2-23-102651/27 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

2-23-102651

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Aarne Lõhmus

Määruse tegemise aeg ja koht

28. juuli 2025, Narva

Tsiviilasja number

2-23-102651

Tsiviilasi

Sillamäe linn, Kesk tn 51 korteriühistu avaldus OÜ

Peremaakler vastu majandamiskulude võlgnevuse nõudes

Menetlustoiming

Avalduse lahendamine

Menetlusosalised ja esindajad

Avaldaja:

Sillamäe linn, Kesk tn 51 korteriühistu

(rk 80180298)

Avaldaja esindaja:

Igor Sumarok (lepinguline esindaja)

Puudutatud isik:

OÜ Peremaakler (rk 11523072)

Puudutatud isiku

esindaja:

Tamara Nikolajeva (seaduslik esindaja)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Sillamäe linn, Kesk tn 51 korteriühistu avaldus.

2. Välja mõista OÜ-lt Peremaakler Sillamäe linn, Kesk tn 51 korteriühistu kasuks

perioodi eest 01. detsember 2019 kuni 31. mai 2023 tekkinud majandamiskulude

võlgnevus summas 4774,86 eurot, seisuga 28. veebruar 2025 sissenõutavaks muutunud

viivis summas 1112,87 eurot ja sissenõudmiskulud 50 eurot, kokku 5937,73 eurot.

3. Välja mõista OÜ-lt Peremaakler Sillamäe linn, Kesk tn 51 korteriühistu kasuks viivis

tasumata põhinõudelt (4774,86 eurot) alates 01. märtsist 2025 kuni põhinõude

täitmiseni viivisemääras poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimis

operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1.

juulit, millele lisandub 8 (kaheksa) protsenti aastas.

4. Jätta menetluskulud OÜ Peremaakler kanda.

5. Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks pärast kohtumääruse jõustumist.

6. Jätta Sillamäe linn, Kesk tn 51 korteriühistu taotlus maksekäsu kiirmenetluses

enamtasutud riigilõivu summas 100,51 euro tagastamiseks rahuldamata.

7. Määrus edastada menetlusosalistele.

1(21)

2-23-102651

8. Kohtu määrus jõustub ja kuulub täitmisele, kui seaduse järgi ei saa määruse peale

enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata

või läbi vaatamata või menetlusse võtmata.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale avalduse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta võib esitada

määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse

kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest arvates.

Kohtumääruse peale riigilõivu tagastamisest keeldumise osas võib esitada määruskaebuse.

Kohtumäärus on edasikaevatav menetluskulude jaotuse osas.

Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud

tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi

taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA ASJA KÄIK

Viru Maakohtu menetluses on Sillamäe linn, Kesk tn 51 korteriühistu (edaspidi avaldaja ja

korteriühistu) avaldus OÜ Peremaakler (edaspidi puudutatud isik ja korteriomanik) vastu

majandamiskulude võlgnevuse nõudes.

Esialgne avaldus

Avalduse kohaselt on alates 30.12.2002 Kesk tn 51 Sillamäel asuvas elamus moodustatud Sillamäe

linn, Kesk tn 51 korteriühistu. Alates 19.09.2017 sai OÜ Peremaakler (edaspidi ka võlgnik)

korteriomandi asukohaga XXX omanikuks ja korteriühistu liikmeks. Korteriühistu on täitnud oma

kohustused ning on kandnud vastavad kulutused seoses elamu tavapärase valitsemise, korrashoiu ja

kommunaalkuludega, mille eest esitati korteriomanikele, sh võlgnikule igakuuliselt arved

majandamiskulude tasumiseks, mille tasumise tähtpäevaks oli järgneva kuu viimane kuupäev.

Arvete koostamise aluseks on tegelikult tarbitud kommunaalteenused ja korteriühistu poolt kantud

kulud. Kõik arved esitati võlgnikule ametlikule e-posti aadressile.

Alates omanikuks saamisest, s.o 2017 septembrist võlgnik majandamiskulude eest praktiliselt ei

tasunud, mille tõttu hakkas temal kujunema võlgnevus. Majandamiskulude võlgnevus kuni 2019

detsembrini, sh 2019 novembrikuu eest, oli välja mõistetud kohtu lahendiga teises tsiviilasjas ja

sisse nõutud täitemenetluse raames. Kuna võlgnik ei tasunud jätkuvalt korteriühistu

majandamiskulude arveid jätkus ka võlgnevuse tekkimine ka edaspidi. Alates 2020 jaanuarist

kujunenud võlgnevuse katteks tasus võlgnik vaid 165,59 eurot, mille tõttu moodustas võlgnikul

põhivõlgnevus korteriühistu ees majandamiskulude osas 2019 detsembri – 2023 november perioodi

eest kokku summas 4357,12 eurot. Avaldaja esitab raamatupidamistõendi kõnealuse korteriomandi

suhtes, millest nähtub kuidas võlg ajalooliselt kujunes. Avaldaja samuti esitab tasumata jäetud arve

2023 jaanuarikuu eest. Avaldaja selgitab, et arvel märgitud summa on kajastatud koos viivisega.

Praegu avaldaja viivist ei nõua.

Kuna avaldaja ei nõua praegu võlgnikult viivist, vähendab ta oma nõuet kuni 4357,12 euroni

(põhivõlgnevuse summa). Võlgniku majandamiskulude võlgnevus korteriühistu ees seisuga

2(21)

2-23-102651

01.03.2022 (2019 detsember – 2023 jaanuar perioodi eest) moodustab 4357,12 eurot. Avaldaja

nõuab võlgnikult majandamiskulusid summas 4357,12 eurot ning jooksvat viivist põhinõudelt KrtS

§ 42 lg 1 sätestatud määras alates 01.03.2023 kuni põhivõla tasumiseni.

Korteriühistu põhikirja p 5.2.6 järgi ühistu liige on kohustatud tasuma regulaarselt kord kuus

hiljemalt juhatuse poolt kehtestatud kuupäevaks sihtotstarbelised maksed ühistu majanduskulude

katteks üldkoosoleku poolt kehtestatud ulatuses ja korras. Kuna käesoleva ajani ei ole võlgnik

esitatud arvete alusel tasunud korteriga seotud majandamiskulusid, palub avaldaja välja mõista

võlgnikult seisuga 01.03.2023.a, s.o 2019 detsember – 2023 jaanuar perioodi eest, tekkinud

korteriomandiga asukohaga Kesk tn 51-14 Sillamäe seotud majandamiskulude võlgnevus summas

4357,12 eurot.

Järgnevalt selgitab avaldaja majandamiskulude arvete kululiike.

Hoone hooldamine (hooldus)

on elamu majapidamisega seotud kulu (korrashoid,

raamatupidamine, avariiteenistus jne) tariifiga 0,30 eurot/m2 enne 01.05.2022 (kinnitatud

korteriomanike üldkoosoleku 30.04.2020 otsusega (p 2) kehtestatud 2020 majanduskavaga (p 2)) ja

tariifiga 0,50 eurot/m2 alates 01.05.2022 (kehtestatud korteriomanike üldkoosoleku 30.05.2022

otsusega (p 3.1)). Võlgniku korteri pind on 40,9 m2. Seega hoone hooldustasu võlgniku jaoks oli

vastavalt 12,27 (40,9 * 0,30) ja 20,45 (40,9 * 0,5) eurot kuus.

Remondifondi eraldised on kehtestatud 30.04.2020 otsusega (p 2) kehtestatud 2020

majanduskavaga (p 2) suuruses 0,14 euro/m2. Võlgniku osas nimetatud kulu moodustab 5,73 eurot

(40,9 * 0,14) kuus.

Kindlustusmaksed. Korteriühistu on sõlminud kindlustuslepingu, mille alusel kindlustati kõik

korteriomanike kaasomandis olevad hoone detailid ja korteriühistu vastutus kolmandate isikute

nõuete vastu. Kindlustusmaksed kannavad korteriomanikud vastavalt oma korteriomandi suurusele

1 m2 kohta. Kindlustusmaksete suurus arvutatakse kindlustusandja esitatud arve alusel, mille

summa jagatakse korteriomandite üldpinnaga ja korrutatakse teatud korteri pindalaga.

Küte (soojus) on tasu tarbitud soojusenergia eest. Soojusenergia hinnad kehtestatakse S AS, rk

XXX, poolt, kes on soojusettevõtja kaugkütteseaduse mõttes Sillamäe linna

administratiivterritooriumil. Soojusettevõtja esitab igakuiselt korteriühistule maja soojusarvesti

näitude alusel arved, mida viimane tasub vaatamata sellele, kas korteriomanik on soojusenergia eest

tegelikult tasunud või mitte. Korteriomaniku poolt tarbitud soojusenergia arvestatakse Sillamäe

Linnavalitsuse 29.09.2000 määruse nr 642-m alusel, millega kinnitati kütteperioodil tarbitud

soojusenergia kulude arvestamise ja jaotamise metoodikat ning Sillamäe Linnavalitsuse 04.04.2001

määruse nr 238-m alusel, millega kinnitati kütteperioodi vaheajal tarbitud soojusenergia kulude

arvestamise ja jaotamise metoodikat. Arvestused on tehtud lähtudes kehtivatest hindadest, tarbitud

soojusenergiast ja kehtestatud metoodikatest. Avaldaja esitab vastavad arvestused kohtu nõudmisel.

Prügivedu (olmejäätmed) on kulud, mis on seotud prügi äraveoga, mis korraldab OÜ E (rk XXX)

ja mille hinda kooskõlastatakse Sillamäe Linnavalitsusega. Hind määratakse ühe inimese kohta

kuus. Maja elanike arvu alusel esitab OÜ E igakuiselt avaldajale arved, mida viimane tasub oma

vahenditest vaatamata sellele, kas korteriomanikud on prügiveo eest tegelikult avaldajale tasunud

või mitte. Prügiveo hind Sillamäe linnas alates 01.01.2019 on 3,99 eurot ühe inimese kohta, alates

01.03.2020 on 4,61 eurot ja alates 01.03.2021 on 4,95 eurot.

Vesi ja kanalisatsioon on korteriomanikega tarbitud vee kulud, mis korteriomanikud kannavad

esitatud individuaalveearvesti näitude alusel. Võlgnik esitas arvesti näidud ebaregulaarselt (üks-

kaks korda aastas), viimasel korral esitas ta arvesti näidud 16.06.2022, mistõttu arvestati tavaliselt

temale veekulud lähtudes keskmisest tarbimisest. Üldjuhul tasub korteriühistu tarbitud vee ja

3(21)

2-23-102651

veeteenuste eest AS-i S, kes on vee-ettevõtjaks Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse mõttes,

arve alusel. Arve esitatakse maja üldveearvesti näitude alusel vastavalt vee-ettevõtja poolt

kehtestatud korrale ja Konkurentsiametiga kooskõlastatud veeteenuste hindadele.

Üldelektrienergia ja võrguteenuse kulud on kulud elektri tarbimise eest maja üldkasutatavates

ruumides (trepikodades, keldris jms) ja süsteemides (vee- ja soojussüsteemides). Antud kulud

jagatakse korteriomanike vahel ja kantakse vastavalt korteriomandite suurusele 1 m2 kohta.

Üldjuhul tasub korteriühistu tarbitud elektrienergia ja võrguteenuse eest vastavate müüjate arvete

alusel.

Gaas on korteriomanikega tarbitud maagaasi kulud, mis korteriomanikud kannavad esitatud

individuaalgaasiarvesti näitude alusel. Võlgnik esitas arvesti näidud ebaregulaarselt (üks-kaks korda

aastas), viimasel korral esitas ta arvesti näidud 16.06.2022, mistõttu arvestati tavaliselt temale

gaasikulud lähtudes keskmisest tarbimisest. Üldjuhul tasub korteriühistu tarbitud maagaasi ja

veeteenuste eest AS-i S, kes on gaasi müüjaks ja Maagaasiseaduse mõttes, arve alusel. Arve

esitatakse maja üldveearvesti näitude alusel vastavalt müüja poolt kehtestatud korrale ja

Konkurentsiametiga kooskõlastatud hindadele.

Sissekäigu koristamise kulu on tripikodade koristamisega seotud kulud, mis on kehtestatud

korteriomanike üldkoosoleku 30.04.2020 otsusega (p 2) kehtestatud 2020 majanduskavaga (p 4.1)

tariifiga 2,11 eurot korteri kohta.

Võlgnikule arvestatud kulude kontrollimiseks ja tõendamiseks esitab avaldaja vastavad tarnijate

arved kohtu nõudmisel. Tuginedes TsMS § 367 palub avaldaja välja mõista võlgnikult jooksev

viivis tasumata põhivõlgnevuselt KrtS § 42 lg-s 1 sätestatud määras alates 01.01.2023 kuni

võlgnevuse kohase tasumiseni.

Avaldaja on nõus asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses. Avaldaja ei soovi enda suulist ja

isiklikku ärakuulamist antud asjas ning palub kohtul läbi vaadata avaldus kirjalikus menetluses

kohtuistungit pidamata. Avaldaja on seisukohal, et asi on võimalik ja mõistlik lahendada

kompromissiga. Avaldaja teeb võlgnikule ettepaneku tasuda põhivõla ja menetluskulud, avaldaja

loobub aga viivisenõudest. Avaldaja on nõus võlgnevuse ajatamisega.

Avaldaja palub välja mõista puudutatud isikult avaldaja kasuks seisuga 01.03.2023.a, s.o 2019

detsember – 2023 jaanuar perioodi eest, tekkinud majandamiskulude võlgnevus summas 4357,12

eurot ning jooksev viivis põhivõlgnevuselt KrtS § 42 lg 1 sätestatud määras alates 01.03.2023 kuni

põhivõlgnevuse tasumiseni. Jätta kõik menetluskulud puudutatud isiku kanda.

Puudutatud isiku vastus

Puudutatud isikul ei ole vastuväidet selle kohta, et kohus võttis asja menetlusse. Küll aga ei nõustu

puudutatud isik avalduse rahuldamisega ega tunnista avalduses esitatud asjaolusid õigeks.

Põhjuseks toob puudutatud isik, et osa avaldaja poolt esitatud dokumentidest on dubleeritud

(esitatud korduvalt), kuigi see ei ole vajalik, ning samas puuduvad avaldaja esitatud dokumentides

vee- ja gaasi algnäidud. Esitatud arvude põhjal ei ole võimalik korrektselt arvestada väidetavat

võlgnevust, kuna arvetel puuduvad arvestite alg- ja lõppnäidud. Seetõttu ei ole puudutatud isikul

võimalik esitatud andmeid korrektseks pidada ega nõustuda esitatud nõude arvestamisega.

Puudutatud isik esitas ka taotluse, et kohus kohustaks avaldajat esitama korrektse

dokumentatsiooni, s.o igakuised korteriühistu arved, millel on selgelt näidatud vee- ja

gaasitarbimise alg- ja lõppnäidud. Ilma nende andmeteta ei ole võimalik tegelikku tarbimist õigesti

arvestada ega hinnata esitatud nõude paikapidavust.

4(21)

2-23-102651

Lisaks taotleb puudutatud isik, et kohus kohustaks avaldajat esitama vee- ja gaasitariifid alates

2017. aasta septembrist, kuna sellest ajast alates on puudutatud isik olnud korteri nr XXX omanik.

Korteriühistu arvestab võlgnevust alates detsembrist 2019, kuid kui ühistu ei arvesta nõude

aegumist, siis on puudutatud isikul omakorda õigus esitada kohtule vastunõue ja nõuda

korteriühistult tagasi kõik tasutud vee- ja gaasitariifid alates hetkest, mil ta korteri omandas

(„Loodame, et juhul, kui KÜ ei võtta arvestusse aegumist, siis on meil õigus-kohtu kaudu-nõuda

nendelt ja kõik gaasi- ja vee- tariifid alates sellest ajast, nagu soetasime seda korterit, sest oleme

väga huvitatud tõendatud korterivõla tõestamiseks“).

Kokkuvõttes leiab puudutatud isik, et esitatud tabelid (tõendid) ei ole piisavad ega sobi võlgnevuse

tõendamiseks, kuna puuduvad alusdokumendid, s.o igakuised arved, millel on näidatud kõik

vajalikud tarbimisandmed ja tariifid. Samas ei välista puudutatud isik kompromissi ja leiab, et asja

oleks võimalik lahendada kompromissi või kokkuleppe teel.

Avaldaja seisukoht puudutatud isiku vastusele

Avaldaja ei esitanud kohtule seisukohta puudutatud isiku vastusele.

Kompromissettepanek kohtu poolt menetlusosalistele

Kuna avaldaja on seisukohal, et vaidlust on võimalik ja mõistlik lahendada kompromissiga, ning

puudutatud isik on väljendanud, et kompromisslahendus oleks samuti mõistlik, määras kohus

menetlusosalistele tähtaja, mille jooksul võivad menetlusosalised esitada kohtule kompromissi

kinnitamise avalduse või lõppseisukohad vastaspoole väidete kohta. Kohus selgitas

menetlusosalistele, et lõppseisukohtade esitamisel tuleb kohtule esitada kõik vastuväited, samuti

asjakohased tõendid ja menetluslikud taotlused – kogu vajalik teave ja materjal, mis on vajalik

tsiviilasja menetluse lõpetamiseks. Menetlusosalised peavad samas tähtajaks teatama, kas nad

soovivad tsiviilasja edasist menetlemist kirjalikus menetluses või asja arutamist suulisel

kohtuistungil.

Puudutatud isiku vastus

Puudutatud isik ei tunnista võlgnevust täies ulatuses, kuna avaldajal puuduvad andmed, mille alusel

ta saaks sellist summat põhjendatult nõuda. Puudutatud isik on korduvalt üritanud kontrollida vee-

ja gaasiarvestite näitusid ning on selleks pöördunud ka kirjalikult korteriühistu poole. Korteriühistu

esindaja poolt kohtule 2022. aastal esitatud kiri ei saa olla võetav arvestuseks, kuna vaidlusalune

korter oli müüdud juba 2023. aasta juulis.

Puudutatud isik palub kohtult, et kohus kohustaks avaldajat esitama täpsed arvutused ja andmed,

sealhulgas konkreetse teabe selle kohta, kui palju puudutatud isik tasus korteriühistule

ajavahemikus 2017–2023. Avaldaja materjalide kohaselt väidetakse ekslikult, et puudutatud isik ei

ole selle ajavahemiku jooksul üldse korteriga seotud makseid teinud. Puudutatud isik juhib kohtu

tähelepanu asjaolule, et avaldaja esitatud arvutuste ja dokumentide põhjal ei ole võimalik välja

lugeda konkreetseid vee- ja gaasitarbimise kulusid.

Täiendatud avaldus

Avaldaja teatas kohtule, et vaatamata avaldaja katsetele lõpetada asi kokkuleppel, puudutatud isik

avaldaja kompromissi ettepanekule midagi konkreetselt ei vastanud. Seega leiab avaldaja, et poolte

kompromissi läbirääkimised on ebaõnnestunud, mille tõttu täpsustab avaldaja oma nõudeid

28.02.2025 seisuga ning esitab nõuete täiendavad põhjendused ja tõendid. Avaldaja teatas ka

kohtule, et puudutatud isiku korteriomand aadressil XXX, oli 2023. juulis täitemenetluses

enampakkumisel müüdud.

5(21)

2-23-102651

14. märtsil 2023 esitatud avalduses palus avaldaja välja mõista puudutatud isikult

majandamiskulude põhivõlgnevus 2019 detsember – 2023 jaanuar perioodi eest kokku summas

4357,12 eurot. Nõuete kontrollimise käigus osutus, et esialgne põhinõue sisaldas ka viivist.

Avaldaja täpsustab nõuet selles osas ja palub välja mõista puudutatud isikult ajavahemikul 2019

detsember – 2023 jaanuar tekkinud majandamiskulude põhivõlgnevus summas 4191,53 eurot.

Kuna puudutatud isik jätkuvalt ei tasunud korteriühistu arveid majandamiskulude eest ajavahemikul

2023 veebruar – 2023 mai suurunes tema võlgnevus selle perioodi vältel 583,33 euro võrra. Seoses

sellega suurendab avaldaja ka oma põhinõuet 583,33 euro võrra ja palub kohtul välja mõista

puudutatud isikult ajavahemikul 2019 detsember – 2023 mai tekkinud majandamiskulude

põhivõlgnevus summas 4774,86 eurot.

Avaldaja täpsustab ka viivisenõuet ja palub välja mõista puudutatud isikult viivised KrtS § 42 lg 1

sätestatud määras summalt 4191,53 eurot (2019 detsember – 2023 jaanuar) alates 01.03.2023 kuni

30.06.2023 summas 147,11 eurot ja summalt 4774,86 eurot alates 01.07.2023 kuni 28.02.2025

summas 965,76 eurot, s.o kokku 1112,87 eurot ning jooksev viivis põhivõlgnevuselt (4774,86

eurot) KrtS § 42 lg 1 sätestatud määras alates 01.03.2025 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Avaldaja

palub välja mõista puudutatud isikult sissenõudmiskuludena 50 eurot KrtS § 42 lg 2 p 3 järgi.

Võlgnevuse ja nõuete kontrollimiseks esitas avaldaja kohtule järgnevad tõendid: korteriühistu tõend

võlgnevuse kujunemise kohta; korteriühistu arved puudutatud isikule; tarnijate arved 2019

detsember – 2023 mai perioodi eest; korteriühistu majandamiskulude arvutamise kord; 24.05.2021

korteriomanike üldkoosoleku protokoll nr. 03/2021, millega kinnitati 2021.a majanduskava ning

tariifid: hoone hooldamine 0,30 eurot/m2, remondifond 0,14 eurot/m2, sissekäikude koristus 2,11

eurot/korter, kindlustusmaksed 0,01 eurot/m2, ning kinnitati jätkuvalt, et üldkasutatavates ruumides

tarbitud elektrienergia kulud jaotatakse selliselt, et tarnija arve jagatakse korteri vastava

ruutmeetrite arvuga; arvestite näitude tabel puudutatud isiku korteri suhtes.

Järgnevalt täpsustas avaldaja majandamiskulude arvete kululiikide arvestused.

Hoone hooldamine (hooldus)

on elamu majapidamisega seotud kulu (korrashoid,

raamatupidamine, avariiteenistus jne) tariifiga 0,30 eurot/m2 enne 01.05.2022 (kinnitatud

korteriomanike üldkoosoleku 30.04.2020 otsusega (p 2) kehtestatud 2020 majanduskavaga (p 2)) ja

tariifiga 0,50 eurot/m2 alates 01.05.2022 (kehtestatud korteriomanike üldkoosoleku 30.05.2022

otsusega (p 3.1)). Võlgniku korteri pind on 40,9 m2. Seega hoone hooldustasu puudutatud isiku osas

oli vastavalt 12,27 eurot (40,9 * 0,30) ja 20,45 eurot (40,9 * 0,5) kuus.

Remondifondi eraldised on kinnitatud 30.04.2020 otsusega (p 2) kehtestatud 2020

majanduskavaga (p 2) suuruses 0,14 euro/m2, 24.05.2021 korteriomanike üldkoosoleku protokolliga

(p 2), 30.05.2022 korteriomanike üldkoosoleku protokolliga (p 3.1). Puudutatud isiku osas

nimetatud kulu moodustas 5,73 eurot (40,9 * 0,14) kuus.

Kindlustusmaksed. Korteriühistu on sõlminud kindlustuslepingu, mille alusel kindlustati kõik

korteriomanike kaasomandis olevad hoone detailid ja korteriühistu vastutus kolmandate isikute

nõuete vastu. Kindlustusmaksed kannavad korteriomanikud vastavalt oma korteriomandi suurusele

1 m2 kohta. Kindlustuskulude kindlakstegemiseks jagatakse kindlustusandja esitatud arve kõigi

korteriomandite reaalosadeks olevate eluruumide pindalaga ruutmeetrites (1337,1 m2) ja

korrutatakse puudutatud isikule kuuluva korteriomandi reaalosaks oleva eluruumi pindalaga (40,9

m2).

Küte (soojusenergia) on tasu tarbitud soojusenergia eest. Soojusenergia hinnad kehtestatakse S

AS, rk XXX, poolt, kes on soojusettevõtja kaugkütteseaduse mõttes Sillamäe linna

6(21)

2-23-102651

administratiivterritooriumil. Soojusettevõtja esitab igakuiselt korteriühistule maja soojusarvesti

näitude alusel arved, mida viimane tasub vaatamata sellele, kas korteriomanik on soojusenergia eest

tegelikult tasunud või mitte. Korteriomaniku poolt tarbitud soojusenergia kindlakstegemiseks

jagatakse soojusettevõtja esitatud arve kõigi keskküttega korteriomandite reaalosadeks olevate

eluruumide pindalaga ruutmeetrites (1250,5 m2) ja korrutatakse puudutatud isikule kuuluva

korteriomandi reaalosaks oleva eluruumi pindalaga (40,9 m2). Avaldaja esitab vastavad arvestused

kohtu nõudmisel.

Prügivedu (olmejäätmed) on kulud, mis on seotud prügi äraveoga, mis korraldab OÜ E (rk XXX)

ja mille hinda kooskõlastatakse Sillamäe Linnavalitsusega. Hind määratakse ühe inimese kohta

kuus. Maja elanike arvu alusel esitab OÜ E igakuiselt avaldajale arved, mida viimane tasub oma

vahenditest vaatamata sellele, kas korteriomanikud on prügiveo eest tegelikult avaldajale tasunud

või mitte. Prügiveo hind Sillamäe linnas alates 01.01.2019 on 3,99 eurot ühe inimese kohta, alates

01.03.2020 on 4,61 eurot ja alates 01.03.2021 on 4,95 eurot.

Vesi ja kanalisatsioon on korteriomanikega tarbitud vee kulud, mis korteriomanikud kannavad

esitatud individuaalveearvesti näitude alusel. Võlgnik esitas arvesti näidud ebaregulaarselt (üks-

kaks korda aastas), viimasel korral esitas ta arvesti näidud 16.06.2022, mistõttu arvestati tavaliselt

temale veekulud lähtudes keskmisest tarbimisest põhikirja punkti 6.1.4 alusel. Üldjuhul tasub

korteriühistu tarbitud vee ja veeteenuste eest AS-i S, kes on vee-ettevõtjaks Ühisveevärgi ja -

kanalisatsiooni seaduse mõttes, arve alusel. Arve esitatakse maja üldveearvesti näitude alusel

vastavalt vee-ettevõtja poolt kehtestatud korrale ja Konkurentsiametiga kooskõlastatud veeteenuste

hindadele.

Üldelektrienergia ja võrguteenuse kulud on kulud elektri tarbimise eest maja üldkasutatavates

ruumides (trepikodades, keldris jms) ja süsteemides (vee- ja soojussüsteemides). Üldjuhul tasub

korteriühistu tarbitud elektrienergia ja võrguteenuse eest vastavate müüjate arvete alusel. Antud

kulude kindlakstegemiseks jagatakse vastavate müüjate esitatud arve kõigi korteriomandite

reaalosadeks olevate eluruumide pindalaga ruutmeetrites (1337,1 m2) ja korrutatakse puudutatud

isikule kuuluva korteriomandi reaalosaks oleva eluruumi pindalaga (40,9 m2) (vt nt korteriomanike

üldkoosoleku 24.05.2021 protokolli p 2).

Gaas on korteriomanikega tarbitud maagaasi kulud, mis korteriomanikud kannavad esitatud

individuaalgaasiarvesti näitude alusel. Puudutatud isik esitas arvesti näidud ebaregulaarselt,

viimasel korral esitas ta arvesti näidud 16.06.2022, mistõttu arvestati tavaliselt temale gaasikulud

lähtudes trepikoja gaasiarvesti näitudest, s.o trepikoja gaasiarvesti näidust arvati maha kõigi

trepikoja korterite näidud. Antud trepikojas ei esitanud näitusid õigeaegselt ainult puudutatud isik.

Üldjuhul tasub korteriühistu tarbitud maagaasi eest gaasi müüjale ja võrguettevõtjale AS S arvete

alusel. Arved esitatakse maja üldveearvesti näitude alusel vastavalt müüja poolt kehtestatud korrale

ja Konkurentsiametiga kooskõlastatud hindadele.

Sissekäigu koristamise kulu on tripikodade koristamisega seotud kulud, mis on kinnitatud

korteriomanike üldkoosoleku 30.04.2020 otsusega (p 2), 24.05.2021 otsusega (p 2), 30.05.2022

otsusega (p 3.1) tariifiga 2,11 eurot korteri kohta.

Avaldaja palub mõista välja puudutatud isikult avaldaja kasuks ajavahemikul 2022 detsember (õige

ajavahemik avalduse ja lisatud dokumentide alusel - 2019 detsember – kohtu märkus) – 2023 mai

tekkinud majandamiskulude võlgnevus summas 4357,12 eurot, seisuga 28.02.2025.a sissenõutavaks

muutunud seadusjärgne viivis summas 1112,87 eurot ning jooksev viivis põhinõudelt (4357,12

eurot) KrtS § 42 lg 1 sätestatud määras alates 01.03.2025 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni ning

sissenõudmiskulud summas 50 eurot.

7(21)

2-23-102651

Parandatud avalduse kohaselt palub avaldaja mõista välja puudutatud isikult avaldaja kasuks

ajavahemikul 2022 detsember (õige ajavahemik avalduse ja lisatud dokumentide alusel - 2019

detsember – kohtu märkus) – 2023 mai tekkinud majandamiskulude võlgnevus summas 4774,86

eurot (aga mitte algselt avalduses märgitud 4357,12 eurot).

Kohus võttis täpsustaud avalduse menetlusse ning andis puudutatud isikule tähtaja täpsustatud

avalduse osas kohtule kirjaliku vastuse esitamiseks. Kohus selgitas puudutatud isikutele, et

puudutatud isik peab esitama vastuses kõik oma vastuväited, samuti tõendid ja taotlused, ehk kõik

mis on vajalik eelmenetluse lõpetamiseks. Juhul, kui puudutatud isik peab avaldaja esitatud

arvestuskäiku valeks, tuleb puudutatud isikul esitada enda poolne arvestuskäik. Puudutatud isik

peab tõendama kõiki neid asjaolusid, millele tuginevad tema taotlused ja vastuväited.

Puudutatud isiku vastus täpsustatud avaldusele

Puudutatud isik on teadlik oma vastutusest ja kohustustest käesolevas menetluses ning tunnistab

neid.

Kompromissi osas märgib puudutatud isik, et tema poolt ei ole kunagi olnud takistusi kompromissi

saavutamiseks. Küll aga pidas puudutatud isik vajalikuks, et korteriühistu esitab kohtule korrektsed

andmed, mis põhinevad vee- ja gaasiarvestite näitudel. Paraku peab puudutatud isik märkima, et ta

ei saa usaldada korteriühistu poolt esitatud andmeid, kuna need sisaldavad mitmeid ebatäpsusi ja

vastuolusid.

Puudutatud isik selgitab oma seisukohta järgmiselt:

1) Kui võrrelda korteriühistu arveid ja raamatupidaja koostatud tabelit, siis näiteks detsembri

2019 arve summas 142,51 eurot sisaldab gaasikulu 39 m³ (20,553 eurot) ja veekulu 13 m³

(27,456 eurot). Arve kogusumma oli 142,51 eurot, eelnev võlg 2054,62 eurot ning kokku

tasumisele kuuluv summa 2208,67 eurot. Samal ajal on raamatupidaja tabelis detsembri

2019 võlasummaks märgitud vaid 138,12 eurot. Seega on andmete vahel erinevus 2070,55

eurot, mis on oluline vastuolu.

2) Viimane korteriühistu poolt esitatud arve, mis on esitatud mai 2023 eest, on summas 117,61

eurot. Arvel märgitud eelnev võlg on 5432,63 eurot, seega kokku tasumisele kuuluv summa

on 5550,24 eurot. Raamatupidaja tabelis on aga sama perioodi kohta märgitud võlasummaks

4774,86 eurot. Siin on erinevus 775,38 eurot.

3) Lihtne matemaatiline arvestus näitab, et summad -138,12 eurot ja 2070,55 eurot ei ole

võrdsed. Samuti ei ole võrdsed summad 5550,24 eurot ja 4774,86 eurot.

4) Loogiline oleks eeldada, et kohtule esitatud andmed — nii korteriühistu arvete kui ka

raamatupidamise tabeli alusel — ühtivad. Kuid tegelikkuses on olukord järgmine:

-

Raamatupidamise tabeli alusel algab arvestus detsembrist 2019 võlgnevusega 138,12 eurot

ning lõppeb mais 2023 võlgnevusega 4774,86 eurot (millesse on juba arvestatud ka see

138,12 eurot).

-

Korteriühistu poolt esitatud andmetel algab arvestus samuti detsembrist 2019, kuid siis on

arve kogusumma 142,51 eurot ja võlasumma juba 2208,67 eurot. Lõppsumma mais 2023 on

5550,24 eurot.

Seega, kui arvutada: 5550,24 – 2208,67 = 3341,57 eurot, kuid raamatupidamise tabeli alusel

4774,86 – 138,12 = 4636,74 eurot. Erinevus kahe tulemuse vahel on 1433,29 eurot. See erinevus on

liiga suur, et seda saaks pidada lihtsalt raamatupidamislikuks eksimuseks või juhuslikuks veaks.

5) Samuti ei ole kooskõlas viiviste andmed. Raamatupidaja tabelis on viivisena märgitud 0

eurot, samas kui hagiavalduse kohaselt nõutakse viivisena 1112,87 eurot.

6) Mitmetel arvete ja tabelite ridadel on märgitud summasid, näiteks 72 eurot, mille kohta on

lisatud märge „muud“, kuid puudub selgitus, mille eest need summad on arvestatud.

7) Samuti on mitmel arvel korteri gaasi- ja vee tarbimise summad kokku 471 eurot. Arvetele

on märgitud, et kõigi arvestite näidud on kontrollitud, kuid ei ole selgitatud, kes need

kontrollis ja millal.

8(21)

2-23-102651

Puudutatud isik ei tunnista avalduse selles ulatuses ega usalda esitatud arvestusi. Puudutatud isik

leiab, et avaldaja peab esmalt esitama kohtule korrektsed andmed. Praegu esitatud andmete alusel

puudub võimalus kontrollida ega kinnitada nõude suurust.

Lisaks sellele märgib puudutatud isik, et on viibinud sageli ära ning otsib praegu kõiki vajalikke

andmeid, sh varasemaid lepinguid ja võtab ühendust korteris elanud üürnikuga, kuna osa teabest on

kaduma läinud. Sel põhjusel palub puudutatud isik kohtult täiendavat aega täpsete andmete

kogumiseks. Tuleb rõhutada, et konflikt algas juba varem ja on seotud eeskätt vee- ja gaasitarbimise

mõõtmisega, millel põhinevad arvestused on tekitanud vaidluse.

Avaldaja selgitused puudutatud isiku vastuse kohta

Vastuses märgib puudutatud isik, et ta ei usalda korteriühistu esitatud arvestusi. Tõendina kirjutab

ta, et kohtule esitatud 2019. aasta detsembri arvel on detsembrikuu võlgnevus 2208,67 eurot ning

raamatupidaja tabelis on detsembrikuu võla summa 138,12 eurot. Ja vahe on 2070,55 eurot.

Tegelikult üritab puudutatud isik kohut segadusse ajada. Ta varjab tahtlikult, et 2019. aasta

detsembri arve koostatud 01.01.2020. Arve summa sellel kuupäeval koosneb arve summast endast

(142,51 eurot), võlast seisuga 01.01.2020 (2054,62 eurot) ja viivistest (11,54 eurot). Võla

kogusumma seisuga 01.01.2020.a. oli 2208,68 eurot. Aga esitatud kohtule raamatupidaja

võlatõend on koostatud seisuga 20.02.2025.a. Väljastatud arve ja võla tõendi kuupäeva vahe on

peaaegu 62 kuud. 2019.a. detsembri arvel näidatud võlgnevus on puudutatud isikuilt kohtutäituri

kaudu juba sisse nõutud. 20.02.2025.a. väljastatud tõend näitab, et 2019. aasta detsembri arve

summa on 142,51 eurot (täpselt sama, mis algsel arvel). Sellest arvest varem tasunud 4,39 eurot. Ja

tulemus, et seisuga 20.02.2025.a. võlgnevus 2019. aasta detsembri eest 142,51 – 4,39 = 138,12

eurot. Kõik puudutatud isiku vastuväites sisalduvad edasised arvutused põhinevad samal

põhimõttel, kus võrreldakse eri perioodidel väljastatud raamatupidamisdokumente, mille

väljastamise vahel on toimunud 20 kuni 62 kuud. Puudutatud isiku arvutuste loogika ei vasta

matemaatilistele reeglitele.

Puudutatud isik on nördinud ka selle üle, et raamatupidaja tõendil puuduvad viivised. Tõenäoliselt

jättis ta kahe silma vahele korteriühistu avalduse, milles korteriühistu loobus viivisnõudest ja nõuab

ainult põhivõla tagastamist.

Korteriühistu kinnitab kohtule esitatud andmete õigsust. Kuna menetluse algusest on juba

möödunud üsna palju aega ning puudutatud isiku venitamine protsessiga toob kaasa täiendavaid

õigusabikulusid, palub avaldaja puudutatutud isiku edasisi vastuväiteid mitte arvestada.

Avaldaja täiendatud selgitused puudutatud isiku vastuse kohta

Avaldaja leiab, et ta esitas kõik vajalikud selgitused ja tõendid oma nõuete põhjendamiseks ja

tõendamiseks. Avaldaja arvates on puudutatud isiku seisukohad äärmiselt vastuolulised ja ei ole

suunatud asja õiglasele lahendamisele. Puudutatud isik avaldas oma valmisoleku kokkuleppe

sõlmimiseks kuid ei vastanud kunagi hageja pakutud kompromissettepanekule. 02.04.2025 vastuse

punktis 1 märkis puudutatud isik, et väga hästi teab ja tunnistab oma vastutust hagi suhtes. Avaldaja

järeldab, et ta tunnistab tema vastu esitatud nõudeid. Punktis 6 aga puudutatud isik jälle avaldust ei

tunnista. Kõik puudutatud isiku vastuväited on üldsõnalised ja seisnevad selles, et ta korteriühistule

ei usu.

Avaldaja leiab, et puudutatud isiku vastuses toodud vastuväited seisuga 2019.a detsember oleva

võlgnevuse kohta on asjakohatud. Avaldaja seletab, et tegemist on vana võlgnevusega, mis tekkis

enne käesolevas asjas käsitletavaid nõudeid ja mis on puudutatud isikult teises asjas välja mõistetud.

9(21)

2-23-102651

Võlgnevus kajastati arvel kuna puudutatud isik ei ole seda tasunud. Käesolevas asjas menetletud

nõuetele ei ole puudutatud isik sisulisi vastuväiteid esitanud. Avaldaja jääb oma nõuete ja

seisukohtade juurde ja palub avaldus rahuldada.

Kohtu selgitamiskohustuse täitmine

Kohus selgitas puudutatud isikule, et kui korteriomanik ei ole nõus korteriühistu avaldusega

majandamiskulude võlgnevuse osas, peab ta esitama põhjendatud vastuväite ja tõendama oma

seisukohti. Üldised vastuväited ilma konkreetsete põhjenduste ja tõenditeta ei ole hagita menetluses

piisavad ning kohus võib sellisel juhul rahuldada korteriühistu avalduse. Kohus määras puudutatud

isikule tähaaja täiendavate tõendite ja õiguslikult põhjendatud seisukoha kohtule esitamiseks.

Puudutatud isiku seisukoht avaldaja vastuse kohta

Vastuse kohaselt esitas puudutatud isik juba 02. aprillil 2025 kohtule oma vastuse ja lisas sellele

lihtsad arvestused seoses väidetava võlaga, tõendades ning selgitades konkreetselt, tuginedes

avaldaja enda esitatud andmetele, miks ta ei saa neid andmeid usaldada. Samuti on puudutatud isik

tutvunud avaldaja vastusega ja leiab, et korteriühistu ei ole kohtule esitanud kogu vajalikku teavet.

Tõde seisneb järgmises:

1. Avaldaja edastas puudutatud isikule arved ilma kommunaalteenuste (vesi, gaas) näitude

kontrollimiseta. Manuses lisab puudutatud isik korteriühistu poolt talle saadetud arve, kus

on arve kogusumma all selgelt märgitud tabel. Samas kohtule on esitatud teisiti vormistatud

arve. Kuidas on võimalik, et puudutatud isikule saadetakse üks variant ja kohtule hoopis

teine?

2. Avaldaja moonutab puudutatud isiku seisukohti, väites, et puudutatud isik keeldus

kompromissist. Tegelikkuses ütles puudutatud isik oma varasemas vastuses konkreetselt, et

on valmis kompromissiks juhul, kui kompromiss on mõistlik.

3. Kõige olulisem on siiski asjaolu, et puudutatud isik soovib kõigepealt teada täpset

võlasummat. Avaldaja dokumentidest see ei selgu, kuna esitatud arvete summad on pidevalt

erinevad. Puudutatud isik ei nõustu sellega, et ta peaks olukorra lahendamiseks midagi

"eeldama".

4. Puudutatud isik juhib kohtu tähelepanu asjaolule, et konflikt korteriühistuga tekkis juba

2018–2019. aastal. Sel ajal soetas puudutatud isiku ettevõte korteri enampakkumisel koos

olemasoleva võlaga. Puudutatud isik alustas võla tasumist, kuid kogu summa ei olnud veel

tasutud, kui korteriühistu pöördus kiirmenetluse korras kohtusse (asjad nr 2-18-124054 ja 2-

19-134641) ning toimikud jõudsid kohtutäiturini. Puudutatud isik ei vaidlustanud neid

nõudeid, vaid tasus osade kaupa. Ometi ei ole kordagi korteriühistu arvete ega esitatud

dokumentide kaudu näha, et oleks fikseeritud puudutatud isiku tehtud maksed. Nüüd püüab

avaldaja esitada asja nii, nagu oleks puudutatud isikul väga suur võlg, samas kui oma

tõendites ja arvutustes on nad pidevas segaduses ega suuda juba kaks aastat selgelt tõendada

oma nõudeid. Puudutatud isik ei ole nõus seisukohaga, et kui avaldaja ei suuda ise oma

nõuet tõendada, siis peaks puudutatud isik hakkama teda abistama või andmeid selgitama.

5. Avaldaja väidab, et nende arvates on kõik korrektselt tehtud. See ei vasta tõele, kuna

andmed raamatupidamise tabelis erinevad oluliselt nendest, mis on esitatud kohtule.

Puudutatud isik on seda piisavalt tõendanud, võrreldes neid andmeid. Samas esitab avaldaja

kohtule kogu aeg uusi, täiendatud, täpsustatud või parandatud versioone, kuid ei suuda

ikkagi nõuet korrektselt tõendada, sest algandmed on valed või moonutatud.

6. Puudutatud isik kasutab seadusest tulenevaid õigusi enda kaitseks. Seetõttu on avaldaja

poolne ärritus puudutatud isikule arusaamatu.

7. Kokkuvõttes leiab puudutatud isik, et avaldaja nõue on põhjendamatu ja tõendamata.

Seetõttu palub puudutatud isik jätta avalduse rahuldamata. Alternatiivselt – juhul, kui kohus

ei jäta avaldust rahuldamata – palub puudutatud isik kohustada avaldajat esitama kohtule ja

10(21)

2-23-102651

puudutatud isikule korrektsed ja kontrollitud andmed. Juhul, kui kohus otsustab avalduse

rahuldamata jätta, palub puudutatud isik jätta menetluskulud avaldaja kanda.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et korteriühistu avaldus on põhjendatud ja tuleb

rahuldada.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 613 lg 1 alusel lahendab kohus hagita

menetluses korteriomaniku avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi

eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi.

Avaldus on esitatud korteriühistu poolt sama korteriühistu korteriomaniku vastu majandamiskulude

tasumise nõudes. Seega lahendab kohus esitatud avalduse hagita menetluses.

TsMS § 477 lg 2 kohaselt võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata,

välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. TsMS § 477 lg

4 täpsustab, et menetlusosaline tuleb tema taotlusel ära kuulata, kui seadusest ei tulene teisiti.

Seejuures ei pea ärakuulamine toimuma kohtuistungil ning kohus võib isiku ära kuulata muu hulgas

telefonitsi või lugeda ärakuulamiseks piisavaks isiku kirjaliku või elektrooniliselt esitatud

seisukoha. TsMS § 615 lg 1 kohaselt arutab kohus üldjuhul menetlusosalistega asja suuliselt ja

püüab neid suunata kokkulepet sõlmima.

Menetlusosalised ei taotlenud enda ärakuulamist kohtuistungil. Kohus leiab, et menetlusosaliste

poolt kirjalikult esitatud seisukohad on piisavad nende ärakuulamiseks TsMS § 477 lg 4 tähenduses.

Kohus määras menetlusosalistele korduvalt tähtaja seisukohtade kohtule esitamiseks ning tegi

menetlusosalistele ettepaneku kaaluda kompromissi sõlmimise võimalust ja esitada kohtule

kompromissi kohtule kinnitamiseks, et lõpetada tsiviilasja menetlus võimalikult väikeste kuludega.

Menetlusosalised ei saavutanud kompromissi ja esitasid kohtule oma lõplikud seisukohad.

Kohus leiab, et tsiviilasja menetluse asjaolud ja vaidluse ese võimaldab asja menetleda kirjalikus

menetluses. Kohtu hinnangul on asjas võimalik teha sisuline lahend kirjalikus menetluses.

Vastavalt TsMS § 479 lõikele 1 tehakse hagita asjas määrus avalikult teatavaks üksnes seaduses

ettenähtud juhul. Seega erinevalt hagimenetlusest, kus kohtuotsuse avalikult teatavakstegemine on

reguleeritud TsMS §-s 452, ei ole hagita menetluses kohustust määrata eraldi lõpplahendi avalikult

teatavakstegemise aega, välja arvatud juhul, kui seadus seda konkreetselt nõuab.

Kuna tegemist on hagita menetlusega, ei määranud kohus eraldi lõpplahendi avalikult

teatavakstegemise aega, vaid teeb lõpplahendi mõistliku aja jooksul pärast menetlusosaliste vastuse

saamist või selleks antud tähtaja möödumist.

Avaldaja nõuab puudutatud isikult majandamiskulude võlgnevust perioodil 2019. detsember kuni

2023. mai summas 4774,86 eurot, viivised summalt 4191,53 eurot alates 01.03.2023 kuni

30.06.2023 summas 147,11 eurot ja summalt 4774,86 eurot alates 01.07.2023 kuni 28.02.2025

summas 965,76 eurot, s.o kokku 1112,87 eurot ning jooksev viivis põhivõlgnevuselt (4774,86

eurot) KrtS § 42 lg 1 sätestatud määras alates 01.03.2025 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni ning

sissenõudmiskulusid summas 50 eurot.

Menetlusosalistel puudub vaidlus, et puudutatud isik oli korteriomandi asukohaga Kesk tn 51-14,

Sillamäe linn omanik alates 19. septembrist 2017 kuni 21. juulini 2023 (dtl. 591). Sel perioodil oli

puudutatud isik Sillamäe linn, Kesk tn 51 korteriühistu liige.

11(21)

2-23-102651

Puudutatud isik ei tunnista avaldust täielikult ja esitab järgmised vastuväited:

-

avaldaja esitatud andmed on ebatäpsed ja vastuolulised;

-

avaldaja ei ole esitanud täpseid andmeid vee- ja gaasitarbimise kohta, puuduvad arvestite

alg- ja lõppnäidud;

-

puudutatud isiku tehtud makseid ei ole korteriühistu arvete ega esitatud dokumentide alusel

fikseeritud;

-

mõnede summade osas puudub arvestuse selgitus;

-

puudutatud isik on viidanud võimalikule aegumisele;

-

avaldaja andmed viiviste kohta on vastuolulised.

Avaldaja ei nõustu puudutatud isiku vastuväidetega, leides, et need on põhjendamata ja tõendamata.

Kohus selgitab, et hagita menetluses ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega

asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 477 lg 5).

Kohus peab kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse

kohta ei ole esitatud vastuväiteid (TsMS § 477 lg 7).

Kohus selgitab täiendavalt, et Riigikohtu seisukoha kohaselt hagita menetluses uurimispõhimõtte

esmane tähtsus ei seisne aktiivses informatsiooni kogumises ning tõendite otsimises, vaid selle

eesmärgiks on tagada, et asja lahendamiseks olulised asjaolud ei jääks välja selgitamata ainuüksi

selle tõttu, et menetlusosaline ei osanud ette näha vajadust esitada lisatõendeid. Menetlusosalise

heausksus hagita menetluse kontekstis tähendab mh seda, et menetlusosaline teeb oma parima, et

esile tuua ja ka tõendada asjaolud, mis on tema õiguste tagamise seisukohalt asja lahendamiseks

tähtsad (vt Riigikohtu 03.10.2018 määrus tsiviilasjas nr 2-16-3663/95, p 23). Uurimispõhimõtte

kohaselt tuleb kohtul kõrvaldada ka menetlusosaliste taotluste ja asjaoludega seotud ebaselgused

(Riigikohtu 22.09.2021 määrus tsiviilasjas nr 2-20-110080, p 11).

Kohus täitis kohtu selgitamiskohustuse, selgitades puudutatud isikule asja lahendamiseks olulisi

asjaolusid ning andes tähtaja täiendavate tõendite ja seisukoha esitamiseks.

Korteriühistu nõue põhineb korteriomandi- ja korteriühistuseaduse ( edaspidi KrtS) § 40 lg 1, mille

kohaselt korteriomanikud teevad majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid korteriühistule

vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. KrtS § 40 lg 3 annab õiguse keelduda kulude kandmisest,

kui nende nõudmine oleks vastuolus hea usu põhimõttega.

Kohus hindab puudutatud isiku vastuväiteid järjestikuses korras. Seejärel kontrollib kohus avaldaja

nõuete – sh põhivõlgnevuse, viiviste ja sissenõudmiskulude – põhjendatust ja tõendatust.

Vastuväide andmete ebatäpsuse kohta

Puudutatud isik väidab, et avaldaja esitatud andmed on ebatäpsed ja vastuolulised, nt võrreldes

2019. detsembri arvel näidatud võlgnevust (2208,67 eurot) ja raamatupidaja tabelis näidatud

võlgnevust (138,12 eurot).

Avaldaja on selgitanud, et erinevused tulenevad eri perioodidel väljastatud dokumentide

võrdlemisest ja varasema võlgnevuse sissenõudmisest teises asjas.

Kohus kontrollis avaldaja poolt esitatud arved (dtl. 145-186) ja raamatupidaja tabeli (dtl. 27-28 ja

141-142) ning nõustub avaldaja seisukohaga, et puudutatud isiku vastuväites sisalduvad arvutused

põhinevad põhimõttel, kus võrreldakse eri perioodidel väljastatud raamatupidamisdokumente.

12(21)

2-23-102651

Kohus tuvastas, et 2019. aasta detsembri arve on koostatud 06.01.2020 ning sellel kuupäeval

sisaldas arve järgmisi summasid: arve enda summa 142,51 eurot, varasem võlgnevus seisuga

01.01.2020 summas 2054,62 eurot ning viivised summas 11,54 eurot, kokku 2208,68 eurot (dtl.

145). Kohtule esitatud raamatupidaja poolt 20.02.2025 koostatud täpsustatud võlatõendi kohaselt on

2019. aasta detsembri arve summa 142,51 eurot, millest puudutatud isik on tasunud 4,39 eurot, ja

võlgnevuse jääk on 138,12 eurot (dtl. 141). Arve koostamise ja täpsustatud tõendi koostamise

kuupäevade vahe on ligi 62 kuud. Varasem võlgnevus on juba teises tsiviilasjas välja mõistetud ja

täitemenetluses sisse nõutud.

Kuna varasem võlgnevus summas 2054,62 eurot on juba välja mõistetud eraldi tsiviilasjas ja on

täitemenetluses, puudutab käesolevas asjas nõue üksnes 2019. aasta detsembri arve summat (142,51

eurot), millest on maha arvestatud puudutatud isiku poolt tasutud 4,39 eurot. Seega on nõutavaks

summaks selle kuu eest 138,12 eurot. Sama arvestusprintsiipi on kohaldatud ka teiste arvete osas.

Kuigi puudutatud isik on esitanud oma arvutused, ei ole ta esitanud kohtule oma alternatiivset

arvestuskäiku ega tõendeid, mis kinnitaksid tema väiteid avaldaja andmete ebakorrektsuse kohta.

Kohus nõustub avaldaja arveldustega ja järeldab, et puudutatud isiku vastuväide andmete

ebatäpsuse kohta ei vasta tõele. Esitatud vastuväide tugineb erinevate perioodide

raamatupidamisdokumentide võrdlemisele, mille väljastamise vahe on kuni 62 kuud, ning milles

kajastuvad erinevad võlgnevused – varasem juba teises tsiviilasjas sissenõutud võlgnevus ning

käesolevas asjas nõutav summa.

Kuna puudutatud isik ei ole esitanud alternatiivset arvestuskäiku ega usaldusväärseid tõendeid, mis

kinnitaksid tema väiteid, ning kuna kohus on kontrollinud ja põhjendatuks pidanud avaldaja esitatud

arveldusandmed, tuleb puudutatud isiku vastuväide lugeda põhjendamatuks.

Vastuväide vee- ja gaasitarbimise arvestuse kohta

Puudutatud isik väidab, et avaldaja ei ole esitanud täpseid andmeid vee- ja gaasitarbimise kohta,

puuduvad arvestite alg- ja lõppnäidud. Avaldaja edastas arved ilma kommunaalteenuste (vesi, gaas)

näitude kontrollimiseta.

Avaldaja on selgitanud, et puudutatud isik esitas arvesti näidud ebaregulaarselt (üks-kaks korda

aastas), viimasel korral 16.06.2022, mistõttu arvestati talle veekulud lähtudes keskmisest tarbimisest

korteriühistu põhikirja punkti 6.1.4 alusel. Gaasikulud arvestati lähtudes trepikoja gaasiarvesti

näitudest, millest arvati maha kõigi trepikoja korterite näidud. Antud trepikojas ei esitanud näitusid

õigeaegselt ainult puudutatud isik.

KrtS § 40 lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid

korteriühistule vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. KrtS § 40 lg 2 kohaselt võib korteriühistu

põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik

pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema

poolt tarbitud teenuse mahule.

Korteriühistu põhikirja punkti 6.1. kohaselt, et kommunaalmakseid õiglaselt arvestada, on ühistu

liikmed iga kuu 25. kuupäevast kuni 30. kuupäevani kohustatud esitama korteriühistu juhatusele

kirjalikult järgmist infot (näidud): 6.1.1. jooksval kuul tarbitud vesi. Näidu ühik - m3 sajandiku

täpsusega (kaks märki pärast koma); 6.1.2. jooksval kuul tarbitud gaas. Näidu ühik m3 , – täisarvuks

ümardatuna; 6.1.3. korteris elavate isikute arv. Korteris elavaks isikuks peetakse seda, kes on

eelmisel kuul korteris elanud vähemalt 14 päeva; 6.1.4. Kui arvestite näitusid ei esitata õigel ajal

13(21)

2-23-102651

või esitatakse vales mahus, kui elektriarvestit pole kontrollitud õigel ajal, arvestatakse vee- ja

kanalisatsioonikulud viimase 3 kuu keskmise tarbimise järgi (dtl. 79).

Kohus järeldab, et korteriühistul on KrtS § 40 lõike 2 alusel põhikirjaga kehtestatud kord, mille

kohaselt tasuvad korteriomanikud tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud vastavalt

tarbitud teenuse mahule. Ühistu põhikirja punkt 6.1 näeb ette konkreetse kohustuse esitada jooksva

kuu vee- ja gaasinäidud iga kuu 25.–30. kuupäeva jooksul. Kui näite õigel ajal ei esitata, on

korteriühistul õigus arvestada kulud viimase kolme kuu keskmise tarbimise alusel. Seega on kulude

arvestamise alused ja tingimused põhikirjas selgelt sätestatud ning korteriühistul on õigus nendele

tugineda.

VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Sama paragrahvi

lõige 2 täpsustab, et kohustuse täitmisel tuleb lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, võttes

arvesse tavasid ja praktikat. VÕS § 77 lg 1 sätestab, et võlgnik peab kohustuse täitma lepingule või

seadusele vastava kvaliteediga. Kui lepingulise kohustuse täitmise kvaliteet ei tulene lepingust või

seadusest, peab lepingupool kohustuse täitma asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga.

Kohus tuvastas, et puudutatud isikul on olnud kohustus esitada korteriühistule vee- ja gaasiarvestite

näidud regulaarselt. Puudutatud isik esitas näidud ebaregulaarselt (üks-kaks korda aastas), viimati

16.06.2022. Puudutatud isik ei ole seda väidet vaidlustanud ega ole esitanud kohtule ühtegi tõendit

selle kohta, et ta oleks esitanud korteriühistule vee- ja gaasiarvestite näidud regulaarselt. Avaldaja

on selgitanud kohtule, kuidas ta on arvestanud puudutatud isiku tarbimist olukorras, kus puudutatud

isik ei ole regulaarselt esitanud näite.

Kohtu hinnangul kuna puudutatud isik ei täitnud oma kohustust esitada näidud regulaarselt, oli

avaldajal õigus arvestada tarbimist muul viisil. Kohus leiab, et veekulude arvestamine keskmise

tarbimise alusel on põhjendatud, kuna see on kooskõlas korteriühistu põhikirja punktiga 6.1.4 ning

gaasikulude arvestamine trepikoja gaasiarvesti näitude alusel, millest arvati maha kõigi teiste

korterite näidud, on samuti põhjendatud meetod, kui puudutatud isik oli ainus, kes ei esitanud näite

õigeaegselt. Avaldaja on kasutanud mõistlikke meetodeid tarbimise arvestamiseks olukorras, kus

puudutatud isik ei ole oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud. See on puudutatud isiku suhtes

mõistlik ja õigustatud (KrtS § 40 lg 2).

Puudutatud isik ei ole esitanud konkreetseid tõendeid selle kohta, et avaldaja arvestus oleks vale või

et tema tegelik tarbimine oleks olnud väiksem.

Seega ei ole puudutatud isiku vastuväide põhjendatud, kuna ta ei ole täitnud oma kohustusi

korrektselt ja avaldaja on kasutanud mõistlikke meetodeid tarbimise arvestamiseks vastavalt

korteriühistu põhikirjale ja üldistele praktikatele.

Varasemate maksete kajastamata jätmine

Puudutatud isiku väitel ei vaidlustanud ta korteriühistu nõudeid, vaid tasus osade kaupa, kuid

korteriühistu arvete ega esitatud dokumentide kaudu ei ole kordagi näha, et oleks fikseeritud

puudutatud isiku tehtud maksed.

Kohus ei nõustu puudutatud isiku väitega.

Kohtule esitatud raamatupidaja poolt 20.02.2025 koostatud ja täpsustatud võlatõendi kohaselt (dtl.

141–142) on maksed fikseeritud tabeli lahtris „tasunud“ järgmiselt: 2019. aasta detsembri eest 4,39

eurot; 2022. aasta mai eest 54,20 eurot; 2022. aasta juuni eest 51 eurot; 2022. aasta septembri eest

56 eurot; 2023. aasta mai eest 18,22 eurot. Kokku on makstud 183,81 eurot. See summa on

arvestatud tasaarvestusena koguvõlast 4958,67 eurot, mille tulemusena on lõplik võlgnevus 4774,86

14(21)

2-23-102651

eurot. Kohus järeldab, et korteriühistu arvestus kajastab puudutatud isiku poolt tehtud maksed

summas 183,81 eurot ja on kooskõlas esitatud tõenditega.

Puudutatud isik peab tõendama, et ta on makseid teostanud. Selleks võib ta esitada dokumentaalseid

tõendeid, nagu maksekorraldused või pangaväljavõtted. Samuti on tal õigus nõuda korteriühistult

teavet ja dokumentidega tutvumist, mis võiksid kinnitada tema maksete laekumist (KrtS § 45 lg 1).

Puudutatud isik ei ole esitanud kohtule konkreetseid tõendeid selle kohta, millal ja millises summas

ta on korteriühistule võlgnevuse katteks makseid teinud, ega ka andmeid selle kohta, millises osas

on tema hinnangul korteriühistu arvestus ebaõige. Kohtu hinnangul kajastab korteriühistu esitatud

arvestus puudutatud isiku poolt tehtud makseid ning on seetõttu usaldusväärne ja arvestatav

võlgnevuse tuvastamisel.

Seetõttu loeb kohus puudutatud isiku vastava väite põhjendamatuks.

Mõnede summade osas puudub arvestuse selgitus

Puudutatud isik väidab, et mitmetel arvete ja tabeli ridadel on kajastatud summasid, näiteks 72

eurot, mille kohta on lisatud märge „muud“, kuid puudub selgitus, mille eest need summad on

arvestatud.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 230 lõikele 1 peab menetlusosaline, kes tugineb asjaolule,

esitama selle kohta ka vastavad tõendid. Vaatamata kohtu selgitusele, et üldised vastuväited ilma

konkreetsete põhjenduste ja tõenditeta ei ole hagita menetluses piisavad, ei ole puudutatud isik

täpsustanud, millistel konkreetsetel arvetel või dokumentidel sellised kirjed esinevad, ega ole

esitanud nende kohta konkreetseid tõendeid.

Kohus kontrollis kohtule esitatud korteriühistu arveid ja võlgnevust kajastavat tabelit (dtl. 141–142

ja 145–186) ning tuvastas, et korteriühistu arvetes esinevad järgmised lahtrid: maja hooldus ja

haldus, remondifond, kindlustus, trepikodade koristus, raadio, soojus, vesi ja kanalisatsioon, vee-

ja kanalisatsiooni ümberarvestus, gaas, olmejäätmete prügivedu ja üldelekter. Võlgnevust

kajastavas tabelis on märgitud read: arve number, tasumise tähtaeg, algsaldo, arve summa,

tasunud, võlgnevus.

Kohus ei tuvastanud arvetes ega tabelis kirjeid, kus oleks kasutatud mõistet „muud“ või muid

selgitamata kandeid.

Seetõttu järeldab kohus, et puudutatud isiku väide selgitamata summade („muud“) kohta on jäänud

tõendamata ning ei kuulu arvestamisele.

Vastuväide võimaliku aegumise kohta

Puudutatud isik on viidanud võimalikule aegumisele, märkides: "Loodame, et juhul, kui KÜ ei võtta

arvestusse aegumist, siis on meil õigus-kohtu kaudu-nõuda nendelt ja kõik gaasi- ja vee- tariifid

alates sellest ajast, nagu soetasime seda korterit, sest oleme väga huvitatud tõendatud korterivõla

tõestamiseks" (dtl. 115).

Seega on puudutatud isik oma menetlusdokumentides viidanud kaudselt võimalikule aegumisele.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 143 kohaselt võtab kohus või muu vaidlust

lahendav organ nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Seega on aegumise

kohaldamiseks vajalik kohustatud isiku selgesõnaline taotlus. TsMS § 477 lg 5 kohaselt ei ole

kohus hagita menetluses üldjuhul seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega

nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. Siiski, kuna TsÜS § 143 näeb selgelt

15(21)

2-23-102651

ette, et aegumist võetakse arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel, siis on tegemist erandiga, kus

kohus ei saa aegumist omal algatusel kohaldada.

Kohtu hinnangul ei ole eelnimetatud vastuse puhul tegemist selge ja ühemõttelise aegumise

kohaldamise taotlusega. Tegemist on pigem tingimusliku avaldusega, mis viitab võimalikule

vastunõudele, mitte selgele taotlusele kohaldada aegumist konkreetse nõude suhtes. Kuigi

puudutatud isik viitab aegumisele, ei ole ta esitanud konkreetset aegumise vastuväidet ega

põhjendanud, milliste nõuete osas ja millistel alustel aegumine on saabunud. Ta ei ole esitanud ka

vastunõuet tasutud vee- ja gaasitariifide tagasinõudmiseks. Aegumise kohaldamiseks peab taotlus

olema selgelt esitatud, et kohus saaks seda arvesse võtta. Seega ei ole aegumise vastuväide

praegusel kujul piisavalt põhjendatud ega tõendatud.

TsMS § 477 lg 7 kohaselt peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse

tõendatust. Kuna aegumise kohaldamise taotlus peab olema selge ja ühemõtteliselt väljendatud, siis

kirjeldatud vastust ei saa käsitleda aegumise kohaldamise taotlusena TsÜS § 143 mõttes. Lisaks

sätestab TsÜS § 145 lg 3, et loobumine õigusest nõuda aegumise kohaldamist on tühine. See

tähendab, et isikul on alati õigus esitada aegumise vastuväide, kuid see peab olema selgelt

väljendatud.

Täiendavalt selgitab kohus puudutatud isikule, et korteriühistu nõue majandamiskulude tasumiseks

on korduvate kohustuste täitmisele suunatud nõue. TsÜS § 154 kohaselt on korduvate kohustuste

täitmisele suunatud nõude aegumistähtaeg kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks. Aegumistähtaeg

algab selle kalendriaasta lõppemisest, kui kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks.

Korteriühistu igakuised arved on eraldiseisvad nõuded, mille aegumine algab iga arve

maksetähtajast. Avaldaja nõuab võlgnevuse tasumist alates 2019. aasta detsembrist (perioodil 2019.

detsember kuni 2023. mai). Korteriühistu detsembrikuu 2019 arve kohaselt oli arve maksetähtajaks

25. jaanuar 2020 (dtl. 145). TsÜS § 147 lõike 2 kohaselt muutub rahalise kohustuse täitmise nõue

sissenõutavaks maksetähtpäeval, s.o 25. jaanuaril 2020. TsÜS § 154 kohaselt on korduvate

kohustuste täitmisele suunatud nõude aegumistähtaeg kolm aastat iga üksiku kohustuse puhul.

Aegumistähtaeg hakkab kulgema vastava kalendriaasta lõppemisest, mil nõue muutus

sissenõutavaks, s.o käesoleval juhul 31. detsembrist 2020. Sellest tulenevalt lõppes kolmeaastane

aegumistähtaeg 31. detsembril 2023.

Avaldaja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgniku vastu Pärnu Maakohtule 18. jaanuaril

2023 (dtl. 1). TsÜS § 160 lõike 2 punkti 3 kohaselt peatab hagi (sh maksekäsu kiirmenetluse

avalduse) esitamine nõude aegumise. Kuna maksekäsu kiirmenetluse avaldus esitati enne

aegumistähtaja lõppemist, s.o enne 31. detsembrit 2023, ei ole avaldaja nõue aegunud.

Viiviste andmete vastuolu

Puudutatud isik väidab, et viivise andmed on vastuolulised – nimelt on avaldusele lisatud

raamatupidaja tabelis viivisena märgitud 0 eurot, samas kui avalduses on nõutud viivist summas

1112,87 eurot.

Avaldaja on esitanud selgituse, et ta ei nõua viivist enne kohtumenetlust (s.o loobus viivisenõudest

ja nõuab kohtus ainult põhivõla tagastamist) ning nõuab viivist vaid TsMS § 367 alusel.

Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 113 lõike 1 kohaselt on võlausaldajal õigus nõuda viivist alates

kohustuse sissenõutavaks muutumisest. See puudutab viivist, mis tekib enne kohtumenetlust. TsMS

§ 367 kohaselt võib hageja (võlausaldaja) kohtumenetluses esitada nõude viivise kohta, mis on

arvutatav tulevikus tekkivalt põhinõudelt kuni selle täieliku täitmiseni. Tegemist on menetluse

16(21)

2-23-102651

käigus nõutava viivisega, mille suurus arvestatakse protsendina põhinõudest ja mille tekkimise hetk

on tulevikuline, mitte enne hagi esitamist.

Seega on kaks olemuslikult erinevat viivisenõude alust: 1) viivis enne kohtumenetlust (VÕS § 113),

millest avaldaja on loobunud (juba enne avalduse kohtule esitamist); ning 2) viivis kohtumenetluse

ajal (TsMS § 367), mida avaldaja nõuab.

Tsiviilasjas on selgunud, et avaldaja ei nõua viivist (loobus viivisenõudest ja nõuab ainult põhivõla

tagastamist), mis oleks tekkinud enne kohtumenetluse algust, st ei tugine VÕS § 113-le. Avaldaja

nõuab ainult TsMS § 367 alusel arvutatavat viivist, s.o viivist, mis tekib alates kohtumenetluse

algusest kuni põhinõude täieliku täitmiseni. Ka avaldaja poolt esitatud täpsustatud raamatupidaja

tõendist ei nähtu viivise kajastust ega arvestust enne kohtumenetlust (dtl. 141-142).

Kuna avaldaja nõuab viivist ainult TsMS § 367 alusel, s.o ajavahemiku 01.03.2023 kuni 28.02.2025

eest sissenõutavaks muutunud seadusjärgne viivis summas 1112,87 eurot (dtl. 143-144), st ainult

kohtumenetluses ja üksnes tulevikus tekkiva viivise osas kuni põhivõla tasumiseni, puudub kohtu

hinnangul vastuolus avaldaja poolt kohtule esitatud viiviste andmetel.

Seetõttu loeb kohus puudutatud isiku vastava väite põhjendamatuks.

Põhivõlgnevus

Avaldaja nõuab puudutatud isikult majandamiskulude võlgnevust perioodil 2019. detsember kuni

2023. mai summas 4774,86 eurot.

Puudutatud isik ei ole vaidlustanud konkreetseid kululiike ega tariife muul alusel kui väidetel, et

korteriühistu poolt esitatud andmed on ebatäpsed ja vastuolulised, avaldaja ei ole esitanud täpseid

andmeid vee- ja gaasitarbimise kohta, puudutatud isiku tehtud makseid ei ole korteriühistu arvete

ega esitatud dokumentide alusel fikseeritud ning et mõnede summade osas puudub arvestuse

selgitus.

Käesolevas kohtulahendis on kohus juba tuvastanud, et puudutatud isiku vastavad väited on

põhjendamata ja tõendamata. Ka tuvastas kohus, et puudutatud isik oli teadlik korteriühistu ees

olevast võlast. Puudutatud isik oli korteriomanik alates 19. septembrist 2017 kuni 21. juulini 2023

(dtl. 591) ja korteriühistu liige ning vastutab selle perioodi eest. Samuti ei ole ta vaidlustanud

üldkoosoleku otsuseid, millega majanduskavad ja tariifid kinnitati.

Kohus selgitab, et korteriühistu peab oma majandamiskulude nõude rahuldamiseks tõendama

majandamiskulude suuruse ning asjaolud, mille kindlakstegemine on vajalik selleks, et jagada

majandamiskulud liikmete vahel (vt Riigikohtu 13.02.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-181-12, p 15).

Võlgnevuse ja nõuete kontrollimiseks esitas avaldaja kohtule järgnevad tõendid: korteriühistu tõend

võlgnevuse kujunemise kohta (dtl. 141-142); korteriühistu arved puudutatud isikule (dtl. 145-186);

tarnijate arved 2019 detsember – 2023 mai perioodi eest (VKG E, Ee, AS S, AS M, E Osaühing, S

OÜ) (dtl. 187-525; korteriühistu majandamiskulude arvutamise kord (dtl. 526); korteriomanike

üldkoosolekute protokollid (30.04.2020, 24.05.2021, 30.05.2022), millega kinnitati 2020, 2021 ja

2022 majanduskavad ja tariifid ( (dtl. 102-103; 528-531; 108-110); gaasi- ja veearvestite näitude

tabel puudutatud isiku korteri suhtes (dtl. 540).

Avaldaja on selgitanud iga kululiigi arvestamise metoodikat, viidates üldkoosolekute otsustele ja

kehtivatele tariifidele. Avalduses on toodud hoone hooldustasu, remondifondi eraldiste,

kindlustusmaksete, kütte, prügiveo, vee ja kanalisatsiooni, üldelektrienergia ja gaasi ning sissekäigu

koristamise kulude arvestamise põhimõtted. Avaldaja on märkinud, et vee ja gaasi kulud on

17(21)

2-23-102651

arvestatud keskmise tarbimise alusel, kuna puudutatud isik esitas näidud ebaregulaarselt (dtl. 137-

138).

KrtS § 31 lg 5 kohaselt on korteriomanik kohustatud korraldama oma korteriomandi valitsemise ka

ajal, kui ta ise viibib sellest eemal. KrtS § 35 lg 1 sätestab, et korteriomandi kaasomandi osa eseme

tavapärase valitsemise küsimuste üle otsustavad korteriomanikud häälteenamuse alusel, kui

korteriühistu põhikirjaga ei nähta ette rangemaid nõudeid. Sama paragrahvi lõike 2 p 2 kohaselt

käsitatakse tavapärase valitsemisena eelkõige korteriühistu kaudu tarbitavate teenuste jaoks

lepingute sõlmimist. KrtS § 41 lg 1 kohaselt koostab korteriühistu juhatus korteriühistu

majandusaastaks majanduskava, mille üldkoosolek § 41 lg 3 kohaselt kehtestab. KrtS § 40 lg 1

kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma

kaasomandi osa suurusele. VÕS § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule

või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 p 1 võib võlausaldaja, kui

võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik

rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

Korteriühistu põhikirja p 5.2.6 järgi on ühistu liige kohustatud tasuma regulaarselt kord kuus

hiljemalt juhatuse poolt kehtestatud kuupäevaks sihtotstarbelised maksed ühistu majanduskulude

katteks üldkoosoleku poolt kehtestatud ulatuses ja korras (dtl. 78).

Kohus leiab, et esitatud dokumentidega on avaldaja tõendanud põhivõlgnevuse kujunemist.

Korteriühistu on esitanud piisavalt detailse arvestuse, mis võimaldab mõista, millest koosneb

nõutav summa. Avaldaja on esitanud kohtule arved ja selgitused majandamiskulude arvestuse

kohta, viidates korteriomanike üldkoosoleku otsustele, majanduskavadele ja korteriühistu

põhikirjale. Tasumisele kuuluvad summad ja tariifid tulenevad korteriühistu liikmete üldkoosoleku

otsustest, korteriühistu põhikirjast ning teenuse osutajate tasumäärades.

Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa väljavõttest nähtub, et puudutatud isiku eluruumi

üldpind on 40,90 m² (dtl. 589) ning korteriühistu arvete (dtl. 145-186) kohaselt arvestatakse

puudutatud isikule majandamiskulud vastavalt tema omandi osa suurusele samuti 40,90 m².

Lähtudes eeltoodust järeldab kohus, et korteriühistu on arvestanud majandamiskulud seaduse

kohaselt, st KrtS § 40 lõike 1 alusel korteriomandi reaalosa suuruse järgi. Puudutatud isik ei ole

tõendanud, et korteriühistu oleks kehtestanud põhikirjas teistsuguse kulude jaotamise aluse (KrtS §

40 lg 2) ega esitanud piisavaid asjaolusid, mis viitaksid sellele, et kulude kandmise nõue oleks

vastuolus hea usu või mõistlikkuse põhimõtetega (KrtS § 40 lg 3). Samuti ei ole ta vaidlustanud

üldkoosoleku otsuseid, millega majanduskavad ja tariifid kinnitati.

Kohus tuvastas, et tasud on arvestatud vastavalt eluruumi üldpinnale ning kehtestatud tariifidele.

Puudutatud isik ei ole esitanud konkreetseid tõendeid, mis lükkaksid ümber avaldaja esitatud

arvestused. Seega on korteriühistu kulude arvestamine toimunud õiguspäraselt ja kooskõlas

seadusega.

Kinnistusraamatu andmete kohaselt oli puudutatud isik korteriomandi omanik alates 19. septembrist

2017 kuni 21. juulini 2023, mis tähendab, et kogu võlgnevuse tekkimise perioodil (2019 detsember

kuni 2023 mai) oli ta korteriomanik ja seega kohustatud tasuma majandamiskulusid vastavalt

korteriomandi- ja korteriühistuseadusele nõutud perioodi eest.

Seega kuulub puudutatud isikult väljamõistmisele avaldaja kasuks põhivõlg summas 4774,86 eurot

perioodil detsember 2019 - mai 2023 tekkinud majandamiskulude eest.

Viivised

18(21)

2-23-102651

Avaldaja nõuab puudutatud isikult viivised võlgnevuse summalt 4191,53 eurot alates 01.03.2023

kuni 30.06.2023 summas 147,11 eurot ja võlgnevuse summalt 4774,86 eurot alates 01.07.2023 kuni

28.02.2025 summas 965,76 eurot, s.o kokku 1112,87 eurot ning jooksev viivis põhivõlgnevuselt

(4774,86 eurot) KrtS § 42 lg 1 sätestatud määras alates 01.03.2025 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni.

Puudutatud isik väidab, et viivise andmed on vastuolulised.

Kohus tuvastas juba eelnevalt, et avaldaja ei nõua viivist, mis oleks tekkinud enne kohtumenetluse

algust, vaid nõuab ainult TsMS § 367 alusel arvutatavat viivist, s.o viivist, mis tekib alates

kohtumenetluse algusest kuni põhinõude täieliku täitmiseni..

Puudutatud isik muid vastuväiteid või omapoolset arvestust viivise osas kohtule ei esitanud.

VÕS § 101 lg 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse

täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. KrtS § 42 lg 1 kohaselt kui korteriomanik viivitab

majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike

1 teises lauses sätestatud suuruses. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega

esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks

muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina

põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle

välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

Avaldaja on esitanud kohtule viivise arvestuse tõendeid (nn viiviseraportid), millest nähtub

viivisenõude kujunemine, viivisenõude määr, nõude kujunemise periood ja tasumata jäänud

summad (dtl. 143-144).

Kohus leiab, et esitatud dokumentidega on avaldaja tõendanud viivisenõude kujunemist. Viivise

nõue on põhjendatud TsMS § 367 ja KrtS § 42 lg 1, mis lubab korteriühistul nõuda viivist VÕS §

113 lg 1 sätestatud määras. Kohus nõustub esitatud viivisearvestusega. Puudutatud isik omapoolset

arvestust viivise osas kohtule ei esitanud.

Kohus leiab, et avaldaja nõue on selles osas TsMS § 367 alusel põhjendatud ning seega kuulub

puudutatud isikutelt väljamõistmisele viivis summalt 4191,53 eurot (2019 detsember – 2023

jaanuar) alates 01.03.2023 kuni 30.06.2023 summas 147,11 eurot ja summalt 4774,86 eurot alates

01.07.2023 kuni 28.02.2025 summas 965,76 eurot, s.o kokku 1112,87 eurot ning jooksev viivis

põhivõlgnevuselt (4774,86 eurot) VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates

01.03.2025 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni.

Sissenõudmiskulud

Avaldaja palub mõista välja puudutatud isikult sissenõudmiskulud 50 eurot. Puudutatud isik

vastuväiteid sissenõudmiskulude osas kohtule ei esitanud.

KrtS § 42 lg 2 p 3 järgi kui korteriühistu võib nõuda viivist, võib ta nõuda korteriomanikult võla

sissenõudmiskulude hüvitamist sõltuvalt nõude suurusest kogusummas kuni 50 eurot, kui

korteriühistu nõue on üle 1000 euro.

Seadus ei nõua, et korteriühistu peaks täpsemalt põhjendama või dokumenteerima, millest

sissenõudmiskulud koosnevad, kui need jäävad seaduses sätestatud piirmäära piiresse. Tegemist on

seadusega kehtestatud standardiseeritud hüvitisega, mille eesmärk on katta korteriühistu kulud, mis

tekivad võlgnevuse sissenõudmisega.

19(21)

2-23-102651

Avaldaja nõuab puudutatud isikult majandamiskulude võlgnevust summas 4774,86 eurot ja viivised

võlgnevuse summalt.

Kohus järeldab, et avaldajal on õigus nõuda puudutatud isikult sissenõudmiskulude hüvitamist

summas 50 eurot, kuna nõue vastab KrtS § 42 lõike 2 punktis 3 sätestatud eeldustele – põhinõue

ületab 1000 eurot, korteriühistu nõuab lisaks põhivõlgnevusele ka viivist ning sissenõudmiskulude

summa ei ületa seaduses ettenähtud piirmäära.

Kokkuvõte

Eeltoodu alusel rahuldab kohus avalduse täies ulatuses, mõistab puudutatud isikult välja avaldaja

kasuks seisuga detsember 2019 - mai 2023 perioodi eest tekkinud majandamiskulude võlgnevus

summas 4774,86 eurot, seisuga 28. veebruar 2025 sissenõutavaks muutunud viivis summas 1112,87

eurot ja sissenõudmiskulud 50 eurot, kokku 5937,73 eurot ning viivis tasumata põhinõudelt

(4774,86 eurot) alates 01. märtsist 2025 kuni põhinõude täitmiseni viivisemääras poolaasta kaupa

Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimis operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne

iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, millele lisandub 8 (kaheksa) protsenti aastas.

Menetluskulud

TsMS § 172 lg 1 alusel kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse.

Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult

või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui

see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.

Kuna avalduse esitamist põhjustas puudutatud isiku tegevusetus (s.o korteriomanik ei ole oma

kohustust vabatahtlikult täitnud ega tasunud kasutatud kommunaalteenuste ja majandamiskulude

eest nõuetekohaselt) ning et kohus rahuldas avalduse ja mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks

välja võlgnevuse, leiab kohus, et on õiglane jätta avaldaja menetluskulud puudutatud isiku kanda.

Puudutatud isiku poolt kantud menetluskulud jäävad tema enda kanda.

Kooskõlas TsMS § 174 lg-tega 1 ja 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.

Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras, s.o

eraldi määrusega peale kohtulahendi jõustumist.

Avaldaja taotlus enammakstud riigilõivu tagastamiseks

Koos avaldusega esitas avaldaja kohtule taotluse enammakstud riigilõivu tagastamiseks, mille

kohaselt tasus avaldaja maksekäsu kiirmenetluse avalduselt riigilõivu 47,72 eurot. RLS § 59 lg 5

tulenevalt tasutakse avalduse esitamisel hagita menetluse korras läbivaadatavas riigilõivu 50 eurot.

Avaldaja on tasunud 150,51 eurot, s.o 100,51 euro võrra rohkem. Avaldaja palub kohtul tagastada

enammakstud riigilõiv summas 100,51 avaldaja pangakontole (dtl. 89).

Esmalt märgib kohus, et maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasus avaldaja riigilõivu

summas 150,51 eurot (vt dtl. 5 ja 7), mitte 47,72 eurot, nagu on ekslikult viidatud.

Riigilõivuseaduse (edaspidi RLS) § 59 lg 6 kohaselt avalduse esitamisel maksekäsu kiirmenetluse

asjas tasutakse riigilõivu kolm protsenti nõudelt, kuid mitte alla 65 euro. Maksekäsu kiirmenetluse

avalduse kohaselt oli avaldaja nõue 4644,25 eurot ja jooksev viivis 0,022% päevas (s.o viivis aasta

eest 372,93 eurot), s.o kokku 5017,18 eurot, millest 3% moodustab 150,51 eurot.

20(21)

2-23-102651

RLS § 59 lg 5 kohaselt tasutakse avalduse esitamisel hagita menetluse korras läbivaadatavas asjas

riigilõivu 50 eurot. TsMS § 172 lg 9 kolmandast lausest tuleneb, et maksekäsu kiirmenetluse kulud

arvatakse asja edasisel lahendamisel hagimenetluses hagimenetluse kulude hulka. TsMS § 150 lg 33

kohaselt maksekäsu kiirmenetluse hagita menetluseks ülemineku korral ei tagastata maksekäsu

kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõivu enam tasutud ulatuses.

Kuivõrd kehtiv TsMS § 150 lg 33 ei võimalda maksekäsu kiirmenetluse hagita menetluseks

ülemineku korral maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõivu enam tasutud

ulatuses tagastamist, siis jääb avaldaja taotlus 100,51 euro tagastamiseks rahuldamata.

Kohus selgitab avaldajale, et riigilõivu suurus tuleneb seadusest ning see tasutakse ette lõivustatud

toimingu tegemiseks. Seetõttu on avaldaja poolt tasutud riigilõiv summas 150,51 eurot käsitatav

vältimatult vajaliku ja põhjendatud menetluskuluna avalduse esitamisel. Arvestades, et kohus on

jätnud menetluskulud puudutatud isiku kanda, kuulub nimetatud riigilõiv puudutatud isikult

avaldaja kasuks välja mõistmisele menetluskulude rahalise kindlaksmääramise raames.

Jõustumine ja täitmine

TsMS § 617 lg 1 kohaselt kohtu määrus avalduse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta

jõustub ja kuulub täitmisele, kui seaduse järgi ei saa määruse peale enam edasi kaevata või kui

määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata või menetlusse

võtmata.

Edasikaebamine

TsMS § 617 lg 2 kohaselt võib kohtu määruse peale avalduse rahuldamise või rahuldamata jätmise

kohta esitada määruskaebuse.

TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude

suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline

suurus kindlaks määrati.

Seega on käesolev määrus edasikaevatav menetluskulude jaotuse osas.

TsMS § 150 lg 8 kohaselt maakohtu või ringkonnakohtu riigilõivu või asja läbivaatamise kulude

tagastamisest keeldumise määruse peale võib esitada määruskaebuse, kui summa, mille tagastamist

taotletakse, ületab 100 eurot.

Kuna kohus keeldus riigilõivu tagastamisest summas 100,51 eurot, mis ületab seaduses sätestatud

100 euro piirmäära, on määrus selles osas edasikaevatav.

Digitaalne allkiri

Aarne Lõhmus

Kohtunik

Kohtumäärus on osaliselt tühistatud Tartu Ringkonnakohtu 20.03.2026 kohtumäärusega.

21(21)