2-25-1028/24 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Merili Ratasepp

Otsuse tegemise aeg ja koht

25. juuli 2025, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-25-1028

Tsiviilasi

L.A hagi C.W, Z.E ja F.B vastu elatise vähendamiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja L.A (isikukood XXX)

Kostja I C.W (isikukood XXX)

Kostja II Z.E (isikukood XXX)

Kostja III F.B (isikukood XXX)

Kostjate seaduslik esindaja Z.X (isikukood XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

11. juuni 2025

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata L.A hagi C.W, Z.E ja F.B vastu elatise vähendamiseks.

2. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

3. Toimetada kohtuotsus kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates

otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks

tegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses

märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. L.A (hageja) esitas 21. jaanuaril 2025 Tartu Maakohtule hagi C.W (kostja I), Z.E (kostja

II) ja F.B (kostja III) vastu elatise vähendamiseks.

Hagiavalduse kohaselt on hageja kohustatud tasuma igale lapsele elatist 125 eurot kuus.

Hagejal on sündinud veel üks ülalpeetav Z.E. Hageja viibib XXX vanglas kuni

23. septembrini 2028. Kuna hageja viibib kinnipidamisasutuses, siis ei ole tal võimalik elatist

maksta. Elatise võlgnevus on juba ca 25 000 eurot. Hageja palub vähendada tasumisele

kuuluvat elatist või peatada elatise tasumine kuni tema vabanemiseni vanglast. Hageja

täpsustas kohtuistungil nõuet ja nõuab kostjate kasuks välja mõistetud elatise vähendamist 25

euro võrra, st 105 euroni kuus alates hagiavalduse esitamisest.

2. Kostjate seaduslik esindaja palub jätta hagi rahuldamata. Puuduvad kaalukad põhjused

elatise vähendamiseks. Kostja III on saanud täisealiseks ja seoses sellega lõppes hagejal

kostjale III elatise maksmise kohustus 23. märtsil 2025. Hagejal on kolm alaealist ülalpeetavat

nagu ka eelmise kohtumenetluse ajal. Hageja ei ole lastele elatist tasunud. Praegu kostjate

kasuks välja mõistetud elatis ei kata kostjate ülalpidamiskulusid. Hageja ei ole tõendanud, et

tema töövõime on piiratud. Varasemalt töötas hageja ehitajana. Hageja ei ole tõendanud uue

ülalpeetava ülalpidamiskulusid ja asjaolu, et uus laps on vähem kindlustatud kostjatele elatise

maksmise tõttu. Elatise vähendamine ei ole mõistlik ega õiglane. Laste vajadused ei ole

vähenenud, vaid elukallidusega kasvanud. C.W klaveritunnid on 80 eurot kuus, Z.E õpiabi

eest eesti keeles tuleb maksta 68 eurot.

3. Kohtuistungil 11. juunil 2025 selgitas hageja, et temale on määratud töövõimetus. Hageja

suhtes on välja kuulutatud eraisiku pankrot. Hagejal on ka teisi võlgasid ca 29 000 eurot ja

elatise võlg ca 25 000 eurot. Hageja käib vanglas tööl ja tema sissetulek on 420 eurot, pool

läheb elatiseks ja 30% saab hageja kätte. Kinnis- ega vallasvara hagejal ei ole. Kostjate

seadusliku esindaja väitel ei ole hageja vabatahtlikult midagi maksnud. Elatisabina saavad

hagejad 100 eurot kätte, kuid selle maksmine peatati seoses pankrotimenetlusega.

KOHTU OTSUSTUS JA PÕHJENDUSED

4. Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata.

5. Vaidlust ei ole selles, et Tartu Maakohtu 16. jaanuari 2020. a määrusega on tsiviilasjas

nr 2-19-126313 kinnitatud kompromiss, mille kohaselt tuleb hagejal maksta igale kostjale

elatist 125 eurot kuus kuni kostjate täisealiseks saamiseni. Kostja III sai täisealiseks 23.

märtsil 2025, mistõttu on hagejal käesoleval ajal langenud ära kostja III ülalpidamise

kohustus vastavalt 16. jaanuaril 2020. a kinnitatud kompromissmäärusele.

6. Jõustunud kohtuotsusega väljamõistetud summasid saab TsMS § 459 lg 1 p-de 1 ja 2 järgi

muuta, kui on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on

tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast

asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid

esitada.

Elatise suuruse muutmise üle otsustades peab kohus võtma üldjuhul aluseks eelmise

kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise

suurust muuta, kusjuures kumbki pool peab üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist,

millele tema väited või vastuväited tuginevad. Olukorras, kus kohtulikku kompromissi

kinnitavast kohtumäärusest ei nähtu, et kohus oleks tuvastanud ülalpidamisnõude aluseks

olevad asjaolud, tuleb elatise suuruse muutmise hagi lahendamiseks tuvastada, kas ja millises

ulatuses on isik kohustatud teisele isikule ülalpidamist andma (RKTKo 28.10.2015,

nr 3-2-1-124-15, p 11).

Kuivõrd praegusel juhul on hagejalt mõistetud elatis välja kompromissi korras, siis ei ole

kohus kompromissmääruses ülalpidamisnõude aluseks olevaid asjaolusid tuvastanud, mistõttu

tuleb kohtul elatise suuruse muutmise hagi lahendamiseks tuvastada, kas ja millises ulatuses

on hageja kohustatud kostjatele ülalpidamist andma, st kas esineb alus elatise vähendamiseks

nõutud määras.

7. Hageja palub elatist vähendada iga lapse kohta 25 euro võrra, st et igale lapsele tuleb elatist

maksta 105 eurot kuus.

Olukorras, kus vanem ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline

andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, ei vabane vanem

PKS § 102 lg-te 1 ja 2 järgi alaealise lapse ülalpidamiskohustusest ning peab kasutama tema

käsutuses olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Erandina võib kohus

PKS § 102 lg 2 alusel mõista alaealise lapse kasuks välja miinimumist väiksema elatise, kuid

seda üksnes mõjuval põhjusel, st olukorras, kus vanem ei ole tema muid kohustusi ja varalist

seisundit arvestades võimeline mõjuval põhjusel andma lapsele ülalpidamist. Riigikohus on

leidnud, et kohus peab iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades hindama, kas on olemas mõjuv

põhjus miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks või mitte. Mõjuv põhjus võib

olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise

väljamõistmise korral PKS §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks

kui elatist saav laps.

Mõjuvaks põhjuseks miinimumelatisest väiksema elatise

väljamõistmiseks saab Riigikohtu praktika kohaselt olla ka igasugune muu asjaolu, mida

arvestatakse elatise suuruse määramisel, mh lapse miinimumist väiksemad vajadused (nt

mastaabisäästu tõttu) või nende katmine muul viisil (nt lapsetoetusega), samuti vanema halb

varaline seisund. Seda juhul, kui asjaolu on piisavalt kaalukas, arvestades samal ajal lapse

õigustatud huve. Arvestada tuleb ka sellega, et elatise maksmise eesmärk ei saaks

ebaproportsionaalselt kahjustada (lapse igapäevased vajadused saaksid rahuldatud ja tema

arenguks piisavad vahendid tagatud) ning ka kohustatud vanemale tagataks elatise maksmise

järel toimetulek ühetaoliselt lapsega (vt RKTKo 28.03.2018, 2-16-11905, p 18; RKTKo

09.06.2017, 3-2-1-35-17, p-d 28.1–28.2). Kui kohustatud vanem taotleb PKS § 102 lg 2 alusel

miinimumist väiksema elatise väljamõistmist, peab ta TsMS § 230 lg 1 järgi tooma esile ka

seda tingivad asjaolud ning neid asjaolusid tõendama.

8. Hageja on välja toonud, et elatise vähendamine on põhjendatud, kuna tal ei ole võimalik

maksta lastele elatist kinnipidamisasutuses viibimise tõttu, ning tema sissetulek

kinnipidamisasutuses ei ole piisav, et maksta kostjatele 125 eurot kuus. Samuti on hageja esile

toonud, et temal on sündinud veel üks ülalpeetav, keda ta on kohustatud ülal pidama. Hageja

suhtes on välja kuulutatud pankrot ning tal on lisaks ülalpidamiskohustusele ka kohustused

teiste võlausaldajate ees.

8.1. Kohus möönab, et kuivõrd isiku kinnipidamisasutuses viibimise ajal on isiku tavapärase

sissetuleku teenimine takistatud ning kinnipidamisasutuses on töö tegemise võimalused

piiratud, siis võib ülalpidamist andma kohustatud vanema kinnipidamisasutuses viibimise

tõttu vähenenud sissetulek koosmõjus muude asjaoludega olla erandjuhul mõjuvaks

põhjuseks, miks vanem ei saa ülalpidamiskohustuse täitmiseks piisavat sissetulekut teenida,

ning

see

võib

PKS § 102 lg 2 järgi anda alust mõista vanemalt välja miinimumist väiksem elatis. Samas

tuleb kohtu hinnangul arvestada kinnipidamisasutuses viibiva isiku sissetuleku teenimise

võimalusi selles asutuses, sh ka praegu kohustatud isiku poolt tasumisele kuuluvat elatise

suurust.

Hageja on esile toonud, et ta töötab ning tema sissetulek kinnipidamisasutuses on ca 420 eurot

kuus. Hageja XXX Vangla konto väljavõtte (dtl 47) kohaselt on hageja sissetulek olnud

perioodil 20. veebruar 2025 kuni 19. juuni 2025 kokku 1894 eurot 96 senti, s.o 315 eurot

83 senti kuus, millest nõuete fondi on läinud 947 eurot 48 senti ja vabanemisfondi 379 eurot.

Registrite kohaselt ei kuulu hagejale muud vara, mille arvelt elatise kohustust täita. Kostjate

seadusliku esindaja väitel ei ole hageja kunagi vabatahtlikult elatist tasunud, sh ka siis, kui

hageja ei viibinud kinnipidamisasutuses ning tal olid olemas kõik võimalused sissetuleku

hankimiseks. Kuivõrd hagejal on võimalus töötada ning hagejal on kinnipidamisasutuses

viibides olemas sissetulek, siis ei pea kohus kinnipidamisasutuses viibimist praegu mõjuvaks

põhjuseks elatise vähendamisele nõutud suuruses. Siinjuures tuleb kohtu hinnangul arvestada

seda, et kostja III osas on hageja ülalpidamiskohustus lõppenud 2025. a märtsis. Hagejal on

käesoleval ajal kohustus tasuda kostjatele I ja II elatist kummalegi 125 eurot kuus, mis on

praegu kehtivast miinimumelatisest (s.o 301 eurot 74 senti) oluliselt väiksem ning kohus ei

pea põhjendatuks vähendada tasumisele kuuluvat elatist veelgi.

Kui vanema sissetulekust ei ole võimalik katta nii tema kui ka lapse minimaalseid vajadusi,

tuleb olemasolev sissetulek jagada vanema ja lapse vahel proportsionaalselt (RKTKo

09.06.2017, 3-2-1-35-17, p 21.4). Eelnev ei tähenda siiski, et vanema ülalpidamiskohustuse

ulatus tuleks määrata selle järgi, kui suur on vanema konkreetsel hetkel teenitav sissetulek.

Vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb hinnata vanema võimalusi sissetulekut

saada, mitte aga vähendada tema osa üksnes selle tõttu, et tal ei ole vanema

ülalpidamiskohustuse osa määramise hetkel sissetulekut või et see on väike (RKTKo

24.10.2012, 3-2-1-118-12, p 15 kolmas lõik).

Kuivõrd hageja viibib kinnipidamisasutuses ning on sisuliselt riigi ülalpidamisel, siis sellest

tulenevalt saab hageja enda minimaalsed põhivajadused kaetud ka siis, kui ta maksab

mõlemale lapsele 125 euro suurust elatist, ning sellise suurusega elatise maksmist saab pidada

hageja ja tema laste ühetaoliseks ülalpidamiseks PKS § 102 lg 2 tähenduses, kuna makstav

elatis on oluliselt väiksem praegu kehtivale miinimumelatise suurusele, s.o vastab laste

minimaalselt vajalike vajaduste katmiseks vajalikule summale. Samuti on

kinnipidamisasutuses tagatud see, et osa sissetulekust läheb hageja vabanemisfondi, mida

hageja saab kasutada hiljem tavaellu naasmisel.

Ka asjaolu, et otsust ei pruugi olla võimalik koheselt täita, ei muuda ebaõigeks vanema

ülalpidamiskohustuse ulatuse kindlaksmääramist ja elatise väljamõistmist perekonnaseaduses

ettenähtud reeglite järgi, ega ole mõjuv põhjus PKS § 102 lg 2 tähenduses elatise

vähendamiseks.

8.2. Kohus nõustub hagejaga, et veel ühe ülalpeetava ülalpidamise kohustusega tuleb elatise

suuruse määramisel üldjuhul arvestada ning kohtul tuleb hinnata, milline on hageja

majanduslik seis ning kas ja millises ulatuses on hageja võimeline oma alaealistele lastele

ülalpidamist andma. Vaatamata sellele leiab kohus, et praegusel juhul ei ole elatise

vähendamise põhjuseks ka see, et hagejal on sündinud veel üks ülalpeetav. Hageja

ülalpidamiskohustus on praegu kostja III suhtes lõppenud kostja III täisealiseks saamisega.

Kuigi kostja III seaduslik esindaja selgitas kohtuistungil, et kostja III õpib ja seetõttu on

hagejal ka kostja III ülalpidamiskohustus, siis ei ole kostja III praegu elatise nõuet hageja

vastu esitanud ning hageja ei tasu midagi kostja III ülalpidamiseks. Kui ülalpidamist

õigustatud isikuid on mitu ja ülalpidamiskohustuslane ei ole võimeline neile kõigile

ülalpidamist andma, siis PKS § 98 lg 1 järgi tuleb eelistada alaealist last täisealisele lapsele.

Seega ei ole põhjendatud arvestada hageja väidetavat kohustust anda ülalpidamist nüüdseks

täisealiseks saanud kostjale III. Sisuliselt ei ole hageja olukord võrreldes varasemaga

muutunud, st hagejal on endiselt ülalpidamiskohustus kolme alaealise suhtes ja tema

ülalpidamiskohustuse ulatus ei ole uue ülalpeetava sündimisega muutunud. Siinjuures avaldas

hageja kohtuistungil, et praegu ta uuele ülalpeetavale elatist ei maksa.

8.3. Hageja on viidanud sellele, et tema suhtes on välja kuulutatud pankrot. Kohus tuvastas

kohtute infosüsteemi andmete kohaselt, et hageja suhtes on tsiviilasjas

nr 2-25-6443 algatatud 4. juunil 2025 maksejõuetusmenetlus ning määratud usaldusisik, sh on

peatatud hageja suhtes toimuvad sundtäitmised kuni pankroti väljakuulutamiseni,

ümberkujundamiskava kinnitamiseni või menetluse lõppemiseni. Kohus ei pea

pankrotimenetluse algatamist tulenevalt PankrS §-st 42¹ elatise vähendamise aluseks

PKS § 102 lg 2 mõttes. Hageja peaks tavapäraselt suutma teenida vähemalt miinimumpalka

ning elatise summa miinimummääramisel on sellega arvestatud. Miinimumpalka peaks

suutma teenida ka inimene, kelle pankrot on välja kuulutatud. Kui hagejal ei ole elatise

tasumiseks piisavat sissetulekut, tekib tal elatise võlgnevus ning hagejal on kohustus võlg

tasuda pärast majandusliku olukorra paranemist.

8.4. Hageja väide, et temal on ka muud võlad, mis aina kasvavad, ei ole samuti elatise

vähendamise aluseks. Hageja muud võlad ei vabasta teda elatise tasumise kohustusest.

Sundtäitmise korral on elatisenõue eelistatud muudele kohustustele (täitemenetluse seadustiku

(TMS) § 8 lg 2, § 65 lg 4, § 119 lg 1, § 174 lg 22, ) ja elatise võrra suureneb mittearestitav

sissetulek (TMS § 132 lg 2).

9. Kokkuvõttes leiab kohus, et hageja on võimeline tasuma kostjatele I ja II elatist kummalegi

125 eurot kuus. Vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste

rahuldamiseks vajalikud vahendid. Hagejal on praegu olemas sissetulek ning hagejal on

võimalus kinnipidamisasutusest vabanemisel teenida suuremat sissetulekut, kuna tal on

töövõime olemas. Hageja tõi kohtuistungil välja, et ta on 100% töövõimetu, kuid kohus ei

tuvastanud tõendite kogumisel, et hagejal oleks kasvõi osaline töövõime. Üksnes praegu

teenitav ebapiisav töötasu ei vabasta iseenesest töövõimelist vanemat elatise maksmisest.

10. Seega puudub kohtu hinnangul alus elatise vähendamiseks PKS § 102 alusel nõutud

määras ja hagi tuleb jätta rahuldamata.

11. TsMS § 164 lg 1 näeb ette, et hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja

põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab menetluskulud

TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Merili Ratasepp

kohtunik