3-25-2465/4 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Maret Hallikma

Määruse tegemise aeg ja koht

25.07.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-2465

Haldusasi

Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X. X kinnipidamise ja

kinnipidamiskeskusesse paigutamise loa saamiseks

Menetlusosalised

Taotluse esitaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud

esindaja Helena Velba

Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist –

X. X

Asja läbivaatamine

Lihtmenetluses, kohtuistungil 25.07.2025

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti taotlus.

2. Anda luba X. X´i kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks

kinnipidamise aluse äralangemiseni kuni kaheks kuuks (kuni 25.09.2025 k.a).

EDASIKAEBAMISE KORD JA KOHTU SELGITUSED

Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 265 lg 5, §

204 lg 1).

Politsei ja Piirivalveametil tuleb määrus isikule kätte toimetada ja määruse resolutsioon ning

edasikaebamise kord tõlkida isikule vene keelde. Määruse ametliku tõlke korraldab kohus

juhul, kui isik avaldab soovi määruskaebuse esitamiseks.

ASJAOLUD JA SENINE MENETLUSKÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) esitas 25.07.2025 taotluse loa saamiseks

Usbekistani Vabariigi kodaniku X. X (sündinud xx.xx.xxxx, Eesti isikukood

xxxxxxxxxxx) kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kaheks

kuuks väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 23 lg 1 alusel, kuna

isiku osas esineb VSS § 15 lg-s 1 ja § 23 lg 1 p-des 1, 2 ja 3 sätestatud alus ja § 6 8 p-s

6 nimetatud põhimõte.

2. Asja materjalidest ja PPA taotlusest nähtub järgnev:

2.1. PPA pidas 24.07.2025 kell 08:30 aadressil Xxxxxx, Xxxxxx küla, Saue vald,

Harju maakond kinni Usbekistani Vabariigi kodaniku X. X’i (edaspidi „isik“ või X.

X), kes töötas nimetatud aadressil omamata selleks ettenähtud PPA poolt väljastatud

lühiajalise töötamise registreeringut ja aktiivset töötamise kannet Maksu- ja Tolliameti

töötamise registris (edaspidi EMTA TÖR Isikul puudusid isikut tõendavad

3-25-2465

dokumendid, mis oleksid võimaldanud tuvastada tema isikusamasuse ning seadusliku

viibimise aluse Eestis.

2.2. X. Xi isik tuvastati kohapeal ütluste alusel ning isiku andmeid kontrollides selgus,

et isik on varasemalt omanud Eesti pikaajalist D-liiki viisat nr EST100255134

kehtivusajaga 09.11.2022 kuni 08.11.2023, mis tunnistati PPA otsusega nr 0086/2023

kehtetuks 27.01.2023 Välismaalaste seaduse (edaspidi VMS) § 78 lg 2 p 3 alusel –

kuna isik ei asunud tööle ettevõttesse (OÜ VANALINNA EHITUS), kuhu oli

taotlenud viisat (viisa väärkasutamine). Isik toimetati Põhja prefektuuri

ametiruumidesse tema Eestis ja Schengenis viibimisaluse väljaselgitamiseks.

2.3. X. X saabus viimati Schengeni alale enda sõnade järgi 18.11.2022 ning selleks

kasutas ta enda Usbekistani kodaniku passi nr. FA1120447 (kehtivusega kuni

07.02.2030) ning tema seaduslikuks aluseks oli eelpool nimetatud Eesti Vabariigi D-

liiki viisa nr EST100255134. PPA andmebaasidest nähtub, et viisa oli tunnistatud

kehtetuks alates 27.01.2023. Seega alates 27.01.2023 kuni 24.07.2025 on ta viibinud

kokku 910 kalendripäeva ilma seadusliku aluseta Schengeni alal k.a Eesti Vabariigis.

2.4. Isiku Usbekistani passile on Leedu Vabariigi poolt kohaldatud SIS artikkel 38

(varastatud), mis kehtib alates 29.11.2023 – artikli Schengeni ID

0019.02000000134709700000005.01.

2.5. VMS § 43 lg 1 alusel Eestisse saabumiseks ja Eestis ajutiseks viibimiseks peab

välismaalasel olema seaduslik alus. Eestisse sõiduks ei vaja viisat Euroopa Liidu

(edaspidi EL) ja Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriikide kodanikud ning ELi ühtse

viisaruumi ehk Schengeni ala täisliikmesriigi elamisloa omanikud. Sealhulgas on

VMS § 11 alusel Eestis ajutiselt viibiv või Eestis elav välismaalane on kohustatud

järgima Eesti põhiseaduslikku korda ja Eesti õigusakte, austama põhiseaduslikke

väärtusi ja printsiipe, vabadusel, õiglusel ja õigusel tuginevat riiki ning Eesti

ühiskonna korraldust, eesti keelt ja kultuuri.

2.6. Isiku kinnipidamise järgselt teostas 24.07.2025 PPA päringu Lätti ja Leetu

selgitamaks välja X. X’i Schengenis viibimise ning töötamise seaduslik alus.

24.07.2025 teatasid Läti ja Leedu, et Usbekistani kodanik X. X ei oma kummaski

riigis seaduslikku viibimise alust.

2.7. 24.07.2025 koostas PPA lisapäringu Lätti isiku töötamise kohta. Samal päeval

vastasid Läti ametivõimud, et isik omas Läti elamisluba nr UA2134665 – antud

elamisluba tunnistati kehtetuks 28.07.2023 seoses töösuhte lõppemisega. Läti

ametivõimud tõid eraldi välja, et elamisluba UA2134665 väljastati piiratud

töötamisõigusega ning rõhutati, et isikul puudub käesoleval hetkel Läti Vabariigis

õiguslik staatus elamiseks ja töötamiseks.

2.8. Seejärel viidi X. Xiga 24.07.2025 läbi küsitlus, täpsustamaks tema Eestis ja

Schengenis viibimise asjaolud. Küsitlusest selgus, et tema Eestisse saabumise

eesmärgiks oli töötamine. Ta asus enda sõnade kohaselt 2024. aasta mais tööle

ettevõttes Norwes Metall, kuid lahkus sealt, kuna leidis, et pakutav töötasu oli

ebapiisav. Pärast nimetatud ettevõttest lahkumist ei ole isik aktiivselt uut töökohta

otsinud – tal puudub selge arusaam soovitud töö sisust, sh ei ole ta osanud esitada

konkreetseid andmeid tööotsingute kohta või kasutatud ressursse. Küsitluse käigus tõi

ta esile, et on varasemalt saanud tööandjatelt petta ning ei ole saanud lubatud töötasu.

Samuti väitis ta, et tema pass on ära võetud Aserbaidžaani kodaniku poolt, kes oli üks

tema tööandjatest Eestis, nimetades teda Asif’iks. Asif lubas tööd Soomes, mida aga ei

toimunudki ning pass jäigi Asif’i kätte. Oluline on välja tuua, et X. X ei ole kordagi

2(5)

3-25-2465

PPA või ametivõimude poole pöördunud nimetatud probleemiga või sooviga taotleda

endale uut reisidokumenti.

2.9. X. Xi ütluste ebausaldusväärsust kinnitab lisaks asjaolu, et tema reisidokument on

Leedu ametiasutuste poolt sisestatud Schengeni infosüsteemi (SIS) kui varastatud

dokument. Nimetatud artikli kohaselt võib liikmesriik SIS-i sisestada andmed

reisidokumendi kohta, mis on varastatud, kadunud, kehtetuks tunnistatud või muul

viisil tühistatud, eesmärgiga takistada selle edasist kasutamist. Seega PPA on

seisukohal, et isik annab valeütlusi seoses oma reisidokumendi puudumisega ning

miks ta ei ole lahkunud õigeaegselt Eestist ega Schengenist. Isiku väitel ei ole tal

aimugi, miks on tema passile Leedu poolt antud artikkel kohaldatud.

2.10. Isik on oma Eestis viibimise ajal, tema sõnade kohaselt alates märts 2024,

leidnud ajutise elukoha Keilas, aadressil Xxxxxxxx xx x, tänu Usbekistani

kogukonnale Eestis. Võib eeldada, et arvestades isiku sotsiaalset võrgustikku, oleks

uue töö leidmine olnud võimalik, kui ta oleks selleks üles näidanud piisavat

motivatsiooni.

3. Eelnevalt väljatoodu viitab selgelt sellele, et X. X viibib teadlikult ja tahtlikult

Eestis seadusliku aluseta ning tema jutud viibimisalustest teistes liikmesriikides,

dokumentide kadumisest ei ole usaldusväärsed. X. X on andnud vastuolulisi ja

tegelikkusele mittevastavaid ütlusi. Ka on märkimisväärne, et isik palus küsitluse

lõpus, et teda kindlasti ei doperteeritaks – antud hetkel ei olnud ametnikud veel

deporteerimisest isikule rääkinud. Seega võib järeldada, et X. X on igati teadlik oma

ebaseaduslikust staatusest Eestis ning Schengenis.

4. PPA ametnikud koostasid X. Xile 24.07.2025 sundtäidetava lahkumisettekirjutuse

nr 1052289925, kohaldades ka sissesõidukeeldu kogu Schengeni alale viieks aastaks.

Lisaks koostati 24.07.2025 väärteomenetluse raames kiirmenetluse otsus nr

10220192523838 VMS § 298 ja VMS § 303 järgi kvalifitseeritava teo toime

panemises ja kohaldati rahatrahv 1120 eurot – ebaseaduslik viibimine ja töötamine

Eestis.

5. X. X käitumine kogumis koos dokumentide puudumise ja viibimisaluse

mittetõendamisega, viitab PPA hinnangul selgelt sellele, et isik viibib Eestis

ebaseaduslikult ning tema suhtes on põhjendatud vajadus kohaldada kinnipidamist

VSS § 23 lg 1 p 1, 2 ja 3 alusel.

6. VSS § 15 lg 1 alusel PPA võib välismaalast ilma halduskohtu loata kinni pidada

kuni 48 tundi, et kontrollida välismaalase Eestisse saabumise ja Eestis viibimise

seaduslikke aluseid ning selgitada välja tema kinnipidamise vajalikkus VSS § 23 lg 1

alusel võib halduskohus anda loa kuni kaheks kuuks välismaalase kinnipidamiseks ja

kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks, kui muud järelevalvemeetmed ei taga

väljasaatmismenetluse edukust. Selline meede on lubatud, kui esineb vähemalt üks

nendest alustest - välismaalase põgenemise oht, välismaalane ei täida

kaasaaitamiskohustust ja kui isikul puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud

dokumendid või nende hankimine viibib.

7. PPA on hinnanud X. X’i käitumist ja esitatud andmeid ning leidnud, et kõik kolm

nimetatud alust on tema puhul täidetud.

8. Lähtuvalt eeltoodust peab PPA vajalikuks paigutada isik kinnipidamiskeskusesse

kuni kaheks kuuks.

9. X. X selgitas kohtuistungil, et ta saab nüüd aru, et ta peab Eestist lahkuma. Tema

pass on tema eelmise tööandja käes ja seda talle tagasi ei antud. Kohus selgitas talle, et

3(5)

3-25-2465

kui ta aitab uute reisidokumentide hankimisele kaasa, siis on teda võimalik kiiremini

kodumaale saata ja sel juhul on ka tema kinnipidamiskeskuses viibimise aeg

võimalikult lühike.

10. PPA jäi kohtuistungil kirjaliku taotluse juurde ja selgitas, et on juba ühendust

võtnud Usbekistani saatkonnaga ja alustatud on uute reisidokumentide

vormistamisega.

KOHTU PÕHJENDUSED

11. Rahuldan PPA taotluse X. X´i kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse

paigutamiseks kuni kaheks kuuks.

12. Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 7 lg 1 kohaselt tehakse

viibimisaluseta Eestis viibivale välismaalasele ettekirjutus Eestist lahkumiseks.

Vastavalt VSS § 72 lg 2 p 1 alusel võib lahkumisettekirjutuse kohe sundtäita juhul kui

välismaalase puhul esineb põgenemise oht. PPA koostas X. Xile 24.07.2025

sundtäidetava lahkumisettekirjutuse nr 1052289925, kohaldades ka sissesõidukeeldu

kogu Schengeni alale viieks aastaks..

13. VSS § 23 lg 1 kohaselt taotleb PPA halduskohtult loa pidada Eestis viibimisaluseta

viibiv välismaalane kinni ja paigutada ta kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks,

kui seaduses sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga välismaalase Eestist

lahkuma kohustamise menetluse läbiviimise või lahkumiskohustuse täitmise

tulemuslikkust. See on eelkõige lubatud juhul, kui esineb välismaalase põgenemise

oht.

14. VSS § 68 p 6 kohaselt esineb välismaalase põgenemise oht, kui välismaalane on

Politsei- ja Piirivalveametile või Kaitsepolitseiametile teada andnud või haldusorgan

järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Nõustun

PPA-ga, et X. X’i põgenemise ohule viitab tema varasem käitumine sh Eestis ja

Schengeni liikmesriikides ebaseaduslik viibimine ning töötamine, samuti tema

koostöö vältimine ametiasutustega ja andmete varjamine põgenemise ohule. Tal on

võimalused ja oskused liikuda teistesse Schengeni riikidesse, mida ta on varasemalt ka

teomid. Seejuures ei ole ta käesolevas menetluses täitnud kaasaaitamiskohustust, kuna

ta ei ole suutnud või soovinud selgitada täpselt, kus asuvad tema dokumendid, mis

nendega juhtus ja ta on korduvalt andnud vastuolulisi selgitusi asjaoludest. Samuti ei

ole X. X teinud varasemalt ühtegi sammu dokumentide taotlemiseks või abi

palumiseks.

15. Põgenemisohtu tuleb VSS § 6'8 p 6 kohaselt hinnata prognoosotsusena, arvestades

isiku senist käitumist. X. X’i käitumine viitab selgelt sellele, et vabaduses viibides

väldiks ta koostööd ametivõimudega ning püüaks varjata oma asukohta või suunduks

teise liikmesriiki, kasutades ära Schengeni vaba liikumise võimalust.

Kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks esmakordse loa andmine on põhjendatud, kui

loa andmise hetkel teadaolevatest asjaoludest nähtub, et kinnipidamiskeskusesse

paigutamine on vajalik ja ei ole ilmselgelt mittemõõdukas.

16. X. X’ile on koostatud sundtäidetav lahkumisettekirjutus, kuid tema väljasaatmine

ei ole PPA info kohaselt 48 tunni jooksul võimalik, kuna tal puudub reisidokument

ning transiitlennud vajavad eelnevat kooskõlastust ja logistilist ettevalmistust.

17. Leebemad järelevalvemeetmed ei ole antud juhul piisavad, sest X. X ei ole oma

käitumisega andnud põhjust usaldada, et ta täidaks järelevalvemeetmeid, nagu

kohustus teatada elukohast, ilmuda regulaarselt registreerimisele või viibida

4(5)

3-25-2465

kindlaksmääratud kohas. Samuti puudub tal dokument, mida oleks võimalik hoiule

võtta. Isikul ei ole tuvastatud perekondlikke ega majanduslikke sidemeid Eestiga.

18. Eelkirjeldatud asjaolude põhjal leian, et isik ei ole oma varasema käitumisega

tekitanud usaldust sellisel määral, et leebemate järelevalvemeetmete

(kindlaksmääratud kohas elamine, registreerimisele ilmumine, elukohast eemal

viibimisest teatamine, dokumentide hoiule võtmine) kohaldamine oleks põhjendatud.

19. X. X´i kinnipidamine kinnipidamiskeskuses ei ole vastuolus tema turvalisuse või

tervisekaitse kaalutlustega (VSS § 23 lg 4). Kinnipidamiskeskuses on talle tagatud

toitlustus ja võimalus liikuda värskes õhus ning vajadusel arstiabi. Isikul on võimalik

kinnipidamiskeskuses saada informatsiooni ka käesoleva määruse ja

lahkumisettekirjutuse vaidlustamise kohta ning saada kontakti lähedastega.

20. Ülaltoodust tulenevalt leian, et PPA taotlus on põhjendatud. Rahuldan seega PPA

taotluse X. X´i kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni

kinnipidamise aluse ära langemiseni, kuid mitte kauemaks kui 25.09.2025 (k.a.).

21. PPA-l tuleb korraldada isiku väljasaatmine viivitamata esimesel võimalusel.

22. PPA-l tuleb isik kinnipidamiskeskusest viivitamata vabastada, kui tema

kinnipidamise alus langeb ära, kinnipidamise tähtaeg möödub või tema väljasaatmine

osutub perspektiivituks, samuti kui isikule antakse riigis viibimiseks viibimisalus

(VSS § 24 lg-d 11 ja 3).

23. Politsei ja Piirivalveametil tuleb määrus isikule kätte toimetada ja määruse

resolutsioon ning edasikaebamise kord tõlkida isikule vene keelde. PPA kinnitusel on

X. Xil kinnipidamiskeskuses võimalik avalike tõlkeprogrammide abil määruse

esialgne tõlge korraldada. Määruse ametliku tõlke korraldab kohus juhul, kui isik

teavtiab kohut soovist määruskaebus esitada.

(allkirjastatud digitaalselt)

Maret Hallikma

5(5)