2-24-18041/22 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaija Piirmets (eesistuja), Mati Maksing ja Kairi Piirisild

Määruse tegemise aeg ja koht

28.07.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-24-18041

Kohtuasi

Neticom OÜ hagi Osaühing Linaleo vastu tuvastada

kostja avalduse tühisus aktsionäride koosoleku kokku

kutsumiseks päevakorraga nõukogu valimiseks ning

kostja keelamiseks nõuda aktsionäride üldkoosoleku

kokkukutsumist või aktsionäride üldkoosoleku otsuse

vastuvõtmise

korraldamist

kirjalikul

teel

päevakorraga nõukogu valimiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 19.02.2025 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Neticom OÜ 07.03.2025 määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja Neticom OÜ (registrikood 10650512), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Heidi Rajamäe-Parik

Kostja Osaühing Linaleo (registrikood 10940483),

lepingulised esindajad vandeadvokaadid Kalle-Kaspar

Sepper ja Eve Fink

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 19.02.2025 määrus osas, milles maakohus mõistis

Neticom OÜ-lt Osaühing Linaleo kasuks menetluskulude hüvitise välja 1560 eurot

(käibemaksuta) ületavas osas ning teha uus määrus vastavalt tervikresolutsioonis

märgitule.

2. Määruskaebus rahuldada osaliselt.

3. Sõnastada kohtumääruse tervikresolutsioon järgmiselt:

3.1. Mõista välja Neticom OÜ-lt Osaühingu Linaleo kasuks menetluskulude

hüvitis 1560 eurot (käibemaksuta).

3.2. Neticom OÜ-l tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda Osaühingule

Linaleo viivist VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras alates käesoleva

määruse jõustumisest kuni täitmiseni.

4. Määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

2-24-18041

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Neticom OÜ (hageja) esitas 28.11.2024 Harju Maakohtule Osaühingu Linaleo (kostja)

vastu hagi, milles palus tuvastada, et kostja 12.11.2024 avaldus RÄVALA BÜROOHOONE

AKTSIASELTSI juhatusele RÄVALA BÜROHOONE AKTSIASELTSI aktsionäride

koosoleku kokku kutsumiseks päevakorraga nõukogu valimine on tühine ning keelata kostjal

nõuda RÄVALA BÜROOHOONE AKTSIASELTSI juhatuselt RÄVALA BÜROOHOONE

AKTSIASELTSI aktsionäride koosoleku kokkukutsumist või aktsionäride üldkoosoleku

otsuse vastuvõtmise korraldamist kirjalikul teel päevakorraga nõukogu valimine, kuni

kohtuasjas nr 2-19-19435 on jõustunud ja täidetud kohtulahend.

2. Harju Maakohus keeldus 05.12.2024 määrusega hagiavalduse menetlusse võtmisest, mille

Tallinna Ringkonnakohus jättis 30.12.2024 muutmata. Riigikohus jättis 08.01.2025 hageja

määruskaebuse menetlusse võtmata.

3. Harju Maakohtu 05.12.2024 määrusega jäid menetluskulud hageja kanda. Tallinna

Ringkonnakohtu 30.12.2024 määrusega jäid määruskaebuse menetlemisega seotud

menetluskulud ringkonnakohtus määruskaebuse esitaja (hageja) kanda.

4. Kostja 24.01.2025 taotluse järgi on kostja menetluskulud kokku 2278,75 eurot

(käibemaksuta). Kostjale on osutatud õigusabi kokku 17 tunni ja 15 minuti ulatuses,

tunnihindadega 160 eurot (käibemaksuta) ja 185 eurot (käibemaksuta). Hagejal oli võimalik

esitada kostja menetluskuludele vastuväiteid hiljemalt 07.02.2025. Hageja vastuväiteid ei

esitanud.

MAAKOHTU MÄÄRUS

5. Harju Maakohus mõistis 19.02.2025 määrusega hagejalt kostja kasuks menetluskuluna

välja 2278,75 eurot koos seadusjärgse viivise hüvitamise kohustusega alates määruse

jõustumisest kuni täitmiseni.

6. Maakohus leidis, et kostja lepingulise esindaja osutatud õigusabi ei olnud ülemäärane.

Kohus, hinnanud kostja lepingulise esindaja kulude suurust tervikuna (RKTKm 17.04.2024,

2-17-124505, p 12), sh asja keerukust ja mahukust ja esitatud dokumentide sisukust ja mahtu,

leidis, et kostjale on osutatud põhjendatud ja vajalikku õigusabi 17 tundi ja 15 minutit. Kohus

ei tuvastanud ülemäärase ajakuluga või dubleeritud tegevusi. Ka pidas maakohus

põhjendatuks kostja esindajate tunnitasu suurust nende kvalifikatsiooni arvestades. Seega tuli

hagejal kostjale hüvitada menetluskulud 2278,75 eurot (käibemaksuta).

2-24-18041

MÄÄRUSKAEBUS JA SELLE MENETLUS MAAKOHTUS

7. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud maakohtu määruse tühistada ning

teha uue määruse, millega jätta menetluskulud välja mõistmata või mõista need välja

väiksemas ulatuses.

7.1. Määruskaebuse kohaselt on määrus vajalikus ulatuses põhjendamata. Vaidlustatud

määruse p-s 6 esitatud põhjendused sisaldavad üksnes trafaretseid lauseid kohtupraktikast,

millest ei nähtu, et maakohus oleks taotluse sisuliselt läbi vaadanud. Kostjat on esindanud

kaks advokaati, kelle tegevused kattuvad. Maakohus ei ole põhjendanud, millisel põhjusel oli

kaasus just sellise keerukusega, et põhjendatud on kahe advokaadi tegevus.

7.2. Kostja esindajatel teenusele kulunud aeg on põhjendamatult suur ja/või ei ole seostatavad

kohtuasjaga. Menetluskulude nimekirjast ei ole võimalik välja lugeda nende põhjendatust või

üldse seotust kohtuasjaga. 03.12.2024 ei saanud kesta tervelt 1,5 tundi advokaadi Fink poolt

tööülesande vastuvõtmine (mis ei tohiks olla õigusabikulu), hagi läbilugemine ja e-toimiku

sissepääsuks e-kirja saatmine. Järgnevalt on samal päeval DEM advokaadibüroo teinud

sisuliselt sama – suhelnud jooksvalt kliendiga ja tutvunud hagiga kokku 1,25 tundi. Sellest,

millist tõendit esitas advokaat Fink 04.12.2024 ei ole teada – toimikust sellist ei leidu. Samuti

on arusaamatu see, miks samal päeval pidas veel nõu advokaadibüroo DEM kliendiga ja

taotles samuti ligipääsu e-toimikule. 05.12.2024 nähtub, et advokaat Sepper on hinnanud

advokaat Finki projekti ja teinud täiendusi 1 tund ja 15 minutit. Sedasi täiendavad kaks

advokaati projekti edasi-tagasi, kuni esitatakse 12.12.2024 menetlusdokument, milles on ühe

lõigu jagu sisulist ja uut teksti (ja muidu 1 lehekülje jagu teksti). Põhjendamatu on ka

menetluskulude nimekirja koostamisele kulunud aeg 1 tunni ulatuses. Menetluskulude

nimekirja koostamiseks oleks piisanud 0,25 tunnist. Põhjendatud menetluskulusid ei saa

kostjal üldse olla, sest kostjal oli võimalus kohtule vastata, mitte kohustus. Hagi ei olnud

menetlusse võetud.

7.3. Lisaks 19.12.2024 koostas kostja seisukoha määruskaebuse tagamise taotluse osas, kuid

selle taotluse menetlemisega seonduvaid kohtukulusid ei ole ringkonnakohus määranud

hageja kanda. Nimelt tehti 30.12.2024 kaks määrust, millest ühega lahendas ringkonnakohus

määruskaebuse tagamist ega määranud menetluskulusid hageja kanda. Hageja kanda jäid

ainult määruskaebuse menetlemisega seotud kulud.

8. Kostja leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ning määruskaebuse menetlemisega

seotud menetluskulud hagejalt kostja kasuks välja mõista. Maakohus on järginud TsMS § 175

lg 1 ja Riigikohtu praktikat, hinnates kulude põhjendatust ja vajalikkus konkreetse kohtuasja

asjaoludest lähtudes. Kostjat esindasid kaks advokaati, kuid tegevused ei olnud dubleeritud.

Vastupidi hageja väidetele, nähtub esitatud menetluskulude nimekirjast, et ülesanded olid

jaotatud ning täiendamine, sisuline hindamine ja koostöö advokaatide vahel olid vajalikud.

Advokaatide tunnitasud olid kooskõlas üldise advokaaditeenuse turutasemega ja

kohtupraktikaga. Maakohus ei olnud kohustatud detailselt kordama kulude sisu. Määrus

sisaldab põhjendusi, mis on kooskõlas TsMS § 463 lg-st 2 ja Riigikohtu praktikast tulenevate

nõuetega. Hageja ei esitanud menetluskuludele tähtaegselt vastuväiteid. Selle tõttu kohaldub

TsMS § 177 lg 6. Seega on määruskaebuses esitatud etteheited kohtule seoses määruskaebuse

põhjendamata jätmisega alusetud.

9. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

2-24-18041

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

10. Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 2 alusel tuleb maakohtu määrus

tühistada osas, milles maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulude hüvitise

1560 eurot (käibemaksuta) ületavas osas. Muus osas jääb maakohtu määrus muutmata.

Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.

11. Ringkonnakohus selgitab, et menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude

põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine TsMS § 175 lg 1 järgi on kohtu kaalutlus- ehk

diskretsiooniotsustus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui madalama

astme kohus on ületanud diskretsioonipiire (RKTKm 18.12.2012, 3-2-1-171-12, p 13,

RKTKm 23.03.2016, 3-2-1-184-15, p 14). Menetluskulude hindamisel tuleb eelkõige

arvestada sellega, milliseid vajalikke menetlustoiminguid pidi esindaja antud kohtuvaidlusega

seoses tegema ja kui palju pidi esindaja töötama selleks, et menetlusosalise huvid saaksid

kohtus kaitstud ning kas väljamõistetav esindaja kulu on vastavuses tegelikult menetlusosalise

esindamiseks tehtud tööga. Kohtul on võimalik menetluskulude suuruse põhjendatuse ja

vajalikkuse osas hinnang anda lähtudes toimikus sisalduvatest materjalidest, kui palju on

esitatud, koostatud, analüüsitud erinevaid menetlusdokumente või tõendeid, kui kaua on

kestnud kohtuvaidluse ajal kohtuistungid. Ringkonnakohus saab kontrollida eelkõige seda,

kas maakohus on õigust õigesti kohaldanud. Üldjuhul ringkonnakohus maakohtu antud

hinnangut esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse kohta ümber ei hinda. Erandjuhul on

see võimalik vaid siis, kui maakohtu hinnang on ilmselgelt põhjendamatu.

12. Maakohus on viidanud Riigikohtu kujundatud praktikale, mille kohaselt ei ole rikutud

põhjendamiskohustust, kui määruses jäetakse üksikasjalikult välja toomata konkreetsed

tegevused ja kulud menetluskulude nimekirjast ning ei hinnatud igat kuluartiklit eraldi

(RKTKm 17.04.2024, 2-17-124505, p 12) ning leidnud, et kostjale osutatud õigusabi

tervikuna ei olnud ülemäärane. Maakohus on võtnud arvesse nii asja keerukust ja mahukust

kui ka esitatud dokumentide sisukust ja mahtu, sh ei tuvastanud maakohus ülemäärase

ajakuluga või dubleeritud tegevusi. Tunnitasu suuruse puhul on maakohus võtnud arvesse

esindajate kvalifikatsiooni. Seega on maakohus siiski välja mõistetavate menetluskulude

põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel andnud hinnangu kostjate lepinguliste esindajate

kulude suurusele tervikuna ning kaalunud, kas esindamisega seotud kulu tervikuna vastab

mõistlikule keskmisele sarnase õigusteenuse hinnale. Maakohus on jätnud aga hindamata

TsMS § 175 lg 3 kohaselt mitme lepingulise esindaja kasutamise põhjendatuse ja vajalikkuse

ning jätnud kostja lepinguliste esindajate menetlustoimingutele kulunud tööaja põhjendatuse

ja vajalikkuse hindamisel diskretsiooniotsuse põhjendamata. Ringkonnakohus märgib mh, et

maakohus on jätnud tähelepanuta asjaolu, et kostja menetluskulude nimekirjas on märgitud

toimingute kogu ajakuluks 17 tundi ja 15 minutit, tegelikkuses on toimingute kuluread kokku

liites ajakuluks 13 tundi ja 40 minutit.

13. TsMS § 175 lg 3 sätestab, et mitmele lepingulisele esindajale tehtud kulutused

hüvitatakse, kui need on tingitud asja keerukusest või esindaja vahetamise vajadusest. Selleks

peab kohus kohtuasja materjalidega tutvudes hindama, milles asja keerukus seisnes (RKTKm

17.04.2024, 2-17-124505, p 14). Kohtupraktika kohaselt on asja keerukust seostatud

vajadusega süstemaatiliselt tõlgendada erinevate õigusaktide sätteid, kohaldada õiguse või

seaduse analoogiat, Euroopa Liidu õigust vms. Asja keerukus võib seostuda ka tõendite

hindamisega, eelkõige siis, kui hinnatavate tõendite maht on suur. Samuti on jaatatud mitme

esindaja õigusabikulude väljamõistmist poolelt eelkõige siis, kui teisel esindajal on mingis

valdkonnas eriteadmised (nt patendiõigus, kaubamärgiõigus vms), mis on asjaolude või

2-24-18041

tõendite hindamiseks vajalikud (RKTKm 09.11.2009, 3-2-1-112-09, p 17). Riigikohus on

selgitanud, et mitme esindaja kasutamise vajadust peab põhjendama pool, kes kulude

hüvitamist nõuab. Kulude hüvitamist taotleva menetlusosalise ülesanne on esile tuua, miks oli

mitme esindaja kasutamine vajalik, eelkõige kuidas mitme esindaja kasutamine

kokkuvõtlikult menetluskulude vähendamisele kaasa aitas. Kohus saab mitme esindaja

kasutamisel teise esindaja kulud välja mõista vaid juhul, kui kulude hüvitamist taotlev

menetlusosaline on veenvalt põhjendanud, miks mitme esindaja kasutamine oli vajalik. Ilma

menetluskulude hüvitamist taotleva poole selgesõnaliste põhjendusteta on kohtul võimalik

selliseid menetluskulusid arvesse võtta üksnes juhul, kui nende vajalikkus ja menetluskulusid

tervikuna vähendav mõju on menetluskulude nimekirjast nähtuvalt ilmselge (RKTKm

17.04.2024, 2-17-124505, p-d 14 ja 16).

13.1. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole mitme lepingulise esindaja vajalikkus ja

menetluskulusid tervikuna vähendav mõju kostja poolt esitatud menetluskulude nimekirjast

nähtuvalt ilmselge. Kostja ei ole menetluskulude nimekirjas mitme lepingulise esindaja

kulude hüvitamise kohta põhjendusi esitanud. Määruskaebuse vastuses toob kostja esile, et

menetluskulude nimekirjast nähtuvalt olid advokaatide ülesanded jaotatud ning täiendamine,

sisuline hindamine ja koostöö advokaatide vahel oli vajalik. Ringkonnakohus leiab, et asja

materjalid ei viita praegusel juhul sellistele erilistele asjaoludele, mis õigustaksid

vastaspoolelt mitmele lepingulisele esindajale tehtud kulude väljamõistmist. Tsiviilasjas jäeti

hagiavaldus menetlusse võtmata selle perspektiivituse tõttu, sest seadusest ei tulene võimalust

nõuda, et kohus tuvastaks erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumise avalduse tühisuse ning

kostjalt küsiti enne seda seisukohta üksnes hagi tagamise taotlusele. Tegemist ei olnud

õiguslikult keskmisest oluliselt keerukama vaidlusega. Kostja ei ole toonud esile asjaolusid,

mis annaksid aluse asuda vastupidisele seisukohale. Seega ei ole kolleegiumi hinnangul

praegusel juhul mitme lepingulise esindaja kulud hüvitatavad.

13.2. Menetluskulude nimekirjast nähtub, et kostjale osutati õigusabiteenust tunnihinnaga 185

eurot (käibemaksuta, advokaadibüroo DEM) ning tunnihinnaga 160 eurot (käibemaksuta,

advokaadibüroo FINK). Kohus leiab, et arvestades vaidluse asjaolusid, käesoleva vaidluse

sisu, mahtu ja keerukust ning kostja lepinguliste esindajate kvalifikatsiooni tuleb mõistlikuks,

põhjendatuks ja vajalikuks lugeda tunnitasu määra 160 eurot (käibemaksuta).

13.3. Kui asja keerukus ei kinnita mitme lepingulise esindaja kasutamise vajadust, tuleb

üldjuhul jätta menetlusosalise lepingulise esindaja kulud osaliselt hüvitamata. Seejuures ei saa

mehaaniliselt jätta hüvitamata näiteks menetluse kestel asjaga liitunud teise esindajaga seotud

kulusid, vaid hüvitamata tuleb jätta kulud, mis lisandusid mitme lepingulise esindaja

kasutamisest. Eelduslikult on selliseks kuluks täiendav ajakulu, mis läks teisel isikul asja

materjalidega tutvumiseks. Samuti võib selliseks kuluks olla mitme lepingulise esindaja

ajakulu kohtuistungiks valmistumisel ja sellest osavõtmisel. See ei tähenda aga, et

esindajakulud saaks mehaaniliselt läbi jagada menetluses osalenud esindajate arvuga. Võib

juhtuda, et täiendava esindaja menetluses osalemine tõi kaasa vaid minimaalselt täiendavaid

kulusid (TsMS I komm (2017), § 175, p 3.4.3.5 b).

13.4. Kostja on praegusel juhul menetluskulude nimekirjas välja toonud, milline esindaja

konkreetseid menetlustoiminguid on teinud. Kostjat on esindanud kaks lepingulist esindajat,

kes on vandeadvokaadid. Menetluskulude nimekirjast nähtub, et peamiselt on õigusteenust

osutanud advokaadibüroo FINK ning advokaadibüroo DEM on teinud peamiselt täiendavaid

toiminguid. Alljärgnevalt hindab ringkonnakohus, millises ulatuses saab asja keerukust ning

2-24-18041

menetlusdokumentide sisu ja mahtu arvestades pidada ajakulu põhjendatuks ja vajalikuks ühe

lepingulise esindaja kohta.

13.5. 03.12.2024 on advokaadibüroo FINK võtnud kliendilt tööülesande vastu, lugenud läbi

hagiavalduse ja teinud taotluse e-toimikusse ligipääsuks, millele kulus 1 tund ja 30 minutit.

03.12.2024 on advokaadibüroo DEM suhelnud kliendiga ning tutvunud hagiavaldusega,

millele kulus 1 tund ja 25 minutit. Tegemist on täiendava ajakuluga, mis on kulunud

advokaadibürool DEM asja materjalidega tutvumiseks, mistõttu ei ole sellises ulatuses kulude

hüvitamine praegusel juhul põhjendatud. Ringkonnakohus loeb kliendiga suhtluse ja

hagiavaldusega tutvumise põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks 1 tunni ja 30 minutit.

13.6. 04.12.2024 on advokaadibüroo FINK koostanud vastavalt 28.11.2024 kohtunõudele

seisukoha, edastanud selle kliendile, koostanud kaaskirja tõendi esitamiseks ning saatnud selle

kliendile, millele on kulunud 3 tundi ja 30 minutit. 04.12.2024 on advokaadibüroo DEM

pidanud nõu telefoni teel kliendiga ning teinud taotluse tsiviilasja materjalidele juurdepääsu

saamiseks e-toimikus, millele on kulunud 15 minutit. 05.12.2024 on advokaadibüroo FINK

seisukohta täiendanud ja edastanud selle vandeadvokaadile Kalle Kaspar-Sepperile, millele on

kulunud 15 minutit. 05.12.2024 on advokaadibüroo DEM vastuse projekti analüüsinud, teinud

täiendusi ja edastanud selle kohtule, millele on kulunud 1 tund ja 15 minutit. Ringkonnakohtu

hinnangul saab seisukoha koostamisele, kaaskirja koostamisele ning kliendiga suhtlemisele

põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks pidada kokku 4 tundi arvestades menetlusdokumentide

mahtu ja sisu ning vajadust suhelda kliendiga. Seejuures ei nõustu ringkonnakohus hageja

vastuväitega, mille kohaselt ei ole toimikus tõendit, mille kaaskirja on koostanud advokaat

Flink 04.12.2024. Toimiku materjalidest nähtub, et advokaat on koostanud kliendile tõendi

esitamiseks kaaskirja, mille on kostja seaduslik esindaja esitanud 05.12.2024.

13.7. 06.12.2024 on advokaadibüroo FINK koostanud seisukoha vastavalt 06.12.2024

kohtunõudele ning edastanud selle kliendile, milleks on kulunud 1 tund ja 30 minutit.

12.12.2024 on advokaadibüroo DEM vastuse projektiga tutvunud, teinud täiendusi ja

edastanud selle kohtule, milleks on kulunud 30 minutit. Arvestades määruskaebuse mahtu (5

lk) ja sisu ning 12.12.2024 kostja seisukoha mahtu (2 lk) ja sisu on vajalik ja põhjendatud

ajakulu nimetatud toimingute osas 1 tund ja 30 minutit. Lisaks ei saa pidada põhjendatuks

19.12.2024 advokaadibüroo FINK ringkonnakohtule seisukoha esitamist eraldiseisva

toiminguna 15 minuti ulatuses. See toiming ei eelda õigusalaste teadmiste olemasolu ning

pole ka mahuliselt sellises ulatuses põhjendatud, mis annaks aluse hagejale selle toimingu eest

mõista kostjalt välja hüvitise suuruses 40 eurot. Ringkonnakohtu hinnangul mahub 1 tunni ja

30 minuti sisse ka lisaks seisukoha koostamisele selle esitamine kohtule. Seega loeb

ringkonnakohus 19.12.2024 toimingu ajakulu põhjendamatuks.

13.8. Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et 24.01.2025 menetluskulude nimekirja

koostamiseks kulunud aeg on ülepaisutatud. Kostjal on kulunud menetluskulude nimekirja

koostamiseks aega 1 tund. Ringkonnakohus leiab, et kuna tegemist ei ole mahuka ega keeruka

menetlusdokumendiga tuleb lugeda menetluskulude nimekirja koostamise põhjendatud ja

vajalikuks ajakuluks 30 minutit.

13.9. Ülejäänud toimingute osas ei ole maakohus diskretsiooni piire ületanud, mõistes need

hagejalt tervikuna välja. Toimingud on vastavuses esitatud menetlusdokumentide mahu ja

sisuga ning kooskõlas asja menetlusega, võttes arvesse, millises ulatuses on

menetlustoimingutele kulunud aeg põhjendatud ja vajalik ühe lepingulise esindaja kohta.

Ringkonnakohus ei nõustu kostja seisukohaga, et põhjendatud menetluskulusid ei saaks

2-24-18041

kostjal üldse olla. Kostja on esitanud menetluse kestel seisukohti üksnes kohtu nõudel (dtl

226, 310, 336). Lepinguline esindaja kaitseb menetluses menetlusosalise huve, mistõttu ei saa

õigustatuks pidada hageja etteheiteid, mille kohaselt oleks võinud kostja kohtunõuetele hoopis

vastamata jätta.

13.10. Eeltoodust tulenevalt on kostjale osutatud vajalikku ja põhjendatud õigusabi kokku 9

tunni ja 45 minuti ulatuses, millele vastava kulu rahaline suurus on kokku 1560 eurot

(käibemaksuta) (9,75 × 160).

14. Vastuseks määruskaebuse väitele seoses 18.12.2024 tehtud kostja toimingutega, et

ringkonnakohus ei jätnud määruskaebuse tagamisega seonduvaid menetluskulusid hageja

kanda, märgib kolleegium järgmist. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus

menetluskulude jaotuse menetlust lõpetavas määruses. Määruskaebuse tagamise taotlust

lahendav määrus ei olnud käesolevas asjas menetlust lõpetav määrus, mistõttu ei jaotanud

ringkonnakohus selles määruses ka menetluskulusid. Ringkonnakohus on jätnud asja

lõpetavas määruses TsMS § 171 lg 1 järgi määruskaebuse menetlemisega seotud

menetluskulud ringkonnakohtus määruskaebuse esitaja, s.o hageja, kanda. TsMS § 171 lg 1

kohaselt määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud kannab kaebuse esitaja, kui

kaebus jääb rahuldamata. Määruskaebuse tagamise taotlus esitati ringkonnakohtule

määruskaebemenetluses, s.o tegemist on menetluskuludega, mis on tingitud määruskaebuse

esitamisest. Vastupidine tõlgendus ei oleks kooskõlas TsMS § 171 lg-s 1 sätestatuga. Seega

on ringkonnakohus jätnud ka määruskaebuse tagamise taotluse esitamisest tulenevad

menetluskulud hageja kanda.

15. Ringkonnakohus märgib vastuseks kostjale, et kuigi TsMS § 177 lg 6 võimaldab kohtul

vastuväidete puudumisel menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrata kirjeldava ja

põhjendava osata määrusega, on sätte rakendamisala piiratud. Viidatud sätte puhul peeti

eelnõu kohaselt silmas esindajakulusid, mis lähtusid Vabariigi Valitsuse määrusega

kindlaksmääratud piirmääradest. Kuivõrd Riigikohus tunnistas TsMS § 175 lg 4 ja selle alusel

antud alamaktid põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks (RKÜKm 26.06.2014, 3-2-1-

153-13), tähendab see, et kohtutel tuleb lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja

vajalikkust hinnata ka juhul, kui kohtule ei ole esitatud vastuväiteid. Samuti ei ole maakohus

siinsel juhul määrust teinud ilma kirjeldava ja põhjendava osata.

16. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS §

178 lg 4).

17. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)