ajal

18.12.2024 töötasid välismaalased OÜ alluvuses ehitusobjektil Männiku põik 5

Uusküla, Alutaguse vald Ida-Virumaa.

Töötamise registri andmetel olid töölepingud sõlmitud V.Bga alates 21.11.2024,

R.H.ga alates 25.11.2024, I.Vga alates 16.12.2024, P.Sga alates 25.11.2024, M.Sga

alates 25.11.2024, V.Kga alates 16.12.2024, M.Kga alates 16.12.2024, G.Yga alates

12.06.2024 ja A.Sga alates 08.08.2024.

Küll aga seisneb vaidlus käesolevas asjas selle üle, kes peab hoolitsema selle eest, et

välismaalasel oleks Eestis viibimiseks seaduslik alus ning kes vastutab välismaalaste

lühiajalise töötamise registreerimise eest.

Kaebuse esitaja on seisukohal, et tulenevalt VMS §106 lg.1 sätestatud nõuded

kehtivad üksnes välismaalasele ja välismaalane peab ise hoolitsema selle eest, et tal

oleks kogu töötamise aja Eestis viibimiseks seaduslik alus ning nimetatud säte ei

tekita juriidilisele isikule mingeid kohustusi.

Maakohus nõustub selle seisukohaga osaliselt, nimelt osas, et välismaalane peab

tõepoolest ise hoolitsema selle eest, et tal oleks välisriigis (käesoleval juhul Eesti

Vabariigis) viibimiseks õiguslik alus.

Küll aga ei nõustu maakohus seisukohaga, et välismaalase töölevõtmisel ei ole

juriidilisel isikul sellega seoses kohustust.

VMS §286 lg.1 sätestab selgelt ja üheseltmõistetavalt, et tööandja on kohustatud

kontrollima, et tema juures töötaval välismaalasel oleks Eestis viibimiseks ja

töötamiseks õiguslik alus.

Käesolevas väärteoasjas on tuvastatud, et ühel välismaalasel – A.Sl – puudus õiguslik

alus Eesti Vabariigis viibimiseks. Töötamise registri andmete kohaselt oli OÜ temaga

sõlminud töölepingu 08.08.2024.

Maakohus leiab, et seega on OÜ rikkunud VMS ja jätnud selgelt välismaalase

töölevõtmisel kontrollimata, kas nimetatud välismaalasel oli Eestis viibimiseks ja

töötamiseks õiguslik alus.

Kaebuse esitaja on ka seisukohal, et juhatuse liiget Viktor Kostinit ei saa samastada

juriidilise isikuga, keda ta esindas. See, milline organi liige, juhtivtöötaja või pädev

esindaja on pannud juriidilise isiku huvides teo, peab olema ära toodud

väärteoprotokollis, protokolli kohaselt on etteheidetavaks teoks juhatuse liikme

tegevusetus. Samuti leidis kaebuse esitaja, et protokollis ja otsuses tuli kajastada ka

see, millest tulenevalt oli tegutsemiskohustus juhatuse liikmel Viktor Kostinil, milline

oli nõutav tegu, mille ta tegemata jättis ja väidetava teo subjektiivne koosseis.

Maakohtule jääb selline kaebuse esitaja seisukoht täiesti arusaamatuks. Maakohus

leiab, et kõik nimetatud asjaolud on nii väärteoprotokollis kui kohtuvälise menetleja

otsuses korrektselt ja arusaadavalt kajastatud.

Asjaolu, et Viktor Kostin on OÜ osanik ja ainus esindusõigusega juhatuse liige, ei

ole käesolevas väärteoasjas vaidlustatud.

Kaebuses on viidatud KarS §14 lg.1 ja maakohus leiab, et seda on tehtud õigesti.

Asjaolu, et menetlusaluse isiku nimel pidi välismaalaste lühiajalise töötamise

registreerima PPA-s OÜ nimel just Viktor Kostin, ei ole viimane samuti käesolevas

väärteoasjas vaidlustanud. Seda, et justnimelt tema pidi selle registreerimise tegema,

nähtub ka kaebusele lisatud materjalidest – OÜ esindusõigust omav isik Viktor

Kostin on esitanud 14.12.2024 taotluse M.K, 09.12.2024 P.S, 08.12.2024 M.S,

14.12.2024 V.K, 14.12.2024 I.V, 10.12.2024 V.B ja 09.12.2024 R.H. lühiajalise

töötamise registreerimiseks.

Maakohus on seisukohal, et OÜ on rikkunud VMS ja jätnud välismaalased koheselt

töölepingu sõlmimise järgselt PPA-s registreerimata. Järelevalve teostamise ajal

18.12.2024 ei olnud OÜ veel saanud oma taotlustele vastuseid, seega olid

välismaalased registreerimata.

Vastavalt KarS §15 lg.3 on väärteona on karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu.

Kohtuväline menetleja leidis oma otsuses, et menetlusalune isik pani teo toime

tahtlikult, sealjuures täpsustamata, missuguse tahtluse vormiga on tegu. Maakohus

sellega ei nõustu ja leiab, et menetlusalune isik pani mõlemal juhul teo toime

hooletusest KarS §18 lg.3 mõistes – menetlusalune isik teadis, et tegemist oli

välismaalastega ja seega oleks ta pidanud veelgi hoolikamalt pidanud huvi tundma

nende Eestis viibimise õigusliku aluse ning nende lühiajalise töötamise võimalikkus

kohta.

Süüd ja õigusvastasust välistavad asjaolud käesolevas väärteoasjas puuduvad.

Ülaltoodu alusel tuleb kohtuvälise menetleja otsus menetlusaluse isiku karistamise

osas jätta muutmata.

Samas peab maakohus vajalikuks välja tuua puudused kohtuvälise menetleja

17.02.2025 otsuses väärteoasjas nr.2403,25,000010, sest see on oma põhjenduste

poolest puudulik.

Tahtluse vormi nimetamata jätmisele maakohus juba viitas. Sealjuures puuduvad ka

igasugused põhjendused.

Järgnevalt on kohtuväline menetleja välja toonud tõendite loetelu, ent ei ole

täpsemalt avaldanud nende sisu. Maakohus peab seda taunimisväärseks ja on

seisukohal, et kõik tõendid peavad olema lahti kirjutatud, et neist oleks aru saada,

missuguse tõendiga on missugune süüteo toimepanemise asjaolu tõendatud.

Järgnevalt nähtub kohtuvälise menetleja otsusest, et selles on viidatud nii KarS §58

lg.1 kui ka §58 p.1. Karistusseadustikus puudub kohtuvälise menetleja otsuses

viidatud §58 lg.1. Maakohus leiab, et tegemist on hooletusega, mida kohtuväline

menetleja otsuse koostamisel ilmselgelt teha ei tohi.

Samas on maakohus kokkuvõttes seisukohal, et kuivõrd menetlusalune isik ei ole

oma kaebuses viidanud ühelegi eelnimetatud menetlusnormi rikkumisele kohtuvälise

menetleja poolt ning maakohus on kontrollinud kõiki väiteid ja tõendeid kogumis,

siis leiab maakohus, et kohtuvälise menetleja otsuste tühistamiseks menetlusnormide

rikkumise tõttu käesolevas väärteoasjas alust ei ole.

Vastavalt VTMS §2 kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, kui

VTMS ei ole sätestatud teisiti ja arvestades väärteomenetluse erisusi.

Vastavalt KarS §56 lg.1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu

poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja

raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude

toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

VMS §301 lg.2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 32 000 €. Seega on sanktsiooni

keskmine määr 16 000 €.

Käesolevas väärteoasjas määras kohtuväline menetleja oma 17.02.2025 otsusega

väärteoasjas nr.2403,25,000010 menetlusalusele isikule karistuseks rahatrahvi summas

24 000 €.

Nagu nähtub VMS §301 lg.2 sanktsioonist, on kohtuvälise menetleja poolt

menetlusalusele isikule määratud karistuseks rahatrahv sanktsiooni keskmisest määrast

oluliselt kõrgemas määras.

Kohtupraktika kohaselt määratakse karistus ettenähtud sanktsiooni keskmises määras

ning karistust kergendavate või raskendavate asjaolude ilmnemisel määratakse

karistus siis kas alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra või siis seda keskmist

määra ületavana.

Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt karistust kergendavaid asjaolusid ei tuvastatud

ning raskendava asjaoluna on kohtuväline menetleja märkinud vaid KarS §58 p.1,

täpsustamata sealjuures, mida sellega täpsemalt silmas peetakse. Oma kirjalikus

vastuses kaebusele on kohtuväline menetleja viidanud omakasule või muule madalale

motiivile ja selgitanud, et juhatuse liige tegutses OÜ huvides, eesmärk oli säilitada

antud ehitusobjektiga seotud leping ning saada tasu teostatud tööde eest. Maakohus

leiab, et juhatuse liikmel ongi kohustus tegutseda OÜ nimel, sõlmitud lepingu

raamides ning seda lepingut täites. Tegemist ei ole omakasuga või muu madala

motiiviga.

Käesoleva väärteoasja materjalidest ja kohtuvälise menetleja kirjalikust vastusest

kaebusele nähtub, et menetlusalune isik on kohustuste täitmata jätmist alates

ülekuulamisest tunnistanud. Maakohtule jääb täiesti arusaamatuks, missugustel

põhjendustel ei ole kohtuväline menetleja seda arvestanud karistust kergendava

asjaoluna. Lisaks sellele nähtub väärteoasja materjalidest ka asjaolu, et menetlusalune

isik oli välismaalaste lühiajalise töötamise registreerimise taotlused vähemalt osaliselt

esitanud tõepoolest juba enne järelevalve teostamise aega. Maakohus leiab, et ka

seda saab käsitleda karistust kergendava asjaoluna. Samuti tuleb arvestada, et OÜ on

varasemalt väärteokorras karistamata.

Kokkuvõttes ei tuvastanud maakohus käesolevas väärteoasjas karistust raskendavaid

asjaolusid ja arvestab kolme ülalviidatud karistust kergendava asjaoluga.

Eeltoodu alusel mõistab maakohus menetlusalusele isikule VMS §301 lg.2 alusel

karistuseks rahatrahvi summas 12 000 € ja võimaldab selle tasumise ositi 1 aasta

jooksul.

Koos kaebusega esitas kaitsja kaitsjatasu hüvitamise taotluse summas 1444 €. Kuna

kaebus kuulub osaliselt rahuldamisele, kuulub ka kaitsjatasu samas proportsioonis

(50% ulatuses) OÜ-le hüvitamisele. Kuna kaebuses ja kaitsjatasu hüvitamise taotluses

ei ole märgitud, kas OÜ on kaitsjatasu vastavalt esitatud arvele ära maksnud, siis

mõistab maakohus kaitsjatasu Eesti Vabariigilt välja OÜ kasuks. OÜ arvelduskonto

numbrit ei ole kaebuses ega taotluses samuti märgitud.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anne PALMISTE

kohtunik