2-24-11314/17 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Maris Juha

Otsuse tegemise aeg ja koht

29.07.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-11314

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi M. P. vastu võla

nõudes

Tsiviilasja hind

14 213,98 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Asja läbivaatamise viis

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood

10746479), lepinguline esindaja S. R.

Kostja: M. P. (isikukood XXX)

kohtuistungil 16.05.2025

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Mõista kostjalt hageja kasuks välja AS Inbank ja kostja vahel 11.01.2021 sõlmitud

tarbijakrediidilepingust nr L89004777952 tulenev põhivõlg 4894,85 eurot, intress 487,81

eurot, viivis perioodi 16.03.2022-29.07.2025 eest 863,44 eurot ja viivis põhivõlalt alates

kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras, kuid mitte rohkem kui 14,9% aastas.

3. Mõista kostjalt hageja kasuks välja AS Inbank ja kostja vahel 11.01.2021 sõlmitud

tarbijakrediidilepingust nr L89004777952 tulenevad tulevikus sissenõutavaks muutuvad

osamaksed järgmiselt:

15.08.2025

154,83 eurot

15.09.2025

156,82 eurot

15.10.2025

159,99 eurot

15.11.2025

160,89 eurot

15.12.2025

163,98 eurot

15.01.2026

165,05 eurot

15.02.2026

167,17 eurot

15.03.2026

171,79 eurot

15.04.2026

171,52 eurot

15.05.2026

174,40 eurot

15.06.2026

175,96 eurot

15.07.2026

178,75 eurot

15.08.2026

180,51 eurot

15.09.2026

182,83 eurot

15.10.2026

185,48 eurot

15.11.2026

187,55 eurot

15.12.2026

190,12 eurot

15.01.2027

191,18 eurot

4. Mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis laenulepingust nr L89004777952 tulenevatelt

tulevikus sissenõutavaks muutuvatelt osamaksetelt alates maksetähtpäevale järgnevast

päevast kuni osamakse tasumiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras, kuid

mitte rohkem kui 14,9% aastas.

5. Kostjalt sissenõutav viivis ei saa ületada kokku 8013,67 eurot.

6. Jätta rahuldamata hageja põhivõla nõue 767,01 euro ulatuses, haldustasunõue 10 eurot,

sissenõudmiskulude hüvitamise nõue 50 eurot ja hagis 23.07.2024 seisuga sissenõutavaks

arvestatud viivise nõue 3190,82 euro ulatuses.

7. Jätta hageja menetluskulud 66,11% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud

33,89% ulatuses hageja kanda. Ülejäänud osas jäävad poolte menetluskulud poolte endi

kanda. Kostjal kindlaksmääratavaid menetluskulusid ei ole.

8. Mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 832,99 eurot. Jätta kostja kasuks

menetluskulud hagejalt välja mõistmata.

9. Mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude summa tasumiseni.

10. Toimetada kohtuotsus kostjale kätte teadaande avaldamisega Ametlikes Teadaannetes.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7,

Tallinn, elektronpostiaadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja

hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus

menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel

võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses

sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

1. Hageja esitas Harju Maakohtule 23.07.2024 hagi kostja vastu ning 10.01.2025, 29.04.2025 ja

27.05.2025 alternatiivsed nõuded, mis kohus võttis menetlusse. Kohtuistungil selgitas kohus

välja, et hageja täpsustab nõuet, st lõplik alternatiivne nõue on 27.05.2025 esitatud. Menetluses

on hageja nõuded kostja vastu:

1.1. mõista kostjalt hageja kasuks välja AS Inbank ja kostja vahel 11.01.2021 sõlmitud

tarbijakrediidilepingust nr L89004777952 tulenev põhivõlgnevus 8780,68 eurot, intress 475,38

eurot, haldustasu 10 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis

3589,60 eurot;

1.2. mõista kostjalt hageja kasuks välja viivised alates 24.07.2024 kuni põhinõude summas

8780,68 eurot täitmiseni lepingujärgse intressimääraga võrdses määras 14,9% aastas.

1.3. Alternatiivselt mõista kostjalt hageja kasuks välja AS Inbank ja kostja vahel 11.01.2021

sõlmitud tarbijakrediidilepingu nr L89004777952 alusel sissenõutavaks muutunud põhivõlg

4589,72 eurot, intressid 487,81 eurot, viivis summas 997,33 eurot, edasiulatuv viivis põhivõlalt

14,9% aastas, lepingust tulenevad tulevikus sissenõutavaks muutuvad osamaksed vastavalt

27.05.2025 esitatud uuesti määratud tagasimaksete maksegraafikule, ning viivis sissenõutavaks

muutuvatelt osamaksetelt alates maksetähtpäevale järgnevast päevast kuni põhinõude tasumiseni

14,9% aastas ja 0,04% päevas.

2. Hagi aluseks olevate asjaolude osas on hageja esitanud järgmised väited.

2.1. AS Inbank (krediidiandja) ja kostja sõlmisid 11.01.2021 tarbijakrediidilepingu nr

L89004777952, mille alusel sai kostja laenu 9000 eurot. Krediidi kulukuse määr oli 17.65%

aastas, mille arvutamisel on arvesse võetud, et krediidisumma on 9000 eurot, igakuine

osamakse 197.35 eurot, intressimäär 14.90% aastas ja 3.72 eurot päevas, laenu tasumise periood

15.02.2021– 15.01.2027, laenulepingu sõlmimise tasu 180 eurot, igakuine lepingu haldustasu

2.50 eurot.

2.2. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, st oli jätnud tasumata 3

järjestikust arvet (osamaksed 15.07.2021, 15.08.2021, 15.09.2021), mistõttu saatis krediidiandja

6.10.2021 kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg

võlgnevuse tasumiseks hiljemalt 20.10.2021. Krediidiandja saatis 26.10.2021 kostjale teatise

lepingu lõpetamise kohta, kuna kostja ei tasunud enda võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul.

2.3. Krediidiandja loovutas 29.10.2021 kostja vastase nõude hagejale koos õigusega nõuda

kõrvalnõudeid. Kostjale saadeti teatis nõude loovutamisest.

2.4. Hagejal nõuab võla sissenõudmiskulusid peale lepingu ülesütlemist lepingu üldtingimuste

punkti 4.6 alusel. Hageja selgitab võla sissenõudmiskulude summa 50 eurot kujunemist:

4.11.2021. a esimese tasulise kirja saatmine 25 eurot, 10.03.2022. a teise tasulise kirja saatmine 5

eurot, 25.03.2022. a kolmanda tasulise kirja saatmine 5 eurot, muud makseviivitusega tekkinud

kulud 15 eurot. Võlgniku makseviivitusega tingitud muud kulud sisaldavad: nõude andmete

töötlemise ja kontrollimise kulud; kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; võlgnikule

vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni teel,

emaili teel; võlgnikule tehtavate kõnede kulud; võlanõude avaldamisega tehtud kulud.

Meeldetuletuskirjad saadeti kostjale e-posti aadressile XXX.

Viivist nõuab hageja lepingus kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses määras s.o

14,9% laenulepingu üldtingimuste punkti 6.1. alusel.

2.5. Loobumata algsest nõudest esitas hageja ka VÕS § 403⁴ lg 7 kohase nõude ümberarvestuse,

määras tagasimaksed uuesti ning esitas tulevikus sissenõutavaks muutuvate tagasimaksete

väljamõistmise nõude. Hageja väitel on kostja tagasimakseid teinud kokku 986,33 eurot.

Ümberarvestuse kohaselt on kostjalt tasutud täielikult 1. osamaksest so 15.02.2021.a – 11.

osamakseni 15.12.2021.a kokku 918.35 eurot ja osaliselt 12. (15.01.2022.a) osamakse, 67.98

euro ulatuses. Ümberarvestuse kohaselt on kostjal muutunud sissenõutavaks alatest 12.

osamaksest so 15.01.2022.a kuni 47. osamakseni so 15.12.2024.a summas 4142,17 eurot

(33.21+4108.96). Hageja märgib, et ümberarvestuse tulemusel ei saa lugeda lepingut kehtivalt

üles öelduks.

2.6. 29.04.2025 esitas hageja uue ümberarvestuse ja määrast tagasimaksed teist korda uuesti (dtl

280). Hageja palub kostjalt välja mõista lepingu alusel põhiosa 8013,67 eurot ning intressid

576,93 eurot.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

3. Menetlusse võtmise määrused on Ametlike Teadannete kaudu kostjale kätte toimetatuks

loetud ning saadetud ka kostja e-postiaadressile. Kostja ei ole hagile vastanud. Kohtuistungist

võttis osa hageja, kostja ei ilmunud ega teatanud ilmumata jäämise takistusest. Kuivõrd kohus ei

pidanud tõenäoliseks, et kostja ilmuks istungile ka selle edasilõkkamise korral, vaatas kohus asja

istungil sisuliselt läbi kostja osavõtuta.

Krediidilepingu alusel nõude rahuldamine eeldab, et poolte vahel oli sõlmitud kehtiv

krediidileping, krediit oli tarbija kasutusse antud, tarbija ei ole krediiti tagasi maksnud ning

kohustus on sissenõutavaks muutunud. Krediidi andmisel pidi krediidiandja järgima VÕS § 4034

sätestatud vastutustundliku laenamise kohustust ning krediidi kulukuse määr ei tohtinud ületada

maksimaalset lubatud määra.

4. Kas leping on sõlmitud ja krediit tarbija kasutusse antud

4.1. VÕS § 401 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub

andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub

krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma.

VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega,

samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel.

VÕS § 404 lg 1 kohaselt peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste võtmiseks

olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tarbijale tuleb viivitamata anda

lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. Tarbija tahteavalduses peab olema

selgelt ja kokkuvõtlikult märgitud VÕS § 404 lg-s 2 loetletud teave. Kui vorminõue on jäetud

järgimata, on leping tühine (VÕS § 408 lg 1).

Ringkonnakohus on 20.03.2024 kohtumääruses tsiviilasjas 2-23-126134 selgitanud, et VÕS §

108 lg 1 ja § 396 lg 1 alusel laenulepingust tuleneva laenu tagastamise nõude eelduseks on

asjaolu, et laenuandja on laenusaaja ees oma kohustuse täitnud, st laenu üle andud.

4.2. Hageja on kohtule esitanud kostja poolt 11.01.2021 digiallkirjastatud kõnealuse

laenulepingu (dtl 15). Digiallkirja konteineris on lepingu põhitingimused, laenulepingu

üldtingimused, maksegraafik, Euroopa tarbijakrediidi teabeleht. Kohus märgib, et laenuleping

sisaldas VÕS § 404 lg-s 2 nõutud andmeid. Lepingu kohaselt oli krediidi kulukuse 17,65%, mis

jäi lepingu sõlmimise ajal kehtinud maksimaalse krediidi kulukuse määra (60,27%) piiresse.

Hageja kinnitas istungil, et lepingudokumendid olid kostjale kättesaadavad AS Inbank

iseteeninduses.

Hageja on esitanud tõendina ka maksekorralduse (dtl 23) laenu väljamaksmise kohta, millega on

tõendatud, et krediidiandja maksis 12.02.2021 kostjale välja 9000 eurot.

5. Vastutustundliku laenamise kohustus

5.1. VÕS § 4034 kohaselt on krediidiandja kohustatud tarbijakrediidi andmisel järgima

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selleks on krediidiandja kohustatud omandama teabe, mis

võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi

maksma (krediidivõimelisus) ja hindama selle teabe alusel tarbija krediidivõimelisust.

Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja olema omandanud teabe kõigi

teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Selleks

on vaja tõendada, et ta on hankinud tarbija kohta järgnevad andmed:

a. tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu,

dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised,

toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1);

b. tarbija teised varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus,

võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud

hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate

määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4);

c. tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p

3);

d. tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste

kohustuste võimaliku suurenemise, sh intressimäära tõusu mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5);

e. krediidiandjale teadaolevad muud faktid, millel võib olla oluline tähtsus tarbija

krediidivõimelisuse hindamisel ja mis võivad mõjutada tarbija kohustuste nõuetekohast täitmist

(KAVS § 49 lg 1 p 6).

Teabe saamiseks peab krediidiandja kasutama andmekogusid (nt rahvastikuregister,

pensioniregister, maksehäireregistrid, täitemenetlusregister) ja teabe, mis jääb nendest kohtadest

saamata, peab ta küsima tarbijalt endalt (VÕS § 4034 lg 3). Seejuures saab krediidiandja nõuda

tarbijalt endalt tõendite esitamist (nt tööandja tõend, töölepingu väljavõte, pangakonto väljavõte,

rahvastikuregistri väljavõte jms).

Krediidiandja ei või soodustada ega julgustada tarbijat tema krediidivõimelisuse hindamiseks

vajalikku teavet esitamata jätma.

Krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on

krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena

veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

KAVS § 48 tuleneb, et laenuotsuse tegemise aluseks olnud andmed tuleb dokumenteerida ja

säilitada (krediiditoimik). Seega tuleb krediidiandjal andmete säilitamise korraldamisel läbi

mõelda, kuidas andmeid koguda ja salvestada selliselt, et need oleksid hiljem kasutatavad

tõendina, st omaksid tõendi kvaliteeti, sisaldades tõendamiseseme jaoks kõiki vajalikke andmeid.

Kui krediidiandja seda ei tee, võtab krediidiandja ise endale riski, et tema nõude õiguslik alus

jääb tõendamata ning nõue rahuldamata.

5.2. Hageja on vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise kohta esitanud järgmised

faktiväited. Krediidivõimelisuse hindamise protsessis tegi krediidiandja päringud

Maksehäireregistritesse. Krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid ega varasemaid maksehäireid

polnud. Krediidiandja on kostja sissetulekuid kontrollinud Maksu- ja Tolliametilt:

verified_monthly_income 1112,92; verified_income_periods 11. Krediidiandja omandab

muuhulgas kostja varalise seisundi, regulaarse sissetuleku ja teiste varaliste kohustuste kohta

taotluses: igakuised sissetulekud 1150 eurot ja igakuised kohustused 200 eurot.

Ja selgitab: Krediidivõimekuse hindamise eesmärgil viis esialgne võlausaldaja krediidianalüüsi,

millest nähtub ,et kostja igakuine sissetulek oli 1112.92 eurot, igakuiste kohustuste summa

200.00 eurot, lisaks oli lepingust tulenev igakuise osamakse summa 197.35 eurot. Peale

nimetatud finantskohustuste tasumist jäi kostjale reservi 715.57 eurot (1112.92 – 397.35).

Tõenditena on hageja esitanud maksehäireregistri päringu väljavõtte, mis on tehtud enne hagi

esitamist, mitte enne laenu andmist. Samuti on esitatud laenutaotlus (dtl 36), kus on täitmata

andmeväljad „tööandja“ ja „ülalpeetavate arv“. Laenutaotluses ei ole küsitud majandamiskulude

suurust.

5.3. Eestis ei ole võimalik kontrollida ühestki registrist tarbija laenukohustusi. Algne

krediidiandja on kostjalt laenutaotluses küsinud üksnes summat, mitte aga laenukohustuse

olemust. Konto väljavõte on hetkel ainus viis kontrollimaks tarbija väiteid olemasolevate

finantskohustuste kohta. Seejuures pidi krediidiandja, kes ilmselgelt oli laenude andmisele

spetsialiseerunud turuosaline ning seega hästi kursis turul toimuva ja tarbijate käitumisega, ka

hästi teadma, et tarbijad ei esita tihti õigeid andmeid. Sellises olukorras kogu vastutuse tarbija

kaela lükkamisel (väiteks, et tarbija pidi esitama õigeid andmeid ja et krediidiandja võiski neid

usaldada) ei täidaks vastustundliku laenamise kohustuse regulatsioon oma eesmärki.

Praktikas on selline teoreetiliste arvestuste põhjal üksnes tarbija sissetuleku suuruse põhjal laenu

andmine toonud kaasa selle, et tarbijad on saanud võtta suurel hulgal laene erinevatelt

krediidiandjatelt ilma, et keegi oleks kontrollinud, palju tarbijal juba laene tegelikult on ning kas

ta elab sissetulekute piires (mitte üle võimete). Vastutustundliku laenamise kohustuse eesmärk

on hoida tarbijaid võlaorjusesse sattumast. Krediidiandjate kohaldatud hindamissüsteemid

(tuginemine teoreetilistele üldkohaldatavatele määradele) on aga just viinud selleni, et suur hulk

inimesi on võlaorjuses. Just seetõttu on ka Riigikohus 2023.a novembris tehtud lahendis

(RKTKo 24.11.2023, 2-21-13098) märkinud, et üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4

järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul,

kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei

ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave

on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.

Eeltoodu põhjal on kohus seisukohal, et krediidiandja ei ole tõendanud, et tarbija kohta kogutud

muu teave oli piisav, mis õigustas konto väljavõtte küsimata jätmist. Kohus leiab, et

krediidiandja ei kontrollinud piisavalt kõiki tarbijaga seotud asjaolusid ning ei ole seega

täielikult täinud vastustundliku laenamise kohustust.

6. Hageja nõuded

6.1. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral saab

võlausaldaja nõuda jätkuvalt intressi VÕS § 94 sätestatud määras, kuid mitte muid tasusid.

6.2. Kui laenulepingu lõpptähtaeg ei ole saabunud, tuleb VÕS § 4034 lg 7 kohaselt tagasimaksed

uuesti määrata. Leping sõlmiti 11.01.2021, lepingu periood oli 72 kuud, esimese tagasimakse

tähtaeg oli 15.02.2021 ja viimase tagasimakse tähtaeg 15.01.2027. Hageja on tagasimaksed

uuesti määranud kolmel korral.

Teisel ja kolmandal korral määras hageja tagasimaksed alates 15.02.2021 kuni 15.01.2027 72

osamaksena (dtl 280), põhiosamaksete tulp neis kahes on sama (II tagasimaksete uuesti

määramine on kostjale Ametlike Teadaannete kaudu kätte toimetatud). Põhiosamaksete tulbas

igakuised maksed on algse maksegraafiku järgsed põhiosamaksete summad. Lisaks on hageja

arvestanud intressi vastaval hetkel kehtinud seadusjärgse intressimäära alusel. 29.04.2025

esitatud tagasimaksete uuesti määramises oli hageja edasiulatuvalt intressi arvestanud viimase

teadaoleva seadusjärgse intressimäära alusel. Kohus selgitas, et selliselt ei saa intressi välja

mõista, sest seadusjärgse intressi määr muutub kaks korda aastas. Seejärel esitas hageja

27.05.2025 tagasimaksete uuesti määramise, kus intressi on arvestatud kuni 1. juulini 2025.

Hageja väitel on kostja tasunud kokku 986,33 eurot ning on esitanud selle kohta ka tõendi (dtl

246). Ümberarvestuse kohaselt on kostjalt tasutud täielikult 1 – 13. osamakse kokku 918,35

eurot ja osaliselt 14. (so 15.03.2022.a) osamakse 67,98 euro ulatuses. Kohtuotsuse tegemise

päeva seisuga on sissenõutavaks muutunud 14. osamakse tasumata 33,21 euro osas ning

täielikult 13- 54. osamaksed so kuni 15.07.2025. a osamaksed, kokku 4894,85 eurot. Kohus

mõistab selle summa kostjalt välja VÕS § 396 lg 1, 108 lg 1 ja 4034 lg 7 kohaselt.

Kohus nõustub, et hagejal on põhjendatud alus karta, et kostja ei pruugi täita tulevikus

sissenõutavaks muutuvaid kohustusi õigeaegselt. Seega leiab kohus, et hageja nõue mõista välja

ka edasised maksed alates 15.08.2025 kuni 15.01.2027 (kokku 3118,82 eurot) on TsMS § 369

alusel põhjendatud ja rahuldab selle.

Kohus mõistab VÕS § 397 lg 1 ja 4034 lg 7 kohaselt välja ka intressi vastavalt 27.05.2025

intressiarvestustele, alates 01.01.2023 (enne oli seadusjärgne intressimäär 0%) kuni 15.06.2025,

kokku 487,81 eurot.

VÕS § 4034 lg 7 alusel jääb rahuldamata eeltoodust ülejäänud osa algset põhivõla ja intressi

nõudest ning haldustasude nõue.

6.3. Viivist nõuab hageja lepingus toodud intressimääraga võrdses määras, s.o 14,9% aastas,

0,04% päevas. Kohus nõustub, et lepinguga saab kokku leppida intressimääraga võrdse

viivisemäära. Kuid kohus ei nõustu hagejaga selles, et ka vastutustundliku laenamise kohustuse

rikkumise korral säilib õigus nõuda lepingujärgset viivist. Selline tõlgendus ei ole kooskõlas

regulatsiooni mõttega. Regulatsiooni mõte on olnud vähendada krediidiandja krediidi tulusust ja

võlgniku koormust olukorras, kus krediidiandja ei ole laenanud vastutustundlikult. Kui

vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral säiliks õigus nõuda ja kohustus tasuda

lepingujärgset (kõrget) viivisemäära, oleks seaduse nõudeid rikkuv laenamine krediidiandjale

jätkuvalt sama tulus (intressi asemel teeniks krediidiandja intressimääraga võrdset viivist).

Regulatsiooniga on asendatud lepingujärgne intress seadusjärgse intressiga. Sellest tulenevalt

võiks ka öelda, et kui lepingus oli kokku lepitud, et viivisemäär on võrdne intressimääraga, peaks

ka lepingus kokku lepitud viivisemäär muutuma vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise

korral seadusjärgseks intressimääraks. Kuid kohus leiab, et VÕS § 113 lõikest 1 tulenevalt on

võlausaldajal siiski õigus saada seadusjärgset viivist, tingimusel, et see ei ole kõrgem lepingus

kokku lepitud viivisemäärast.

Kohus rahuldab hageja viivisenõude osaliselt, mõistes kostjalt välja viivise sissenõutavaks

muutunud tagasimaksetelt alates vastava tagasimakse tasumise tähtajale järgnevast päevast kuni

kohtuotsuse tegemiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuid mitte rohkem kui

14,9% aastas. Ning samas määras ka edasiulatuvalt alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast

päevast.

Seadusejärgne viivise määr 01.01.2022-30.06.2022 oli 8% aastas; 01.07.2022-31.12.2022 oli 8%

aastas; 01.01.2023-30.06.2023 oli 10,5% aastas; 01.07.2023-31.12.2023 oli 12% aastas;

01.01.2024-30.06.2024 oli 12,5% aastas; 01.07.2024 - 31.12.2024 oli 12,25% aastas;

01.01.2025-30.06.2025 oli 11,15% aastas ja alates 01.07.2025 on 10,15% aastas.

Lepingu nr L89004777952 alusel muutusid tagasimaksed sissenõutavaks ja tuli viivist arvestada

seadusjärgses määras järgmiselt:

15.03.2022 tähtajaga makse 33,21 eurot, viivis perioodi 16.03.2022-29.07.2025 eest 12,07 eurot;

15.04.2022 tähtajaga makse 92,46 eurot, viivis perioodi 16.04.2022-29.07.2025 eest 32,98 eurot;

15.05.2022 tähtajaga makse 96,91 eurot, viivis perioodi 16.05.2022-29.07.2025 eest 33,93 eurot;

15.06.2022 tähtajaga makse 94,89 eurot, viivis perioodi 16.06.2022-29.07.2025 eest 32,57 eurot;

15.07.2022 tähtajaga makse 99,29 eurot, viivis perioodi 16.07.2022-29.07.2025 eest 33,43 eurot;

15.08.2022 tähtajaga makse 97,38 eurot, viivis perioodi 16.08.2022-29.07.2025 eest 32,13 eurot;

15.09.2022 tähtajaga makse 98,63 eurot, viivis perioodi 16.09.2022-29.07.2025 eest 31,87 eurot;

15.10.2022 tähtajaga makse 102,96 eurot, viivis perioodi 16.10.2022-29.07.2025 eest 32,59

eurot;

15.11.2022 tähtajaga makse 101,21 eurot, viivis perioodi 16.11.2022-29.07.2025 eest 31,35

eurot;

15.12.2022 tähtajaga makse 105,49 eurot, viivis perioodi 16.12.2022-29.07.2025 eest 31,98

eurot;

15.01.2023 tähtajaga makse 103,87 eurot, viivis perioodi 16.01.2023-29.07.2025 eest 30,68

eurot;

15.02.2023 tähtajaga makse 105,20 eurot, viivis perioodi 16.02.2023-29.07.2025 eest 30,13

eurot;

15.03.2023 tähtajaga makse 115,09 eurot, viivis perioodi 16.03.2023-29.07.2025 eest 32,04

eurot;

15.04.2023 tähtajaga makse 108,02 eurot, viivis perioodi 16.04.2023-29.07.2025 eest 29,11

eurot;

15.05.2023 tähtajaga makse 112,17 eurot, viivis perioodi 16.05.2023-29.07.2025 eest 29,26

eurot;

15.06.2023 tähtajaga makse 110,85 eurot, viivis perioodi 16.06.2023-29.07.2025 eest 27,92

eurot;

15.07.2023 tähtajaga makse 114,94 eurot, viivis perioodi 16.07.2023-29.07.2025 eest 27,89

eurot;

15.08.2023 tähtajaga makse 113,75 eurot, viivis perioodi 16.08.2023-29.07.2025 eest 26,44

eurot;

15.09.2023 tähtajaga makse 115,21 eurot, viivis perioodi 16.09.2023-29.07.2025 eest 25,61

eurot;

15.10.2023 tähtajaga makse 119,21 eurot, viivis perioodi 16.10.2023-29.07.2025 eest 25,32

eurot;

15.11.2023 tähtajaga makse 118,21 eurot, viivis perioodi 16.11.2023-29.07.2025 eest 23,90

eurot;

15.12.2023 tähtajaga makse 122,15 eurot, viivis perioodi 16.12.2023-29.07.2025 eest 23,50

eurot;

15.01.2024 tähtajaga makse 121,30 eurot, viivis perioodi 16.01.2024-29.07.2025 eest 22,07

eurot;

15.02.2024 tähtajaga makse 122,85 eurot, viivis perioodi 16.02.2024-29.07.2025 eest 21,06

eurot;

15.03.2024 tähtajaga makse 128,97 eurot, viivis perioodi 16.03.2024-29.07.2025 eest 20,83

eurot;

15.04.2024 tähtajaga makse 126,09 eurot, viivis perioodi 16.04.2024-29.07.2025 eest 19,03

eurot;

15.05.2024 tähtajaga makse 129,87 eurot, viivis perioodi 16.05.2024-29.07.2025 eest 18,27

eurot;

15.06.2024 tähtajaga makse 129,37 eurot, viivis perioodi 16.06.2024-29.07.2025 eest 16,83

eurot;

15.07.2024 tähtajaga makse 133,09 eurot, viivis perioodi 16.07.2024-29.07.2025 eest 15,96

eurot;

15.08.2024 tähtajaga makse 132,74 eurot, viivis perioodi 16.08.2024-29.07.2025 eest 14,54

eurot;

15.09.2024 tähtajaga makse 134,44 eurot, viivis perioodi 16.09.2024-29.07.2025 eest 13,33

eurot;

15.10.2024 tähtajaga makse 138,06 eurot, viivis perioodi 16.10.2024-29.07.2025 eest 12,30

eurot;

15.11.2024 tähtajaga makse 137,94 eurot, viivis perioodi 16.11.2024-29.07.2025 eest 10,86

eurot;

15.12.2024 tähtajaga makse 141,49 eurot, viivis perioodi 16.12.2024-29.07.2025 eest 9,72 eurot;

15.01.2025 tähtajaga makse 141,52 eurot, viivis perioodi 16.01.2025-29.07.2025 eest 8,32 eurot;

15.02.2025 tähtajaga makse 143,34 eurot, viivis perioodi 16.02.2025-29.07.2025 eest 7,07 eurot;

15.03.2025 tähtajaga makse 149,98 eurot, viivis perioodi 16.03.2025-29.07.2025 eest 6,11 eurot;

15.04.2025 tähtajaga makse 147,10 eurot, viivis perioodi 16.04.2025-29.07.2025 eest 4,60 eurot;

15.05.2025 tähtajaga makse 150,47 eurot, viivis perioodi 16.05.2025-29.07.2025 eest 3,33 eurot;

15.06.2025 tähtajaga makse 150,92 eurot, viivis perioodi 16.06.2025-29.07.2025 eest 1,91 eurot;

15.07.2025 tähtajaga makse 154,21 eurot, viivis perioodi 16.07.2025-29.07.2025 eest 0,60 eurot.

Kokku mõistab kohus maksetelt ajavahemiku 16.03.2022-29.07.2025 eest välja viivise 863,44

eurot.

Hagiavalduses palub hageja välja mõista 23.07.2024 seisuga sissenõutavaks arvestatud viivise

summas 3589,60 eurot. Kohus rahuldab 23.07.2024 seisuga sissenõutavaks muutunud

viivisenõude summas 398,78 eurot, seega jääb rahuldamata viivisenõue summas 3190,82 eurot.

Alternatiivses nõudes on hageja palunud välja mõista viivise ka edasiulatuvalt sissenõutavaks

muutuvatelt tagasimaksetelt. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise tulevikus

sissenõutavaks muutuvatelt osamaksetelt alates maksetähtpäevale järgnevast päevast kuni

põhinõude tasumiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses, kuid mitte rohkem kui

14,9% aastas.

6.4. Hagejal nõuab võla sissenõudmiskulusid peale lepingu ülesütlemist lepingu üldtingimuste

punkti 4.6 alusel. Selles lepingu punktis on sätestatud: Osamaksest väiksema makse laekumise

korral arvestatakse makse loetletud järjekorras: (1) sissenõutavaks muutunud võla

sissenõudmiseks tehtud kulude katteks; (2) tähtajaks tasumata Laenu põhisumma katteks alates

varasemast võlgnevusest; (3) tähtajaks tasumata Intressi katteks alates varasemast

võlgnevusest; (4) tähtajaks tasumata muude kohustuste katteks. Hageja ei ole seega esile toonud,

et lepingus oleks olnud kokkulepe võla sissenõudmiskulude hüvitiste määrade kohta.

VÕS kommenteeritud väljaandes on selgitatud, et VÕS § 1131 on loodud eesmärgiga lihtsustada

majandus- ja kutsetegevuses tegutsevalt võlgnikult sissenõudmiskulude hüvitamist seeläbi, et

seadusesse on pandud hüvitiste summad (st fikseeritud ning tegelikust kahjust sõltumatu

hüvitisemäär), mida sissenõudja ei pea tõendama. Erinevalt §-st 1131 ei sisaldu §-s 1132

iseseisvat nõude alust sissenõudmiskulude abstraktseks hüvitamiseks. Säte piirab tarbija vastu

sissenõudmiskulude hüvitamise nõude esitamist eelkõige leppetrahvikokkuleppe, aga ka üldise

kahju hüvitamise regulatsiooni alusel. Eeltoodut kinnitab ka VÕS § 1132 eelnõu seletuskiri. VÕS

§ 1132 ei nõua iseenesest, et meeldetuletuskirja eest tasu nõudmiseks oleks eelnev kokkulepe

(leppetrahvina). Kui poolte vahel sellist kokkulepet ei ole, saab võlausaldaja nõuda ainult

tegelikult tekkinud kahju hüvitamist üldise kahju hüvitamise regulatsiooni (§-d 115, 127–140)

alusel ning peab kahju tekkimist ja selle ulatust ka tõendama.

Kuivõrd hageja viidatud lepingutingimustes ei olnud välja toodud võla sissenõudmisega seotud

kulude tasusid ning hageja ei ole tõendanud, et kulud tekkisid just sellises ulatuses.

Lisaks on ka hageja ise esile toonud, et ümberarvestuse korral ei saa lepingut kehtivalt üles

öelduks lugeda. Seega on ka väidetavad võlanõuded saadetud ajal, kui võlga ei olnud.

Eeltoodu tõttu jääb hageja võla sissenõudmiskulude hüvitamise nõue rahuldamata.

7. Menetluskulud ja kohtulahendi kättetoimetamine

7.1. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt

määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud

ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS §

175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud,

mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Riigikohus on märkinud, et kohtul on diskretsiooniõigus lepingulise esindaja kulude vajalikkuse

ja põhjendatuse hindamisel menetluskulude kindlaksmääramise menetluses (Riigikohtu

Tsiviilkolleegiumi 27.02.2012 lahend asjas nr 3-2-1-143-11, p 13).

Hageja palub mõista välja kostjalt hageja kasuks menetluskulud ja väljamõistetud

menetluskuludelt viivise alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1

teises lauses sätestatud seadusjärgses viivisemääras. Hageja on esitanud menetluskuludena:

riigilõiv 910 eurot ja lepingulise esindaja õigusabi tasu 1225,25 eurot (ilma käibemaksuta).

Menetluskulude nimekiri on kostjale kätte toimetatud koos hagiavaldusega ja on nähtav e-

toimikus.

Käesoleva tsiviilasja hinnaks on TsMS § 133 kohaselt 14 213,98, millelt on riigilõivuseaduse

(RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tasutud riigilõivu 910 eurot. Seega on hagilt tasutud riigilõiv

summas 910 eurot põhjendatud ja vajalik kulu.

Hagejat esindas menetluses TsMS § 218 lg 1 p 2 tingimustele vastav lepinguline esindaja,

magistrikraadiga õigusteadmistega isik - jurist. Menetluskulude nimekirja kohaselt oli esindaja

tasumäär 169 eurot tunnis (ilma käibemaksuta). Riigikohus on varem pidanud põhjendatuks

tunnitasu mh 120 eurot ilma käibemaksuta (Riigikohtu 02.10.2013 määrus nr 3-2-1-93-13), aga

ka nt 170 eurot ilma käibemaksuta (Riigikohtu 16.04.2021 määrus nr 2-20-4817, p 20).

Tallinna Ringkonnakohus on 28.02.2023 otsuses tsiviilasjas nr 2-21-10648 punktis 57 märkinud,

et mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks on senises praktikas peetud 60-100 eurot,

millele vajadusel lisandub käibemaks. Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on pigem erandlikud

(Ringkonnakohtu lahend nr 2-19-110078, p 19). Tunnitasule hinnangu andmisel tuleb mh

lähtuda vaidluse sisust. Ringkonnakohus võtab siinjuures arvesse, et advokaadi tunnitasu on

kõrgem põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma

kutsealasele järelevalvele, mis mitteadvokaadist esindajate puhul nii ei ole. Kohtule on teada, et

tunnitasuga 120 eurot, millele lisandub vajadusel käibemaks, osutavad praeguses majanduslikus

olukorras kohtus esindamise teenust nii mõnedki vandeadvokaadid.

Maakohus on seisukohal, et ehkki pooltel on õigus kokku leppida endile sobivas õigusteenuse

osutamise tunnihinnas, ei tähenda, et nimetatud kulu oleks põhjendatud jätta täies ulatuses

vastaspoole kanda. Kohus on seisukohal, et hageja esindaja märgitud teenustasu summas 169

eurot tund ilma käibemaksuta tuleb käesolevas asjas lugeda ebamõistlikult kõrgeks. Arvestades

käesoleva tsiviilasja olemust, vaidluse keerukust ja hageja lepingulise esindaja kvalifikatsiooni,

on esindaja taotletud tunnitasu suurus kohtu hinnangul üle paisutatud. Kohus on seisukohal, et

hageja esindaja tunnitasu on ülemäärases suuruses võrreldes kohtupraktikas heakskiidetud Eesti

Advokatuuri liikmeks mitte oleva lepingulise esindaja tunnitasuga. Tegemist on hageja

põhitegevuse standardse vaidlusega. Lähtudes mh mõistlikest turuhindadest ja kohtupraktikast,

on põhjendatud tunnitasumäär kohtu hinnangul, sõltuvalt käibemaksu suurusest, 124 eurot koos

käibemaksuga. Kuna hageja taotleb menetluskulude hüvitamist ilma käibemaksuta, on hageja

põhjendatud tunnihind 100 eurot ilma käibemaksuta.

Hageja lepinguline esindaja on osutanud hagejale õigusabi 7 tundi 15 minutit tunnihinnaga 169

eurot ilma käibemaksuta. Õigusabi osutamine sisaldas järgmisi toiminguid:

-alusdokumentidega tutvumine, analüüs, hagiavalduse ettevalmistamine ja koostamine, lisade

kogumine ja komplekteerimine, kohtule esitamine 3 tundi;

-10.01.2025 dokumendi ettevalmistamine, koostamine ja kohtule esitamine 1 tund;

-29.01.2025 dokumendi ettevalmistamine, koostamine ja kohtule esitamine 15 minutit;

-29.04.2025 dokumendi ettevalmistamine, koostamine ja kohtule esitamine 3 tundi.

Kohus on seisukohal, et hageja on võlgade sissenõudmisele spetsialiseerunud ettevõte, kellel on

menetluses sajad samalaadsed nõuded. Seega on hageja hästi kursis kohtupraktikaga ja sai

2024.a juulis juba ise hinnata oma nõude perspektiivikust ning oli teadlik sellest, millised

asjaolud tuleb tarbijakrediidi lepingust tuleneva nõude korral hagis esile tuua ja tõendada. Kohus

tuvastas, et vastutustundliku laenamise kohustus on jäetud täitmata, mis ei saanud hagejale

üllatusena tulla. Kohtule esitatud täiendavaid seisukohti ja seega menetluskulusid oleks hageja

saanud vältida, kui oleks koheselt hagi esitanud korrektselt. Kohus leiab, et arvestades kohtule

esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu, on lepingulise esindaja õigusabitoimingute

põhjendatud ajakulu koos kohtuistungil osalemisega kokku 3,5 tundi. Lähtudes lepingulise

esindaja õigusteenuse põhjendatud tunnihinnast, on hageja põhjendatud õigusabikulu kokku 350

eurot ilma käibemaksuta (3,5 tundi x 100 eurot).

Kohus loeb hageja põhjendatud menetluskuludeks 1260 eurot, millest 910 eurot on riigilõiv ja

350 eurot on lepingulise esindaja kulu.

TsMS § 163 lg 1 kohaselt, hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või

ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

25.07.2024 esitatud hagi hind oli 14 213,98 eurot. Kohus rahuldas hageja nõude põhivõla osas

summas 8013,67 eurot (4894,85 + 3118,82), intressinõude 487,81 eurot, 23.07.2024 seisuga

sissenõutavaks muutunud viivisenõude 398,78 euro ulatuses ja viivisenõude põhinõudelt

(4894,85 eurot) alates 30.07.2025 kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras, kuid mitte rohkem kui 14,9% aastas, mis ühe aasta eest arvestatuna on 496,83

eurot. Seega kokku rahuldas kohus arvestuslikult hagi 9397,09 euro ulatuses, mis on hagi

esitamisel arvestatud hagihinnast (14 213,98 eurot) 66,11%.

Lähtuvalt hagiavalduses esitatud nõude rahuldamise proportsioonist jätab kohus TsMS § 163 lg

1 alusel hageja menetluskulud 66,11% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 33,89%

ulatuses hageja kanda. Ülejäänud osas jäävad poolte menetluskulud poolte endi kanda.

Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 66,11% hageja põhjendatud menetluskuludest (1260

eurot), millele vastab summa 832,99 eurot.

Tsiviilasja toimikust ja kohtuistungi protokollist nähtuvalt kostjal hüvitamisele kuuluvaid

menetluskulusid ei ole, samuti ei ole kostja esitanud menetluskulude nimekirja. Lähtudes

eeltoodust ei mõista kohus kostja kasuks menetluskulusid hagejalt välja.

Kohus märgib hageja taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et

hüvitamisele kuuluvalt menetluskulult tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlaks

tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).

Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude

jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate

menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. Menetluskulude

kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280

eurot (TsMS § 178 lg 1 ja lg 2)

7.2. Kohtuotsus tuleb kostjale kätte toimetada avalikult TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel. TsMS § 317

lg 5 esimese lause kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel

väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maris Juha

kohtunik