3-25-2453/2 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Halduskohus

Kohtunik

Sirje Kaljumäe

Määruse tegemise aeg ja koht

27. juuli 2025, Tartu

Haldusasja number

3-25-2453

Haldusasi

Maksu- ja Tolliameti taotlus täitmist tagavate toimingute

sooritamise loa saamiseks

Menetlusosalised

Taotleja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Karel

Miisna

Isik, kelle suhtes haldustoiminguks luba taotletakse – (X,

isikukood X)

Asja läbivaatamise vorm

Lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Maksu- ja Tolliameti taotlus.

2. Anda Maksu- ja Tolliametile luba taotleda Eesti Vabariigi kasuks (Maksu- ja

Tolliameti kaudu) kinnistusraamatusse kohtuliku hüpoteegi seadmist Xile

(isikukood X) kuuluvale kinnistule registriosa numbriga Y asukohaga Y summas 83

818 (kaheksakümmend kolm tuhat kaheksasada kaheksateist) eurot 94 senti ning

kinnistule registriosa numbriga Q asukohaga Q summas 83 818 (kaheksakümmend

kolm tuhat kaheksasada kaheksateist) eurot 94 senti.

3. Maksu- ja Tolliametil tuleb käesoleva loa alusel täitetoimingu sooritamisest kohut

viivitamatult teavitada.

4. Kohtulahendi avaldamisel asendada isiku, kelle suhtes täitetoimingut taotletakse,

nimi ja isikukood ning hüpoteegiga koormatava kinnisasja aadress ja katastritunnus

tähemärkidega.

Edasikaebamise kord ja selgitused

Määruse peale võivad maksuhaldur ja isik, kelle õigusi määrus puudutab, esitada määruskaebuse

Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest.

Määrus toimetatakse esmalt kätte Maksu- ja Tolliametile, kellel tuleb kohut viivitamata teavitada

käesoleva loa alusel täitetoimingute sooritamisest. Seejärel toimetatakse määrus kätte Xile.

TAOTLUS JA SELLE PÕHJENDUSED

1. Maksu- ja Tolliamet (edaspidi ka MTA või maksuhaldur) esitas 24. juulil 2025 Tartu

Halduskohtule taotluse anda luba kohtuliku hüpoteegi seadmiseks Eesti Vabariigi kasuks

(Maksu- ja Tolliameti kaudu) Xile (isikukood X) kuuluvatele kinnisasjadele. Maksuhaldur

tugineb taotlust esitades maksukorralduse seaduse (MKS) § 136¹ lg-le 1 ja § 130 lg 1 p-le 2.

2. Maksuhaldur põhjendab taotlust järgmiselt.

2.1. Maksuhalduri menetluses on OÜ Liiwimaa Katusemeister varjatud maksuvõla

sissenõudmine. Seisuga 24. juuli 2025 pole OÜ-le Liiwimaa Katusemeister veel maksusummat

määratud, kuid 10. märtsi 2025. a korraldusega nr 12.2-3/066203-1 on alustatud

kontrollimenetlust mille vältimatuks tulemuseks on maksusumma määramine kokku 157 680,68

eurot s.h käibemaks 75 833,33 eurot ja tulumaks 81 847,35 eurot, millele lisandub intress (vt

tabel 1, taotluse lk 3). Kohtupraktika on jaatanud vastutusmenetluse alustamist ja täitetoimingute

tegemise võimlust ka olukorras, kus maksuotsust pole veel väljastatud.

2.2. Xi juhatuse liikmeks oleku ajal on kujunenud OÜ Liiwimaa Katusemeister põhivõlg

vähemalt summas 157 680,68 eurot, mis koosneb maksustamisperioodidel veebruar ja juuli 2022

deklareerimata ja tasumata jäänud käibemaksust ning maksustamisperioodidel veebruar ja juuli

2022 deklareerimata ja tasumata jäänud tulumaksust. OÜ Liiwimaa Katusemeister on jätnud

kontrollitaval perioodil deklareerimata müügikäivet kokku 379 166,67 eurot ja sellelt tasumisele

kuuluvat käibemaksu 75 833,33 eurot ning ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid kokku 327

389,38 eurot ja sellelt tasumisele kuuluvat tulumaksu 81 847,35 eurot.

2.3. Käesoleva taotlusega alustab maksuhaldur OÜ Liiwimaa Katusemeister tehingute tegemise

ajal juhatuse liikmeks olnud Xi suhtes vastutusotsuse koostamisele suunatud maksumenetlust,

mille võimalik tulemus on vastutusotsuse koostamine MKS § 40 alusel. X võib solidaarselt OÜ-

ga Liiwimaa Katusemeister vastutada äriühingu maksusumma tasumise eest MKS § 40 lg 1 ja

MKS § 96 lg 1 alusel 157 680,68 euro ulatuses, millele lisandub intress MKS § 117 lg-s 1

sätestatud määras.

2.4. OÜ Liiwimaa Katusemeister vahetas osanikku ja juhatuse liiget peale korralduse nr 12.2-

3/066203-1 avamist e-MTA-s. Äriregistri andmetel on alates 16. juulist 2025 OÜ Liiwimaa

Katusemeister juhatuse liige Margo Merilainen (isikukood 37802172731) ning alates 9. juulist

2025 osanik mittetulundusühing Pärna Kultuuri Selts (registrikood 80657168).

2.5. Maksudest kõrvalehoidmise eesmärgil müüs OÜ Liiwimaa Katusemeister Haru tn 22

kinnistu ja üksikelamu näilikes tehinguahelates (müük osaühingult Xile kui füüsilisele isikule

ning seejärel Xilt eraisikutest ostjatele), mis ei vasta tehingute tegelikule majanduslikule sisule.

Eesmärk on viia raha ettevõttest maksuvabalt välja. OÜ Liiwimaa Katusemeister ei deklareerinud

Haru tn 22 üksikelamu müüki oma veebruari 2022 KMD-l 20% määraga maksustatava käibe

seas ning jättis X juhtimisel deklareerimata kontrollitaval perioodil Haru tn 22 müügikäibe kokku

184 166,67 eurot ja sellelt käibemaksu kokku 36 833,33 eurot (täpsem selgitus taotluse p-s 2.3).

Kinnistu tegelik müüja oli OÜ Liiwimaa Katusemeister ning X teadis seda. Kuna Haru tn 22 eest

tasutud summa 221 000 eurot ei jõudnud OÜ-sse Liiwimaa Katusemeister, loeb maksuhaldur

selle ettevõtlusega mitteseotud väljamakseks, mis kuulub maksustamisele tulumaksuga summas

55 250 eurot.

2.6. Maksudest kõrvalehoidmise eesmärgil müüs OÜ Liiwimaa Katusemeister aadressil Käbi tn

21, Tartu kinnistu ja üksikelamu eraisikutest lõppostjatele näilikes tehinguahelates (osaühingult

Rain Kauleri kaudu eraisikutest lõppostjatele, mis ei vasta tehingute tegelikule majanduslikule

sisule. OÜ Liiwimaa Katusemeister ei deklareerinud Käbi tn 21 üksikelamu müüki oma juuli

2022 KMD-l 20% määraga maksustatava käibe seas. OÜ Liiwimaa Katusemeister Xi juhtimisel

jättis deklareerimata kontrollitaval perioodil müügikäibe kokku 195 000 eurot ja sellelt

käibemaksu kokku 39 000 eurot (täpsem selgitus taotluse p-s 2.4). Kuna Käbi tn 21 eest tasutud

summa 106 389,38 eurot ei jõudnud OÜ-sse Liiwimaa Katusemeister, loeb maksuhaldur selle

ettevõtlusega mitteseotud väljamakseks, mis kuulub maksustamisele tulumaksuga summas 26

597,35 eurot.

2.7. OÜ Liiwimaa Katusemeister varast ei jätku maksuvõla tasumiseks.

2(8)

2.8. Vastutusotsuse koostamisele suunatud menetluse tõenäoline tulemus on rahalise nõude

määramine Xile, kes oli äriühingu ainsaks juhatuse liikmeks ajavahemikul 16. juuni 2010 – 16.

juuli 2025 ehk maksuvõla kujunemise perioodil. Ta ei ole täitnud äriseadustiku § 183 järgset

kohustust raamatupidamist korraldada. X ei parandanud ka pärast vestlust maksuhalduriga KMD-

sid ega deklareerinud maksukohustust, millest ta on teadlik. Ainsa juhatuse liikmena omas ta

otsest mõju OÜ Liiwimaa Katusemeister majandustegevuse ning raamatupidamise

korraldamisele. Tal oli ajavahemikul 24.07.2020 – 17.07.2025 e-MTA-s juriidilise isiku esindaja

pakett, millest tulenevalt oli tal muude õiguste hulgas õigus esitada ja muuta

maksudeklaratsioone.

2.9. Maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et kontrolli tulemusel antava haldusakti sundtäitmine

võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. TSD lisa 1 andmetel on Xile tehtud 2025. a

jaanuarist juunini väljamakseid kokku (bruto) 9099,57 eurot (keskmiselt 1516,60 eurot kuus),

millest ei jätku potentsiaalse vastutusmenetluse tulemusena sissenõutava summa tasumiseks.

Peamine väljamaksete tegija oli Xi juhitav OÜ Liiwimaa Katusemeister, kus töötamine on

töötamise registris lõpetatud 16. juuli 2025 seisuga. Töötasuna laekuva raha puhul tuleb silmas

pidada, et see on likviidne vara, mida on võimalik vabalt ilma piiranguteta kasutada.

2.10. Xi maksukäitumine juhatuse ainsa liikmena ning maksuhalduriga koostöö eiramine ja vara

võõrandamine maksuvõla tasumise vältimiseks näitavad tema suhtumist avalik-õiguslikesse

kohustustesse ning ta võib sarnaselt suhtuda ka vastutusotsusega määratavasse kohustusse ning

selle täitmise vältimiseks asuda võõrandama (või muul viisil käsutama) oma vara.

2.11. Maksusumma määramise aegumistähtaeg ei ole möödunud.

2.12. Xi varalise seisu analüüs näitab, et maksuvõla tasumise tagamiseks on MKS § 130 lg-s 1

loetletud täitetoimingutest kõige sobivam meede hüpoteegi seadmine tema kinnistutele Y ja Q.

Maksuhaldur hindab nende kinnistute väärtust vastavalt 88 498,88 eurot ja 105 430,44 eurot.

Hüpoteegi seadmine ei takista kinnisasja kasutamist ega käsutamist ning muud Xile kuuluvad

registervarad ei taga tõenäoliselt määratava ja sissenõutava maksuvõla sundtäitmist.

2.13. Maksuhaldur taotleb hüpoteekide seadmist selliselt, et oleks tagatud võimaliku

vastutusotsusega sissenõutav maksuvõlg (kokku vähemalt 157 680,68 eurot) ja lisanduvad

eeldatavad sundtäitmise kulud. Maksuhaldur taotleb hüpoteekide seadmist kokku 167 637, 88

euro ulatuses võrdsetes osades kummagi kinnistu suhtes.

2.14. Maksuhaldur hindab piisavaks asendustagatise väärtuseks 167 637,88 eurot ning kui X

soovib tagatissumma kanda deposiiti, on kantava deposiidi väärtuseks 157 680,68 eurot.

KOHTU PÕHJENDUSED

3. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 264 lg-s 1 on sätestatud, et kohus annab

seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa või pikendab seda.

4. HKMS § 264 lg 2 kohase taotluse loa saamiseks esitab selleks volitatud haldusorgan

kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja

seletustega. Kohus võib nõuda täiendavate tõendite või seletuste esitamist. HKMS § 264 lg 4

kohaselt otsustab kohus loa andmise viivitamatult kirjaliku määrusega ainuisikuliselt

lihtmenetluses. Kuna seadus (sh MKS § 1361) ei näe ette seletuse küsimist isikult, kelle suhtes

sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse, ning seadusest ei tulene kohustust otsustada

asi kohtuistungil, otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit

pidamata.

5. MKS § 1361 lg 1 sätestab, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib

põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist

võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või

3(8)

võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa

saamiseks, et sooritada MKS § 130 lg-s 1 sätestatud täitetoimingud. Maksuhalduril on muuhulgas

õigus taotleda kinnisasjale hüpoteegi seadmist (MKS § 130 lg 1 p 2).

6. MKS § 1361 lg-s 1 nimetatud loa andmine eeldab esmalt, et maksuhaldur on läbi viimas

menetlust, mille eeldatavaks tulemuseks on isiku maksukohustuse kindlaksmääramine, ning

teiseks peab esinema põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või

kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt

raskemaks või võimatuks. Kohus ei kontrolli seejuures üksikasjalikult seda, kas käimasoleva

maksumenetluse tulemusena maksuhalduri poolt eelduslikult tehtav maksuotsus oleks

õiguspärane. Võimaliku maksuotsuse sisuline kohtulik kontroll on võimalik pärast sellise otsuse

tegemist esitatava kaebuse alusel. Taotluse rahuldamiseks ei oleks alust, kui maksuhalduri

esitatud andmete põhjal oleks kavandatava maksuotsuse tegemine ilmselgelt õigusvastane.

Halduskohus otsustab maksuhaldurile täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmise

olukorras, kus tuleb tegutseda ennetavalt ja puuduvad kindlad tõendid isiku käitumise kohta

tulevikus. Seega on tegemist prognoosiga, kus maksuhalduril ja halduskohtul tuleb hinnata isiku

käitumise võimalikkust ja kahjulike tagajärgede saabumise tõenäosust.

7. MKS § 1361 lg 2 kohaselt peavad taotluses olema märgitud järgmised andmed: 1)

põhjendus, millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või

võimatus; 2) võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus; 3) andmed tagatise

kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud; 4) üks või mitu MKS § 130 lg-s 1

või täitemenetluse seadustikus sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur

peab valitud toimingu tegemist vajalikuks. Esitatud taotlus vastab kohtu hinnangul MKS § 1361

lg-s 2 sätestatud nõuetele ja on vajalikul määral põhistatud. Kohtule on esitatud taotluse

lahendamiseks vajalikud tõendid ja selgitused.

8. Maksuhaldur leiab, et X OÜ Liiwimaa Katusemeister endise juhatuse liikmena on tema

juhatuse liikmeks oleku ajal rikkunud MKS §-s 8 sätestatud kohustusi, mis on aluseks tema

suhtes vastutusotsuse koostamisele MKS § 40 lg 1 ja § 96 lg 1 tähenduses.

MKS § 8 lg 1 kohaselt on juriidilise või füüsilise isiku seaduslik esindaja kohustatud korraldama

esindatava MKS-st, maksuseadustest ja MKS § 3 lg-s 4 nimetatud seadustest tulenevate rahaliste

ja mitterahaliste kohustuse tähtaegse ning täieliku täitmise. Rahalised kohustused täidetakse

esindatava vara arvel. MKS § 40 lg 1 sätestab: „Kui seaduslik esindaja, tegevjuht või vara

valitseja rikub tahtlikult või raskest hooletusest käesoleva seaduse §-s 8 nimetatud kohustusi,

vastutab ta selle tõttu tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega.“ Maksuvõla

sissenõudmiseks kolmandalt isikult, kes seaduse alusel vastutab maksumaksja või maksu

kinnipidaja kohustuste täitmise eest, teeb maksuhaldur vastutusotsuse (MKS § 96 lg 1).

Vastutusotsuse tegemise eeldusi on käsitletud rohkes kohtupraktikas, sh Riigikohtu üldkogu 27.

novembri 2012. a määruses haldusasjas nr 3-3-1-15-12, millest kohus ka allpool juhindub.

9. MKS § 1361 lg 1 alusel loa andmise üheks eelduseks on, et maksuhaldur kontrollib

maksude tasumise õigsust. Kohtupraktika kohaselt on see tingimus täidetud, kui maksuhaldur on

halduskohtule esitatud taotlust põhjendades märkinud, et on algatanud maksumenetluse, mille

eesmärgiks on juhatuse liikme suhtes vastutusotsuse koostamine MKS § 40 alusel (viidatud

määrus asjas nr 3-3-1-15-12, p 50 a)). Maksuhaldur on alustanud 10. märtsi 2025 korraldusega nr

12.2-3/066203-1 (dtl 44-46) kontrolli mis hõlmas OÜ Liiwimaa Katusemeister käibemaksu ja

tulumaksu arvestamise ja tasumise õigsust perioodi veebruar 2022 ja juuli 2022 osas ning

tuvastatud asjaolude põhjal on kujunenud veendumus, et tõenäoline on vastutusotsuse koostamine

MKS § 40 alusel Xi suhtes, kelle juhatuse ainsa liikmena tegutsemise ajal on tekkinud

kontrollitava perioodi maksuvõlg.

Tulenevalt haldusmenetluse seaduse § 35 lg 1 p-st 3 algab haldusmenetlus esimese

menetlustoiminguga. Vastutusmenetlus võib alata halduskohtule loataotluse esitamisega (vt

Riigikohtu 14. mai 2013. a määrus nr 3-3-1-7-13, p 12). Kujunenud kohtupraktika järgi on

4(8)

vastutusmenetluse alustamist ning täitmist tagavate toimingute tegemist lubatavaks peetud ka

olukorras, kus kontrollimenetluse käigus on asjaolud välja selgitatud, kuid äriühingu maksuvõlga

pole veel tuvastatud maksuotsusega (nt Tallinna Halduskohtu määrus haldusasjas nr 3-17-1422 p

3.1 ja seal viidatud praktika).

10. Maksuhalduri tuvastatud asjaolude järgi on X olnud ajavahemikul 16. juuni 2010-16. juuli

2025 OÜ Liiwimaa Katusemeister ainus juhatuse liige (dtl 33) ning maksuvõlg, mille täitmist

MTA praegusel juhul soovib tagada, tekkis tema juhatuse liikmeks oleku ajal.

Eeltoodut arvestades on täidetud MKS § 1361 lg-s 1 sätestatud eeldus, et kontrolli tõenäoliseks

tulemuseks on rahalise nõude või kohustuse määramine kolmandale isikule.

11. Samuti on täidetud MKS § 1361 lg-s 1 sätestatud eeldus, et kontrolli tulemusel antava

haldusakti sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks tulenevalt

maksukohustuslase tegevusest. Kohus nõustub taotleja põhjendustel tugineva hinnanguga, et Xi

eelpool kirjeldatud maksuõiguslikku käitumist (vt käesoleva määruse p-d 2.5, 2.6 ja 2.8)

arvestades on usutav, et ta võib hakata tema suhtes algatatud vastutusmenetlusest teadasaamisel

maksukohustusest kõrvale hoidma ja end varatuks muuta. Kohus nõustub maksuhalduriga, et

väljaselgitatud asjaolusid silmas pidades võib vastutusotsuse sundtäitmine muutuda võimatuks

või vähemalt oluliselt raskeks.

Kohus nõustub maksuhalduriga ka selles, et Xi käitumine äriühingu juhatuse liikmena näitab

tema suhtumist avalik-õiguslike kohustuste täitmisesse ning annab alust kahtluseks, et ta võib

sarnaselt suhtuda ka vastutusotsuse täitmisesse.

12. Eeltoodud kahtlus ei eelda, et maksukohustuslane oleks juba teinud mingeid konkreetseid

toiminguid selleks, et raskendada maksuhalduril võimaliku maksusumma hilisemat

sissenõudmist, vaid MKS § 1361 alusel täitmist tagavate toimingute ennetav rakendamine ongi

nähtud ette selliste võimaluste ärahoidmiseks (nt Tallinna Ringkonnakohtu 31. mai 2017. a

määrus haldusasjas nr 3-17-165, p 9).

Täitmist tagavateks toiminguteks loa andmise menetluses kontrollitakse eelkõige vastutusotsuse

tegemist välistavate asjaolude puudumist või esinemist, mitte ei tuvastata vastutuskohustuse

tõendatust. See, kas isiku tegevus MKS-st tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste

täitmisel oli tahtlik või kantud raskest hooletusest ning kas ta vastutab maksuvõla tasumise eest

solidaarselt maksukohustuslasega, selgub lõplikult vastutusmenetluses, mitte täitmist tagavate

toimingute sooritamise taotluses (nt Riigikohtu 2. juuni 2017. a määrus asjas nr 3-3-1-17-17, p 11

ja viidatud praktika).

Maksuhaldur on juba senises menetluses tuvastanud, et X jättis täitmata talle äriühingu juhatuse

liikmena tuleneva maksude deklareerimise ja tasumise kohustuse, kuigi tal oli juhatuse

ainuliikmena kõik võimalused õiguspäraseks maksukäitumiseks. Samuti on maksuhaldur

kindlaks teinud juhatuse liikme kohustuste täitmata jätmise äriühingu raamatupidamise

korraldamisel ning maksumenetluses antud korralduste (osalise) täitmata jätmise (vt taotluse p

2.1).

13. MKS § 96 lg 5 kohaselt võib teha vastutusotsuse alles pärast seda, kui maksumaksja või

maksu kinnipidaja suhtes on alustatud sissenõudmist MKS § 130 lg 1 p-s 3 sätestatud viisil ning

selle tulemusel ei ole õnnestunud kolme kuu jooksul võlga sisse nõuda või kui maksumaksjale

või maksu kinnipidajale on välja kuulutatud pankrot.

Maksuhaldur on OÜ Liiwimaa Katusemeister varalist seisu hinnates jõudnud järeldusele, et

äriühingu enda rahaline seis ei võimaldaks tal maksuvõlga tasuda. Maksuhaldur on välja

selgitanud, et OÜ-l Liiwimaa Katusemeister ei ole registritesse kantud vara, mille arvelt oleks

võimalik maksuvõlga rahuldada. Registriandmete kohaselt puuduvad tal väikelaevad, kinnistud

ning väärtpaberid. Transpordiameti liiklusregistri andmetel on OÜ-l Liiwimaa Katusemeister

registrisse kantud viis sõidukit (taotluse tabel nr 8, dtl 18), millest üks on registrist ajutiselt

5(8)

kustutatud ning ühel puudub kehtiv ülevaatus. Kohus nõustub taotlejaga, et liiklusregistri

andmed on informatiivsed, mistõttu ei ole tõsikindlalt teada, kas sõiduki omanik on endine.

Samuti selles, et sõidukite hind on ajas muutuv ja väärtus võib kiiresti oluliselt väheneda ning

sõidukid võivad päevapealt muutuda ka täiesti väärtusetuks. Maksuvõla suurust ning sõidukite

vanust (esmane registreerimisaasta 2006-2013) arvestades ei pruugi sõidukite väärtus tagada

maksuvõlga kuigi suures osas ning osas täitetoimingute tegemine nendega poleks otstarbekas.

Töötamise registri andmetel puuduvad OÜ-l Liiwimaa Katusemeister töötajad. Nelja töötajaga

lõpetati töötamine 16. juuli 2025 seisuga, mil vahetus juhatuse liige. OÜ Liiwimaa

Katusemeister ei ole esitanud 2024. majandusaasta aruannet. Eeltoodu viitab OÜ Liiwimaa

Katusemeister majandustegevuse lõpetamisele ning loob samuti veendumuse, et äriühingul endal

maksuvõla tasumiseks vara puudub. Seetõttu ei ole vajalik läbi viia täiendavaid toiminguid

selleks, et veenduda äriühingu võimetuses maksuvõlga kujunenud ulatuses tasuda.

14. Maksusumma määramise aegumistähtaeg ei ole möödunud. MKS § 98 lg 1 kohaselt on

maksusumma määramise aegumistähtaeg kolm aastat ning maksusumma tahtliku tasumata

jätmise korral on maksusumma määramise tähtaeg viis aastat. Aegumistähtaeg hakkab kulgema

selle maksudeklaratsiooni esitamise tähtpäevast, mida ei esitatud või milles esitatud andmete

alusel maksusumma valesti arvutati. Asjas esitatud tõenditest ja maksuhalduri selgitustest

ilmneb, et maksukohustuste aegumistähtaeg algab praegusel juhul 10. märtsist 2022, kuna vanim

deklareerimata ja tasumata maksukohustus pärineb veebruar 2022 TSD-st, mille esitamise ja

tasumise tähtaeg oli 10. märts 2022. OÜ Liiwimaa Katusemeister ning Xi maksukäitumist ning

tegevust äriühingu juhtimisel arvestades, on tegemist tahtliku maksukohustuse täitmata jätmisega.

Olukorras, kus äriühingul on vaid üks vastutav seaduslik esindaja, on äriühingu tahtluse ja

seadusliku esindaja tahtluse väljaselgitamiseks olulised asjaolud valdavalt kokkulangevad.

Sellisel juhul on juhatuse liikmel äriühingu üle täielik kontroll ja ta mitte üksnes ei taga

esindatava kohustuste nõuetekohast täitmist, vaid täidab neid kohustusi ise.

15. Taotlusest ja sellele lisatud dokumentidest nähtuvalt ei esine ka MKS § 96 lg-s 6 nimetatud

aluseid, mis välistaksid vastutusotsuse tegemise – maksuvõlg on tekkinud ning seda ei ole

kustutatud. Äriühingut ei ole registrist kustutatud.

16. Maksuhaldur on taotletava täitetoimingu põhjendatuse ja valiku puhul välja toonud Xi

sissetulekud ja tema vara koosseisu (määruse p-d 2.9 ja 2.12, taotluse p 8). Xile ei kuulu

registriandmete kohaselt väikelaevu ning tema väärtpaberikontol puuduvad väärtpaberid. Tema

nimele liiklusregistrisse kantud sõidukitest (kokku 7) kaks on ajutiselt registrist kustutatud, kahel

puudub kehtiv tehnoülevaatus ning liikluskindlustus. Sõidukite, millel on kehtiv tehnoülevaatus

ja liikluskindlustus ning kehtiv registreering (Mercedes-Benz S350 Bluetec 4 matic, esmane

registreerimisaeg 2014; Respo 750V391T179 (haagis), esmane registreerimisaeg 2015 ) vanust ja

eelduslikku maksumust arvestades on äärmiselt kaheldav, kas nende realiseerimisväärtus tagaks

maksuvõla kuigi suures ulatuses. Uuemate taotluses välja toodud sõidukite (esmane

registreerimine 2022) puhul on tegemist mootorsaanidega, mitte väärtuslike autodega (vt taotluse

alamärkus 104). Sõidukite puhul on oluline ka välja tuua, et tegemist on varaga, mille väärtus

võib ajas kiiresti kahaneda.

17. Eeltoodud andmeid isiku vara kohta arvestades peab kohus põhjendatuks maksuhalduri

valikut hüpoteekide seadmiseks. Kuigi maksuhaldur pole esitanud põhjalikumat kinnistute

väärtuste võrdlust sõidukite väärtusega, ei ole maksuhaldur sellest hoolimata kohtu hinnangul

eksinud järeldusega, et just kinnistutele (registriosad nr Y ja Q) hüpoteegi seadmine on abinõu,

mis toimib avaliku huvi seisukohast maksukohustuse täitmise eesmärgil tõhusalt, kuid samas ei

koorma ka isikut ennast ülemääraselt.

Kinnistusregistri andmetel on Xi ainuomandis 2 kinnisasja:

6(8)

1) kinnistu registriosa numbriga Y asukohaga Y (elamumaa) pindalaga 762 m2 (kinnistusraamatu

väljavõte, dtl 1311). Ehitisregistri andmetel on kinnistule 04.06.2025 väljastatud ehitusluba

üksikelamu eluruumi pindalaga 126,40 m2 ehitamiseks ning 16.06.2025 on teatis ehitamise

alustamise kohta. Maa maksustamishind on „Minu kataster“ andmetel 77 770 eurot (dtl 1314).

Kinnistule ei ole seatud hüpoteeke ega muid koormatisi;

MTA on Maa-ameti hinnastatistikat (dtl 1314) ja kinnistu pindala arvesse võttes hinnanud

kinnistu väärtuseks 88 498,68 eurot.

2) kinnistu registriosa numbriga Q asukohaga Q (elamumaa) pindalaga 1002,0 m2. Ehitisregistri

andmetel ei ole kinnistu hoonestatud. Maa maksustamishind on „Minu kataster“ andmetel 89 960

eurot. Kinnistule ei ole seatud hüpoteeki.

MTA on Maa-ameti hinnastatistikat (dtl 1318) ja kinnistu pindala arvesse võttes hinnanud

kinnistu väärtuseks 105 430,44 eurot. eurot.

18. Riigikohtu üldkogu on määruses haldusasjas nr 3-3-1-15-12 (p 57) leidnud, et kohtul tuleb

arvestada ka kohaldatava meetme põhjendatust ja proportsionaalsust hüpoteegi summa osas

võrdluses maksukohustusega, mille täitmist soovitakse tagada. Samas p-s 58 viidatud

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 378 lg 4 ja Riigikohtu praktika (tsiviilkolleegium 27.

jaanuari 2010. a määrus asjas nr 3-2-1-162-09) kohaselt tuleb nõuet tagava abinõu valikul

arvestada, et kohaldatav abinõu koormaks isikut üksnes niivõrd, kuivõrd seda võib pidada

asjaolusid arvestades põhjendatuks ning vältida ületagamist. TsMS § 388 lg 2 kohaselt on

hüpoteegisummaks tagatava nõude summa. Asjaõigusseaduse § 363 lg 1 kohaselt võib kohus

hagi tagamiseks seada kohtuliku hüpoteegi haginõude ulatuses (vt viidatud määrus haldusasjas nr

3-3-1-15-12, p 53).

19. Maksuhaldur taotleb praegusel juhul luba hüpoteegi seadmiseks kummagi kinnistu puhul 83

818,94 euro ulatuses, st kokku 167 637,88 euro ulatuses. See summa hõlmab taotluse p-s 8.7

esitatud selgituste kohaselt lisaks sissenõutavale maksuvõlale ka eelduslikud sundtäitmise kulud

sellise vajaduse tekkimise puhuks (kohtutäituri tasu ja muud seadusest tulenevad täitekulud)

kokku 9957,20 eurot, mis moodustavad u 6,3% kogu hüpoteegisummast. Kohtu hinnangul on

tegemist hüpoteegisumma suhtes proportsionaalse ning mõistliku kulutasemega, mis on kookõlas

kujunenud kohtupraktikaga.

Täitetoimingu sooritamine maksuhalduri taotletud viisil koormab maksukohustuslast

minimaalselt. Hüpoteegi seadmine ei välista kinnisasja kasutamist (muuhulgas enda eluasemena)

ega käsutamist, kuid tagab maksuhalduri nõude. Seega on maksuhalduri taotletud täitetoimingu

sooritamine proportsionaalne viis maksuhalduri nõude tagamiseks.

20. MKS § 1361 lg 3 kohaselt lõpetab maksuhaldur täitetoimingu hiljemalt kahe tööpäeva

jooksul, kui täitetoimingu sooritamise tinginud asjaolu on ära langenud või kui

maksukohustuslane on esitanud tagatise võimaliku rahalise nõude või kohustuse tasumise

tagamiseks. Kohtulik hüpoteek lõpetatakse ja kustutatakse maksuhalduri avalduse alusel.

Maksuhaldur märgib taotluse p-s 9 , et tulenevalt MKS § 136¹ lg 2 p-st 3 lõpetab maksuhaldur Xi

vastu suunatud täitetoimingud, kui X on esitanud tagatise MKS § 120 lg 1 p 3 ja § 121 kohaselt.

Esitatav tagatis peab lisaks maksuhalduri nõudele katma ka võimalikud sundtäitmise kulud,

mille suurus oleneb tagatise liigist (MKS § 121).

Praegusel juhul hindab maksuhaldur piisavaks asendustagatise väärtuseks 167 637,88 eurot (mis

hõlmab ka mh kinnisasjadeks või vallasasjadeks olevate tagatiste korral täitmiskulud). Tagatise

esitamisel lõpetab maksuhaldur täitmist tagavad toimingud. Kui X soovib tagatissumma kanda

deposiiti, on kantava deposiidi väärtuseks 157 680,68 eurot.

21. Kohus leiab ülaltoodut arvestades, et täitetoimingu lubamine maksuhalduri taotletud viisil ja

suuruses on vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud ning taotlus tuleb rahuldada.

7(8)

(allkirjastatud digitaalselt)

Sirje Kaljumäe

kohtunik

8(8)