3-24-3081/13 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Ragne Piir

Otsuse tegemise aeg ja koht

25.07.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-24-3081

Haldusasi

Y.W kaebus Vabariigi Valitsuse 19.10.2024 korralduse nr

199 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – Y.W , esindaja Ivo Kaurit

Vastustaja – Vabariigi valitsus (siseministri kaudu), esindaja

Kertu Nurmsalu

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.

KOHTU SELGITUSED

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule hiljemalt 25.08.2025

(HKMS § 181 lg 1). Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele ja sellega

ühiseks läbivaatamiseks võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse

menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg-d 1 ja 3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, siis tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida.

Vastasel juhul eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p

9).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Y.W , kes on määratlemata kodakondsusega, esitas 26.03.2024 sooviavalduse

Eesti kodakondsuse saamiseks.

2. Vabariigi Valitsuse 19.10.2024 korraldusega nr 199 otsustati Y.W-le Eesti

kodakondsust mitte anda. Korralduses põhjendati, et menetluse käigus tuvastatu

kohaselt on Y.W kriminaalkorras korduvalt karistatud tahtlikult toimepandud

kuritegude eest ja aastatel 2014–2022 on ta toime pannud üksteist väärtegu. Y.W

karistatus on praeguseks kustunud.

1)

Kuritegude osas on korralduses välja toodud järgmised andmed:

3-24-3081

a.

20.09.2010 tunnistas Harju Maakohus ta süüdi karistusseadustiku (KarS) § 320

(valeütlus ja valevanne) lg 1 alusel.

b.

12.10.2015 tunnistas Harju Maakohus ta süüdi KarS § 424 (mootorsõiduki,

maastikusõiduki ja trammi juhtimine joobeseisundis) alusel ning mõistis talle KarS §

68 (eelvangistuse ja kinnipidamise arvestamine) lg 1 ja kriminaalmenetluse seadustiku

(KrMS) § 238 (kohtulahend lühimenetluses) lg 2 alusel lõplikuks karistuseks 740 euro

suuruse rahalise karistuse. Lisakaristusena võeti Y.W-lt KarS § 50 (sõiduki juhtimise

õiguse äravõtmine) lg 1 punkti 1 alusel kolmeks kuuks ära mootorsõiduki juhtimise

õigus.

c.

04.10.2016 tunnistas Viru Maakohus ta süüdi KarS § 424 (mootorsõiduki,

maastikusõiduki ja trammi juhtimine joobeseisundis) alusel ning mõistis talle KarS §

68 (eelvangistuse ja kinnipidamise arvestamine) lg 1 ning § 74 (karistusest tingimisi

vabastamine süüdlase allutamisega käitumiskontrollile) lg-te 1 ja 3 alusel lõplikuks

karistuseks ühe kuu ja kahekümne kaheksa päeva pikkuse tingimisi vangistuse ühe

aasta pikkuse katseajaga. Lisakaristusena võeti Y.W-lt KarS § 50 (sõiduki juhtimise

õiguse äravõtmine) lg 1 punkti 1 alusel kümneks kuuks ära mootorsõiduki juhtimise

õigus.

d.

06.04.2017 tunnistas Harju Maakohus tasüüdi KarS § 329 (karistuse

kandmisest kõrvalehoidumine) alusel ning mõistis talle KarS § 64 (liitkaristuse

mõistmine) lg 2 ja § 65 (liitkaristuse hilisem mõistmine) lg 2 alusel lõplikuks

karistuseks kahe kuu pikkuse vangistuse ja 1000 euro suuruse rahalise karistuse, mis

tuli täita ositi kümne kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Rahaline karistus mõisteti

täitmiseks iseseisvalt ning Viru Maakohtu 04.10.2016 kohtuotsusega mõistetud

karistus mõisteti täitmisele nimetatud kohtuotsuses märgitud tingimustel ja korras.

2)

Väärtegude osas on välja toodud järgmised karistused:

a.

24.03.2014 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete

seaduse § 151 (narkootilise või psühhotroopse aine ebaseaduslik käitlemine väikeses

koguses) alusel 36 euro suurune rahatrahv.

b.

12.08.2014 liiklusseaduse (LS) § 239 (turvavarustuse nõuetekohaselt

kinnitamata jätmine) lg 1 punkti 1 alusel 100 euro suurune rahatrahv.

c.

03.12.2014 LS § 223 (mootorsõiduki-, maastikusõiduki- või trammijuhi poolt

varalise kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustuse tekitamine) lg 1, § 226

(liiklusõnnetuses osalenud juhi poolt pärast liiklusõnnetust alkoholi, narkootilise või

psühhotroopse aine tarvitamine) lg 1 ja § 236 (liiklusõnnetusest mitteteatamine) lg 1

punkti 1 alusel 1000 euro suurune rahatrahv ja sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 11

kuuks.

d.

09.03.2015 LS § 201 (mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimine

juhtimisõiguseta isiku poolt) lg 2 ja § 222 (mootorsõiduki- või trammijuhi poolt

reguleerimata ülekäigurajal jalakäijale tee mitteandmine) lg 2 alusel 720 euro suurune

rahatrahv.

e.

09.06.2016 liikluskindlustuse seaduse § 81 (liikluskindlustuseta sõiduki

juhtimine) ja LS § 227 (mootorsõidukijuhi poolt lubatud sõidukiiruse ületamine) lg 1

alusel 240 euro suurune rahatrahv.

2(11)

3-24-3081

f.

23.06.2016 LS § 227 (mootorsõidukijuhi poolt lubatud sõidukiiruse ületamine)

lg 2 alusel 200 euro suurune rahatrahv.

g.

29.09.2017 LS § 223 (mootorsõiduki-, maastikusõiduki- või trammijuhi poolt

varalise kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustuse tekitamine) lg 1 ja § 236

(liiklusõnnetusest mitteteatamine) lg 1 alusel 900 euro suuruse rahatrahviga ja sõiduki

juhtimise õiguse äravõtmisega 6 kuuks.

h.

10.11.2017 LS § 207 (tehnonõuetele vastavuse kontrolli mitteläbinud

mootorsõiduki või trammi juhtimine) alusel 20 euro suuruse rahatrahviga.

i.

12.12.2017 LS § 224 (mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimine

lubatud alkoholi piirmäära ületades) lg 2 alusel 600 euro suuruse rahatrahviga ja

sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 3 kuuks.

j.

07.08.2018 LS § 201 (mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimine

juhtimisõiguseta isiku poolt) lg 2 alusel 15 päeva pikkuse arestiga. Viru Maakohtu

07.08.2018 otsusega asendati arest KarS § 68 (eelvangistuse ja kinnipidamise

arvestamine) lg 2 ja § 69 (üldkasulik töö) alusel 14 päeva pikkuse üldkasuliku tööga.

k.

17.09.2022 LS § 227 (mootorsõidukijuhi poolt lubatud sõidukiiruse ületamine)

lg 2 alusel 260 euro suuruse rahatrahviga.

3)

Lisaks karistusregistrisse kantud karistustele on Y.W pannud toime kolm väärtegu, mille

suhtes tehti lühimenetluse otsus. PPA menetluse infosüsteemi (MIS) andmetel karistati teda:

a.

13.07.2021 LS § 242 (mootorsõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete muu

rikkumine) lg 1 alusel 20 euro suuruse rahatrahviga.

b.

16.04.2022 LS § 242 (mootorsõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete muu

rikkumine) lg 1 alusel 20 euro suuruse rahatrahviga.

c.

17.10.2022 LS § 221 (juhi poolt ristmikule või jalakäijate ülekäigurajale

sõitmine foori keelava tule ajal) lg 1 alusel 40 euro suuruse rahatrahviga.

4)

Y.W suhtes on tuvastatud kodakondsuse seaduse (KodS) § 21 lg 1 p-s 4 esinev asjaolu.

Korduvalt kriminaalkorras karistatud isikule saab Eesti kodakondsuse anda üksnes erandina

KodS § 21 lg 11 alusel.

5)

Y.W on kriminaalkorras karistatud neljal korral: 2010., 2015., 2016. ja 2017. a.

Praeguseks on karistatus kustunud, karistuste andmed kanti arhiivi 30.04.2021. Lähtudes

karistusregistri seaduse § 5 lg 2 p-st 1 ja KodS § 21 lg-st 11, on arhiivi kantud andmetel

õiguslik tähendus kodakondsuse erandina andmise menetluse läbiviimisel. 20.09.2010

mõisteti Y.W süüdi selles, et ta andis teadvalt valeütlusi temalt varastatud sõiduauto kohta.

Tegelikkuses kasutas ta sõiduautot ise ja tegi sellega avarii. Asja arutati kokkuleppemenetluse

korras ning kohus mõistis talle 319,56 euro suuruse rahalise karistuse. 12.10.2015 mõisteti

Y.W süüdi selles, et ta juhtis sõiduautot joobeseisundis. Asja arutati lühimenetluse korras

ning kohus karistas teda 740 euro suuruse rahatrahviga. Lisakaristusena võeti temalt 3 kuuks

ära mootorsõiduki juhtimise õigus. 04.10.2016 mõisteti Y.W süüdi selles, et ta juhtis

sõiduautot joobeseisundis. Asja arutati kokkuleppemenetluse korras ning kohus karistas teda 1

kuu ja 28 päeva pikkuse tingimisi vangistusega 1 aasta pikkuse katseajaga. Lisakaristusena

võeti temalt 10 kuuks ära mootorsõiduski juhtimise õigus. 06.04.2017 mõisteti Y.W süüdi

selles, et ta juhtis sõiduautot, kuigi temalt oli juhtimisõigus karistusena ära võetud. Asja

3(11)

3-24-3081

arutati kokkuleppemenetluse korras ning kohus karistas teda 1000 euro suuruse rahalise

karistusega ja 2 kuu pikkuse vangistusega.

6)

Aastatel 2014–2022 on Y.W karistatud ühel korral narkootiliste ja psühhotroopsete

ainete ning nende lähteainete seaduses ja 10 korral LS-s, millest ühel korral lisaks ka

liikluskindlustuse seaduses sätestatud väärtegude toimepanemise eest. Kõigi väärteokaristuste

andmed on kantud karistusregistri arhiivi, neist viimane kanti arhiivi 18.09.2023.

7)

Välismaalase põhiõiguste hulka ei kuulu Eesti kodakondsuse saamine. Millistele isikutele

ja millistel tingimustel kodakondsus antakse, on riigi suveräänne otsus. Kuna kodakondsusega

kaasnevad teatud eesõigused, on riik kehtestanud selle andmisel kohustuse kontrollida isiku

õiguskuulekust ja seaduste täitmist. Seejuures on seadusandja sätestanud, et isikule, keda on

kriminaalkorras korduvalt karistatud tahtlike kuritegude toimepanemise eest, kodakondsust ei

anta, v.a erandkorras. Tahtlike kuritegude toimepanemise eest kriminaalkorras korduvalt

karistatud isikule Eesti kodakondsuse andmisel erandi tegemiseks peavad kuriteod

võimaldama erandi tegemist ning taotleja näitama selgelt oma soovi käituda Eesti riigis

õiguskuulekalt.

8)

Erandi eesmärk on tagada proportsionaalse otsuse tegemine. Erandi puhul tuleb arvestada

kuritegude toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut. Kui minevikus toimepandud tahtlik

kuritegu on kehtiva KarS kohaselt jätkuvalt tahtlik kuritegu ehk kui tahtlike kuritegude

ohtlikkus ja mõju ei ole tänapäeva ühiskonnas vähenenud, on kodakondsuse andmisest

keeldumine proportsionaalne. Vabariigi Valitsus on võtnud arvesse, et Y.W on toime pannud

neli kuritegu, millest üks seisnes valeütluste andmises, kaks sõiduki joobeseisundis juhtimises

ja üks sõiduki juhtimises juhtimisõiguseta isiku poolt, kui juhtimisõigus oli kohtu mõistetud

karistusena ära võetud. Vabariigi Valitsus on arvestanud Y.W süütegude korduvust ja seda, et

tema seadusvastases käitumises esines süstemaatilisus. Y.W on kahel korral juhtinud sõidukit

kriminaalses joobeseisundis ja sellega tekitanud eriti suure ohu kaasliiklejate elule ja tervisele.

Sõiduki juhtimine alkoholijoobes on üks raskemaid liiklusrikkumisi ja tegemist on ohtliku

süüteoga, kuna joobeseisundis seab juht reaalsesse ohtu nii iseenda kui ka kaasliiklejad.

Tegemist ei ole olnud juhuslike rikkumistega ning kõigi tema toime pandud süütegude

teokoosseisud eeldavad tahtluse olemasolu. Y.W ükskõiksust talle mõistetud karistuse suhtes

näitab ilmekalt asjaolu, et ta juhtis mootorsõidukit ajal, mil temalt oli see õigus kohtuotsusega

ära võetud. Vabariigi Valitsus on hinnanud asjaolu, et Y.W toimepandud kuritegude

ohtlikkus ja mõju ei ole tänapäeva ühiskonnas vähenenud.

9)

Lisaks kuritegudele on Y.W toime pannud neliteist väärtegu, millest kolme suhtes tehti

lühimenetluse otsus ja neid ei ole seetõttu karistusregistrisse kantud. Y.W on väärteokorras

korduvalt karistatud lubatud sõidukiiruse ületamise eest, sõiduki alkoholijoobes juhtimise

eest, korduvalt sõiduki juhtimises eest ajal, mil temalt oli juhtimisõigus karistusena ära

võetud, liiklusõnnetuste põhjustamise ja nendest teatamata jätmise eest, foori keelava tulega

ristmikule sõitmise eest, ülekäigurajale sõitmise ja jalakäijale tee mitteandmise eest ja muude

liiklusseaduse sätete rikkumiste eest. Y.W korduvatest liiklusnõuete rikkumistest nähtub, et ta

ei käitu liikluses õiguskuulekalt ja ta on seadnud ohtu teiste isikute elu, tervise ja vara.

10) Kuigi Y.W karistatus korduvalt toimepandud kuritegude eest on kustunud ja kuriteod on

toime pandud pikka aega tagasi, ei ole tema käitumine muutunud õiguskuulekaks. Ta on peale

kriminaalkaristuste ärakandmist jätkanud õigusrikkumiste toimepanemist ja pannud toime

veel üheksa liiklusrikkumist. Tema käitumine ei muutunud õiguskuulekaks ka siis, kui talle

keelduti 2022. a Eesti kodakondsuse andmisest. Peale selle otsuse saamist pani Y.W toime

veel kaks liiklusrikkumist. Vabariigi Valitsus tunnustab Y.W selle eest, et ta on hoidunud

viimasel kolmel aastal õigusrikkumiste toimepanemisest, kuid leiab, et liiklussüütegude näol

4(11)

3-24-3081

on tegemist tõsiste rikkumistega ja see näitab Y.W ükskõikset suhtumist kehtivatesse

seadustesse ning talle määratud karistustesse. Süütegude korduva ja süstemaatilise

toimepanemisega on Y.W näidanud üles lugupidamatust Eesti riigi ja siin kehtivate seaduste

vastu.

11) Y.W selgitus, et ta pole alates 2017. a kordagi joobes juhtimisega vahele jäänud, ei vasta

tõele, kuna 12.12.2017 karistati teda sõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Arhiveeritud

karistused iseloomustavad isiku pikemaajalist suhtumist õiguskorda ning eelnevat käitumist,

samuti on eelmainitud isikuomadused määrava tähtsusega, kui analüüsida isikust tulenevat

reaalset ja jätkuvat ohtu Eesti Vabariigi avalikule korrale ja julgeolekule. Karistusregistri

seaduse § 5 lg 2 p-st 1 tulenevalt on registrist kustutatud ja arhiivi kantud andmetel õiguslik

tähendus kodakondsuse seaduses sätestatud menetluste läbiviimisel. Y.W selgitus, et ta elu on

muutunud ja ta ei ole 2023. a ja ka 2024. a käesoleva ajani süütegusid toime pannud, ei

õigusta toimepandud rikkumisi. Samas loob see asjaolu positiivse eelduse selleks, et kaaluda

talle tulevikus erandina Eesti kodakondsuse andmist.

12) Eesti kodakondsuse taotleja peab näitama selgelt oma soovi käituda õiguskuulekalt. LS

nõuete korduvad rikkumised näitavad Y.W hoolimatut suhtumist nii enda kui ka teiste

inimeste vastu ning kujutavad ohtu Eesti ühiskonnale ja avalikule korrale tervikuna. Korduvalt

süütegude toimepanemisega on Y.W näidanud üles lugupidamatust Eesti riigi ja siin kehtiva

õiguskorra vastu ning see ei näita tema soovi käituda õiguskuulekalt. Arvesse tuleb võtta ka

seda, et Y.W on pannud süüteod toime täiskasvanuna, see tähendab vanuses, mille puhul võib

eeldada, et isik on võimeline oma teo tagajärgedest aru saama.

13) Kuigi Y.W karistatus korduvalt toimepandud kuritegude eest on kustunud, arvestab

Vabariigi Valitsus erandi tegemise võimalikkuse hindamisel toime pandud süütegude laadi ja

korduvust ning seda, et ta ei ole pärast kuritegude eest mõistetud karistuste ärakandmist

käitunud õiguskuulekalt. Üldjuhul soovib Vabariigi Valitsus veenduda isiku õiguskuulekuses

vähemalt 3–5 aastat pärast karistusandmete karistusregistri arhiivi kandmist ning hindab

seejärel, milline on olnud isiku käitumine, milliseid tegusid ja kui palju ta on toime pannud ja

millise aja jooksul ning kas isik on oma tegudega soovinud heastada minevikus toime pandud

süütegudega tekitatud kahjusid. Y.W kriminaalkaristuste kustumisest on möödunud küll kolm

aastat, kuid arvestades tema süütegude samaliigilisust ja nende korduvat ja süstemaatilist

toimepanemist, ei ole see piisav aeg, et otsustada talle kodakondsuse erandina andmine.

Kodakondsuse andmisest keeldumine on proportsionaalne ja põhjendatud ning Vabariigi

Valitsusel on soov veenduda Y.W õiguskuulekuses pikema aja jooksul.

3. Y.W esitas Tallinna Halduskohtule 11.11.2024 kaebuse, mille kohus võttis

menetlusse nõudes tühistada Vabariigi Valitsuse 19.10.2024 korraldus nr 199.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

1. Kaebuse põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised.

1)

Kaebaja ülalpidamisel on poeg. Kaebaja on perekonnainimene ning oma pojale isaks ja

lapsevanemaks. Kaebaja on oma elukoha aadressile ehitanud oma ettevõtte kaudu maja, milles

ta elab koos perega. Kaebaja on ainuosanikuks, ainsaks tegelikuks kasusaajaks ja ainsaks

juhatuse liikmeks ettevõttes OÜ XXX (registrikood xxxxxxxx), mis tegeleb ehitustegevusega.

Ettevõtte maksustatav käive ainuüksi 2024. a III kvartalis oli 54 846,7 € (see teeb aastakäibeks

ca 200 000 €). Ettevõte maksab riiklikke makse igas kuus ca 2400 eurot (2024. a III kv-s on

makstud riiklikke maksusid 7138,33 €, sh tööjõumaksusid 1964,18 €) ja ettevõttel puudub

maksuvõlg. Seega toob kaebaja juhitud ettevõte igal aastal Eesti riigile kasu 30 000 eurot

5(11)

3-24-3081

riiklike maksudena. See teeb kaebaja isikust kohusetundliku ja eeskujuliku ettevõtja ning

seetõttu Eesti riigile lojaalse tulevase kodaniku, kui Eesti riik seda tunnustaks talle

kodakondsuse andmisega. Kaebaja ettevõtte puhul on tegemist mitte enam väike-ettevõttega

ning tema panus Eesti Vabariiki on keskmisest Eesti kodanikust suurem. Need asjaolud kokku

lubavad järeldada, et kaebaja isiku puhul on tegemist edasipüüdliku, sihikindla,

kohusetundliku ja eeskujuliku pereisaga, ettevõtte juhiga ja kokkuvõttes vastutustundliku

isikuga. Need isikuomadused on täiesti vastupidised neile isikuomadustele, mis 19.10.2024

korralduses pinnapealselt ja ühekülgselt on leitud.

Täisväärtuslikuks pereisaks ja lapsevanemaks olemine, eeskujulikuks ettevõtjaks ja

maksumaksjaks olemine ning heaks tööandjaks olemine ei ole tavapärased (tähtsusetud ega

triviaalsed), vaid need võiksid olla eeskujuks ka igale Eesti kodanikule. Mitte just paljude

eesti inimeste kohta ei saa kasutada nimetatud isikuomadusi ühe isiku suhtes korraga.

Ettevõtjateks, liiatigi eeskujulikeks maksumaksjateks ja tööandjateks ei saa nimetada

kaugeltki mitte enamust ja veel vähem isikuid, kes taotlevad Eesti kodakondsust

naturalisatsiooni korras. Igapäevaelus hakkama saamiseks piisaks ka lihtsalt palgatööliseks

olemisest ning ka hakkama saamist ennast võib defineerida iga üksiku isiku suhtes erinevalt.

Kaebuses esiletoodud asjaolud kogumis peaksid andma tugevalt positiivse hinnangu

tasakaalustamaks kaebaja poolt lähiminevikus toimepandud süütegusid.

2)

Kaebaja nõustub osaliselt vastustaja seisukohaga, et süüdlase isikut kirjeldavad ka tema

poolt toimepandud süüteod. Kaebaja minevikus toimepandud süüteod on küll tahtlikud, kuid

need ei ole seotud vägivallaga ega ole tegemist isikuvastaste või varavastaste kuritegudega,

samuti ei ole tegu riigivastaste kuritegudega, mille puhul oleks kodakondsuse andmisest

keeldumine loomulik tulemus ülikõrge ohu tõttu riigile. Samuti ei ole kaebaja kunagi toime

pannud raskeid või raskemaid kuritegusid, millised KarS paragrahvid on kirjas vastustaja

viidatud dokumendis „Eesti kodakondsuse erandina andmise kaalumise lähtekohad“ punktide

1 ja 2 all. Kõik kaebaja süüteod kvalifitseeruvad kolmanda punkti ehk „muude kuritegude

alla“. Tegemist on peaaegu eranditult (kahe erandiga KarS § 320 lg 1 ja KarS § 329)

liiklussüütegudega – kuritegudega ja väärtegudega, mille teo objektiks on õiguskord ja selle

osana liikluskord.

3)

Tahtluse üheks toimeteguriks kaebaja puhul oli alkoholi tarbimine, kuid kaebaja on

alkoholist loobunud juba 7 a tagasi. Kaebaja käib anonüümsete alkohoolikute koosolekutel ja

tunneb, et tema elukvaliteet on seetõttu oluliselt paranenud. Enne alkoholist loobumist oli

kaebaja arvates just alkoholi kuritarvitamine kõigi temal esinenud probleemide (sh kuritegude

toimepanemise) põhjuseks ja ta on aru saanud, et ainus viis probleeme vältida oli alkoholist

täielik loobumine. Alkoholist loobumine on võimaldanud kaebajal saavutada kõike seda, mis

on ülalpool asjaoludes kirjeldatud ning mis on jäetud täielikult tähelepanuta kaevatavas

korralduses.

Teised teod, sh vähene kiiruse ületamine ja kollase tule alt sõitmine, on ettevaatamatuse

süüteod, mida võib juhtuda igal isikul, kes ei ole piisavalt hoolas. Samas ei kujuta endast

ettevaatamatud teod aga vastustaja poolt rõhutatud aspekti isiku kirjeldamisel selle kohta, et

kaebaja väidetavalt ei soovi käituda lojaalselt ja õiguskuulekalt.

4)

Kaevatav korraldus ei ole arvestanud igakülgselt ja täielikult süüdlase isikuomadusi ning

on jäänud sellest tulenevalt ühekülgseks, ebaobjektiivseks ja seega olulises osas

põhjendamatuks ning sellest tulenevalt ebaõigeks.

5)

Seadusandja ei ole rõhutanud erandi puhul ajalist faktorit, mis peab olema möödunud

karistatuse kustumisest. Seetõttu järeldab kaebaja, et seaduseandja ei ole täpselt 3 a

möödumist erandi kohaldamise eeldusena ette näinud, sest vastasel juhul oleks see sõnaselgelt

6(11)

3-24-3081

ka sättesse sisse viidud. Kaalutlusõigus naturalisatsiooni korras kodakondsuse andmisel ei saa

olla piiramatu. Isikute võrdseks kohtlemiseks on teatud reeglitena vastustaja viidatud

dokument „Eesti kodakondsuse erandina andmise kaalumise lähtekohad“. Kaebaja kui

süüdlase isik sobitub erandi kohaldamisalasse. Vastustaja ise leidis nii kaevatavas korralduses

ja ka vastuses kaebusele, et kolm aastat kaebaja karistatuse arhiivi kandmisest on möödunud

aprillis 2024. a. Seega vastab kaebaja kõikidele vastustaja enda poolt seatud kriteeriumidele,

et kaebajale on võimalik erandina anda kodakondsus.

6)

Ainsaks põhjuseks, mis justkui takistaks kaebajale kodakondsuse andmist, on asjaolu, et

kaebaja on jätkanud väärtegude toimepanemist, mis – nagu kaebaja on eespool märkinud – ei

kujutanud endast tahtlikke süütegusid ega saa sisustada ka vastustaja poolt esitatud teesi, et

kaebaja ei soovi käituda lojaalselt ja õigusekuulekalt. Pealegi ei sisaldu väärtegude

toimepanemine sõnaselgelt kummagi sätte (KodS § 21 lg 1 p 4 ega KodS § 21 lg 11)

dispositsioonis nende kohaldamise eeldusena kui seaduseandja tahe. Seega on vastustaja poolt

väidetavate takistuste esinemine otsitud. Kaalutlusõigust on rakendatud ebaõigesti ja kaebaja

isikule on ebaõigesti antud ühekülgselt negatiivne hinnang. Kuigi vastustaja tunnustas

kaebajat, ei peetud teda isikuks, kes vastustaja enda reeglite järgi võiks erandina saada Eesti

kodakondsuse.

2. Vabariigi Valitsus palub vastuses jätta kaebus rahuldamata, jäädes korralduses

toodud põhjenduste juurde ja selgitades järgmist.

1)

Asjaolu, et vastustaja lähtub ühetaolisest halduspraktikast ja on toonud esile kaebaja need

teod, mis tingivad temale kodakondsuse andmisest keeldumise, ei tähenda, et korraldus on

ühekülgne. Asjaolud, mida kaebaja nimetab positiivseteks ja heidab nende mittearvestamist

vastustajale ette, on tavapärased ja igapäevaelus hakkama saamiseks vajalikud, mistõttu nende

eraldi esiletoomine ei ole vajalik. Vastustajale on need teada 2022. aasta menetlusest. Oluline

on, kas kaebaja on aru saanud temale etteheidetavatest tegudest ning hoidub nende

edaspidisest toimepanemisest.

2)

Seadus ega kohtupraktika ei täpsusta, kuidas tuleb KodS § 21 lg 11 kohaldamisel

sisustada määratlemata õigusmõistet „süüdlase isik“. Senise halduspraktika kohaselt arvestab

vastustaja kodakondsuse erandina andmise kaalumisel toimepandud süütegude iseloomu,

ohtlikkust ja asjaolusid (sh hinnatakse, kas tegemist on isikuvastaste või varavastaste

süütegudega, kas õigusrikkumised kujutavad ohtu avalikule korrale või teiste isikute elule ja

tervisele), süüteo toimepanemise aega, toimepandud kuritegude ja väärtegude arvu, karistuse

kustumise aega, süütegude toimepanemise sagedust ja dünaamikat, määratud karistuste

täitmist, isiku seadusevastase käitumise süstemaatilisust või järjepidevust/korduvust ja muud

asjassepuutuvat. Üks järeldustest, mida PPA, Siseministeerium ja Vabariigi Valitsus

määratlemata õigusmõiste „süüdlase isik“ määratlemisel teevad, on järeldus, kas isik on oma

minevikust õppust võtnud ning asunud elama õiguskuulekat elu. Õiguskuulekust saab hinnata

mh selle järgi, kas isikul on karistusandmeid karistusregistris, sh selle arhiivis või kas on

toime pandud väärtegusid, millele on kohaldatud lühimenetlust.

3)

KodS § 21 lg 1 p 4 lauseosa „keda on kriminaalkorras korduvalt karistatud tahtlike

kuritegude eest“ sõnastus ei sea ajalisi piire, millal on kuriteod toime pandud. Selle sätte

täitmiseks on kaks üheaegselt esinevat tingmust – toime on pandud kaks või enam kuritegu ja

need peavad olema tahtlikud kuriteod. See, et Vabariigi Valitsus kodakondsuse andmisel peab

arvesse võtma isiku minevikus toime pandud kuritegusid, tuleneb ka karistusregistri seadusest.

Karistusregistri seaduse § 20 lg 1 p 4 kohaselt on õigus saada registri arhiivis asuvaid andmeid

Vabariigi Valitsusel, Siseministeeriumil, politseiasutusel ning Kaitsepolitseiametil KodS-s,

välismaalaste seaduses, väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduses ning välismaalasele

7(11)

3-24-3081

rahvusvahelise kaitse andmise seaduses sätestatud menetluste läbiviimiseks. Karistusregistri

seaduse § 24 reguleerib karistusandmete arhiivist kustutamist ning lg 6 kohaselt kuriteo eest

mõistetud karistuse andmeid säilitatakse arhiveerituna 50 a arhiivi kandmise kuupäevast

arvates. Seega lisaks karistusandmete registris olemisele lisandub ka karistusandmete arhiivis

olemise aeg.

4)

Seadusandja on algselt leidnud, et korduvalt karistatud isikud ei peaks üldse

kodakondsust saama, sest 1995.a jõustunud seadus sellist võimalust ette ei näinud. Erandi

tegemis võimalus lisandus seadusesse alles 2006. a ja nähti ette kaalutlusotsuse tegemise

õigus. Seletuskirjas selgitati, et vastav muudatus välistaks proportsionaalsuse nõude rikkumise

ohu, sest näiteks teatud tahtlike kuritegude ohtlikkus ja mõju tänapäeva ühiskonnas võib olla

märkimisväärselt vähenenud ja sellisel juhul võib kodakondsuse andmisest keeldumine olla

ebaproportsionaalne, kuid Vabariigi Valitsuse poolt kaalutlusõiguse teostamine annaks

võimaluse hinnata kuriteo ohtlikkust ja kriminaalseadusega kaitstavat väärtust. Kui

seadusandja soov oleks olnud, et kõik kriminaalkorras korduvalt karistatud isikud saaksid

karistuste kustudes kodakondsuse, oleks seaduses see niimoodi sätestatud. Seadusandja tahe

on olnud, et üldjuhul kriminaalkorras korduvalt karistatud isikud kodakondsust ei saa, vaid see

antaksegi erandina ainult neile, kelle kuritegude asjaolud ja (süüdlase) isik seda võimaldavad.

5)

Eesti kodakondsuse andmisel erandi tegemiseks tuleb arvesse võtta mõlemat sätestatud

asjaolu – isegi, kui toimepandud kuriteod võimaldaksid erandi tegemist, siis takistuseks võib

saada süüdlase (hilisem) käitumine või vastupidi. Seaduseandja on näinud ette mõlema

tingimuse hindamist, aga hinnata saab alles siis, kui isiku karistatus on kustunud. Ehkki

kaebaja karistatus korduvalt toimepandud kuritegude eest on kustunud, hindas Vabariigi

Valitsus lisaks süüdlase kuritegudele ka süüdlase isikut, hinnates kaebaja kõikide süütegude

laadi ja korduvust. Erandi tegemise võimatust näitab (lisaks toimepandud kuritegudele) see, et

isik ei ole olnud peale karistuse ärakandmist õiguskuulekas. Väärteod ei ole üldjuhul sellised,

mis iseenesest tooksid kaasa kodakondsuse andmisest keeldumise, küll aga on need kogumina

üheks teguriks erandi mittekohaldamisel, sest ilmestavad süüdlase isikut.

6)

Kaebaja on aastatel 2010-2022 toime pannud kokku ligi 20 õigusrikkumist. Peale 2017. a

ei ole ta kuritegusid toime pannud, kuid on jätkanud aastate vältel väärtegude toimepanemist.

Kaebajale on varasemalt keeldutud kodakondsuse andmisest Vabariigi Valitsuse 12.07.2018

korraldusega nr 177 ja 25.08.2022 korraldusega nr 230. Nendes korraldustes on kaebajale ette

heidetud samuti lisaks kuritegude toimepanemisele ka väärtegude toimepanemist. Seega on

kaebaja teadlik, et tema käitumine on kõrgendatud tähelepanu all ning kõiki toimepandud

süütegusid võetakse arvesse, et hinnata tema õiguskuulekust. Vastupidiselt oodatule on ta ka

peale 2022. a korralduse andmist ikka pannud toime väärtegusid.

7)

2022. a oli kaebajal karistusandmete arhiivi kandmisest möödas veidi üle aasta ja

Vabariigi Valitsus pidas seda isiku õiguskuulekuse hindamiseks liialt lühikeseks. Praeguseks

on isikul võimalik enne kodakondsuse taotluse esitamist tutvuda ka dokumendiga „Eesti

kodakondsuse erandina andmise kaalumise lähtekohad“. Selles on kirjeldatud üldpõhimõtted,

millest Vabariigi Valitsus kaalutlusõiguse teostamisel lähtub, see on avaldatud 2023. a mais ja

leitav PPA kodulehelt (https://www.politsei.ee/et/juhend/eesti-kodakondsus-taeiskasvanule).

Kaebaja toimepandud kuriteod on sellised, mis võimaldaksid neist põhimõtetest lähtuvalt

kaaluda kodakondsuse erandina andmist kolme aasta möödumisel karistusandmete

karistusregistrisse kandmisest. Kaebaja puhul on kuriteo andmete kandmisest karistusregistri

arhiivi möödunud üle kolme aasta, kuid vaidlustatud korralduses on selgitatud, miks Vabariigi

Valitsus peab seda aega jätkuvalt liialt lühikeseks. Põhjuse selleks on andnud kaebaja ise oma

käitumisega, kui on toime pannud järjekordse liiklusalase väärteo. Kaebajaga sarnaseid

kuritegusid toime pannud isikutele on Vabariigi Valitus kodakondsuse erandinda andnud

8(11)

3-24-3081

kolme aasta möödumisel, kuid sellisel juhul ei ole isik toime pannud hiljem (st andmete

kandmisest karistusregistri arhiivi kuni Vabariigi Valitsuse otsuse tegemiseni) ühtegi süütegu.

Kaebaja paraku ei ole järginud õiguskorda, mistõttu kolm aastat ei ole piisav tema käitumise

hindamiseks. On põhjendatud, et riik hindab isikut, kes kodakondsust soovib. Riigil on õigus

nõuda, et taotleja on õiguskuulekas. Tuleviku tagajärgedega tuleb arvestada juba süütegu,

eelkõige kuritegu, sooritades.

8)

Vastustaja tunnustab kaebajat, et ta on suutnud seljatada alkoholiga seotud probleemid

ning näidanud ennast ühiskonnaliikmena, kes lisaks enda heale toimetulekule on tööandjaks

ka teistele inimestele. See loob positiivse fooni kodakondsuse andmiseks edaspidi.

Vaidlustatud korralduses on märgitud, et üldjuhul soovib Vabariigi Valitsus veenduda isiku

õiguskuulekuses vähemalt kolm kuni viis aastat pärast karistusandmete karistusregistri arhiivi

kandmist ning et kaebajal on sellest möödunud kolm aastat. Kuna kaebaja on toime pannud

rohkelt samaliigilisi liiklusrikkumisi ning pärast kuritegude toimepanemist pannud toime veel

kaheksa süütegu, siis ei ole kolme aasta möödumine karistusandmete karistusregistri arhiivi

kandmisest kaebaja suhtes piisav aeg tema õiguskuulekuse hindamiseks.

9)

Vabariigi Valitsusel on otsuse tegemisel suur kaalutlusruum. Kodakondsuse andmisest

keeldumisel on vastustaja lähtunud asjakohastest kaalutlustest ning kodakondsuse

mitteandmine ei ole ilmses vastuolus kaalumise käigus tuvastatud asjaoludega.

KOHTU PÕHJENDUSED

3. Kaebaja on vaidlustanud Vabariigi Valitsuse 19.10.2024 korralduse nr 199,

millega otsustati talle Eesti kodakondsust mitte anda.

4. KodS § 21 lg 1 p 4 kohaselt ei anta kodakondsust muu hulgas inimesele, keda

on kriminaalkorras korduvalt karistatud tahtlike kuritegude eest. Säte kajastab

seadusandja tahet vältida Eesti kodanikkonda inimeste lisandumist, kes ei käitu

õiguskuulekalt. Korduvalt tahtlike kuritegude toimepanemise puhul on tugev eeldus, et

inimese käitumismuster ja väärtused jäävad samaks. Praegusel juhul ei ole vaidlust, et

kaebajat on kriminaalkorras korduvalt karistatud tahtlike kuritegude eest, millisel juhul

tuleb seaduse järgi üldreeglina keelduda kodakondsuse andmisest: haldusmenetluses

tuvastati, et kaebajat on kuritegude toimepanemise eest karistatud kokku neljal korral.

Praeguseks on korralduse kohaselt kaebaja karistatus kuritegude eest kustunud ja

kuritegude toimepanemise eest mõistetud karistuste andmed kanti arhiivi 30.04.2021.

5. KodS § 21 lg 11 võimaldab ülalviidatud üldreeglist erandina kodakondsuse

anda inimesele, keda on kriminaalkorras korduvalt tahtlike kuritegude eest karistatud

ja kelle karistatus on kustunud, võttes arvesse kuriteo toimepanemise asjaolusid ning

süüdlase isikut. Sättest tulenevalt peab erandi kaalumisel seega andma hinnangu lisaks

kodakondsust taotleva isiku toimepandud kuritegudele ka isikule endale, sh sellele, kas

teda saab pidada õiguskuulekaks.

6. Kuna kaebaja karistatus on kustunud, tuli vastustajal kaebaja taotluse alusel

kaaluda erandina kodakondsuse andmise võimalust. KodS § 21 lg-st 11 tuleneva erandi

tegemise otsustab vastustaja kaalutlusõiguse alusel.

7. Kuna Vabariigi Valitsusel on erandi alusel kodakondsuse andmise üle

otsustamisel suur kaalutlusruum (vrd Riigikohtu 20.10.2008 otsus nr 3-3-1-42-08, p

28), saab kohtumenetluses kontrollida üksnes seda, ega vastustaja ei ole teinud

selliseid kaalumisvigu, mille tõttu tuleks vaidlustatud otsus tühistada, nt jätnud mõne

olulise asjaolu arvestamata või pidanud mingit asjaolu liiga määravaks. Kohus saab

9(11)

3-24-3081

kontrollida kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi ning muude kaalutlusreeglite järgimist

haldusorgani poolt, kuid ei saa hinnata otsustuse otstarbekust ega asuda Vabariigi

Valitsuse asemel ise kaalumist läbi viima (HKMS § 158 lg 3).

8. Kohtupraktikas on selgitatud, et süüdlase isiku hindamise eesmärk on kindlaks

teha, kas kodakondsuse taotleja näitab soovi käituda Eesti riigis seaduskuulekalt,

seejuures saab arvesse võtta ka isiku väärtegusid, sh neid, mille eest määratud karistus

on kustunud ja mille andmed on kantud karistusregistri arhiivi (nt Tallinna

Ringkonnakohtu 16.02.2018 otsus nr 3-17-1233, p 11). Vastustaja on kaebusele

vastates selgitanud, et halduspraktikas arvestatakse erandi kaalumisel ja määratlemata

õigusmõiste „süüdlase isik“ määratlemisel toimepandud süütegude iseloomu,

ohtlikkust ja asjaolusid, süüteo toimepanemise aega, toimepandud kuritegude ja

väärtegude arvu, karistuse kustumise aega, süütegude toimepanemise sagedust ja

dünaamikat, määratud karistuste täitmist, isiku seadusevastase käitumise

süstemaatilisust või järjepidevust/korduvust ja muud asjassepuutuvat.

9. Vastustaja vastusest ja vaidlustatud korraldusest nähtuvalt ei takistanud

kodakondsuse andmist praegusel juhul toimepandud kuritegude asjaolud, vaid

keeldumisel oli määrav eelkõige toimepandud süütegude laad, korduvus ja

süstemaatilisus ning asjaolu, et ka pärast kuritegude eest mõistetud karistuste

ärakandmist ei ole kaebaja käitunud õiguskuulekalt.

10. Vastustaja on arvestanud, et kuigi kaebaja karistatus kuritegude eest oli

kustunud ja need pandi toime pikka aega tagasi, ei olnud kaebaja käitumine muutunud

õiguskuulekaks: ta jätkas ka peale kriminaalkaristuste ärakandmist õigusrikkumiste

toimepanemist, pannes toime veel üheksa liiklusrikkumist, ning tema käitumine ei

muutunud õiguskuulekaks isegi siis, kui talle keelduti 2022. a Eesti kodakondsuse

andmisest, kuivõrd ta pani seejärel toime veel kaks liiklusrikkumist. Kaebaja

seaduskuulekuse hindamisel nähtus vastustajale kaebaja käitumises jätkuv

liiklusväärtegude toimepanemise muster – korduvatest liiklusnõuete rikkumistest

nähtus, et kaebaja ei käitunud liikluses õiguskuulekalt ja seadis ohtu teiste isikute elu,

tervise ja vara. Vaidlustatud korralduses on põhjalikult analüüsitud kaebaja toime

pandud süütegude laadi, korduvust ja süstemaatilisust.

11. Nõustuda ei saa kaebaja arvamusega, justkui vastustaja hindas tema isikut

pinnapealselt ja ühekülgselt ega arvestanud, et esiletoodud positiivsed asjaolud

kogumis tasakaalustavad kaebaja poolt lähiminevikus toimepandud süütegusid.

Vaidlustatud korralduse kohaselt on arvestatud taotleja selgitusi selle kohta, et tema

elu on muutnud, kuid leitud, et see ei õigusta toimepandud rikkumisi. Vastustaja on

selgitanud, et kaebajat iseloomustavad positiivsed asjaolud olid vastustajale teada

2022. a menetlusest ning tegemist on tavapäraste, igapäevaelus hakkama saamiseks

vajalike omadustega, millest vastustaja on pidanud olulisemaks seda, kas kaebaja on

aru saanud temale etteheidetavatest tegudest ning hoidub nende edaspidisest

toimepanemisest. Eelnev ei tähenda siiski kuidagi, et vastustaja peaks neid omadusi

triviaalseks või tähtsusetuks. Kuna aga süüdlase isiku hindamise eesmärk on

esmajoones kindlaks teha, kas kodakondsuse taotleja näitab soovi käituda Eesti riigis

seaduskuulekalt, ei ole ilmselgelt õigusvastane pidada jätkuvate väärtegude

toimepanemisega seotud asjaolusid ja nende põhjal tehtud järeldusi kaalukamaks

kaebajat positiivselt iseloomustavatest asjaoludest.

12. Vastustaja selgitustest nähtuvalt on kaebajaga sarnaseid kuritegusid toime

pannud isikutele erandina kodakondsust antud ka juba kolme aasta möödumisel

10(11)

3-24-3081

kuritegude andmete arhiivi kandmisest, kuid sellisel juhul ei ole need inimesed alates

andmete kandmisest karistusregistri arhiivi kuni Vabariigi Valitsuse otsuse tegemiseni

toime pannud ühtegi süütegu. Neil asjaoludel ei saa meelevaldseks pidada vastustaja

järeldust, et kuna kaebaja oli toime pannud rohkelt samaliigilisi liiklusrikkumisi, sh

pärast kuritegude toimepanemist pannud toime veel kaheksa süütegu, ei olnud ainult

kolme aasta möödumine karistusandmete karistusregistri arhiivi kandmisest kaebaja

suhtes piisav aeg tema õiguskuulekuse hindamiseks. Liiati on kaebaja ka pärast 2022.

a keelduva korralduse saamist veel väärtegusid toime pannud.

13. Vastustaja on korralduses tunnustanud kaebajat selle eest, et ta on viimasel

kolmel aastal õigusrikkumiste toimepanemisest hoidunud, ja pidanud seda heaks

eelduseks kodakondsuse saamiseks edaspidi. Vastustaja on ka selgitanud, et

alkoholiprobleemide seljatamine ja ühiskonnas hakkamasaamine, sh tööandjaks

olemine loovad positiivse fooni kodakondsuse andmiseks edaspidi ning viie aasta

möödumine karistusandmete karistusregistri arhiivi kandmisest võib olla juba piiavaks

ajaks juhul, kui kaebaja ei pane vahepeal toime uusi rikkumisi. Seega ei ole

kodakondsuse saamine välistatud, kui vastustajal on võimalik piisava aja jooksul

hinnata ja kaebajal näidata enda õiguskuulekat käitumist. Sellisel juhul on vastustajal

põhjust ka põhjalikumalt hinnata kaebaja isikut lähtuvalt tema perekondlikest suhetest,

tööalasest tegevusest ja panusest Eesti Vabariiki. Mida pikem on aeg, mil väärtegusid

toime pandud ei ole, seda suurem on eelduslikult tõenäosus kodakondsust saada.

14. Eelnevat kokku võttes leiab kohus, et vastustaja on õiguspäraselt kaalunud

KodS § 21 lg-s 11 sätestatud erandi tegemise võimalust ega ole sätte kohaldamisel

asjaolusid hinnanud meelevaldselt või teinud kaalumisvigu, mis annaks aluse

korralduse nr 199 tühistamiseks. Seega jääb kaebus rahuldamata.

15. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus

tehti. HKMS § 109 lg 1 järgi on menetluskulude väljamõistmise eelduseks

menetluskulude nimekirja ja kuludokumentide esitamine. Kuna kaebus jääb

rahuldamata ja vastustaja ei ole menetluskulu hüvitamise taotlust esitanud, kannavad

pooled oma menetluskulu ise.

(allkirjastatud digitaalselt)

11(11)